Tere õhtust, head vaatajad. Riigikogu hakkab homme arutama metsaseadusemuudatusi. Tegemist on liialdamata teemaga, mille üle viimase poole  aasta jooksul ehk Eestis enimgi on vaieldud. Kas eesmärk majandada metsi nii, et kõik osapooled oleksid rahul,  on üldse reaalne? On lihtsustatult öeldes tänase saate teema,  aga alustame saadet nagu ikka arvamuslauast. Ja täna oleme palunud siia Tarmo Tüüri, Eestimaa looduse  fondi juhi ja metsa ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja. Kuulge härrased, kas see eesmärk on reaalne üldse,  millest me räägime, kas on võimalik metsa majandada  nii et loodus on hoitud ja majanduse jaoks oluline  kasvumootor ka säilinud? Kindlasti on võimalik, et nii, et loodus on hoitud ja,  ja metsasektor on ju Eesti jaoks väga oluline. Meil on väga palju metsa ja meil on väga palju metsaomanikke. Et, et siin nagu sellist olemuslikku vastuolu ei ole,  et pigem on probleem selles, et kuidas leida see kompromissi  koht ja kuidas kõigi osapoolte Huvid oleksid esindatud. No kuidas tööstuse poolt tundub, et lihtsustatult mõeldes  võiks ju arvata, et, et, et mida rohkem raiute,  seda parem teile. No tööstuse poolt vaadatuna loomulikult on  ka meie huvi, et kõik funktsioonid ühiskonnas,  mis metsal on, on oleks täidetud, et ega tööstus on  samasugune osa ühiskonnast nagu mis iganes muu. Ja, ja selle tõttu Igal juhul on need funktsioonid funktsioonide täitmine oluline. Aga mis puudutab võib-olla tänast teemat,  siis tahaks seda küll rõhutada, et muudatused,  mis parandavad majandusmetsast saadava puidu kvaliteeti,  on tööstuse poolt igati tervita ja, ja võimaldavad tööstuse  ühiskonnale rohkem väärtust luua, et see on selleks,  mille jaoks tööstus on siin. Kuulge, see debatt on olnud ikka jube kirglik,  võib-olla kirglikum kui kunagi varem, tõsi,  kõik metsaseadusemuudatused on alati vaieldud,  kas viimastel kuudel on mingisugune lähenemine  või selginemine ka toimunud. Minu meelest selle debati kõige suurem väärtus on kindlasti see,  et, et see jää on hakanud natuke selles osas sulama,  et see teema on läinud laiemaks. Et päris sageli me juba täna kuuleme, et me räägime  nii säästvast, metsandusest kui tervikust sellest,  et, et metsaülesanne Eestis ja üldse võiks olla lisaks  majanduslikule poolele tuleb tagada ka keskkondlik  funktsioon ja kultuuriline sotsiaalne funktsioon. Et sellest juba räägitakse ja, ja see on  ka minu ootus kindlasti tänasele saatele,  et, et me ei läheks nagu tagasi sinna, et me räägime ainult  sellest rahast ja, ja, ja puidust ja selle mahavõtmisest  vaid ikkagi laiemalt nendest funktsioonidest. Mis, mis metsaga on, et see on elukeskkond,  ta on meie meie turismisektorile väga oluline sealhulgas  loodusturismile ja nii edasi ja nii edasi. Selge pilt, Henrik, sinu ootused. Ma arvan, et see dialoog, mis on tekkinud,  on, on väärtuslik juba kas või selle dialoogi pärast,  et kõik me peame üksteise seisukohtadega põhjalikult tutvuma ja,  ja selle läbi me kõik õpime selles protsessis pidevalt. Aga mis puudutab võib-olla seda majanduslikku poolt,  siis paratamatult see on äärmiselt oluline,  et kui soomlastel on ütlus, et Soome elab metsast,  siis me võime selle üle tuua ka Eestisse,  aga vaadates väliskaubanduse numbrid tööhõivenumbreid ei ole kahtlustki,  et ka Eesti elab metsast. Selge pilt, arvamuslaud jälgib debatti ja alustame saatega. Nii ja tänane koosseis on teie ees. Keskkonnaminister Marko Pomerants tere tulemast tervist. Keskkonnakomisjoni juht Rainer Vakra. Tere õhtust. Vabaerakonna maaelu toimkonna juht Kaul Nurm. Ja riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus  ja head televaatajad, teie sisukad, kommentaarid on oodatud Twitteris. Kuidas mõistlikult majandada metsa nii, et kõik osapooled  võidaksid või vähemalt ei keegi kaotaks. Teema viide on ETV foorum ja nagu ikka avaringiks,  pakun sellise umbes minutilise mõttevahetuse. Marko Pomerants, miks see kogu lugu ikkagi sellise kirgliku  debati tekitas, kas seletasite kehvasti või panite alguses  mööda ka? Hea küsimus, ma ei oska sellele tänasel päeval vastata. Kui vaadata seda, mis on metsaseaduse muudatused,  siis ma arvan, et kui nendesse süveneda,  siis võib aru saada, et tegemist on mõistlike muudatustega  kus lähtutakse ka tänase metsaseaduse mõttes,  et see muudatus pole mitte nüüd täna laual. Ma tsiteerin. Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse  ja säästev majandamine on enne nii olnud  ja on peale nende muudatuste eeldatavat vastuvõtmist samuti. Keit põhimõtteliselt kõik ministrid, kes metsa kallale  või metsaseaduse muutmise teed lähevad, saavad vähem  või rohkem kriitikat, järsku ei peaks puutuma üldse seda? No päris nii ei ole, et metsaseadust on muudetud varasemalt ka,  ilma, et oleks inimesed otseselt tänavale tulnud,  aga aga ma arvan, et sel korral võib-olla see kõige olulisem  inimeste jaoks jäi alguses hästi selgelt välja ütlemata  ja see on see põhimõte, mis jääb muutma. Et metsa ei raiuta rohkem, kui seda juurde kasvab,  see põhimõte ei muutu ka selle seadusega oleks see algusest  peale hästi selgelt välja öeldud ja rõhutatud,  et, et see nii on, et ei ole ohtu, et pool Eestit  või pool Eesti metsast ära