Oleme end pidanud nii meremaa kui ka metsarahvas ehkki  tegelikult oleme enamasti lihtsalt linnapurled. Siiski tiksub meie kuklas teadmine ja ka hirm,  et kui me solgime mere mürgitame maa ja laastame metsad,  siis pole ka meil endil siin enam pikka pidu. Just küsimus meie metsast, selle raieviiside,  st ja raiemahtudest on juba mõnda aega paljusid muutnud,  rahutuks ja toonud ka inimesi tänavatele meelt avaldama. Meile ei ole meie mets üks tapuha ja tänane osoon ongi täies  mahus pühendatud sellele mida me nimetame ame metsamajanduses. Meil on eeskätt kolm nõudmist. Me nõuame säästvamat metsandus, poliitikat. Ja rahva kaasamist metsanduspoliitikasse,  sest me ei saa enam aru, kes neid otsuseid langetab. Kolmandaks, me nõuame uurimist, mis viimasel 10-l aastal  keskkonnaministeeriumis toimunud on. Nad ei tea, mis, kuidas mets kuidas metsas elu käib,  kuidas mets kasvab? Teisi. Kindlasti ei esitab keskkonnaministeerium  ega keskkonnaagentuur valeandmeid. Me oleme võõrdunud Sellest reaalsest elust. Tänapäeval on järjest rohkem neid inimesi,  kes ei tea, et piim tuleb lehma seest ja puid tuleb metsast. See on olnud ikkagi eestlasele üks niisugune kindel koht,  kindel sein ja müür ja ühtäkki seda siis ei ole  ja see tekitab kindlasti ebakõlasid. Riigimetsal on 1,3 miljonit metsaomanikku,  kui nüüd võtta võtta sedasi, et riigimets on meie kõigi oma. Metsaomanik täna on üsna hästi informeeritud aga,  aga, aga linnas olev inimene väga ei ole  ja noh, selgelt on siin ka riigi tegemata töö. Enamus inimesi mõistab ikkagi ka seda täna veel,  et, et selleks, et kukk kukk satub suppi,  siis seetõttu pea maha lüüa. Ja eks see see metsade majandamine, metsade kasvatamine  ja selle käigus ka raie on täiesti loomulik protsess on ju,  minu arust peaks jätma kõrvale emotsioonid on ju. Ja usaldama arvutusi mitte põhinema arvamustel. Et see on väga oluline. Mets peab pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale. See väljendub läbi nelja funktsiooni. Majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise  metsanduse on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Mets tagab paljudele inimestele tööhõive läbi metsa,  majandamise ja puidutööstuse. Vähem tähtis pole metsa roll puhkevõimaluste  ja seente ning marjadega. Mets peab toimima ka liigilise mitmekesisuse säilitajana  ning püsima osana meie kultuurist. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast,  sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Täna kehtiva metsaseaduse ülesanne on tagada metsa kui  ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Üks oluline asi on see, et me ületaks oma metsa juurdekasvu,  et me püsis seal raames, et meie metsad ikka seoks süsinikku,  et me et me ei läheks sellest välja, et noh,  selgelt, et meie metsa loodus, väärtused,  meie, meie majandus, metsa, majandus, väärtused,  et kõik meie metsakultuuri aspektid ja asjad säiliks  ka järgnevatel põlvedel. Aga metsa majandamise mõistes ehk siis puidu raiumise  varumise mõistes on säästlik see, kui me teeme õiget asja  õiges kohas, õigel ajal õiges koguses. Et tuleb lihtsalt majandada looduse rütme jälgides  ja minu arvates see ongi säästlik metsade majandamine. Siin käib parasjagu lageraie ja see on kõige levinum  raieliik Eestis metsa majandamisel. Kuidas mets uuesti taastuks, kohe uurima. Siit me nüüd peale materjali väljavedu veame välja oksa kevadel. Tehnoloogia on selline, et see oks peaks kõigepealt siin  langi peal päikese poolt kuivatatud saama,  nii et see niiskus On seal 40 protsendi juures ja siis me saame  selle oksa välja vedada ja hakkida siis elektrijaama kütteks,  kombijaama, kütteks. Ja