Tere hommikust. Peipsi järve kohalikud kalurid räägivad,  et ei tohi ennustada, kui palju kala tuleb,  et hakkad laiama. Oh täna ma saan palju kala, sest siis ei tule mitte midagi. Mina plaanin siin pika päeva istuda ja eks te  siis saate lõpus, näete, kas tuli midagi  või ei tulnud. Aga senikaua saate nautida meie teisi toredaid lugusid. Läheme külla noorele perele, kes tõi Saksamaalt Eestisse  idafriisi piimalambakarja. Ühe kuuga, siis palun saavutanud üle üle 20 kilo umbes. Kohtume meistriga, kelle käe all saavad loomaluudest nõelad,  noad ja isegi kaleidoskoobid. Ma armastan jälle lasta inimestel vaadata,  milline luu tegelikult seest välja näeb,  kui nad elavad tervislikku elu tutvuma endise poemüüjaga,  kes leidis oma tõelise kutsumuse tordi tegemisest. Et kõik need tordid ja asjad on nagu minu enda maitse järgi  kokku pandud. Aiaasjatundja Eva Luigas tõestab, et söögipulgad on head  abivahendid ka taimede pikeerimisel. Paned pulga niimoodi viltu mulla sisse ja lihtsalt lükkad. Vaatame, kuidas Peipsi jääle tehakse jääpuurimise kiirkursus. Siin on väga palju erinevas mõõdus lambaid. Ühed on siis idafriisid ja teised on belglased? Jah, osad on siin puhtatõulised idaviisi,  piimalambad ja teine osa, need väiksemad lambad seal tagapool. Need Idapisi ja Belgia piimalamba ristandid. Kaisa ja Priit Tähe on teadaolevalt Eestis ainsad,  kes peavad piimalambakarja oma idafriisi tõugu karja,  ostsid nad Saksamaalt pärast mitme kasvatuse külastamist  ning hoolikat uurimist. Piimalambad on oma välimuselt ja käitumiselt üsna teistsugused,  kui me harjunud oleme. Nendel on tõutunnuseks, eks selline villavaba nägu,  saba ja jalad ja see on just eeskätt selle jaoks  nii aretatud, et neid oleks lihtsam lüpsta. Ja et see nendega tegelemine ja majandamine igapäevaselt  oleks mõnusam ja, ja, ja parem. Ja samas on nad hästi kiirekasvulised, kiirekasvuline tõug on,  et ühe ühe kuuga siis tal on. Tal on saavutanud üle 20 kilo umbes kaks. Ta on kaalutud jah, et ta oli 20. Ja loomult on need hästi sõbralikud. Inimesega seltsivad, et ka talle tulevad hästi lähedale  ja on sellised uudishimulikud, et see teeb  ka just nendega ja tegelemise ja majandamise tunduvalt  lihtsamaks kui, kui tavaliste lihalammastega  või siis nende tõugudega, mis meil Eestis. Kui palju üks selline loom maksab? Hinnaklass on erinev, et peamiselt Saksamaal müüakse neid  oksjonitel ja oksjonitel on hinnad algavad 500-st eurost. Ja jäärade puhul 600-st eurost talle kohta  ja siis tõusevad vastavalt pakkumistele,  et meile, kasvatajad, Saksamaalt oskasid rääkida,  et eelmise aasta oksjonil oli tõusnud näiteks teatud  liiniuttade hind 1800 euro autoga. Nõd lambad on tulnud juuli viimastel päevadel  ja siis saanud Eesti eluga kohaneda. Umbes noh, üle poole aasta ja pool aastat,  et ja muidugi see kohanemise protsess ei ole  ka läinud ilma viperusteta, et imporditud loomade kohanemine  Eesti tingimustega on raske ja, ja noh aga samas me oleme  siin suutnud kõik probleemid tänaseks lahendada  ja loomad on terved ja loodame, et lähinädalate juures  alustavad siis meile ka piima andmisega,  et hetkel läheb peaaegu kõik kinni. Ka siin te hakkate kõike head ja paremat tootma. Just et see on meie väikene piima töötlemisruum,  mille me oma jõududega ehitasime ja palju asju on  ka siin. Ise välja mõeldud ja ehitatud, et see näiteks on juustupress,  et juust läheb vormi ga siia alla ja raskus tuleb siia  konksu otsa ja selliselt saamegi juustust vaadata  ja pressidaaga. Ega vist lambapiima tegelikult Eestis praegu ju osta ei saagi. Ei lambapiima. Tõepoolest