Vaat, vaata, kui tore on tegelikult see,  et me saame üksteisele öelda tere, et siis teie lapsed,  teate, et saade on alanud ja, ja mina saan öelda,  et on väga tore teid jälle näha. Aga tegelikult on elus niimoodi ka, et. Võib juhtuda, et, et mõned lapsed sünnivad niimoodi,  et nad ei kuule või ei saa siis rääkida,  et kuidas siis näiteks neist lastest aru saada  ja sellepärast on meil täna külas Bella ja Raili Kuidas siis on näiteks tere. Kuidas on viipekeeles, tere. Tere niimoodi. Tere, aga kas, kas tere tähendab näiteks kui ma lähen,  ma ei tea, mingi mingisse teise riiki, kas  siis tere on täpselt samamoodi, et viipekeel on igal pool,  ei ole samamoodi ahah, on erinevad ja kõik on erinevad,  näiteks näiteks siis Näiteks vene keeles on see Ja. Ja Rootsis on Selge, nii et eesti keeles tere, on nii vene keeles on nii. Privet ja Rootsis on Rootslased ütlevad ei. Aga aga kas me seda saame arutada, et kuidas teil näiteks  kujuneb niimoodi, et miks siis näiteks on venelastel privett  kahe käega ja eestlastel on ühe käega miks? Et see on juba ammusest ajast niimoodi traditsiooniliselt  tekkinud erinevates keeltes, et ma täpselt ei tea,  aga mina võin siia lisada, et see on sellepärast,  et täpselt nii nagu kõneldavates keelteski. Täpselt samamoodi on viipekeeled kõik erinevad,  et ei ole ei vene keel ega eesti keel sarnased  ja samamoodi ei ole ka vene viipekeel ega eesti viipekeel sarnased. Selge, selge, aga kuidas üldse tekivad noh näiteks sõnad  mõned sõnad on vanad, te aeg aitäh, aga kus tekivad näiteks  uued sõnad, ma ei tea, iPad või iPhone või,  või Xbox või Playstation, kuidas sellised sõnad tekivad? Et see on seotud palju visuaalsusega näiteks paljud asjadele  pannakse viipemärgid nende kuju järgi. Näiteks no iPad, kuidas on iPad näiteks ma näitan,  et niimoodi, aga kuidas ma saan aru, et see on iPad  ja mitte iPhone? Kuule, mina tean, äkki sa joonistada nagu käega  selle vaata, iphon on pisem, eks ole, aga see i pad on suurem,  et siis sa joonistada käega sellise suurema lataka  ja siis hõõrud seal käsi peal. Umbes nii ongi ja. Nii ongi selge, selge, selge, nüüd ma saan aru. Aga kuidas on lood nimedega? Kuidas on lood nimedega, näiteks ma ei tea,  mida tähendab näiteks praegu käib meedias väga palju läbi  Donald Trump, kuidas Donald Trump on viipekeelemerika  presidendika president. Ameerika president. Ja toona aga niimoodi tehakse. Ei ja miks? Seepärast, et see on juuste järgi pandud. Vaata, tal on ju see, kui tuul ära puhuks ta juuksed lähevad  nagu põmm, ei tea kuulaja minema. Donald Trump. Aga näiteks? Aga näiteks meie president Kersti Kaljulaid Nii, aga miks see nii on? Selle pärast ta on esimene Eesti naispresident. Selge selge, selge, aga no näiteks, aga näiteks eelmine  president Toomas Hendrik Ilves Kikilips. Ja selge? See nimi siis kujuneb nagu välja kuidagi sellest,  et mis nagu sellele inimesele on väga iseloomulik. On nii, jah. Ilves ju pandi kikilipsu. Ja ja, ja meil on esimene naispresident,  selge, aga kuidas näiteks muidu see loom Ilves oleks? See on ka selle järgi, nojah, tal on kõrvad ju. Vot, see on ikkagi suur selline visualiseeri,  aga ma olen väga egoistlik, mina näiteks,  eks ole, selline pisikene, suhteliselt armas kuju kuidas  minu nimi on Timoteus, Timmuks kutsutakse,  et kuidas minu nimi oleks siis viipekeeles. Selline kääri. Mulle meeldib see olla selline. Kogu aeg nüüd hakkan tegema nii ja. See on nii ilus, nii hea. Väga hea, aitäh. Nii, aga mina küsiksin niimoodi, et me oleme siin enne  ka rääkinud erinevate inimestega, kui midagi tänaval näiteks  peaks juhtuma, me kohtume noh, kusagil bussis  või ei tea, kus kurdi näiteks inimesega kellel on midagi juhtunud,  no näiteks on midagi juhtunud siis võib-olla inimesed  lähevad sellest pabinasse või närvi, et kuidas nüüd käituda  siis näiteks kui, kui midagi juhtub kusagil bussis,  bussipeatuses kuidas on kõige parem alustada  siis suhtlust näiteks inimesega, kes ei ole varem,  noh, kes ei oska viipekeelt. Lihtsalt on hea näidata, näiteks kehakeeles osutada,  kui on võimalik ja sellest