seejärel teeme siin maapinna ettevalmistamise  ja uuendame kuusega. Millal me siin sellel raielangil näeme? Sama kõrget metsa nagu täna siin võib näha. Ma arvan, et, Me näeme sama kõrget metsa umbes 40 aasta pärast. Ma arvan, me näeme palju ilusamat metsa 40 aasta pärast. Meil on istutusmaterjal oluliselt kvaliteetsem. Meil on kliima natuke soojemaks läinud, mets kasvab paremini. Ja ma arvan, et kui me nende metsakasvatuslike võtetega  õigel ajal valgustusraied õigel ajal harvendusraiet,  siis tegelikkuses ma arvan juba 30 aasta pärast on siin  metsas tagavara suurem kui raiutavas metsas. Täna. Nagu siit kaardilt on näha, siis Eesti on üpris metsa riik. Nii ongi. Et umbes 50 protsenti on Eesti metsa aga kaetud  ja ja riigimetsa näeb siin niisuguse tumeda tumedama rohelisega. Ja näeb ka, et ühtlasi ka riigimetsa on,  on päris ühtlaselt ja, ja igal pool. Et see kõik siin see vahevöö rohkem on siin Ida-Virumaal  ja Lõuna-Eestis. Riigi omanduses on Eesti metsast kaks viiendiku  ehk umbes 972000 hektarit. Majandatavat metsa on sellest üle poole 25,4 protsenti aga  moodustab rangelt kaitstav mets, kus majandustegevus on  täielikult keelatud. On kujunenud arvamus, et RMK raiub metsa igal aastal aina  rohkem ja seda toetab ka statistika. Üheks põhjuseks on maareformiga lisandunud metsamaa. Läheme nüüd vaatama, kuidas meie kõigi rahvuslikku rikkust  reaalselt majandatakse, kusjuures huvitav on asja juures see,  et seesama mets on minu kodumets. Ma olen siin eluaeg käinud seenel ja marjul  ja nüüd raiutakse osa sellest maha. Riigimets on jagatud umbes 600000-ks metsa eraldiseks,  mis kõik on metsakorraldajate poolt detailselt kirjeldatud. Meie oleme täna Raplamaal objektil KE null null neli üheksa,  mis on 63 aastane jänesekapsakuusik. Kuna enamus kuuskede diameeter on seaduses lubatud 26 sentimeetrit,  saab teha lageraiet. Siin kasvavatest kuuskedest veerand on nakatunud juurepessuga. Kui me läheme lähemale, vaatame et see puu on alt ta nagu  pudelikaela meenutab, ja niisuguse sed haavandid asjad on. Et see tähendab seda, et puu on haige. Ta puurida siis suure tõenäosusega siit. Mingi hetkel hakkab niisugust mäda puit. Vastu meile tulema, et see puu ei ole siis nagu kvaliteetne,  et sellest ei saa enam head palki või põhimõtteliselt see osa,  kui siin on nüüd pehmem mäda sees ütleme niimoodi kolm meetrit,  et siis läheb küttepuusse. Mis edasi seal toimub, seda näeb siis, kui arvestama. Mets võiks ju siin edasi kasvada, kuid RMK jaoks kaotavad  puud iga aastaga oma majanduslikku väärtust. Et kuusk mädandav juurepess ei leviks, istutatakse uue  metsapõlvena siia kaasa. See ma saan aru, et ongi selline moodne raiesüsteem,  et tuleb üks harvester ja, ja võtab puud maha,  teeb kiiresti valmis ja läheb minema. Jah. Nii ta on jah, et praegu on, no see on osa sellest moodsusest,  et et RMK-s näiteks kogu see suhtlus teljel praaker  ja arvestarioperaator, kõik käib tänapäeval läbi. IT. Põhimõtteliselt iga iga päev saadab arvestrioperaator  braakerile info, mida ta siit langilt varunud on. Mis sorte kui palju siis praaker vaatab selle koguse  ja sortimendi üle? Kinnitab ja siis tulebki see vahe lattu põhimõtteliselt. Et täna õhtuks on see kõik, mis siin lõigatud on,  on nagu RMK-le teada, kui palju, mis sortimenti siit varutud on? Nii see töökoht on päris kõrgel, et see ülevaade  ja siit ülevalt on päris hea jah. Jah, ei ole viga, mismoodi see töö praktiliselt siin  arvestades käib? Need on juhtkangid, millega. Juhin tõstukid. See on gaasipedal edasi-tagasi liikumiseks,  kui ma liigun, siis sellest pööran, muidu keerab see masti. Ja nendest siit on need