Eestis seni osta ei saa. Ja samuti ka lambajuustusid on poekettides müügil ainult. Välismaa tootjate poolt siis et need on meie esimesed lambajuustud,  see on proovipartii, see on selline pehme salatijuust,  see on lambapiim ja see on lambapiima jogurti jäätis. Kas need juustud jäävadki sellised südamekujulised või? Jah, et nägime Saksamaaal selliseid huvitavaid juustuvorme  ja tekkis kohe idee, et oleks väga-väga vahvad sellised  südamekujulised juustud. Olete te plaane ka teinud, et palju te esialgu tootma  suudate hakata? Me oleme planeerinud oma tootmismahu üsna väikesena,  kuna tegelikult ei ole meil palju uttesid  ja ega lambapiima tuleb vähe. Kasvama järk-järgult ja Meil on plaanis kuskil umbes 50 uute  kuni 100 auto ringi karja kasvatada, et siis  ka juba veidi tootmismahtu suurendada. Kuna talu on tõepoolest alles tootmisega alustamas,  käib nii kaisal priidul kui lammastel õppimisperiood. Lambad peavad lüpsil käimist harjutama, et mõne nädala  pärast oleks võimalik väärtuslikku piima juba rohkem saada. Piim on selle poolest eriline, et ta on täpselt nagu  kitsepiimgi looduslikult omageniseeritud. Peale selle on tas rohkem mikroelemente ja vitamiine kui  kitse ja lehmapiimas. Isegi päris mitu korda rohkem, et kuni viis korda rohkem kui lehmapiimas,  näiteks mõningaid. Ja peale selle on ta väga kõrge rasva ja valguprotsendi. Lambapiim ongi tuntud ja väga rikkalik oma abinoa hapete poolest,  et omega kolm rasvahapet põhimõtteliselt sa,  kui sa jood lambapiima s ja kalas eemal. Praegu on laudas veel üsna kitsad olud. Kuid järgmine suurem töö ongi selle laiendamine. Kuna Eestis piimalammastega kogemusi napib,  käib töö suures osas katsemeetodil. Tulid nii-öelda ise õppides, esiteks muidugi me saime  teadmisi juurde Saksamaa lambakasvatajatelt,  kellel me külas käisime, kui me endale lambaid soetada soovisime,  aga teisest küljest ise internetist ja raamatutest lugedes  ja otsides. Ja muidugi ka. Nii-öelda iseõppimise käigus, et kui nad juba ükskord Eestis olid,  siis hakkas ka muidugi nii nagu kõike head,  ka probleeme nendega tekkima ja neid lahendades õppisime  ka ise sellest päris palju. Üllatus on see, kui palju nad piima hakkavad on,  ma ei tea seda täna. See on nagu puhas üllatus, et me teame läbi  selle tõupaberites on kirjas teatud hulgad,  et kui palju nende vanemad on tootnud, palju nad on  suutelised tootma, aga me reaalselt ei tea,  kui palju nad Eestis hakkavad tootma, sellepärast et see  sööt on erinev. Täiesti, et sakslased suudavad väga hea kvaliteediga heina  ja silo toota seal Eestis on see natukene selline. Laul eelne selline katsetusperiood on teil praegu,  et kuidas nad üldse ellu jäävad siin või kui,  kui palju nad tootma hakkavad ja see kõik on puhas nagu improvisatsiooni,  et me, me toetume nagu nendele teadmistele,  mida me saime sealt nendelt kasvatajatelt,  aga me peame põhimõtteliselt ise siin selle kõik avastama. Liiga rasket asja endale ei võtnud. Raske või lihtne on? Suhteline küsimus, et kui sa teed seda, mis sulle meeldib,  siis ta ei ole raske, et isegi kui ta on füüsiliselt  ja vaimselt raske, siis ta ei ole tegelikult raske,  kuna sa teed selle, seda entusiasmi ja hingega. Et siis kaob see nagu kerguse ja raskuse mõõdupuu kaob ära  sellest sellest kohast ma tean, et ma teen midagi head. Te olete Eestis hetkel ainsad, kes peavad sellist piimalammast,  et oleksite te rõõmsad, kui neid Eestisse veel juurde tuleks. Sest et see teeks tunduvalt lihtsamaks just nimelt söötade soetamise,  aretusalase koostöö, uue aretusmaterjali  ehk jäärade toomise Euroopast ja nii