raiutakse, siis võib-olla oleks  osa kirgi jäänud kuidagi noh, nii teravalt esile tulemata. Rainer Vakra lugesin täna Rainer Vakra presiteadet,  mis mulle postkasti potsatas ja tsiteerin,  riigimetsa ei saa langetada kohaliku kogukonna selja taga,  et mul tekkiski küsimus, et kas keskkonnakomisjoni juht  siis toetab või ei toeta metsaseaduse muudatusi. No kõigepealt ma imestan, et me ei alustanud sellega,  et täna muuseas rahvusvaheline metsapäev,  et me oleme selleks väga õige aja valinud,  millal seda arutada, metsaküsimus Eestis,  nüüd konkreetselt rääkida koostööst kogukonnaga  ja eriti siis, kui on tegemist tihesusaladega,  siis ma olen pidevalt olnud sellel seisukohal,  et täna tuleb aina rohkem lisaks metsa majandamise puhul  lisaks nendele kasuminumbritele vaadata ka reaalselt seda  Eesti kaarti ja pidevalt teha kogukonnaga koostööd  ja oleme seda arutanud ka RMK juhtidega ja,  ja tegelikult RMK praktikas on see olemas  ja nad on ka seda selgelt väljendanud, et seda saab arendada. Ma arvan, et üleüldse see üks põhjus, miks metsateema täna  nii tuliseks on läinud, et Ma ei ütleks,  et see viimastel kuudel aga võib olla viimaste aastate  jooksul on ka tehtud väga palju kommunikatsioonivigu. Näiteks seesama, mida Keit Pentus ütles,  on tegelikult ju täiesti must-valgelt koalitsioonilepingus  kirjas punktina. Et me ei raiu metsa rohkem kui juurde kasvab,  aga teiselt poolt kogu temaatika ka laiemalt,  et me vaataksime metsa sellise ökoloogilise osana. Me vaatasime seda sotsiaalset poolt, see on jäänud varju ja,  ja seetõttu on need probleemid teatud mõttes eskaleerunud,  mis tegelikkuses on lahendatud. Sissejuhatuseks aitäh, Kaulnurm on see mõistlik plaan  või mitte? Plaan no plaan, mis valitsusel laual on No ma võib-olla alustaks sellest, et nendest kirgede jutust,  et mina seletan seda kirgede tõusu eelkõige sellega,  et inimesed näevad maastikul liikudes, mida metsaga on  tehtud ja mis metsaga on juhtunud ja igaüks,  kes sõidab näiteks jägalast aegviitu, see näeb,  mis pilt seal tee ääres avaneb. Kui 20 aastat tagasi oli seal väga emotsionaalne sõita  ja kõik nautisid seda, seda ümbrust, siis praegu on see  täielik nagu hambuline hammas. Ja need haigutavad raielangid teede ääres,  need on kindlasti need, mis on pannud inimesi neid küsimusi esitama. Ja, ja sama asja võib näha ka tegelikult ju lahemaal,  isegi looduskaitsealadel. Nii et ma arvan, et eelkõige need on need põhjused,  miks debatt on alanud, miks ta on avalikult alanud,  miks ta on kirglikuks läinud ja see, mis nüüd valitsusel  plaanis on, see on väga diskuteeritav, mina julgeks  nii üheselt alla kirjutada, et, et kõik kavatsused on,  on, on väga head. Kuulge, see, Klaarime selle emotsionaalse poole ära, siis kuuldes seda,  muide ma sain erakordselt palju tagasisidet juba enne saate algust,  nii telefoni kui kui emaili teel. Et inimesed ütlevad, et sõidan Eestis ringi  ja tõesti Eesti on nagu ära näksitud. Marko Pomerants, kas on mingisugune märk sellest,  et majandame kehvasti või raiume liiga palju? Mina arvan, et inimesed seda näevadki, mida nad autoaknast näevad,  need, kes metsa ei lähe, kes metsa lähevad,  näevad võib-olla midagi muud ka. Aga võib-olla siin on ka mõni põhjus tuua,  et kui kaul siin ütles, et Aegviidu poole sõitis 20 aastat  tagasi oli olukord teine, siis lihtsalt statistiliselt võib öelda,  et 2003. aastal oli Eestis küpseid metsasid kusagil 20 protsenti. Tänaseks päevaks on neid 30 protsendi alla. On osa metsasid saanud kätt oma raievanuse  ja loomulikult selles kõik, mis puudutab sellist  ratsionaalset debatti, mingid teadmispõhisust sellega on ju  kõik asi korras, aga ega tunnetega või tundmusega on väga  raske kuidagi metsaseaduse kontekstis midagi peale hakata,  eks seda võib proovida. Ma toon teile ühe näite. Oli ühe tänagi ilmuva Päevalehe arvamusliidrite lõuna,  kus üks väga kuulus loodusmees palus panna muusika  vaiksemaks sest tema tajus seda mürana, aga mängiti ühe teise,  väga kuulsa Eesti inimese sümfoonialist muusikat parasjagu,  nii et kui palju on suur, kui palju on väike,  palju neid hambaid selles suhtes me metsaseadusega võib-olla  seda võitu suudagi saavutada, tuleks püüda näha seda mõlemat poolt,  nii seda majandamist kitsamas mõttes kui  ka neid kaitsemeetmeid, mida selles seaduses  või seadusmuudatustes samuti kavatsetakse ette võtta. Ja sellest osas ma ei ole mingit diskussiooni üldse kuulnudki. Kuulge, aga ikkagi Keit Pentus-Rosimannus,  kas me majandame metsi nii, et meie lapsed on rahul,  me parandasime neile ilusa looduse ja samas tööstusel on  ka nagu suu kõrvuni. Ma arvan, et näiteid tegelikult on erinevaid,  et kui me räägime sellest ja teame seda,  et üle poole meie metsadest on eraomandis,  siis kindlasti on ka eraomanike puhul väga häid näiteid,  kus inimesed tõesti südamega teevadki majandavadki oma metsa,  hoolitsevad selle eest, et see mets oleks elujõuline tõesti  50 ja 100 aasta pärast ka, aga on ka vastupidiseid näiteid  ja tihti ju on nii, et et üks või kaks sellist väga  negatiivset näidet noh, loob selle kuvandi  või mulje inimesele, et kõik ongi halvasti. Ja kui me räägime sellest, et inimesi häirib häirivad need  tühjad tühjaks