Tere metsade majandamisega tegelevad Eestis  nii tuhanded erametsaomanikud kui ka RMK,  kelle hallata on riigimets. Mida jämedam ja sirgem, seda uhkem. Aga mida selle puiduga tehakse, mida mets annab,  see loob täiendavat lisandväärtust ja maksutulu. Haab pole Eestis seni olnud kuigi hinnatud puidutööstuse tooraine. Sellest on tehtud tikke, katuselaaste ja sauna voodri materjale. Aga mida toodetakse sellest nüüd? Kui palju lisandväärtust annab puidule see,  kui sellest maja valmistatakse? Suurtel mööblitööstus el tekib ka omajagu tootmisjääke,  patt oleks neid ära visata, nendest saab teha ju väiksemaid asju. Eesti tuntud disainer Elmet Treier kutsub aeg-ajalt rahvast  oma töötuppa lampe valmistama. Töötab see selliselt, et inimene maksab ürituse osalustasu  tuleb kokkulepitud ajal kohale, paneb ette valmistatud  detailidest valgusti disaineri juhendamisel ise kokku  ja saab selle lambi siis endale. Mina annan nüüd vajalikud materjalid, lisamaterjalid,  mis on meil vaja siis liivapaberit. Siis läheb meil vaja kindlasti liimi. Teip on väga oluline, esialgu. Me oleme praegu püüdnud teha korra kuus. Töötubasid, eks, eks aeg näitab. Aga mis emotsioon nendel inimestel on, kes lõpuks omale ise  panevad selle puidust lambi kokku? No see on ikkagi, nagu nad võtavad seda ikkagi,  et see on nende tehtud nagu valgusti, et see,  see ongi kõige tähtsam, et nad on ise selle teinud. Sellel lambil on hoopis teine hind. Treier kasutab oma toodete valmistamisel tihti Euroopa  suurte mööblitootjate jääke. Toormaterjalist lõigatakse lambi jaoks parajad tükid välja  õismäel väikeses töökojas, kus muuhulgas toimub  ka disaineri tootearendus ja uute materjalide katsed. Tervet lampi näed, sellest tükist kätte ei saa,  aga. Aga mitme peale kokku siin? Noh. Siit saab ka midagi kätte. Elmet Treieri lemmikmaterjaliks on puit,  millest ta on teinud nii väikeehitisi, mööblit,  köögi aksessuaare kui ka ehteid. Selle laua projekt on nüüd selline. Kus kasutada ära? Nii-öelda siis seda koledat materjali, mida keegi osta ei taha. Täpselt nii ongi, et saab liimida ta siis nii-öelda suures  mahus kilbiks ära sorteerida välja, et siis nagu üks pool  oleks enam-vähem. Ja kuna see materjal on õhuke, siis mõtlesin talle sellise  soonte peal süsteemi, et ta et siia läheb teeprofiil  metallist sisse. Kahe laua ühendamise kahe plaadi ühendamiseks. Ja. See hoiab nüüd seda, et see laud ei lähe kõveraks. Kannatab niiskust ja. Äkilisi nagu muutusi Keskkonnasäästlikkus on Elmet Treieri jaoks äärmiselt oluline,  ta mitte ainult ei kasuta oma toodete valmistamisel suurte  mööblitootjate jääke vaid seisab. Ka selle eest, et tema enda tootmises võimalikult vähe jääke tekiks. Eks lõpuks läheb saepuru ja, ja väiksed tükid,  mida enam tõesti kasutada ei saa, need lähevad ikka lõpuks  sooja tootmiseks. Et meil on sooja ka vaja. Meile ka midagi. Eks ma jõudsin puidu juurde ikka ikka katse misega,  et muude materjalide kõrvalt tundus, tundus nagu kõige  kättesaadavam esialgu ja, ja siis siis oligi nagu lihtne  selle juurde jääda. Et, et kui sa ühe materjaliga harjud ära,  siis ei, ei taha seda enam vahetada. Aga kui kättesaadav on Eesti puit? Eesti puit on kindlasti ka kättesaadav. Kui me räägime okaspuidust. Aga kõvemat lehtpuid, tamme saart on nagu vähem saada. Elmet Treier kasutab oma toodete valmistamiseks just  