edasi,  et üksinda kõike tehes on muidugi tore olla ainus  ja eriline, aga teisest küljest on kõik kallis ja,  ja keeruline. Miks te seda teete, kas raha pärast või sellepärast,  et teile lambad meeldivad? No ma arvan, et õige vastus on see, et teeme sellepärast,  et loomad meeldivad, aga, aga tuleb sellest  ka ära. Tuleb ära ka elada. Et sellepärast on just see niisugune minimaalne,  ma ise arvan, et 50 utte, mis võiks talu ära toita. Need on nüüd metsalu. Põdralu. Eraldaga, mis vahe on nendel nüüd kaks hunnikut. No siin on niimoodi, et lihtsalt kuna need on lõigatud,  ütleme, kämbla ja pöialuudest, siis ma palusin,  et osad jääks suuremaks, et saab teha juuksenõelu  või heegelnõelu. Ja ludasid näiteks nahatöölistele, et sellest ilmselt  tulebki nüüd nahatöölistele luda. Need pisemad, pisemad on nüüd täpselt sellise mõõduga,  et kui ma nad pooleks lõikan, et siis saab siit nõelad. Et ma vaatan siin sellise, oh, see on väga hea,  et ma lõikan ta pooleks. Sain omale jõuluks punased kruustangid jõulukingiks. Juba aastaid veedab Monika Hint pikki päevi luude keskel. Ta on disaininud luuesemeid, neljakümmet eri sorti  ja valmistab neid Viljandi külje all oma ettevõttes kordi. Kamber. Et sellest saab paras sellise ilusa pika nõela See luutöö on tolmune töö, ma saan aru, kaitse selline kamber. Et mul ongi siin unistused saada, võib-olla korralik,  mingi imuri imuri süsteemid siia, et talvel rohkem tööd teha,  et muidu muidu ma lihtsalt olen, ütleme,  vaatan tuule suunda. Kui on ikkagi lõunatuul, siis ma tean täpselt,  kus ma istun. Et tuul viib ära ja siis on selline, ütleme,  looduslik. Looduslik tolmutõrje. Monika Luuhuvi sai alguse kuus aastat tagasi,  kui Viljandi kultuuriakadeemiasse loodi pärandtehnoloogia  magistriõpe ja ta sinna õppima läks. Luude lihvimiseni jõudis Moonika. Juhuslikult lõputöö teemat otsides. Kõndisin mööda õue siin oma enda aias ja leidsin. Õue pealt luutükikese pärast selgus, et see oli mets  ja varbaluu koerad olid vist toonud kuskilt,  ma arvan. Aga see oli selline ilus, valgeks pleekinud,  seal olid väiksed sellised koera hambajäljed,  siis mul juba tekkis kohe nagu visioon, et kus,  kuidas kõik see ornamenteerimine hakkab käima  ja siis täpselt sellel hetkel tekkis, et aga miks mitte nagu luu. Et sellist teil võib-olla tunnete juba mingisugust  hambaarsti lõhna, siin ma ise olen õppinud seda lihtsalt ignoreerima. Kuna mulle meeldib väga nagu asju välja mõelda,  siis jäi minu magistritööstuse sisse ka tootearendus. Et siis jäigi nagu materjali hankimine tootearenduse. Ja siis nagu äriplaan, ehk siis pärast õpinguid,  siis sündiski see koordikambri ettevõte. Ja ja vaikselt ma juba teen ka raamatut. Siin on kaleidoskoobid, mis olid ühel disaininäitusel  ja need on siis tehtud veise ääreluust nagu tervenisti seest tühjendatud. Ja ma armastan jälle kuskil laatadel või kursustel,  siis lasta inimestel vaadata, milline luu tegelikult seest  välja näeb, kui nad elavad tervislikku elu. Siin on üks käsitöölisele mõeldud komplekt täpselt samuti  nagu mu enda vajaduste järgi, mida mina siis nagu iga päev  kasutaks n näituse tarbeks tehtud sellised üks noaprojekt. Ma nimetasin neid naiste noad, noh, nuga,  ütleme on minu jaoks selline üsna. Noh, nagu nii või teiste au kartus ka äratab,  et. Tahtsin teha, et oleks sellised väiksed ja nunnud noad. Et kuna mul on põdra lõualuust täpselt nagu ma tean täpselt,  kust mida tuleb, kui ma lõikan risti, kui ma lõikan pikku  siis ma tean, et põdralõualuust ühest osast on võimalik teha väga,  väga nagu mõnus ja käepärane noapea. Et tugevad töövahendit