Kes me oleme ja mis me oleme tasub mõnikord endilt küsida. Vahel väidame endid olevat kui mitte lausa loodusrahva,  siis vähemalt väga loodus, lähedase rahva. Kuid kas see nõnda ikkagi on? Ühtpidi on loodus meile tõesti lähedal kuid teistpidi oleme  ise loodusest üsna kaugel. Pole miski imeasi, et vahel loodusesse sattudes tunneme  endid ebakindlatena nagu lehmad libedal jääl. Et see nõnda ei oleks, tasub jää peal liikumist õppida  ja harjutada juba maast madalast. Me oleme tulnud täna noorte loodushuvilistega Läänemaale  saun ja lahele, me oleme praegu mere peal,  jää peal, vaatame, kust kala tuleb. Ja kas talvel üldse kala saab. Meil on käimas projekt looduslaagrite projekt,  mis koosneb siis neljast looduslaagrist ja  selle laagri lõpus saavad kodutütred ja noorkotkad endale  siis erikatsete märg. Kas te olete kodutütred või? Te tahate saada kodutütreks. Miks te tahate kodutütardeks saada? On tore Mina tahan sellepärast, et mulle meeldib siin laagrites käia  ja kodutöid teha. Nii sul on mingisugune kaustik kaasas ja  mis seal on? No siin on. Talvine kalaretk saun ja lahel, et siin on kuupäev,  kellaaeg, tuule suund, tuule tugevus, veetemperatuur,  tee, hapniku sisaldus, veesügavus, jääpaksus,  püügikoht, püügivahendid, kalade arv ja liitude arv  ja Mis sa arvad, kala saab ka siit või? Ikka saab? Ega siin tuleb tibu sammul kõndida, kui taha pikali kukkuda. Aga vähemalt on jää siin väga paks. Sisse ei kuku. Ütleme, et see on selle talvise Võrgupüügi A ja O. See aparaat. See aetakse sealt jääaugust sisse ja siis tõmmatakse nöörist  ja ta hakkab ise ronima mööda jääd ja altpoolt. Ja kui ta on mingi maa ära roninud, siis tuleb auk sisse  saagida ja see aparaat teiselt poolt välja võtta siia külge  panema võrgu ühe otsa ja siis hakkame tõmbama siit nöörist. Miks te täna lapsed siia mere peale tõite? Et nad saaksid erinevaid kogemusi, et need lapsed on meil  nüüd teist päeva siin laagris, aga see on juba kolmas laager  neil et esimeses laagris me rääkisime lindudest  ja loomadest, nende jälgedest, kuidas määrata. Ja nüüd me oleme siis kalade juurde edasi läinud  ja kuidagi loogiline tundus, et kui meil on kala teema,  et siis me tuleme siia vee peale nendega et siukest vahetut  kogemust saada. Kas õunaks teeme kalasuppi vähemalt? No mis te teete siin? Võrku tagasi nemad lasevad sealt sisse tõmbate välja. Kuulge, kas kalamehe elu on raske? Kaal. Poest on lihtne osta ju ja aga. Mulle meeldis vaadata kalu, kuidas seda välja tõmmatakse  ja poemaad on säilitusainetega juba, aga püütud pole veel. Poest lõigatakse nüüd seal. Pea ära ja nii, aga maitseb teile kala ja. Ja kala tuppa. No nii, võtame. Vastu kohale. Ei praegu veel ei ole. Miks on oluline, et ta kohtub kalamehega  ja näeb seda, kuidas kala välja tõmmatakse? Ja võib-olla ta siis teab, et see kala, mis meil poes on,  et, et kuidas see sinna poodi satub, et ja,  või et kui turul käia kala ostmas, et see ei ole lihtsalt nii,  et on seal turul, et keegi enda veest välja võtnud,  et, et kuidas see käib võrkudest kätte saada,  et neid võrke tuleb puhastada ja nii edasi. Mida see ikkagi reaalselt annab ühele lapsele,  kui ta selle kogemuse saab? Tulevad, millised nad on, ja siis, kui nad laagrist ära lähevad,  et see on hoopis teine. Ma mäletan, et ühes laagris suvelaagris üks poiss ütles mulle,  et ma ei tahtnud siia üldse tulla, et ema,  ma tahtsin jalgpalli laagrisse minna, aga ema pani mu siia looduslaagrisse. Aga huvitav, et järgmine aasta ta tuli jälle  ja nüüd on ta juba kolmandat ja neljandat suve eil laagris kirjas,  et järelikult see midagi muudab temas. No mis teil kompost näitab? Kuspool põhi on. Põhi on seal jah, ja lõuna on siis järelikult. Nii, ja nüüd on niimoodi, et võtke kinnas