peamiselt Tamme ja saart ja kuna neid Eestist piisavalt  hankida ei ole võimalik, siis tuleb neid tihti osta mujalt. Ja muidugi kõik need puusordid, mida Eestis üldse ei kasva,  tuleb samuti välismaalt hankida. Suurtootjate poolt ostetakse kokku. Ka Ameerikast ja Aasiast puitu, mida siis  mille töötlemisel jäävadki ka ka väikse väiksemamõõdulised detailid,  mida on võimalik siis kasutada. Edasi. Nii nagu kehvadest juurikatest head suppi ei tule,  on ka mööbli valmistamisel väga oluline tooraine kvaliteet. Kõigepealt ju vaadatakse, et milline, milline see puit on  ja kui ilus, et siis võib-olla siis hakatakse vaatama seda disaini. Peaks nad siit kuidagi kokku saama, jah. Aga kui palju hinnast moodustab materjal  ja kui palju on näiteks disain? No see, see on nüüd iga tootja enda saladus. Ma arvan, et see materjal võib olla kusagil 30 protsenti. Puitu tuleb osata hinnata ka seda puitu,  mis metsa jääb. Kas seda kõike peakski ära kasutama, et pigem see rikkus on,  on seal, kus ta nagu kus ta on mets, mets on metsas on ta  kõige suurem rikkus. Kui teda tõesti kasutada, siis ikkagi jah,  mõistlikult, et võimalikult vähe teda välja viia. Nii-öelda palgi kujul toormaterjali kujul katsuda temast. Katsuda tast töödelda. Ikkagi. Lõppjärku tooted. Millest saab siis nagu maksimumi? Meie võtsime maksimumiga kohtumisest disaineriga Paneme, kui siia läheb liim vahele, siis. Me paneme lihtsalt kergelt niimoodi kokku. Lamp on valmis ja jutud aetud. Nüüd on aeg edasi minna. Kui Elmet Treier kasutab oma toodete valmistamisel peamiselt  saart ja tamme siis mida saab teha haavast. See puusort on kujunenud tõeliselt suureks ekspordiartikliks,  kusjuures seda ei viida välja vaid palgina,  vaid töödeldud kujul ja see annab haavale lisandväärtust. Hariliku haaba rahvaga hundi närve või mädapuud pole Eesti  puidutööstuses kunagi eriti kõrgelt hinnatud. Haavast on tehtud katuselaaste tuletikke  ja saunavoodrilaudu kuid ekspordiartiklina pole haavapuul  võrreldes kuuse, männi või kasega olnud erilist rolli. Seda 2006. aastani, mil Kundas alustas tegevust Estonian  Celli haava puitmassi. Tehas. Hetkel on tegelikult meie tugevuseks see,  et meie kasutame haavapuitu, mis tegelikult siiani ei ole  leidnud piisavalt rakendust Eesti riigis,  et meie tehase tulekuga tegelikult Tekkis selline õige turg, haavapuit. Tule. Puitmassi kasutatakse erinevate paberite. Toormaterjalina, et meie toode kõlbab väga hästi pehme  paberi tootmiseks trükipaberi tootmiseks,  kartongi tootmiseks erinevad kliendid erinevates. Riikides. Ettevõte müüb puitmassi erinevatesse Euroopa Aasia riikidesse. Meie klientideks on üle 30 erineva riigi. Ja ekspordi sihtriikide edetabelit juhib Euroopas Saksamaa,  Itaalia, Prantsusmaa ja Aasias India ja. Lõuna-Korea. Aastas ekspordime paberipuitu orienteeruvalt kahe miljoni  tihumeetri jagu, seda nii ümarpalgina kui vääristatud tootena. Hinnavahe on kordades. Teistel aastatel on raiutud kuskil kaheksa kuni 10 miljonit  tihumeetrit aastas siis tegelikult mõned eksperdid ütlevad,  et see võiks olla kuni 12 14 miljonit tihumeetrit aastas. Ja tegelikult tänaseni eksporditakse tsirka kaks miljonit  tihumeetrit puitu paberipuiduna, et see võiks  ka leida väärindamist oma Eesti riigis. Eestis oli 2015. aastal raiemaht ligi 10 miljonit  tihumeetrit aastas. Et meie vajadus on sellest viis protsenti  