saada, lähevadki tavaliselt käiku  põdra või veisekondid. Kodusiga selliseks luutööks ei kõlba, sest hea luu on loomadel,  kes liiguvad piisavalt ja söövad mitmekesiselt. Monika jaoks on need vaid baasteadmised ja kõike,  mida ta on kuue aastaga õppinud, paneb praegu kirja  ka raamatusse. Minul oli kohe nagu eesmärgiks. Ütleme ühendada see iidne materjal ehk siis luu nagu,  et mitte nagu teda tulekiviga hakata vormima nagu kiviajal,  aga et tuua just nimelt nagu tänapäevaseid tööriistu Igasuguseid freese ise kohandada, ma olen teinud  töövahendeid ise näiteks mida ju noh, meil ei ole niimoodi,  et ma lähen poodi ja ütlen, palun mulle luu jaoks üks frees,  ma pean ostma metallifreesi. Aga paljud asjad tulebki ise kohandada ja kõik leiutada. Kohutav, et palju tuleb leiutada. Aga ta on selline, minu jaoks on ta selline inimsõbralik,  soe. Plastiline väga-väga kaunis materjal ja nagu ma ikka kõigile ütlen,  et, et ma olen suur taaskasutaja ja jäätmete kasutaja  ja minu toodete pärast ei ole maailmas tapetud ühtegi looma. Et ma olen pigem selline loomade hoidja ja isesuht,  taimetoitlane, et. Sellist nõela nüüd kasutatakse. Nõeltehnika tegemiseks? See on nagu ütleme sellel ei olegi sellist head väljendit  veel välja mõeldud, et sisuliselt on see nagu nõelaga kudumine. Miks need nii eri värvi peavad olema või see on puhas iluvärk? Jaa, see on puhas iluvärk, sellepärast et kui ma mõtlen näiteks,  et selles nõelas on, ütleme, looma. Loomavägi ja siis, kui ma veel annan talle sellise Taimedega väe juurde, siis tal tuleb selline topeltvägi  veripunane välja, millega saab sellest kõik need. Siin ma arvan, mul koenili täid ja sibulakoored see  mustikatega nõel on minu arust väga minu meelest väga ilus  ja põdrakanep on siin mul enda korjatud kuivatatud  kääritatud Viru marjad, naiste puna hibiskus. Ja muidugi on mu lemmikud sibulakoored. Eks ma ise usun, et see maailm ikkagi, noh,  ma tahan uskuda, et liigub sinna säästlikuma  ja keskkonnasõbralikuma ilma poole ja, ja nagu mulle  endalegi meeldib alati mõelda, et, Et mu tegevus oleks mõtestatud. Ma mõtlen, miks ma seda teen. Selle nõelaga on selline mure, et toote puhul on see väga halb,  sellepärast et see ju ei kuku, see ei lähe katki. See ei kulu, selle võib nagu lastelastele pärandada  ja selle võib vabalt 1000 aasta pärast maa seest leida. Ja et et, et luua Püsivaid esemeid, sest tegelikult on ju eluks palju vähem vaja,  kui, kui me arvame. Hästi tähtis on see, et see tuleb kõvasti kinni siduda. Sellepärast et taim peab kuumutades minema hästi luu vastu. Siis ma teen sellest väikse muumia. Kaire tähe on oma kodutalu kööki soetanud professionaalse  ahju ja muidki masinaid, mida tavaliselt kondiitriärides  näha on. Nimelt on naisest saanud Raplamaa hinnatum  tordimeister ning koduköögis valmib igapäevaselt kilode  kaupa hõrgutisi. Kirgtortide vastu on juba kaua Kaire sees. Ma arvan, et ma olin umbes 12 aastane, kui sain mina teha  esimese tordi, siis naabripoisile sünnipäevaks  ja see oli siis nagu tasu eest ja tasuks,  ma sain kotiteie kommi. Ja aeg oli siis selline, kui piskviit oli vaja lüüa vispliga  käsitsi vahtu ja siis see oli sefiiritort,  siis sai ka sefiiri vahustatud ja nii siis poolteist tundi. Ema ütles, et peab järjest vahustama sefiiri aga tor tuli ja,  ja see on selline esimene reaalne kogemus mul  siis tordi tegemisest. Lapsepõlves, et kõik sünnipäevatordid kõikidele sugulastele,  kes meil olid, kõigile, tegi tema alati telliti tema käes  neid torte Läksin õppima müüjaks ja siis mul isa kogu aeg käis,  et sa oled ikka endale vale eriala