käest ära,  tehke sõrmeärjad. Proovige aru saada, kus suunas tuul puhub. On ju sinna põhjatuul See on päris põhi. Siin on nüüd selline seade nagu hapniku mõõtja,  et tegelikult saab selle aparaadiga mõõta kahte asja,  saab mõõta seda, kui palju on veetemperatuur  ja saab mõõta, et kui palju on nüüd see hapniku sisaldus. See 10 30 91 sisaldus ka kirja 10. Ja 2,9 kraadi. Siis meestepertuuri, mis see hapnikusisaldus tähendab,  siis? Miks seda vaja on? Ma saan aru, et noored kotkad ja kodutütred peavad olema  ka suured looduse tundjad, jah. Ja loodus on üks oluline osa meie õppeprogrammis  ja nad saavad siis omale erikatsete märgi. Et tüdrukud saavad kas siis taimetarga või loomatarga  ja poisid saavad siis sooloogi või ornitoloogi märgi. No nii, teil on siin söögi tegemine käsil ja. Mis seal siis tuleb? Viineri kaste, mis siia sisse läks, siis. Ja mis siia juurde tuleb? Kartul või? Puder kartuli. Kas teie saate siis selle söögi tegemisega mingisuguse  kokamärgi iseendale? Perenaise märgid. Nii proovime siis maitsta ka seda viinerit. Väga hea, see on kuum kindlasti. No lapsed peaksid rahule jääma. Vahepeal on meil nüüd lõunasöödud, läbisime  ka kalade teooria ja nüüd on kalad siia ritta seotud. Siin on juures ka kummikindlad, käärid ja skalpellid,  et oleme valmis praktikaks, vaatame, mis on kalade sees. Mis te nüüd saite endale lesta? Mis sa siin kirjutad, praegu? A kirjutan, et mis uimed ja mis. Tal on, silmad, on ühel pool ja jah, sest kui teile ka,  kui lest oli kahekümnepäevane, siis tal liikus üks silm läbi pea. Teisele poole, et nüüd on tal ühel pool kaks silma,  kus sa juba Ma loen selliseid raamatuid. 30. Oolest kehas. Pistis ist? Mille järgi te otsite, ehk siis ma? Värviliste se suuruse. Ja kui siia lähed? Saab valida? See äpp on nagu hea asi, mille järgi vaadata. Hästisiit tuleb kalal on paraku aga paraku ime ees  ja nüüd on niimoodi, et te panete käärisid sisse lõikate  külje jooneni küljejoont, näete, ja mööda küljejoont lõikate  siia ette ja siis siia alla tagasi. Ja nüüd on niimoodi, et ma tõmban selle või te tõmbab  selle naha siit eemale külje peale ja siis on nüüd see,  et te näete, kus mingid elundid asetsevad,  et ärge siit otse alt lahti lõigake. Mis sa arvad? Viis ehk siis isane kala. Aga mis kala teil on, teate juba? Ma ütleks, et see lõhn on siin päris iseäralik  ja mitte väga meeldiv. Aga noored on vaprad, sest nad tahavad teada tõesti,  mis seal kallade sees on, kuidas see elu käib  ja nad peavad vastu. Miks on vaja nii palju loodust teada? Sellepärast, et sa saaksid ise ka hakkama elus. Et ootuse loodus teades saab elus paremini hakkama Ema ei teinud, kui sa lähed metsa ja siis sa ei tea mida,  et kas on ohtlik või mitte, siis sa 1000 näiteks,  kui kui sul kunagi tuleb laps, et siis ta küsis,  mis kala see on, siis ma noh, ma ei tea. Mis on häbi lapse ees? Jah. See, kui linnainimesed looduses käivad, on meie meelest  igati tore ja kasulik. Aga see, kui loodus linna trügib ei pruugi meil enam sugugi  meele järgi olla. Just nii on lugu Tallinna linnas Paljassaare poolsaarel,  kus tuunivad metssead, keda on jätkuvalt liiga palju. Need osooni vaatajad, kelle jaoks jahipidamine on jõhker  ja vääritud tegevus, võiksid nüüd natuke aega tegeleda  millegi muuga valmistada enesele näiteks võileiva,  olgu siis juustu, vorsti või koguni külma seaprae viiluga. Noh ja natuke mäda rõigast. Täna hommikul alates kella kuuest on kaks teed,  mis viivad Paljassaare tippu suletud. Põhjus selleks on lihtne. Kõrvalised isikud järgneva kaheksa tunni jooksul sinna minna  ei tohi, sest seal käib seajaht. Ka möödunud aasta talvel piirati Paljassaare hoiualal  metssigade arvukust. Seekord kogunesid jahimehed veebruari keskel ebatavalise  