ehk tarbime 480000 tihumeetrit aastas. Meie investeeringute projektis on ette nähtud tõsta  tootmismahtu kuni 200000 tonnini aastas,  mis tegelikult tõstab meie puiduvajadust veel 90000  tihumeetri võrra. Tegelikult haavapuidu, Eesti keskmine juurdekasv Eestis on  suurusjärk 800000 tihumeetrit, see tähendab,  et tegelikult tooret on. Kole hakkas tulema. Tööprotsess Estonian Cell'is on järgmine. Kõigepealt läheb puitkoorima. Seejärel hakkurisse. Siis sorteeritakse pikemad ja lühemad jupid hakkest välja  misjärel ladustatakse hakke suures reservuaaris. Edasi läheb hakke immutusse jahvatamisse sort. Eerimisse ja keemilisse pleegitamisse, et saada kätte toote  nõutav heledusaste vesi, pressitakse tootest välja  ning lõpptootes vatilaadses puitmassis on niiskust vaid 10  protsendi ringis. Meie tootmise Tehnoloogia tegelikult eeliseks on see, et me saame ära  kasutada madalakvaliteedilist haaba ja samas on  ka see, et meil tegelikult haava puidust jääb 88 protsenti lõpptootesse,  et meie vaid töötleme seda puitu keemiliselt termiliselt  ja mehaaniliselt, erinevalt siis tselluloosi tootmisest,  kus jah, et tselluloosi tootmisel tegelikult on puidukulu  circa kaks korda kõrgem. Estonian Cell suurendab haavapuidu ekspordi väärtust üle  viie korra mis kokkuvõttes tähendab ekspordimahtu 169000  tonni ehk 73 miljonit eurot aastas. Seda on kordades rohkem kui enne Estonian Cell'i tegevuse algust. Innovatsioon ei ole aga pelgalt haavapuidu vääristamine. Energiamahukas tootmine on põhjuseks, miks investeeriti  biogaasi tootmisesse, millega ollakse Eesti suurim biogaasitootja. 2014. aastal olime esimene puitmassitehas Euroopas,  kes käivitas oma põhitootmise kõrval annaeroopse reaktori. 2015. aastal tootsime oma tööstuslikust reoveest viis  miljonit kuupmeetrit biogaasi. Siis 2016. aastal suutsime juba toota 7,7 miljonit  kuupmeetrit biogaasi aastas ja kogu selle energia me toodame  tegelikult enda tööstuslikust reoveest. See tähendab, et meie kasutame ära reovees oleva orgaanilise  aine ja väärindame selle biogaasiks. Taastuvenergia tootmine on tegelikult kiiduväärt ettevõtmine,  aga loodetavasti, et see ei toimu suurtööstus energia  mahukate tööstusettevõtete arvel. Et meie tegime ka selle suure investeeringu,  mis sajaprotsendiliselt tegelikult invest viidi läbi omaniku  poolt et meie selle eest ei ole saanud ühtegi senti  taastuvenergia tasu. Aga me maksame, tegelikult kuna me oleme Eesti suurim energiatarbija,  siis taastuvenergia tasu me maksame tegelikult väga suures ulatuses,  et. Kaks 2007 kuni 2015 me oleme maksnud taastuvenergia tasu 12  miljonit eurot. Eks aeg näitab, kuivõrd Eesti kõrge energiahind võimaldab  haavapuidu väärindamist. Estonian Cell on aastatega kuhjunud 19-le miljonile eurole  vaatamata tuleviku suhtes optimistlik ning tehase  korstendest tõusev aur on kinnitus otuseks,  et haavapuidus sündiv eksporditulu Aastaid on olnud Eesti tähtsaks ekspordiartikliks  ka puitmajad. Saatsime Reimo Pärnusse, kus tegutseb Eesti vanim puidust  elementmajade tootja Matek. Eestis kasvab meeletult võsa. Ja on palgipuud. Ja siis on tehases puidust valmivad majad. Et see on nüüd nii-öelda selle ühe Maja algus, punkt põhimõtteliselt, et siin on teil  nummerdatud tükid, siin on. Itseteist, 28 15 20 ja kõik nii edasi. Selle maja kokkupanek algab umbes nagu LEGO kokkupanek  