raiutud langid, mida nad näevad oma,  ma ei tea harjumuspärases, seenemetsas või,  või, või mustikametsas siis see on üks pool,  teine pool, mis, mis häirib, on kindlasti see,  kui pärast metsa tegemist pärast raiumist seda metsa ei korrastata,  ei korrastada metsateid. Need on meenutavad selliseid, ma ei tea,  tundmatute olendite mingit maandumisplatsi on,  on segi ustitud ja jäävad selliseks siis see arusaadavalt  inimestele emotsioon emotsionaalselt läheb väga korda  ja ma arvan, et on ikkagi häirivaks olnud  ka seesama ütleme, arutelu keskendumine puhtalt ainult  või ütleme eelkõige sellisele majanduslikule poolele. Majanduslikus mõttes mets kahtlemata on Eesti jaoks  ülioluline meil on üle 30000 inimese, kes saavad tööd tänu sellele. Ekspertide laua poolt juba oli juttu sellest osast,  mis tuleb kas või ekspordile metsamajandusest. Et see kindlasti on kõik väga tähtis, aga metsa on teine  pool ka, et ei ole ainult tihumeetrit metsas on nagu on öeldud,  must rästas ja mustikas ja hundid ja hirved ka,  et sellest teisest poolest kindlasti seda teist poolt ei  tohi kuidagi jätta vähem oluliseks või, või ei tohi  ka neid inimesi, kelle jaoks see on debatist olnud vajaka,  kuidagi mitte päris naeruvääristada, aga. Jaa, aga kas, kas nagu tundub või oli pigem tegelikult  looduskaitsejate hääl selles debatis kõlanud isegi valjemini  kui selgitajate hääl ja, ja selles võib-olla see probleem oligi,  et selgitajad ei selgitanud piisavalt, aga enne kui edasi läheme? Rainer Vakra, ma tahan ära klaarida ühe asja. Te ütlesite umbes paar kuud tagasi ühes telesaates,  et ennem ei ole mõtet parlamenti minna selle küsimusega kui  nii-öelda raiemahud ja metsa juurdekasvu küsimus on selgeks tehtud,  kas me nüüd täpselt teame, mis on mahud ja palju juurde kasvab,  et siin oli üks pusa ja sellest ma võin paar sõna rääkida? Ennem kui me lähme konkreetselt nende raiemahtude juurde,  siis ma tõepoolest ütlen ka üks seesama segadust tekitav  fakt on olnud ka see, et, et täna me raiume Eestis ligemale  11 miljonit tihumeetrit, aga arengukava on näinud  ka suuremat võimalust. See on andnud sellist palju alust kuulujuttudeks,  aga ma võtan selle emotsionaalse koha veel korra üles,  et ise olles keskkonnaalase haridusega, mul on siiralt hea meel,  et lõpuks ometi on Eesti ühiskonnas ühes keskkonnateemas  nii tuline debatt, et ma mäletan, et kui me aastaid tagasi  sellele teemale tähelepanu juhtisime, siis ikka öeldi,  et aga Eestis on ju metsa rohkem kunagi varem,  et mis me sellest ikka arutame. Tegelikkuses, kui me alustame mistahes presentatsiooni Eesti riigist,  siis me alati ütleme, et Eesti on riik, kus üle 50 protsendi  territooriumist on Eesti mets. Ja nüüd tegelikult on täiesti mõistetav,  et see nii-öelda raskuspunkt on muutunud ühiskonnas. Et me oleme sellest numbrit ja puhtalt sellest  kasumimaailmast välja tulnud ja me saame aru sellest  sotsiaalsest inimlikust, kultuurilise väärtusest  ja see oli aja küsimus, mida see juhtub. Me oleme täna, 20 esimeses sajandis, see on mõistlik,  see on hea meel ja, ja, ja siiralt on ka see tänane saade  üks osa sellest keskkonnaalasest haridusest,  mida oma inimestele peamegi andma, et kuidas metsa saab  majandada ja kuidas need leida see tasakaalupunkt. Mis puudutab seda numbrit, siis ma olen kõigile öelnud,  et jah, keskkonnakomisjon konsensuslikult saatis  selle eelnõu riigikogu esimesele lugemisele. Kuni viienda aprillini on võimalik kõigil osapooltel teha  sinna ettepanekuid keskkonnakomisjoni selline tore kord,  et kui keegi kirjaliku ettepaneku teeb, siis me kutsume teda  ka seda suuliselt ja verbaalselt kaitsma,  nii et ma kutsun ka siinkohal üles kõiki oma ettepanekuid tegema. See seadus on täna lahti. Hea meel on tõdeda, et Eesti vabariigis seaduseid teeb  ikkagi jätkuvalt riigikogu. Tahan ministri peal seda testida detsembris sellel  kurikuulsal meeleavaldusel saite ka päris korralikke süüdistusi,  et nii-öelda vassite numbritega, et kas sellega nüüd on nagu selge. Sellel meeleavaldusel saime teha väga head reklaami Eesti  riiklikule metsandusstatistikale, milline,  mille tutvustamine siis oli peale seda  keskkonnaministeeriumi maja ees käimist,  et vastasel juhul oleks seal olnud kolm inimest nüüd 100  päris ei olnud, aga palju inimesi sai targemaks. Aga kui tohib, siis see statistika on ka üks selline tore valdkond,  et hiljaaegu tuldi lagedale siin ühe numbriga  ja see pole üldse vale. Mis on siis OECD raie raie intensiivsuse statistika  ja 2014-na aasta kohta, siis OECD tõi välja,  et Eestis on see intensiivsus, raie intensiivsus olnud 91 protsenti. Kui me nüüd vaatame kogu seda OECD viimase 15 aasta andmestikku,  siis me näeme, et see on olnud 50 protsendi lähedal on olnud  2000.