ülesande täitmiseks jahiks linnas. Probleemid siin hakkasid sellest pihta, et nad tulid siit  hoiualast välja, et läksid inimeste õuede peale  ja läksid ettevõtete territooriumile ja põhimõtteliselt  kündsid need territooriumi üles, et seesama ala siin,  kus me praegu seisame, et see pöörati täiesti teistpidi  ja noh, linna jaoks see on kulu, et ühel hetkel jah,  võib-olla ei olegi väga hull, et tuleb natukene raha sellise  asja alla panna. Aga kui need sead tulevad siia inimeste keskel,  et siis nagu muu maailma kogemus näitab,  et ründavad ka ühel hetkel inimesi, kui neid juba liiga  palju on, nad siit hoiualast välja tulevad. Mõte on see, et me ikkagi kütime siit ära  nii palju kui võimalik, et linnuaeg hakkab peale  ja kuna see on linnukaitseala, siis siin nagu seega ei  tohiks olla. Teada on, et metsatukas peaks olema kümmekond siga. Saame näha, milline on jahi tulemus. Ja muidugi ettevaatust iga laskmise juures,  kuna koeri on palju metsas või mitte metsas,  vabandust, roos. Et kui ei ole kindel, lasus, siis jääb see lask tegemata. Kutsusime jahimehed kohale ja tuleb need loomad lihtsalt surmata. Ega siin teist võimalust ei ole, et arutatud,  sai siin püüdmiste uinutamist lõksudest kõigest oleme rääkinud,  aga siga on nii tark ja kaval loom, et siin ei ole lihtsalt  teist võimalust, et kui me tahame need siit välja saada  siis tuleb nad siin kohapeal kahjuks maha lasta. Rein kuule, kas sa kuuled mind, ütleme minust edasi on vaja  palju mehi, viis meest vähemalt. Hetkel on minust ainult kaks meest läinud mööda. Metsseajaht paljassaares polegi seaduse järgi jaht,  sest tegevus toimub linnakeskkonnas ja piirkond ei ole jahimaa. Võsa-roostiku ja veesilmadega pikitud maa-ala. Põhja-Tallinnas on metslooma küttimiseks keeruline  ja ebatavaline keskkond. Viibime paljudele pealinlastele hästi tuttava Katariina kai  vahetus läheduses Paljassaare hoiualal. Paljas saare mets ja jaht on alanud. Mina olen siin koos ajajatega, ehk siis mina olen teine inimene,  kes ajab siit kõige võib öelda siis idapoolsemat serva. Meil on abis ka üks koer. Tema on siin. Nii hakkame ootama, siis vaatame, mis toimuma hakkab. Kustpoolt sealt tulevad aju hakkab mõlemalt poolt. Koerad on siin vasakul ja samas ka paremal pool,  et. Hetkel ei oskagi öelda kuspool sead on. Et. Ala on suur kus piirata, et jahimehi kuuldatavasti see oli  60 jahimeest, oli täna tulnud jahile, et selles suhtes peame. Peame peame tihedalt nagu siin kinni võtma kõik  selle ala. Leidsime just praegu siin. Paljassaare tipus metssigade magamisaseme. Pinnas muutub siin järjest karmimaks. Ajajatele. Selline soine ala tundub siin ausalt. Mitte ainult metsseateeelasin, vaid ka koprad. Ajumehed peaksid minema ATV-ega sinna jää  nii paks, et. Jää kannab ad, saavad ATVga saavad sõita seal pilliroo keskel. Me oleme jõudnud siia, kus on juba roostik,  et see väike võsaosa on läbi saanud, roostik on siin ees  ja kui siga sinna läheb, siis teda juba seal ei näe,  ei lasta ega midagi. Sellise. Siin on meil muidu päris hea peituda. Tere tulemast roogu. Siin on veel põnevam. Ega siit eriti midagi ei näe. Sigadel on siin selge eelis roos liikumises,  niimoodi et meil pole praktiliselt neist õrna aimugi enne,  kui nad meil nina ees on. Siin roostikus, me võime näha seda, kuidas metssead on  käinud ja tuhninud otsinud siit ilmselt midagi endale söögipoolist. Tundub, et siin libiseb nii inimestel kui loomadel. Ei saa lasta koera, nii läheb. Raadiosidest anti just teada, et mõned loomad on juba kätte saadud. Metsseajaht paljassaarel on lõppenud, üheksa looma jättis  oma elu, kuid mõned sead elavad siin kindlasti edasi. Metsloomade arvukusel ja tegutsemisel tuleb linnal  paratamatult silm peal hoida, et ei tekiks