või nagu kes on kodust kokku pannud mööblit,  teab, et on olemas üks paber, kus on peal numbritega detailid,  võtab need detailid kätte ja paneb lõpuks kokku kapi. Te lihtsalt teete seda majadega. Täpselt, et lastelegi arusaadav, lihtsalt meil on abiks  lisamaterjal spets ja joonis. See 17 näiteks, mis mul siin käes oli, kus see siin joonise  peal nüüd on või mis elemente sellest sellest maja seinast on? See on välisseina toapoolne lisakarkass. See virn siit lõpuks muutub selliseks detailiks,  nagu me näeme seal. Täpselt jah, et samas on ka ettevalmistatud. Plaatmaterjal vill kõik on omas kohas, et töömehed,  kes seda seina näiteks poostavad, teavad,  kust nad midagi toovad. Ja see siin on matek Eesti vanim tehase maju valmistav ettevõte,  kuhu kapital tuli küsimusega, kas puidust maja,  mis siin tehase seinte vahel valmib on kohaliku puidu  väärtusahela tipp. Kaks ega tunnistama, et ma väga täpselt ei tea,  mis on, mis on energiavõsa tihumeetri hind,  aga seda ma võin küll öelda, et kui metsas kasvav palk  maksab keskeltläbi 40 euro tihumeetri kui see palk metsast  maha lõigatakse, on selle hinnaks 60 eurot. Kui ta nüüd on toodud, ta on juba saetud,  kuivatatud hööveldatud ja tugevus sorteeritud,  siis on keskmine hind seal 250 eurot. Ja kui me nüüd sinna juurde paneme veel maja komplekti ka,  siis me saame selle tihumeetri hinnaks 2500 eurot keskeltläbi,  nii et et võrreldes palgiga annab maja päris korraliku lisandväärtuse. Ilmselgelt on, on teatud mööblitootjad ja ilmselt on  ka veel mingeid muid komponente, mida suudetakse sellise  lisandväärtusega toota, aga aga kindla peale puitmaja on üks  kõrgema lisaväärtusega toode, mida palgis teha saab. Me oleme viimased kuus aastat olnud Euroopa esieksportöör,  me oleme maailmas number seitse puitmajade tootja. Ja ma millegipärast arvan, et küll see asi põhineb meie  traditsioonidel oskustel ja kohalikul toorainel  ja meie õnneks on olnud ka siin, meie ümberringi päris palju turge,  kus puumaja hinnatakse päris kõrgelt. Et Eesti puumajade põhiturud on Rootsi, Norra,  Saksamaa ja seal, sealt on see meie äri ka väga tugevalt  kasvama läinud. Et on siin Skandinaavias eramu või ela eramajade ehitamisest  ligi 75 protsenti on täna puidust kortermajade ehitusmahust  kusagil 30 protsenti on puidust. See osakaal kasvab ja samamoodi on tegelikult ülejäänud  Euroopas puidu ehitusmahud iga aasta kordistunud. See on meil konkreetselt nende ruumelementide monteerimise plats. Need on nüüd konkreetselt selle ruum, elemendi seinad. Meil on tegemist hetkel esimese korruse seinaga,  mida teie peate uskuma, meil on nagu tähistuse järgi  võimalik tõendada, et siis on platsil poole vähem tööd  ja see on teha sellise tootmise eesmärk. Puit on praktiliselt ainuke ehitusmaterjal,  mida saab kus, kus on võimalik ehitus ehitusplatsilt tuua  tehasesse ehk et saab ka betooniga teha elemente. Aga vaieldamatult võrreldes betooni ja muude  ehitusmaterjalidega on puitu võimalik tehases kõige rohkem  valmis ehitada, mis omakorda tähendab seda,  et puidust ehitamine ehitusplatsil on hästi kiire. Puit on võrreldes alternatiivsetest ehitusmaterjalidest  kordades kergem. Ja ja loomulikult ka soojemat. See on konkreetselt ruumilise elemendi ehk meie mõistes  mooduli põrand. Ja moodul on nagu taustal näha, on tehase tingimustes kokku pandud. Ehitis, kus