õppinud,  et miks sa läksid seda õppima, sest ma kodus kogu aeg küpsetasin,  siis kui nädalavahetused olid. Kaks ja pool aastat tagasi, siis oli see krõps. Kui ma leidsin, et mina rohkem seda müüjatööd ei tee,  et hakkan siis oma ettevõtmisega sajaprotsendiliselt toimetama. Gert ei ole hea, tule võta see vist päev. Kui esialgu toimetas Kaire üksinda ja töö kõrvalt  siis nüüd tehakse torti juba kahekesi. Talle on abiks tütar Gert. Mina olin üldsegi Eestist ära. Ühel hetkel tundsin, et tahaks ikkagi koju tagasi tulla. Helistasin, ma mäletan, ma helistasin emale  ja rääkisin talle oma plaanist, et, et tuleks Eestisse tagasi. Ema siis naljatades ütles mulle, et aga väga hea,  et sa tuled, et tal ongi just abilist vaja sinna. Ja siis, nii see läkski, nii, siin ma olen. Mina arvan, et meil sujub täitsa hästi, et. Lahkhelisi meil olnud ei ole. Väga palju on abi olnud. Et vahel nende kaunistuste tegemisega ja mõtlemisega,  et mismoodi sa torti kaunistad on ikka kaks pead on ikka  kaks pead, et vahel täitsa mõte jookseb kinni  ja siis sa nagu oled pusas ja ei oska sealt välja tulla,  et, et väga hea on, kui keegi natukene nagu oma mõtteid  jagab ja suunab ja ja kahe mõtetest kokku tuleb väga  ideaalne asi. Et uues ametis oskusi lihvida, otsustas Kaire minna  Olustvere teenindus ja maamajanduskooli õppima. Ma saan pagariks tordi tegemise koha pealt,  ma tunnen ennast päris kindlalt, ma ei saa öelda,  et ma oskan, kõike ei oska. Mul on veel palju palju õppida ja ma kindlasti kavatsen  ka õppida. Aga päris nagu kooli tasemel võib-olla mitte,  et siis nagu erinevaid kursuseid võtta, et erinevaid  tehnikaid juurde õppida. Aga pagaritööga oli natukene jah, et ma ei olnud  nii väga sina peal aga kuna hästi paljud kliendid nagu  küsisid tordi kõrvale ka kringlit, siis mul lihtsalt,  et ei olnud. Ma ei saanud seda klienti ära saata, et mul ei olnud varianti,  ma pidin minema selle korralikult endale selgeks õppima. Ma olin nii hädas nende kringlitega, et mulle endale meeldib,  kui seal sees on nagu palju head asja ja vähe saia. Aga nad ei tahtnud kuidagi niimoodi püsida. Siis väikestele nippidele. Olen saanud enam-vähem sellised, mis mulle  ka meeldivad. Või noh. Ja, ja ma teen seda asja, mis mulle nagu endale maitseb. Et kõik need tordid ja asjad on nagu minu enda maitse järgi  kokku pandud. Kas täiskasvanuna on teistmoodi ka õppida,  kui noorest peast? On täiskasvanuna õpid sa iseendale. Et kõike seda, mis sa tahad teada saada,  Sa lähed enda jaoks nagu avastama. Samas muidugi ma arvan, et noorena oli palju kergem  igasuguseid teoreetilisi asju meelde jätta. Et kui sa pead mingeid jahukoostiseid ja muid selliseid asju  endale pähe, sõna otseses mõttes tuupima. Et see on raske. Kas teil on mingisugune tööjaotus ka, et üks teeb ühte asja paremini,  teine teist asja? On natukene ikka on, et kuna tema on pagariks õppinud,  siis tema teeb selliseid pirukaid ja kringleid  ja saiakesi rohkem ja mina näiteks teen siis kõik  võileivatordid ja ja samamoodi suhkrupildi printimised ja. See on tavaline printer, ainult et sellel on  siis Tindi asemel toiduvärv, et kassetid on siis toidu värvi,  kassetid mitte ei ole. Tindi omad. Hakkame siis sprintima, et tavaliselt saadavad kliendid ise  endale meile mingisuguse pildi, kas lapsest või,  või. Mis iganes nad sinna pildi peale või tordi peale õigemini  saada tahavad tavaliselt on tavalise paberi peale  siis meie prindime suhkrupaberi peale, mis on söödav paber. Ja suhkrupaber on siis suhkrust tehtud. Eks selline pilt ja paneme selle printima. Kliendid kuidagi leiavad mind üles, ma ei