saab aru. Või näiteks saab ka kirjutada? Ahah, selge, nii et nii et kui peaks tekkima mingi küsimus  teile tundub, et inimene on näiteks ma ei tea,  kuskil eksinud või midagi juhtunud, siis ikkagi väga palju  aitab selline kätega asjade ettekujutamine  või siis näiteks kirjutamine ja. Selge see on väga hea teada, teinekord võib-olla oled nõutu  ja ei oska midagi teha. Aga kas me sellest ka räägime, et, et kurt inimene on see,  kes ei kuule, eks ole. Nii täpselt ja siis tum inimene on, ee, kes ei saa rääkida  täpselt nii, nii on selge. Aga mul on üks selline küsimus, et kui mängivad koos kuuljad  lapsed ja siis näiteks kurdid lapsed, et kuidas nad  üksteisest aru saavad, ma saan aru, et nagu viipekeelt saab kasutada,  aga tegelikult saab ju veel. No alati tuleb kasuks ka, kui viipekeelt ei oska,  et siis kehakeel nagu Bella juba ütles igasugune miimika  ehk näoilme, et siis sellest on väga hästi arusaadav osutamine. Aga paljud kurdid samas ei oska huultelt lugeda. Et kõige parem, sellepärast on see, kui,  kui lihtsalt kehaga ennast väljendada. Ja siin mina lisaks veel seda ka, et jah,  et kui on tegemist väikeste lastega, siis huultelt lugemine  ikkagi eeldab seda, et sa juba oskad eesti keelt. Aga väikesed kurdid ilmselt ei oska väga palju eesti keelt. Jajah, nii et see huultelt lugemine pigem on noh  täiskasvanute sees või siis mitte mitte kõigi kurdid ei oska  niimoodi huulte täitsa kõike juttu. Täiskasvanud jah, aga sõltub ka sellest,  eks, et me ju kõik räägime erinevalt, mõni räägib väga kiiresti,  mõni ei tee suudki väga lahti, et siis on jälle väga raske  suultelt midagi välja lugeda. Aga kuna praegu on nagu teatrikuu, ma mõtlen seda,  et, et aga näiteks teatris te käite ju teatris,  sa käid teatris? Väga väga harva, ahah, kas on siis mingisugused etendused,  kus on, kus on keegi tõlk on kohal või kuidas see,  kuidas üldse näiteks sa saad vaadata etendust? Tavaliselt kui tõlki ei ole, siis ma ei lähe küll teatrisse,  aga kui tõlk on olemas, siis ma lähen hea meelega. Ahah, selge see tõlk istub siis tavaliselt teatrisaalis  kusagil külje peal laval, kus, Ta istub seal ees nii-öelda kuskil nurgas. Tead, aga nii minu tuli mõte, et me võiksime ikkagi enda  sõnavara nii-öelda laiendada natukene, me oleme õppinud ära  siin tere. Nii siis oskame öelda vene keeles tere,  aga mis on veel mõned kõige olulisemad viiped? Palunpalun on niimoodi, palun niimoodi head,  head aega ja loogiline. Ja aitäh, aitäh, ahah, aitäh, tehakse niimoodi. Selge, aga no mis on veel, mis on veel väga kasutatavad sõnad. Auto ikkagi kõik asjad on tegelikult väga loogilised,  väga, väga loogilised näiteks, aga kuidas on? Auto on niimoodi, aga kuidas on buss? Niimoodi nagu mängubussiga mängitakse, aga no küsime  siis näiteks kuidas on traktor? Miks niimoodi kop, sellepärast ta suur suured rattad ja? Niimoodi, see on traktor. Mind hakkasid vitama juba liikuvad asjad  ja ma tahtsin linn, aga linnukesed näiteks luige,  kus luige on. Luige vaata, tal on natuke tim moodi natuke jah,  natuke timmu moodi, see kael niisugune on jah,  aga näiteks nagu luigeda niimoodi, kus pardid on. Pardid on niimoodi, no prätsu timu sa oled nagu Luige  ja pardipoeg. Aitäh, palun väga ilus. Aga Mihkel oleks, kuidas, aga Mihkel oleks,  kuidas? Mina. Minul näiteks ei ole siis noh, ütleme oma märki,  aga kas ma saaksin ka tähthaaval näidata kellelegi võõrale  ennast tutvustades, kuidas näiteks Mihkel oleks? See on M. Niimoodi. Mihkel, oota, teeme veel ühe korra veel. Niimoodi niimoodi. Ee hel Mihkel, selge, aga näiteks, no küsime  siis ka, kuidas, kuidas mu. Lastetuba. Las last, lapsed on need ja miks, miks see on niimoodi lapsed,  see on nagu mitu last ja väike väike mitu see on nagu laste meri,  laste merija ja ja tuba on. Tuba on nii, et sa lähed sisse, selge, laste tuba läheb nagu  urgu ja laste uru. Tere tulemast laste tuppa, on siis kuidas. Tere tulemast tulemast laste tuppa. Selge, väga ilus. Väga ilus, aitäh igal juhul tulemast meile külla. Ja nüüd me ütleme siis nii nagu me tegelikult ju alati  ütleme ja head aega.