-te aastate alguses ka üle 100 protsendi  ja keskmisena oleme kusagil 75 protsendi peal,  mis puudutab majandusmetsades kas juurde kasvu võrdlus,  siis raiemahtudega, nii et alati minu üleskutse on see,  et tuleks vaadata seda tervikpilti ja vaadata  ka neid andmeid, mis võib-olla esialgu ei taha hästi külge jääta. Kalnur jah, ma ütleks nii, et, Veel emotsionaalse poole täpsustuseks, et kindlasti ei  meeldi inimestele ka see, et metsas kasutatakse väga rasket  raietehnikat ja igasuguste ilmastikuoludega  ja kui maapind on ikka pehme, siis tegelikult pööratakse  kogu aluspinnas sassi, sellega rikutakse ära kogu ökosüsteem  ja see ökosüsteem taastub alles kaheksa kuni 10 aasta jooksul,  et kindlasti on see üks oluline faktor, miks väga paljud  inimesed on tulnud selle protestilainega kaasa. Aga mis puudutab numbritesse, siis nii nagu iga tõega on,  et, et et rääkida osa tõtt, on ka üks valetamise viise. Ja kui Marko ütles enne, et meil on küpsete metsade  osatähtsus tõusnud, siis põhimõtteliselt ma olen sellega nõus. Aga kui me vaatame, kus need küpsed metsad on,  siis need on tegelikult vähese koniteediga muldadega,  metsades, rabaäärtes, rabades raskesti lägi ligipääsetavates kohtas. Seda on ka väga palju talumetsades ehk siis peremetsades. Ja nad ei raiu eelkõige selle tõttu, et raiehinnad on suure Tootmisega nii-öelda alla löödud, et mida rohkem me raiume,  kui mida suuremaid raienumbreid me planeerimisa arvatud RMKs,  seda väiksemaks muutub paratamatult saegeaatrites puidu hind. Nii et mina ütleks niimoodi, et et pigem,  kui me räägime sellest küpsest metsast ja,  ja selle üle raidest, siis tegelikult me peaksime rääkima  nii-öelda väärtuslike metsade üleraidest ja,  ja, ja selle probleemist, et et ma olen nõus,  et. Et küpsenud metsa rohkem, aga ta on piirkondades,  kus teda kätte ei saa ja sellel on omad põhjused,  et me peaks tegelikult keskendumasin. Selge aitäh praegu, kuulge siin on selles debatis selles  mõttes olnud viimased aastad paradigma muutus,  et me ei räägi enam kirvest, vaid harvesterist  ja see harvester ei ole üks populaarne tegelane. Debatis ja nii kohe ja minu kord väga tore,  et metsa pinnasest ja siis arvestaridest. Et ühel hommikul koduteel siis tulles Tallinnasse,  läksin ma ühe värske laie rangi peale. Et mind ikka huvitab, eriti viimasel ajal,  et mis seal siis tegelikult on ja seal oli üks arvestari jälg,  ma astusin selle peale ja mina vajusin sellest jäljest läbi. See on koolifüüsika, seitsmes klass, et minu jalajälg  lihtsalt on, jättis suurema augu, kui see arvesteriga sinna metsaminek,  aga jällegi mida me oleme selles debatis kuulnud,  on see, et RMK ehitab metsateid, teeb korralikud  ja tugevad ka sellel aastal kavatseb panna sinna ligi 18  miljonit eurot. Ikka põhjus on ju see, et olekski võimalik seda puitu  siis vedada välja ka kaugematest piirkondadest kui,  siis nii-öelda suure tee äärest ja need teed on avalikud  ja seda saab kasutada ka eramaa metsaomanik,  kui tal see kinnistu on ja täpselt samamoodi ladustada oma  puitu RMK maade peale lähtudes lepingust,  kui tal seda vaja on ja mis puudutab nüüd pehmed pinnast  ja mitte pehmet pinnast, siis me oleme ikka lähenemas ajale,  kus nii-öelda talvekülma, millega soo peale minna,  ei pruugi enam üldse metsamees kohata oma elus. Nii tulebki vaadata, kuidas saab nendes oludes  ja millal siis metsamajandamistööd üldse teha. Ostame nüüd vara, aitäh. No loomulikult, et kui me vaatame ka seda statistikat  ja vaatame, räägime sellest harvesteritest,  siis omal ajal, kui sõna otseses mõttes metsa tehti,  hobusega võeti siis, kui oli vaja uue lauda ehituseks  spetsiaalselt lauda ehituseks puid, kui vaja,  siis küttepuid, oli see loomulikult keskkonnale kordades. Keskkonnasõbralikum ja ökoloogilisem tegevus kui see,  mis täna toimub harvesteriga ja inimeste pahameel on ühelt  poolt täiesti mõistetav. Aga teisalt tuleb tunnistada, et see on tänapäevane metsa majandamine. Kui me nüüd vaatame seda, mis hiljem seal toimub,  siis see on küll koht kus siin ka näiteks eksperdid ütlesid,  et ja puudutasid siin Soome näidet ja, ja metsa taastamist. Et see, kui hiljem on mets maha võetud, siis näiteks Soomes  on see protsent selline, meil ikka meeldib põhjakaldalt neid  näiteid tuua, et istutatakse tagasi 80 protsendil juhtudest  ja istuta ta mitte tagasi ainult viie ega 10 sentimeetriseid puid,  vaid lausa poole meetri kõrgused puid. Eestis on see täpselt vastupidi, et ainult 20-l protsendile  istutatakse tagasi, 80 protsenti jäetakse selliseks  looduslikuks uuenemiseks. Aga mis ma veel tahan öelda viimase sellise konkreetse repliigina,  see, et inimesed tulid sõna otseses mõttes tänavale  ja et keskkonnaaktivistid on sellesse teemasse väga  tugevasti sisenenud, metsaseaduse arutelu tegelikult tõi ju  väga konkreetse muutuse 27000 hektarit. Heades kasvu, heades kasvukohtades laanemetsi sõna otseses  mõttes riik võtab täiendavalt kaitse alla täna,  RMK on peatanud seal mis tahes majandustegevuse. Ehk täna me võime küsida, kas ilma sellise ühiskondliku  surveta me tegelikult nii kaua, kui oleksime jõudnud  või mitte, aga täna saab sinna selgelt panna,  pluss märgi 27000 hektarit on lisaks kvaliteetset laenemetsa  kaitse alla võetud, nii et siinkohal tuleb ministeeriumi  selgelt tänada. Me jätkame kohe metsa taastamise ja muuhulgas  ka kaitsmise teemal, aga kuulame vahepeal arvamuslauda No nii aeg ja seltskonnas läks väga ruttu,  millised on muljed? No esimene kiire mõte siia juurde on võib-olla see,  et, et kui tõesti meil ju vähem kui 10 aastaga raiemaht on kahekordistunud,  siis me ei saa kuidagi öelda, et inimeste mure oleks