ole ise väga palju  vaeva pidanud nägema selleks, et mul nii palju kliente on,  et hakkas oma tutvusringkonnas vaikselt minema. Ja ja nii, nii ta läheb. Päris sellist reklaami ei olegi olnud vaja teha. Me jõuame kõik tellimused ära täita. Vahel küll on natukene oma uneaega vaja näpistada  sest kõik need sünnipäevad ja suuremad peod on ju nädalavahetustel. Ja ütleme ja esmaspäeviti on hästi palju nagu väljaminekute,  et kõik lähevad tööle ja siis on värskeid torte kringleid  kooke vaja. Ja. Ja siis ja vahel on vaja natukene oma uneaega näpistada. Aga õnneks ei ole pidanud nagu ära ütlema,  aga samas ma saan ka nagu valida neid töid,  mis ma teen, et kui on töö, mis, mis ma arvan,  et mulle nagu ei sobi. Et siis ma nagu ei võta ka seda teha, et vahel on sellised  keerulised isegi ütle nagu keerulised nad on. Ei pea kõike tegema. Ma tõin sulle pildi ka ja väga hea nii, siin on nüüd see suhkrupaber,  mis sai välja prinditud. Ja sellest ma lõikan siia tordi peale. Paraja suurusega. Kaunistuseks siis. Lilled me teeme kõik ise šokolaadi kaunistused,  me teeme kõik ise. Et nädala sees on meie põhirõhk, siis nendel toimetustel Kõige parem kompliment on see, kui lapse sünnipäeva puhul  tehtud tordile saadetakse õnneliku lapse pilt,  kes siis selle tordi on just saanud. Need on nii nii armsad tagasiside saamise kohad nagu. Mõne aja pärast peale külvamist. Hakkavad taimed idanema ja kui nad on jõudnud sellisesse faasi,  et tekivad juba esimesed päris lähed, siis tuleks taimi pikeerida,  et anda neile natukene rohkem kasvuruumi  ja ka toitu ja selleks on vaja kõigepealt mulda. Ja erinevalt siis nüüd nüüd seemnete külvamisest on vaja  sellist mulda, kus oleks natukene rohkem toitaineid  ja et see väetamine väga ära ei ununeks,  siis mina soovitan kasutada. Pisitaimede edasikasvatamisel mulla sees start,  väetist, start, väetis on selline kapik,  pikaajaline väetis, millel on hästi-hästi väike graanul  ja see tähendab seda, et see kraanul hakkab üsna ruttu juba lahustuma. Ja, ja just siis, kui see pisitaim on meil hakanud juurduma,  siis ongi see väetis ilusti ära lahustunud ja,  ja taim saab kastes toitaineid kogu aeg kätte. Nii. Ja muld võiks olla ka selline mõnus,  niisugune noh, natukene läbi niiskunud, mitte väga märg,  aga mitte ka väga kuiv. Ja pikeeritakse tavaliselt ühe kaupa kuhugi kas kastidesse  või pottidesse. Mina kasutan selliseid kunagisi salatikarpe,  millele ma olen sisse teinud augud, et üleliigne kastmisvesi  sealt välja läheks. Et neid on päris mugav kasutada ja, ja ma soovitan selliseid  suuri karpe sellepärast kasutada, et, et akna peal,  kui päike sinna paistab, siis see muld üsna kiiresti kuivab läbi,  siis sellised suured karbid on, hoiavad seda niiskust  paremini kinni natukene kinni suruda. Äärtest pisut ruumi jätta. Ja kindlasti kõikide anumate täitmisel on hästi oluline,  et just need ääred saaksid ilusti kinni vajutatud. Nüüd tulevad mängu söögiriistad. Väga hea on väikseid taimi nendest istikupottidest kätte saada,  kas kahvli või lusikaga, vaatame, kuidas. Kuidas see mul kahvliga tuleks siis või siis  ka lusikaga ükskõik? Tuleks siis need siis natukene välja tõsta. Hästi ettevaatlikult. Nii, ja natukene siit seda juurestiku, kas just nüüd lõhkuda,  aga natukene neid eraldada üksteisest nii? Veel on vaja ühte asja näiteks Hiina söögipulk. On see, millega siis saab teha nendesse kohtadesse,  kuhu me neid taimi pikeerime. Mõnusalt niimoodi augud ette. Nii, ja nüüd hakkab, hakkab selline kõige keerulisem asi. Et ühe käega võtad taimekesel. Kusjuures valid välja ainult ilusad taimed,  