on juba ühendatud seinad ja lagi  põrandaelemendiga ja need liidetakse platsil,  need kaks ruumelementi ehk moodulid kiidetakse platsil kokku  ja nad sellest tekib üks korter. No meie konkreetselt oleme väga selgelt ikkagi üritame minna  suurusesse ja kõrguses, ehk et ehk et kortermajad,  sotsiaalobjektid, kontorihooned, üleüldine trend Eestis on  ka see, et on kasvamas just nimelt ruumelemendist  kortermajade tegemine, mis siis annab nagu võimaluse teha  tooted tehases valmis viia sellisesse valmidusse,  et, et loetud nädalatega saab ehitusplatsil projekt üle anda. Skandinaavias on väga levinud puitmaja tootjatel toota. Standardseid kataloogi maju Mateki ja kogu Eesti  puidutööstuse eelis on see, et et praktiliselt 99 protsenti  meie tööst on räts töö ehk et meile tuleb klient. Ideega ja meie siis oleme mõelnud välja,  kuidas sellest ideest saab siis maja. See innovatsiooni ja leiutamise pool on just see,  et kuidas seda tehases võimalikult rohkem valmis saada  ja kuidas seda võimalikult kiiresti ja lihtsalt  siis püsti saada. Et Meil on siin Just lõpetasime Oslos ühte 7000 ruutmeetrist viiekordset kortermaja,  kus me siis kombineerisime puidust. Välisseinaelemente katuseelemente rõdusid betoonist kandekarkassiga,  et kiire, soodne, soe ja ja jälle väga kena toode. See rätsepa töö majade puhul tähendab ka siin,  et saate küsida kallimat hinda. Jah, see on, see on just see, mida see on just see,  miks me oleme selles sektoris, kus me täna  või selles nišis, kus me täna oleme. Aga teistpidi on muidugi jälle see, et, et samas,  kui me räägime kortermajadest, siis me tegelikult täna  konkureerime kivi ja betooniga ja, ja ütleme nii,  et meie rätsepatöö versus siis kivist ja betoonist tehtud  rätsepatöö on, tuleb päeva lõpuks ikkagi mõnevõrra ökonoomseka. Kui lähiturgudel on eestlased juba teada-tuntud oma puidust  tehase majadega siis tegelikult võib leida siinsetes  tšehhides alguse saanud hooneid ja maju ka märksa  üllatavamatest kohtadest. Matek on oma ajaloo jooksul tarninud Islandile umbes 300 maja,  nii et ma julgen väita, et peaks olema Islandi kõige suurem majatootja. Ma usun, et Norra-Rootsi jäävad sellisteks stabiilse näiteks põhiturgudeks. Me ise vaatame väga lootusrikkalt Saksamaa poole. Me usume, et Lõuna-Euroopast, Itaaliast ja Prantsusmaalt  võiks tööd tulla ja nii müstiline, kui see  ka pole, on, on meil siin Päris mitu projekti läbirääkimises Hiina,  et saame näha Kõiki peaks huvitama see, mida metsaga tehakse,  sest Eesti riigi kodanikena kuulub riigimets kaudselt  ka meile. Kuid RMK kõrval tegutsevad Eestis  ka tuhanded erametsaomanikud ja mõned neist on jätnud oma  metsa täiesti unarusse. Metsaomanikke on Eestis palju kokku üle 100000. RMK juht Aigar Kallas räägib, mida tehakse riigimetsas  raiutud puudest. Erametsaliidu juhil Liina Laineveeri aga erametsades raiutud  puude saatusest nii head ülevaadet ei ole. See, mis riiki metsaomanikuna ehk siis niimoodi keskmisest  või tavalisest erametsaomanikust eristab kõige rohkem  ilmselt on see, et riik on lihtsalt hästi suur metsaomanik  ja see annab kui majandamisele hoopis rohkem võimalusi. Kindlasti on võimalik, kindlasti saab teha seda noh,  eelduslikult, vähemasti märksa odavamalt on võimalik  logistikat paremini korraldada. Kogused on suuremad. Võib-olla turul on veidi rohkem läbirääkimisjõudu,  