nagu  alusetu või, või puhas, puhas emotsioon,  et need on ka selged arvud, aga ma imestan,  et et tegelikult ei ole veel jutt läinud sinna,  et et selle metsaseaduse muudatuse ju tingib  ka arengukava, mis meil kehtib. Ja ja tegelikult need juurprobleemid ju tulevad sealt,  et see, kuidas seda arengukava tehti ja,  ja millisel tasemel see on, et, et see on see,  kuhu peaks oma fookuse suunama kas või seesama küpsete  metsade üleküllus, millest nii siin räägitakse kui muidu. Et, et see on ju suhteline asi, et, et probleem hakkaski sealt,  et 2007 vahetult enne selle arengukava väljatöötamist Neid küpsuskriteeriume oluliselt lõdvendati,  nii et korraga meie küpsete metsade hulk sisuliselt nagu  kahekordistus ja, ja kogu arengukava siis läbivalt rõhutabki seda,  et meil on just hetkel nii palju küpset metsa,  et me peame nüüd kiiresti-kiiresti seda 10 aasta jooksul  hakkama raiuma. No siin on jah, naljakas, ma pean televaatajale selgituseks ütlema,  et ka osad teadlased on eri meelt ja, ja  siis nii-öelda üks pool ütleb, et lihtsalt nüüd tekkis  esimest korda uuringutes piisavalt pikka aegrida,  et, et saada nagu võrrelda seda, aga jätkame kohe,  aga kuulame nii-öelda tööstuse poole. Esimesed muljed. Et ma arvan, et siin rõhutati mitmeid väga olulisi punkte,  millest me peame edaspidi tõesti õppima,  et väga hästi toodi välja kommunikatsioonivajadust,  et me ilmselgelt näeme, et metsandus ühiskonnale on niivõrd  huvipakkuv valdkond, et nii metsaomanikud,  metsamajandajad kui tööstus peavad rohkem panustama  dialoogile ühiskonnaga ja, ja sealhulgas mille,  mida mainiti ka siis kohal oma kohalike inimestega  suhtlemisele ja selles osas tööstus on, on igati. Avatud, et me väga toetame näiteks FSC ja BFSC  sertifikaatide järgimist, mis tagavad nii  keskkonnasõbralikuma majandamist kui, kui  ka kohaliku kogukonnaga arvestamist. Et küsimus nüüd on ainult see, et kuidas me saame  erametsaomanikku motiveerida seda sertifikaati rohkem kasutama,  kuna sellega kaasnevad temale tegelikult kohustused  ja kes neid kohustusi siis peaks kandma? No me jätkame kohe debatti sealt, kus, kus me pooleli jäime,  et riik loob nii-öelda uusi kaitsealasid metsa jaoks juurde,  kas see, nagu on samm edasi, lahendab see midagi  või on see ainult osa sellest võrrandist? No rangelt kaitstavad metsad on igal juhul väga oluline osa  sellest võrrandist, aga, aga Eesti mudel on ikkagi see,  et rangelt kaitsevad metsa on meil 10 protsenti  ja selgelt me peame ka ülejäänud 90. protsendi elustiku  säilimise nagu tagama, nii et me ei saa seda lasta lihtsalt  vabaks ja kõike maha võtma. Ja. Et mis muidugi, milles osas me võime uhked olla,  on see, et Eesti oma kaitsealuste metsade osakaalult on  Euroopas ja tõenäoliselt ka maailmas eesrinnas juba täna  kindlasti me ei pea ka siinkohal väga suurt piinlikkust tundma,  aga siin mainiti korraks ka, et me peaksime vaatama Soome,  mis, kuidas Soome metsamajanduse, kuidas Soomes metsa  majandatakse ja kuidas seda uuendatakse. Et tegelikult me näeme, et, et seal selle metsamajandusega  ei suudetakse seda teha selliselt, et need kaasnevad  probleemid ei ole. Niivõrd. Probleemsed, et, et nad takistajaks sid ka majanduslikku  tulu metsas, teenijast. Paari lausega, kui hästi on metsa taastamise  või uuendamisega meil lood. Uuendamine on halb, et, et eriti eriti erametsas ma saan aru. Aga, aga noh, kindlasti see ei ole nagu,  nagu ka võtmekoht, kui me vaatame metsa,  et, et me peame näeme seda, et mingid liigid on,  need lendoravad või linnud näiteks metsalinnud need on  surevad välja. Et 60000 linnupaari igal aastal jääb vähemaks,  näiteks siin värsked andmed näitavad, et,  et need on need märgid, millest me peame nagu kinni hoidma. Et kui me täna oleme jõudnud raiega üle 10 miljoni  tihumeetri aastas ja arengukava lubab raiuda 15 tihumeetrit  15 miljonit tihumeetrit, siis see, see ei ole tegelikult  reaalne number ja me peaksime selle poole kindlasti nagu sulgema. Kas on mõni kiire küsimus kõrvallauda? Ma püstitaks sellesama arengukava Punkti. No nii, väga hea, küsime ära. Nii nüüd on ka mikrofonid sees ja hakkame pomenatsist peale,  siis. Ma kataksin kahe minutiga umbes neli teemat kusagil ühe  30-ga ja 27000 hektarit täiendavaid kaitsealuseid metsi,  et ma pean kurvastama osasid inimesi ütlema,  et see oli ajaline kokkulangevus, et samal ajal kui osa  inimesi olid siis keskkonnaministeeriumis suhtlemas minuga,  Tarmo Tüür suhtles siis teiste metsandusinimestega  selle üle, kui palju on siis vaja salu ja laanemetsi kaitse  alla võtta ja see on selline objektiivne fakt,  lihtsalt et arutlejad ei leidnud varem seda aega. Ja see printsiip on väga lihtne, et tõesti,  et meil on üldises mõttes 10 protsenti range kaitse all  Eesti metsadest, aga vaja oleks saavutada see,  et igast metsatüübist oleks 10 protsenti  ja salu ja laanemetsad on need, kus seda puudujääki on  ja veel statistikast, et kokku on meil siis ju kaitse all  ikkagi 25 protsenti meie metsamaast. Küsimus on, et ülejäänud maal on siis need asjad leebemad  arengukava tegemisest. Ma arvan, et kolm asja on selle 10 aastaga muutunud. Et ma arvan, ka metsamajanduse võtete suhtes on areng toimunud,  et miks me