et igasugust niru ei tasu, ei tasu säilitada. Valid siit vaikselt-vaikselt vaikselt välja,  nii tõstad selle taimekese niimoodi niimoodi enda ette üles  ja selleks, et see juur hiljem ilusti hardneks naksa tal  siit juure otsast mingi kolmandiku ära, et hoiad kogu aeg  taimed lehekesest kinni. Pane ta niimoodi. Katsu saada niimoodi, et see juur läheks ilusti sirgelt  selle augu sisse. Nii hoiad kinni siis paned pulga niimoodi viltu,  too mulla sisse ja lihtsalt lükkad selle mulla sinna kinni,  et ei vajuta midagi. Lihtsalt lükkad. Ja siis ma soovitan, kes, kes arvab, et ta ühekaupa  selle pikeerimisega hakkama ei saa, et võib täitsa võtta  punti täna, aga siis võib juhtuda seda, et mõni taim sellest  pundist hukkub, aga samas mõni taim jääb ikka ellu  ja väga pisikeste taimedega peab veel seda arvestama,  et et võib-olla neid pikeerimisi tuleb teha isegi mitu korda  ja pikeerimise puhul, siis tuleks taimekene siia mulda panna  kuni nende lehtedeni. Nii nüüd on vaja kindlasti see istutus läbi kasta  ja selleks ma soovitan jällegi veepritsi. Sellepärast, et kui me nüüd kastekannuga hakkasime siin asjatama,  siis see kastekannujuga veejuga võib need taimed täiesti upi viia. Nii. Ja selle vee sisse ma olen pannud ka mereadru lahust,  et see aitab taimedel paremini juurduda. Nii. Ja nüüd tuleks see see kast panna ilusti valguse kätte,  pealt ei kaeta. Kindlasti jääb õhu kätte. Ja mina soovitan kasutada praegusel ajal kindlasti  taimelampi ja selleks, et ei unustasin põlema panna  või ära kustutada, võiks kasutada taimerit. Jääle on mitmel talvel kogunenud punt mehi  ja naisi, kes ühest küljest tahavad kala püüda,  teisalt veeta mõnes mõttes ekstreemse nädalavahetuse jää peal. Kas me teeme siia poole ukse aja või keskele,  nad panevad püsti saunad ja telgi, et seal kaks päeva elada,  vaata Kristo, see tuleb kolm korda kolm ja. Kalakülal on, ma arvan, et üle 200 aastane traditsioon meie  teeme teda nüüd. Nii-öelda plaani järgi viiendal viiendat aastat. Aga meil on õnnestunud. Järve peal käia kolm aastat, täna on kolmas 2016  ja 2015 oli siis sedasi, et jääd ei olnud meil piisavalt palju. Jääpealsed tegevused ongi õnnemäng. Sooja talvega võib järve jääl liikumine ohtlikuks muutuda  ja siis keelab politsei ja piirivalveamet Peipsile minekul. No ära. Veebruari lõpus igatahes oli jää piisavalt paks,  et sai kalaküla ürituse ära pidada 62 siis  või palju neli. Me paneme vaiba ukse. Meil on siin ainult mõned mõned telgid ja mõned saunad  ja kõrts ja mis meil tänavatel siin on, aga. Ka siin need Gustav Ränk ja kes need Eesti ajaloo uurijad on olnud,  siis Karel Bonbäär ja nemad on kirjeldanud Seda kalaküla oma uurimustöödes, mida nad  siis on kirjeldatud, kus seda tehti ja kuidas,  et ajalooliselt püüti ju rannarahvas, sõltus sellest kalast,  mis sealt järve pealt püüti. Ja kuna head püügikohad asusid 25 kuni 30 kilomeetrit  rannast eemal siis kujutati edasi ja ette,  kui 100 aastat tagasi. Mindi hobustega jää peale ja 30 kilomeetrit,  see oli ikkagi päris päris mitmetunnitöö  ja siis, et saaks nagu pikapäeva kala püüda. Siis võetigi kaasa niisugused puujalaste peal elamud,  kus siis sai kuni 10 inimest ööbida, need pandi  siis küla tänavapoodi ritta nagu need Peipsiääre rida,  külad on, eks ole, või tänav külad ja siis oligi niimoodi,  et, et, Oli maja ja maja vahel oli siis aed, kus hoiti hobuseid  jälle ja, ja siis oli jälle maja ja ja niimoodi oli nädal  aega aega oldi kala, söök oli kaasas, kala oli omast käest võtta,  mindi koju, nädalaks, pesti puhtaks, käidi saunas  ja tuldi jälle esmaspäeva hommikul. Peale. Nüüd