nii edasi, nii edasi. Aga teistpidi kindlasti riigil on ka märksa rohkem kohustusi. Erametsades on täpselt samuti, et metsaomanikud Tahavad oma metsa võimalikult heaperemehelikult majandada,  kuid seda teha tuleb teha ka võimaluste piires  ehk et väga oluline on nagu puidu realiseerimise võimalused  ja metsamajandustööde tegemine ühistegevuse all. Meie. Meie palgal on 700 professionaalset metsameest  ja naist ja, ja meil on väga täpselt teada see territoorium,  mis meie kätte on usaldatud, ka see, mis,  milline mets seal kasvab. Me teame täpselt neid reegleid, mis seadusega on kehtestatud ja,  ja nad on kehtestatud meile absoluutseks järgimiseks,  ehk siis kõiki neid võimalusi, mida mets pakub,  me peame oleme kohustatud kasutama kas siis ise  või välja pakkuma tähenduses, kasutama ise,  et siis seda metsa majandama selleks, et  siis sellest saadav toode või teenus oleks ühiskonnale kättesaadav. Erametsaomanik on oma otsuses vaba ehk siis ta võib majandada,  võib mitte majandada, teha seda, mis talle täpselt meeldib. Metsanduse arengukavas on ka nagu pikemalt  selle erametsanduse tugisüsteemis ikkagi planeeritud metsa  väiksemate metsaomanike toetamine just eesmärgiga,  et nad neid metsamajanduslike töid teeksid. Ja kui nad neid metsas teevad, siis on sisuliselt seda on  ka uuritud, et see loob, see loob nagu täiendavat  lisandväärtust ja maksutulu. Mis ma arvan, ongi oluline on see, et, et valdav osa sellest puidust,  mis riigimetsast või siis RMK poolt raiutud metsast tuleb,  jääb siia Eestisse töödeldakse siin ära ja,  ja viiakse välja Eestist kõrgesti väärindatuna  ja ja, ja väga hea raha eest. Selge on see, et kui neid enametsa omanikke on üle 100000 Eestis,  siis noh, neid käekirju, millega metsa majandatakse,  on samamoodi üle 100000, ehk siis kindlasti on selliseid metsaomanikke,  kes ma ei taha öelda, kopeerivad RMK-d aga,  aga käituvad täpselt sarnaselt ja, ja väga palju on  selliseid metsaomanikk, kes noh, kasvõi kasvõi metsaomanike  metsas midagi ei tee. Erametsaomanikud on kahtlemata. Huvitatud sellest, et kohapeal puitu väärindataks  ja et puidule Oleks kohapeal. Turg sest siis, siis on nagu võimalik ka ju raiuda  ja seda puitu realiseerida. Puit müüdi valdavalt tööstustele kohalikele  ja ülejäänud siis eksporditi üle mere Soome Rootsi. Ka Inglismaale. Et Skandinaaviamaadesse Meie otseselt jälgime seda, et see kaup,  mis meie käest tuleb, oleks võimalikult kvaliteetne,  ehk siis noh, metsatööstuse seisukohast vaadatuna  mida jämedam ja sirgem, seda uhkem, kõige suurem meie  klientidest on rahvusvahelise kontserni na Stur ainsa grupp,  kelle saeveskid on, on Eestis kõige suuremad hetkel ja,  ja järgmised kaks on siis Kehra tselluloosivabrik  ja Kunda ava paberi massivabrik. Ja, ja selge on see, et metsas on ka kõveramaid puid,  metsas on ka näiteks no mis teha, elavad seened elavad  putukat kahjustada saanud puid ka, ka see tuleb osaliselt  metsast välja ja, ja selle selle väärindamine peaasjalikult  seisneb selles, et väga mõnus on nädalavahetusel puudega  sauna kütta. Eestil ei ole kulda ega naftat, aga meil on metsa rohkem kui  paljudel teistel riikidel. Ja see, mida me selle metsa ga teeme, on vägagi oluline. Loomulikult on vahel tore ka halgudega sauna kütta aga need tooted,  mida me ekspordime, võiksid olla siiski veidi kallimad. Ilusat õhtut.