täna räägime siis turberaietest teises vaates,  kui nad on praeguses metsaseaduses või valikraiete tegemisest,  eks ole. Ma arvan, et ka ökoloogilised aspektid on arenenud  ja see teadmine võrreldes 10 aasta taguse ajaga on oluliselt  edasi arenenud. Ja ma olen kindel, et metsamajanduse arengukava tegemine  järgmiseks 10-ks aastaks on teise kvaliteediga protsess,  kui see eelmine. Neid aspekte lihtsalt, mida arvesse tuleb võtta,  lisaks raiemahule on tunduvalt rohkem kasvõi sama  kliimamuutustega seonduv, kuidas on süsiniku sidumise  ja siis tema heitega ja kohe hakkan lõpetama  ja võib ju arutleda selle üle, kui suur on raiemaht  ja kas saab seda kuidagi võltsida. Ma mõtlen seda raiumise kriteeriumid ledemaks teha,  aga metsa juurdekasvule kuidagi sellist administratiivset  jõud juurde. Nii ja osad kokku ja Kaulnurm. Jah, mina tahaks öelda seda, et see Kaitstavate metsade pindala, liigne suurendamine ei ole  ka hea. Et see viib meid lõppude lõpuks kunagi olukorrani,  kus meil on nii-öelda ühel pool on reservaadid  ja teisel pool on intensiivmetsandus noh,  analoogne põllumajanduse ga, et meil on siis natukene  mahepõllumajandust ja ülejäänud on intensiivpõllumajandus,  et see viib paratamatult meid sinnapoole. Teine asi, mis on looduskaitsealadega seotud,  et need piirangud kõik üldreeglina viivad selleni,  et peremetsaomanikud väikeomanikud loobuvad oma metsaomandis  suur metsa firmade kasuks ja, ja see viib meid selleni,  et tegelikult neid inimesi, kes suhestuvad metsaga,  oskavad seal midagi toimetama, jääb Eestis järjest vähemaks. Ja kui me nüüd räägime sellest arengukavas  ja seoses nüüd selle meie tänase metsaseadusega,  siis minule tundub küll, et, et et üks selle seaduse  kohendamise eesmärk on ikka selgelt ka riigieelarve,  riigieelarve täiendav raha tootmine. Et me teame seda, et kui me raiume ühe tihumeetri metsa  ja see jõuab teistpidi nii-öelda väärindatuna läbi  metsatööstuse Valmiskaubana välja, siis iga tihumeeter toob eelarvesse 70 eurot. Ehk meil siis praeguse 10. Miljoni tihumeetri juures meil tuleb riigieelarvesse umbes  700 miljonit eurot ja kui me nüüd ja kui me nüüd viis  miljonit juurde tahame, nii nagu me nüüd ütleme,  et, et, et siis veel mitte midagi ei juhtu,  siis see toob 350 miljonit eurot riigieelarvesse. Nii et praegu tundub küll, et, et see poliitiliste lubaduste  katmine metsa arvelt hakkab kuidagi silma küll. Mul lihtsalt vahemärkus, proovime üksteise aega natukene. Ma nüüd siin paari fakti nii-öelda ümber toimetan  või parandan, et et esiteks ei ole Eestis seda hirmu,  et me midagi liiga palju kaitse alla võtame. Teiseks, valdav osa nendest kaitsealadest on riigimaadel  ja nendel eramaadel, kus see varasemalt on  ka looduskaitseala kehtestatud, siis täna nii-öelda uue  valitsuse grammi olles on ka see, et neile makstakse hektari  eest 110 eurot toetust. Ehk see küsimus, mis on tegelikult aastaid tõstatatud,  et kes maksab kinni selle, et eramets on kaitse alla võetud,  sellele on lahendus leitud, leitud sellest aastast  ehk see jutt, et midagi võetakse kaitse alla  ja omanikud selle eest tasu ei saa, enam sellest aastast ei päde. Mis puudutab seda arengukava, siis tegelikult üks põhjus,  miks me täna eriti peame üheksa korda mõtlema ükskord lõikama,  on see, et pidevalt me tegelikkuses sõna otseses mõttes  teadusliku mõttes saame uut infot. Kui me räägime näiteks sellest süsiniku sidumisest,  siis täna uued arvutused, uued visioonid teadlaste poolt näitavad,  et tegelikult muld selles vanas metsas seob veel rohkem,  kui see kasvab, puit teine asi, see, et kui me räägime  näiteks mahemetsast, siis on reaalselt juba täna  ka metsas hektareid, kus sealt korjatav nii-öelda kõrvalsaadus,  olgu need, kas ravimtaimed ravimitööstuses kasutavad  kõrvalproduktid kokkuvõttes juba annavad suurema  ka rahalise numbri kui puhtfüüsilise metsa mahavõtmine. Ehk kui me täna teeme need otsused kiirustades,  siis me oleme teatud mõttes iseendale tulevikus kirve jalga löönud,  et seetõttu on kindlasti koht, kus tuleb üheksa korda mõõta. Üks probleem Keit Pentus-Rosimannuse selles debatis ikkagi  on jätkuvalt see, et inimene, kes ei ole neid kümneid  ja kümneid, arengukavas d ja uuringuid lugenud,  et ta ei saa aru, et koalitsioon räägib,  et kõik on hästi ja opositsioon ütleb, et kõik on halvasti. Tööstus ütleb, et proovime paremini, looduskaitsead ütlevad,  et ikka on halvasti. Vaatame arengukava selgelt. Tõde ongi selles, et see metsaseaduse muudatus  või muutmine on tegelikult andnud ajendi rääkida palju  laiemast kui konkreetne üks või mõne paragrahvi muutmine metsaseaduses. Ja ikka see, see palju laiem teema, noh veel kord ei ole  ka mitte arengukava kas uus arengukava või olemasoleva  arengukava täiendamine või muutmine vaid  selle kindluse andmine Eesti inimestele,  et Eesti metsaga 50 aasta pärast 100 aasta pärast on  jätkuvalt kõik korras. Ja see on noh, ütleme ma arvan, et see on see kõige olulisem  asi ja kui ekspertide lauast enne oli viide kehtivale  arengukavale ja sellele, et see lubab Metsa raiuda justkui oluliselt rohkem või lubaks  siis ikkagi kõige olulisem põhimõte ka selles samas  arengukavas on see, et metsa ei tohi