puuliigid. Neli nuppu, nendest valin puuliigi. Mänd, kuusk, kask. Et siit näitab arvuti nüüd valitud puu liiki. Siin on läbimõõt, siin on pikkus metsa otsa ei lõpe,  ei tea, no nagu paistab, et siin oleks nagu hiljaks jäänud  selle lõikusega. Siin on juba nagu kahju kahjustus, väga suur,  et see ei püsi enam koos, et läbi lasta. Et ikkagi õigel ajal tuleb maha lõigata,  muidu? Üldiselt jah, näed palju sellist metsa,  mida ei ole jõutud teha. Siia raielangi ju midagi maha ei jää, et seesama risu läheb  ka ära. See päris risu ta meil ei ole, et et sellest saab hakkepuitu  ja ja, ja hakkepuiduga siis saab, ma arvan,  mõne mõne mõne asula asula ära kütta või et kindlasti  kindlasti on temal ka sellel sellel akkehunnikul on raidmete  hunnikul on oma kasutus olemas, aga see kõik on  siis nii see väärtuslikum osa ja need on  ka eraldatud? Jah, et see on küttepuu, küttepuu läheb meil  siis kütteks ehk siis sellega saab keegi siin oma maja või,  või, või, või, või muud olemist kütta, siis on paberipuu,  paberipuus läheb paberivabrikusse, sellest saab paber. Siis on siin palk, palk läheb saekaatrisse,  saekaatris saame laudu ehitada. Siin on peenpalk natukene peenemaid, laudu tuleb sealt  ja taga on jälle paberipuu. Nüüd kõik läheb ära, kõik läheb ära. Võib öelda, et see salumets on küll ühe metsaomaniku õudusunenägu,  sest puud on ümber kukkunud. Ma arvan, et siin võiks öelda, et mõnigi ütleks,  et see on haige mets, siin on haiged puud  ja surnud puud. Kuidas sa nende arvamust muudaks? Id? On tõsi, kahtlemata, et siin on surnud. Puud, aga haige mets ei ole haige, võib-olla puu,  nii nagu haige, võib-olla inimene mis on  ka ju inimkonna nagu normaalne nähtus, aga ühes terves  metsas on alati väga palju surnut, puid ja niisuguses vanas  salumetsas on looduslikes oludes, ütleme seda elavat puistut või,  või elavat puitu, võib seal olla ütleme,  kuus 70 protsenti, kõik ülejäänud ongi surnud. See väga ei lohuta, aga kuidas selgitada inimesele,  et sellist puud on ka vaja, mis on surnud? Kõigepealt ainuüksi neid liike metsas, kes on seotud surnud puudega,  on väga suur osa metsaelustikust umbes veerand,  see tähendab, me räägime Eestis umbes viiest 1000-st liigist  ja nendest sajad liigid on tänapäevase metsamajanduse  tingimustes ohustatud välja suremas. Mets on terviksüsteem, kus toimib aineringe läbi mulla,  taimede, loomade ja atmosfääri vajalikud toitained on peidus mullas. Toitained jõuavad mulda taime ja loomajäänuste  ning loomade väljaheidetega. Sellest orgaanilise aine varust saab bakterite,  seente ja teiste orgaanilise aine lagundajate toit. Kui orgaanika on lagundatud lihtsamateks ühenditeks,  on toitaineid taas taimedele juurte kaudu omastatavad  ning tsükkel algab otsast peale. Lisaks vabaneb toitaineid ka sademetega lahustunud mullamineraalidest. Sellest tekib aga aineringes toitainete kadu. Selle keeruka süsteemi põhjalikum uurimine on viimasel ajal  toonud uusi olulisi avastusi. Näiteks kliimateadlased ei teadnud kaua aega seda,  et väga suur osa sellest süsinikust, millest tänapäeval  nii palju räägitakse, on kõik mulla sees,  mitte puudes, nagu kõik arvasid. Me ei teadnud mõni aeg tagasi isegi veel seda,  et kuused, mis siin on või ka muud puud,  on tegelikult omavahel seeneniitidega kõik ühendatud. Võimalik, et nad vahetavad isegi informatsiooni,  mis, mis see informatsioon teeb, seda me siiamaani ei tea,  aga me teame, et need erinevad elusorganismid. Need seened vahendavad neid puid omavahel,  see mets on üks niisugune võrgustik. Näiteks kui ühe liigiga parasjagu selles kohas midagi juhtub,  siis temast olenev liik lülitub ümber järgmisele  ja kui