on see hull asi, et vesi on ahjus. Tuline kalamees või esimest korda esimest korda. Sõpradega lorajate või ei? Küsi lennuk. Puuri laenas ju? Oli kala ei. Üritus värk, vaata. Peab tegema. Oht on ikka või kala muidugi. Ma küsisin kalameeste käest, aga muide ei teata,  siin on täis, kes püüavad ainult ahvena peale nii,  nii. No ongi käes. Tõmba nüüd üles, korraga ei keera teisipidi,  nüüd tõmba ka lõpuks tule välja, vot nii. Ja nüüd tõmba nüüd tõmba. Kuidas öeldi, et ahven uksed, mis seal 120 120 tõnksu pead  tegema selleks, et saada ahvenad kätte ühte rütmi,  et siis ta saab, siis ta tuleb ära, meil. Ja siis me kohe vaatame, kuidas meil see tuleb. Tegelikult on see, et tervis on nagu hea  ja korras, selline lugu, et kas me nagu kas me nagu  selle 120 tõnksuni nagu saame, ka selle eest peab lapsi hoiatama,  et liiga lähedalt. Ei, muidugi on veripunased ussikese. Siit sekundis ka. Üritan praegu. See hommikul tead või esialgu ei ole nagu see rütm ei ole  nii hea veel siin kalameestel vanadel aga muidugi see,  et see, et me siin mingisuguste nende sääsevastsetega püüame,  ma arvan seda, et, et lätlased seal teisel pool naeravad  välja meid muidugi, aga kindlasti on mingid omad nipid  ja asjad, aga põhimõtteliselt niimoodi ta käib. Lätlased on siis selles osas targemad, kui eestlased oma järve. Ei tea, ma olen sattunud alati nendega kokku,  neil on kogu aeg olemas. Igasuguseid erinevaid söötasi ja asju. Ma mäletan seda, et mingi pühajärve laev,  kui sai omal ajal käia, siis nad võtsid valgete vagnadega  ja päris hästi nähti neid. Järvel ongi peamiselt lätlased koos eestlaste  ja venelastega aga tänavu kasutati kalaküla üritust ära,  et tutvustada ka Hollandi kalameestele Peipsi võimalusi. Hollandis neil ei ole sellist võimalust väga,  et jää pealt kala püüda. Ja siis tõime nad siia kohale, et tutvustame neile  siis kõike, mis meil siin on, jääpüüki, kultuuri,  toitu, kõike oleme neile siin kolme, nelja päeva jooksul  tutvustanud ja, ja kuna neil on Hollandis selline suur  kalameeste klubi, kus on 50000 liiget et  siis me tahaksime neid siia natuke rohkem saada kui ainult  need kolm, kes praegu käisid. Siin kohaliku kalamehed pahaseks saavad. Ei saa sellepärast, et meil tegelikult ju ikkagi järves kala on. Võib-olla need lähiturud, kes meil siin käivad Leedu  ja Läti, et nemad rohkem võib-olla viivad minema,  aga, aga need, kes lendavad nendega, seda ilma? MTÜ Peipsimaa turism koostab järgmiseks talveks Hollandi  kalameeste ühing ja pika nädalalõpupakette et turistid sealt  ei tuleks siia vaid kalaküla ajaks, vaid ööbiks sööks  ja kalastaks Peipsi ääres igal nädalavahetusel. Ja kui järgmisel aastal samuti ilm soosib,  saavad kõik soovijad või kohalikud nautida ööbimist jää peal. Sellisesse. Nagu näete, siis minul on tänane saak juba käes,  sain ühe kalakesegi, äkki tuleb ikka veel. Aga teile on mul ka midagi, nimelt vaatajamäng on ju. Ja eelmisel nädalal me küsisime peale lamba villa,  mis loomavillast saab veel vilti teha. Õige vastus on siis, et kaamelivillast tehakse  ka vilti, võitja näeb oma nime ekraanil ja vot selline  lillede raamat on auhinnaks. Täna ma ei pane loosi sugugi raamatut. Vaid, et teil oleks ka natukene kalaõnne,  siis lähevad vot sellised kuivatatud kalad loosi  ja ma küsin teilt kalade kohta küsimuse ka eelmisel aastal  või umbes aasta tagasi. Täpselt püüti järvest väidetavalt Eesti kõige suurem haug. Öelge, kui palju see haug kaalus? Saatke vastused maahommikuerr.ee ja siis võivadki kuivatatud  kalad teie omad olla. Igatahes loodan, et telgi näkkab ja ilusat nädalavahetust.