raiuda rohkem,  kui seda juurde kasvab. Et see on see, see on see läbiv põhimõte,  mis metsanduses on olnud ja, ja noh, ma arvan,  et see peab igal juhul säilima ja püsima. Mis puudutab seda eelnevat viidet, millest tegelikult täna  ei ole väga juttu olnud riigimetsale siis kui me vaatame  tõesti seda, kui suurt tulu RMK-l oodata,  siis see on 30 miljonit aastas, 30 miljonit eurot sel aastal  ja 30 miljonit ka järgmisel aastal riigieelarve strateegia  järgi ja see on väga suur summa, see on kasvanud 10 miljonit,  võrreldes siin mõne aasta taguse ajaga ja kasvanud poole võrra,  kui me vaatame, ütleme nelja-viie aasta tagusesse aega. See tähendab paratamatult seda, et riigimetsale see surve  tegelikult on, on väga intensiivne ja ma arvan,  et see küll on see koht, kus peaks küsima,  et kas sellises mahus ja, ja püsivas mahus ikkagi riigi  metsa majandamise keskusest tulu võtmine riigieelarve teiste  kulude katteks. Kas see on õige ja põhjenda? Ma annan Kaul Nurmele repliigi ja siis küsime ära. Ma toon neli aspekti, mis kinnitavad või viitavad sellele,  et tegelikult läbi selle seaduse riik ootab suuremat raiemahtu. Esiteks kasvunäitajate suurendamine, raievanuse langetamine,  naaberraielankidel, raide lubamine ja kolmas on RMK kasum,  selleks et seda kümmet miljonit kasumit,  et toota, peab ikka rohkem lõikama küll. Nii et mina näen selgelt, et riik ootab,  et rohkem raiutakse, sealt tuleb rohkem riigieelarvesse raha,  aga erametsaomanikule tähendab see tegelikult seda,  et hind langeb veel turul ja need üleküpsenud metsad jäävad  le ai nii-öelda erametsades raiumata, sest hind on  nii madal, et ei tasu saage käima tõmmata. Erametsaomanik on muide rahulolematu päris mitme muudatuse. Erametsaomaniku puhul kindlasti on oluline  ka see, et meie erametsaomanike eripära või mitte eripära,  aga üks iseloomustus on see, et erametsatükid sageli on väga  väikesed ja, ja kogu see omand on kaunis killustatud. Mis jällegi on mõned aastad tagasi käima lükatud riigi poolt  on siis metsaühistute toetamine selliselt,  et majandamine, metsa majandamiskavade tegemine oleks  võimalik suurema territooriumi peale, kui ainult see üks  väike killustatud tükk seal, ma arvan, et on hästi oluline,  et see jätkub. Ma nüüd õudselt kibelen seda rahapumpa ära küsima. Mina minu kord nii härra Kaul Nurme siis hindu tahaksin  veidikene jahutada, et vastab tõele see,  et metsanduse tekkiv tulu läbi maksude on kusagil 600  miljonit eurot aastas. Aga kui me räägime mingisugusest nii-öelda valitsuse Exceli tegemisest,  eks ole, siis Keit Pentus, kes on ka vana niisugune ekceline tegelane,  võib kinnitada, et sellist ekcelit keegi ei tee,  et ta suudaks kogu metsasektori võimalikku tulu panna  mingisuguseks kulu või katteallikaks näiteks lastetoetuste le. Et rääkida saab ikka RMK siis dividendidest kui otsesest  sellisest katteallikast ja teeme natuke poliitikat ka,  et alles hiljaaegu olnud koalitsiooni liikmena on sulle need  katteallikad ju kenasti sobinud. Nüüd me muidugi on võimalik see saade saada läbi  ka niimoodi, et me kuuskedest üldse ei räägi,  on ju peale selle, et see on saatejuhi nimi,  no me kaudselt. Aga ma lihtsalt ütlen väikse ühe väikese fakti,  et see 4200 hektarit, mis ka on olnud nagu selline peateema,  mis seda tegelikult ei ole, on ju, et sellel 4200-l hektari,  need kuused raiutakse niikuinii sellel põhjusel,  et nad ühel hetkel saavad, näiteks kui seadust ei muudeta,  80 aastaseks, aga siis juhtubki see, et ühe tihumeetri eest  on võimalik saada 20 eurot. Ja kui neil haigusi mitte lasta purema, on  selle tihumeetri 50 eurot ja võib öelda,  et see on kuradist mõtlemine. Aga kui põllumees Kaul Nurm kasvatab näiteks värsket kartulit,  siis ta ju ei jäta seda värsket kalturit müümata  ja ei pane seda salve kevadeni, et idutan ära  ja müün kahe. Meie ka ei alustanud sellest kuuskede mahust. Teha selles mõttes vahemärkus, et see on hea näide sellest või,  või siis mitte väga hea näide sellest, miks on seesama  looduskaitsjate hääl ühel hetkel läinud väga kõvaks selles debatis,  et me jälle räägime ja toome paralleeli võrdlusest  kartulipõlluga metsa puhul. Mets on midagi palju rohkemat. Vabandust. Et nüüd on minu kord, et ma väga selgelt kuulates seda  debatti siin taas kord ja pean tunnistama,  et antud juhul tuleb tuua ikkagi väga selgelt näiteid ja,  ja arusaadavalt, et erametsa omanikud täna vaatamata kõigele  raiuvad kaks korda rohkem kui riigimetsas. Ja siis ma kuulen kohe siit enda vasakult käelt,  kuidas öeldakse, et erametsaomanik läheb metsa  ja näeb, et ohoo, et hind on madalad, nüüd ta ei saa neid  kuuske raiuda. Siin ma alati tsiteerin oma head sõpra Aleksei Turovskit  ja sedasama tegin ka just eile keskkonnakomisjonis. Et mulle meeldib, et viimasel ajal ühiskonnas on aina rohkem  ka neid eraomanikke, kes lähevad metsa ja kui seal  tõepoolest on see üks puu või kuus või ka 10 kuusk pikali kukkunud,  ei võta nad kalkulaatorit välja ja ei vaata,  palju neid raha on kaotsi läinud, siis see on osa ökoloog  ökoloogilises süsteemis, see on osa elukeskkonnast paljudele  nendele loomadele, kes vastasel juhul üldse ei saakski elada. Nii et, et see mõtteviis on tegelikult täna