seda järgmist ei ole, siis on, siis on pahasti,  nii et see mitmekesisus on ühtlasi ka turvaelement. Kui RMK-l on kõik kalkuleeritudd tipptehnika,  kõik see materjal läheb kasutusse. Kas te mõtlete selle elurikkusele või teistele liikidele  ka siin metsas, et mets ei ole ju ainult puud? Absoluutselt? Kui sa nüüd vaatad, Kristo neid niisuguseid tuulemurtud puid  ja lamapuitu, et ega me siit kõike kõike maha ei võta ja,  ja need jäävad siia, jäävad siia just putukatele näksimiseks. Ja, ja kui, kui siin oleks veel niisugune niisugune  niisugune iseärasusega puu, et näiteks, et oleks tal mõni  tuuleluud või, või nagu põlenud põlenud,  põlenud puukene, et siis see on ka nagu kõik on nagu. Aitab seda elurikkusele nagu kaasa ja erinevatel liikidel  siin elada, et siis me kõik need jätame siia alles ja,  ja sama jutt käib ka näiteks laiali laialehiste puude kohta,  näiteks et kui saar, tamm, jalakas ka siin kuskil kasvavad,  et siis me need jätame ka alati kasv. Mida see praktikas metsamajandajale metsamehele tähendab,  kuidas tema seda ökosüsteemi majandamisoiab? Et seda häiringut nende uuendusraiete puhul vähendada,  me jätame sinna säilikpuid sisuliselt viis protsenti  tagavarast langile jäävad kännud, mida me ei uuri. Ja, ja, ja ausalt öeldes, mida ei ole nagu  ka majanduslikud mingit mõtet siit ära viia. Ja, ja kolmandaks jääb siia ka, ütleme sellel langil me küll  oksa viime välja, aga ütleme 30 protsenti oksa,  tegelikult jääb ikkagi langile, sest neid põhjus ei koristata,  kuna sellega tuleks mineral kaasa ja, ja midagi peab jääma  seal langile toitainetena ka. Kui me nüüd siin lagendiku peal käime, siis tundub,  et ongi kõik mõned säilikud ja lage maa siis tegelikult see  nii ei ole, jah, ei, siin on juba juba väiksed männi  ja kuuse kuusekutsikad kasvavad, et needsamad ongi siin  ka teie poolt istutatud, need väiksed jah. Et ma arvan, et siin on, siin on isegi kultuuri hooldust  juba tehtud, et keegi käib ja hooldab seda laulu. Et. Ütleme niimoodi, et, et kui, kui me seda ei teeks,  siis sellisel viljakal kasvukoha tüübil nagu siin  siis rohi lämmataks, need väiksed puuksed ära,  aga see ei ole siis nii-öelda nagu kriitikud ütlevad,  puupõld. Ei, puupõld ta kindlasti ei ole, puupõld on esiteks tehtud. On tehtud nagu põllu peale ja tema nagu maakategooria on  ka natukene teine. Et. Et põhimõtteliselt nagu sa näed, siin langi peal ringi vaadates,  kui tegemist oleks puupõlluga, siis oleks need kõik need  puudistutatud rivis. Ja, ja nagu vanad metsapõlve siin absoluutselt ei oleks. Kui siin nüüd ringi vaadata, siis ma julgen arvata,  siin on kuskil 70. Vana kaske, et kõik see, kõik see nagu rikastab seda metsa Paljud inimesed ikkagi kurdavad seda, et RMK raiub suuri  metsamassiive maha kõik kodulähedased, metsad raiutakse maha. Varsti jäävad ainult lagedad alad meile siia,  palju seal tõepõhja all on. Me raiume aastas üks, ühe protsendi uuendusraietega RMK kogu  metsamaast ära ühe protsendi. Ja kui nüüd nagu võrdlusmomenti tuua, siis me võime kõik  kaardi peal vaadata, kui suur on Vormsi saar,  et kogu see ala Ongi circa sama suur, kui on Vormsi saar. Et uuendusraiete pind on selline hooldusraieid,  teeme suuremas suuremal pinnal ja, ja kui nüüd jälle  saartega võrdlus tuua, siis umbes kahe Muhu saare osas teeme hooldusraiet,  see tähendab siis valgustusraiet ja, ja ja harvendusraiet. Minu selja taga käib parasjagu harvendusraie  ja selle eesmärk on luua nendele alles jäetud puudele  paremad kasvutingimused. Mis on praegu enamlevinud raieliigid, millega metsamehed tegelevad? Puidu varumise seisukohalt on on kaks raieliiki,  millega, mis on peamised