soovimatut  konflikti inimeste ja ulukite vahel. Põrsake. Väike põrsas. Sigadele paistab roostik ja võsane rannikuala Tallinna  servas sobivat. Siia jõudmine ei ole kärssninadele ülemäära keeruline. Eks nad siin mööda rannikut saavad teoreetiliselt liikuda  ja siga on ju hea ujuja iseenesest, et tulevad ilmselt üle  mere ja võib-olla siit mõnda rohelisemat koridori mööda  saavad ka tulla rannikust. Ilmselt ka paljunevad päris hästi, et kõik ei ole siia  kindlasti kohale ujunud, et, et osa väiksemaid on kindlasti  kohapeal sündinud ka. Linnas elavatest metsloomadest tuleb juttu  ka järgmises osoonis, kuid püssi siis enam ei lasta. Ütlen ette ära, et nugiseid või tuhkruid elab linnas küll  kuid Me ei näe neid eriti. Iseasi, mida me üldse oskame või tahame näha. Paul Eerik Rummo on kirjutanud niimoodi. Puudel õitsevad leevikesed aknaklaasidel jää. Kellad käel käivad inimesed, kellad seisma ei jää. Ei jää kellad, ei inimesed ei me peatu, ei näe. Täna aitab meil leivikesi näha Tarmo Mikussaar. Enamasti rändavad, meil pesitsevad värvulised talveks lõuna poole. Pole just palju neid liike, kes on võimelised kogu pika  põhjamaa talve siinsetes oludes toitu leidma  ja hakkama saama. Üheks selliseks on leevike. Tihti on nii, et meil pesitsejad liiguvad lõuna poole  ja põhjapoolsed tulevad talveks meile. Eriti silmatorkav on leevikeste isaslind oma erkpunase kõhu alusega,  lisab ta põnevat värvi meie talvistele maastikele. Puistan metsalagendikule pisut päevalilleseemneid. Ei kulugi kuigi palju aega, kui salk punakõhtu sid toidu  üles leiab. Nii avanebki mul võimalus neid peaaegu täielikult  taimetoidulisi linde pisut lähemalt jälgida. Kevadsuvel varjulistes kuusikutes pesitsev leevike ilmub  toiduotsingutele inimasulate lähedale alles talvise pakasega. Sealt ka rahvakeelne nimi. Külmalind. Oma näiliselt jassaka välimuse pärast on teda kutsutud  ka punnpapiks. Kord juba seemnehunniku otsa maandunud ei lahku levik enne  kui pugu pungil täis või toit otsas. Aplat päevalilleseemneid krõbistav leevike on üks paras pudrulõug. Selline süüdistus on aga ennatlik sest seemnete koorimiseks  ja peenestamiseks. Täpselt kohastunud tömpi ja tugevat nokka oskab punnpa  sivkade koorimiseks kasutada sama osavalt kui tõeline  raudteelane muiste. Kujutlen ennast sama. Tegemas. Panen käed selja taha ja võtan maast päeva lilleseemne. Ei tule välja. Osavasti eraldab ta koored, seemned. Keerutab. Noka vahel ja sudib keelega omal väike pruun silm päikese  käes säramas. Isaste leevikeste salgas pole kõik liikmed kaugeltki võrdsed. Valitseb täielik kambahierarhia. Seal on täpselt paigas, kes on boss ja kes kannupoiss  tugevam sööb, enne ja rohkem. Käsust ja keelust üleastujale näidatakse koht kiirete  ja agressiivsete liigutustega kätte. Tihti ollakse kambajõmmide minema peletamisega  nii ametis, et pole aega omal süüa ja ei lasta  ka teistel. Kõlab kuidagi tuttavlikult. Armu ei anta siin ka teistele linnal. Linnuliikidele aga väledad, tihased petavad kadekopsu ikka ära. Lõpuks on võidumees ikka tihane. Kuu aja eest küsisime, et miks jooksevad kitsed vahel ringi ratast,  tekitades maapinnale niinimetatud nõiaringe. Vastus. Tegemist on metskitsede paaritumisrituaaliga. Auhinnaraamatu, milleks on Anneli Palo. Eesti metsad võitis sedapuhku Andres Unt. Ja nüüd uus küsimus. Tänavu tähistati Eestis äri 220 viiendat sünnipäeva. Meie aga küsime, et kuidas nimetatakse seda riistapuud,  millega määr mõõt tis inimeste koljusid. Vastamisel on abiks Eesti looduse märtsinumber  ja vastused saatke esimeseks aprilliks aadressil osoon  loodusajakiri.ee või ajakirja toimetusse Tartusse Veski  tänav neli. Kui me nädala pärast kohtume, on käes juba kalendrikevad. O kolm. Osoon. Kevad kevad tuleb.