raieliigid on harvendusraie,  vahekasutusraie ja teine on teine, on uuendusraie  ja reeglina uuendusraie on lageraie. Kas see lageraie on kuidagi majanduslikult efektiivsem  või mis põhjusel lageraie nii populaarne on? Ma arvan, kogu küsimus on metsa uuendamises  siis meie vööndis, kus me oleme niisugune taiga  ja lehtpuumetsa ülemineku alal siis meil on sisuliselt  ainukene varjutaluv puuliik on kuusk, mida me saaksime  nii-öelda turbe all uuendada. Et erinevalt Kesk-Euroopast, kus on erinevad tammeliigid,  pöök ja nii edasi ja nii edasi palju puuliike,  mida saab nii öelda vana metsa turve all uuendada. Et selles mõttes meie vööndis ja Eestis on kindlasti kõige  mõistlikum uuendusraie viis lageraie. Miks meil täna paistab neid lanke rohkem kui,  kui kui varem on olnud, siis, siis täna on meil  metsatagavara Eestis enneolematult suur. Ja metsa juurdekasv on enneolematult suur,  metsapindala on enneolematult suur, et me oleme väga-väga  heas ajahetkes tegelikult praegu. Ja, ja, ja mets on kasvanud sõja sõjaajast saadik juurde  ja juurde ja jõudnud praegu sellesse raieküpsusesse. Majandusmetsa kõrval on Eestis rangelt kaitstavat metsa  227,2000 hektarit see on 10 protsenti ja 333,7000 hektarit  piirangutega metsa mis moodustab 14,7 protsenti kogu Eesti metsast. Kaitstava metsa pindala ei tähenda veel,  et seal elavad kooslused ja liigid on kaitstud. Siit tuleb ka otsene vajadus teada saada,  kas kaitsealused metsad täidavad oma eesmärki  ja kas erinevate elukooslustega metsatüüpe on kaitsealustes  metsades piisavalt. Kaitstavates metsades on siiani alaesindatud viljakad  kasvukoha tüübid. Eriti murelikuks teeb kaitstavate salumetsade vähesus. Sellele elustikule, kes elab just vanades talumetsades,  ei ole piisavalt elupaiku. Nii et nüüd on viimane hetk sellega midagi ette võtta. Siin on näha ka, et siit hakkab see hästi mitmekesine,  paljude puuliikide, erinevate rinnet, igasuguste surnud  puude ja mikroelupaikadega. Vana Salumets ja siin teisel pool on, on niisugune,  nagu majandusmetsana on, siia on istutatud kuusk,  tõsi, siia on lastud sisse külga lehtpuid. Nii et kokkuvõte on see, et sellistes majandamatu Ta vanades  salumetsades on lihtsalt erakordselt suur mitmekesisus,  mida teisiti ei ole võimalik hoida. On iseenesestmõistetav, et looduse jaoks ei eksisteeri  kaitstavate alade piire. Liigid ei püsi ainult inimese planeeritud kaitsealadel. Paljude liikide elupaigaks ja levimiseks on olulised  ka majandusmetsad. Meil ja ka mujal maailmas elab palju ohustatud liike kooslustes,  kus toimub aktiivne inimtegevus. Nii luuakse ka majandusmetsadesse vääriselu paiku  kaitsealustele liikidele. Ütleme selline tõsine vastuolu on see, et,  et see heategu Et ma sellest liigist teavitan, saab kindlalt karistuse. Ma saan kohe õige pea keskkonnaametist teatise,  kus mulle Küll mulle määratakse lähenemise keeld on ju noh,  tegevuse keeld niikuinii ja noh, kuidas me  siis saame nagu eeldada, et omanik suure rõõmuga nendest  väärtustest teavitaks vastu saab ta ju ainult represseeriva kirja,  et keeldudega. Et noh, see on tegelikult probleem. Meil on parasjagu sellel aastal selline rõõmusõnum paljudele metsaomanikele. Et ka Väljaspool Natura alasid hakatakse toetusi maksma ära  saamata jäänud tulu kompenseerimiseks ja see on 110 eurot  hektari kohta aastas on võimalik seda kompensatsiooni saada,  et, et kas ta kõike lahendab. Ilmselt ilmselt mitte, aga, aga kuskil peab ikka jääma see  kompenseerimise osa. Ehk ehk jõuame kunagi selleni, et me saame oma  ökosüsteemiteenuseid müüa? Ökosüsteemi teenuste all mõeldakse erinevaid keskkonnakaitselisi,  sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, mida loodus  inimestele pakub. Kontekstis saab puidust saadava kergelt rahaks arvestatava  tulu kõrval välja arvutada ka näiteks metsa poolt pakutava  puhta õhu aineringe või metsas käimisest saadava esteetilise  naudingu väärtused. Tulevikus peaks nii metsaraiel kui kogu inimtegevuse  planeerimisel arvestama oluliselt rohkem looduse huvidega. Kui me globaalselt vaatame, siis liikide väljasuremine on globaalprobleem,  see on täiesti pretsedenditu. Esimest korda surevad massiliselt liigid välja ühe teise  liigi mõjul. See liik on inimene. Ja seda, kui palju läheb aega, enne, kui need keerulised  ökosüsteemid funktsioneerimast lakkavad,  seda tegelikult me ei tea. Me üritame seda teada saada, selge on, et päris iga liik ei  ole noh, nii-öelda ühekaupa sealt ökosüsteemist välja võttes  väga oluline. Aga mitu siis on? Metsaseaduse muutmine on tekitanud elava avaliku arutelu. Seadusemuudatuse eesmärk on teha metsa majandamise otsused  metsaomanikule selgemaks ja vähem bürokraatlikuks. Põhiliste muutustena on plaanis aidata kaasa metsa  efektiivselt uuendamisele. Selleks soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete  raieliikide turbe ja valikraie kasutamist. Vähendada majandusmetsades viljakatel pinnastel kasvavate  kuusikute raievanust, võimaldamaks maksimaalselt omanikutulu. Välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine on sõltuvuses  piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Lisaks on kavas tõhustada vääriselupaikade kaitset,  kaotades piirangud vääriselupaiga suurusele. Muudatustes ma ei näe mitte mingit probleemi,  pigem ma ootakski seda, et see me jõuaks näiteks vabariigi  125.-ks sünnipäevaks selleni, nagu on Soomes,  et ainukene metsaseaduse punkt on see, et üle 1,4 hektarine  lank on vaja metsastada. Täna tööstus loob üheksa korda suuremat väärtust kui üheksa  aastat tagasi. Ja see kõik on äärmiselt positiivne. Sektoris on palju inimesi, tööl on ju. Ja seda peab kaitsma. Seda majandamist peab ka kaitsma. Kuidas sina ökoloogina tunned? Mis ülesanded Eesti metsade puhul on puudulikult täidetud? Metsas hakkavad tasapisi mõned põlismetsa liigid juba välja  surema meil asjad, mida me võib-olla 20 aastat tagasi mõtlesime,  et meil kunagi ei juhtu, on nüüd päriselt siin juhtu suhtuma. Aga, aga lisaks sellele on suur hulk niisuguseid teemasid,  mida õigupoolest pole puudutatudki. Et kuidasmoodi mets näiteks meie inimeste tervisele mõjub. Kas raha, kui me hakkame seda rahas mõõtma näiteks võibolla  see kaalub üles kõik need puidust saadavad tulud ja,  ja sellele ei ole tähelepanu piisavalt pööratud. Probleem on lihtsalt selles, et meie metsaseadus ei vasta  kõigile nendele asjadele, mida säästlik metsamajandus peaks tagama. Tuleks pöörduda tagasi metsaseaduse kui terviku juurde küsida,  kuidas me tervet seda seadust saaksime paremaks teha,  hakkame tegema. Meie loomus on vastuokslik. Ühelt poolt on meis aukartus elu ees armastamine  ja hoolimine, teiselt poolt aga tarvidus seda elu pidevalt hävitada,  et ise liigina alles jääda. Ainumast tõde, lahendust sellele vastuolule ei olegi olemas. Kui aga keegi püüab seda tingimata mitte välja mõtelda,  siis mõtleb ta küllap ennast haiglasse. Ma ei tea, kuivõrd see kedagi lohutab, aga leevendab meie muret,  ehk ikka nimelt see, et metsad kohasid meie maa peal ammu  enne seda, kui tekkis inimsugu ja laane laiuvad raudselt  ka pärast seda, kui inimsugusid kaob. Olen seda proovinud sõnastada nii. Mets on rohkem kui mõistame mõõta. Laas on laiem, kui tahame tahta, rühime mäkke  või läheme luhta. Mets on rohkem kui mõistame mõõta. O kolm. Osoon.