oluliselt muutunud,  et me igat sellist raieranki, mida ei ole  siis nii-öelda klassikalises mõttes majandatud  ja saemees pole seal käinud, et me vaatame,  küll on lohakas metsaomanik, siis vastupidi,  mina tunnustan igat, seda erametsaomanik,  kes siis võib-olla mõne metsamehe vaatevinklist on olnud laisk,  et miks ta ei ole oma metsa majandanud ja neid kuuski maha võtnud. Ei ole paha asi. Kuulge, aga erametsaomanikud on rahulolematud,  vähemalt suur osa neist või mingi osa neist,  kes ütlevad, et te panete neile liiga suure koormuse,  kasvõi metsa, järelkasvu see on kallis ja see protsess ei  lõpe ära istutamisega. Esiteks, riik toetas eelmisel aastal istutamist kolme  miljoni euroga sellel aastal kahe miljoni euroga  ja loomulikult on kallis, aga see tulu on  ka suur, mis metsa mahavõtmisest saadakse  ja hea asi peabki kallis olema ja see, ma tõin veel kord  selle Soome näite, kus need on hoopis teistsugused numbrid,  kus 80 protsendi juhul metsa taastatakse,  istutakse puid ja 20 puhul jäetakse loodus hoolde,  Eestis on see täpselt vastupidi. Ja mis puudutab veel kord seda tagasiistumise,  kindlasti on üks koht, mille üle me peaksime komisjonis  selgemalt veel maha istuma ja arutama läbi,  et kuidas seda olukorda parandada ja meil on siin erinevaid võimalusi,  nii piitsa kui präänikut. Mõned lühikesed repliigid, Kaul Nurm kõigepealt. Kõigepealt selle kuusikute raiumise osas,  et ma üldse ei saa aru, miks riigimets ei reguleerida  samadel põhimõtetel kui erametsa. Et. Riigimetsas me ütleme, et vanuse järgi erametsas me võime  teha eraldi juba siis, kui rinna ümbermõõt on,  on normaalsuuruses 10 26 sentimeetrit, et miks me ei kasuta  seda reeglit, miks me teeme pausialselt,  anname raie vanusega asjad kätte nii et sealt tuleb neid  asju vaadata. Mis puudutab nüüd erametsasid, siis ma ütleks,  et era metsa sisse tuleks ka vaadata natukene sektoriaalselt,  et me teame, et meil on väga palju peremetsandust. Osa neist on väga väikesed, osad on kasvanud. Aga meil on ka väga palju firmametsasid,  kes on erametsad ja nende metsamaa ulatus ulatub juba  kümnete tuhandete hektariteni ja see põhimine raie toimub seal,  mitte peremetsa metsade juures. Ja mis puudutab nüüd seda uuendustoetusi,  siis noh, kui me 700 miljonit saame sektorist  riigieelarvesse ja, ja tagasi anname ainult kaks miljonit,  et me vähendame veel miljoni võrra ja sama me teame,  et tegelikult metsauuendus on. On raske, on vaevaline, on kulukas. Et miks me ei võiks olla suurelised ja suuremeelsed  ja öelda, et viis miljonit, aga olge mehed,  pange metsauuendusi käima. Nii kõigil on nüüd sõrmed püsti, lähme palun repliigi,  mitte pikalt. Ja teebki sama välja, et eraomanikele panna kohustus. Kui me räägime RMK-st, siis RMK istutab 20 miljonit taime  aastas erametsa omanikud kokku neli-viis miljonit,  samal ajal võttes kaks korda rohkem puid maha. Ja kui me räägime, et sealt tuleb 600 miljonit kasumit,  siis on väga diskussiooni koht, kumba pidi me teeme. Kas kõigepealt korjame riigi poolt kokku  ja anname veel erametsa omanikele nii-öelda istutamistoetust  või vastasel juhul kohe saavad nad nii-öelda vähem kasumit  ja kasumi arvelt mõtlevad ka läbi, mida nad hiljem  selle lang raielangiga teevad. Mul on meeles, et küsiti repliiki kaks repliiki,  et üks on see põllurepliik et tõin lihtsalt kartuli näite,  tahan ära klaarida selle, et tänasel päeval metsamajanduses  puupõldudest rääkida ei ole ikka ka väga adekvaatne kahel põhjusel. Et täna metsamaale kartulivagu või sama sirget vagu kui  kartulivagu ajada ei ole võimalik ja loodusteadlasena ütlen,  et metsa enda kasvamist siis loodusliku protsessina  ka vältida ei ole võimalik. Ja ma kindlasti arvan, teine repliik, mis nüüd seda  uuendamist läbi istutamise, et tänases arengukavas on  selleks mahuks toodud 40 protsenti, peab see olema  siis aastaks 2020 erametsades, et kindlasti see on  ka üks debati allikas järgmiseks eel arengukava perioodiks. Nii veel repliike ja. Kõigepealt tahan ära õiendada selle RMK tulu kasvu  ja selle, kas ja kuidas see varasematel aegadel see sobinud,  siis sel aastal on esimest korda RMK tulu numbris 30  miljonit eurot varasemalt see number ei ole olnud kaugeltki  sedavõrd suur, et see kasv oli 10 miljonit viimase aastaga võrreldes. Ja see, et ta püsib 30 miljoni eurona riigieelarve strateegiasse,  noh see on täiesti veel omaette eraldi teema. Aga mis puudutab metsaomanike ja, ja siis uuendamise  või siis istutamise valmisolekut või seda,  kas sellega ollakse rahul või mitte, siis üldiselt on ikkagi  ju väga valdav hulk erametsaomanikke selliseid,  kes kelle jaoks mets ei ole mingi selline lühiajaline projekt,  et see on asi, mida tahetakse edasi parandada oma  järgmistele põlvedele ja seetõttu seda metsa uuendamisse. Ja selle kohustuse üldiselt ikkagi suhtutakse hästi  mõistvalt ja ja pigem ollakse huvitatud,  et see korra maha võetud mets ei jääks mitte kuidagi  unarusse seisma. Ma ühe positiivse asja ka selle seaduse kohta,  et muidu me kipume väga palju leidma neid negatiivseid kohti,  positiivne kindlasti see, et seal seaduses me näeme ette  võimalikult palju võimalusi just selle lage raie alternatiividena. See on üks selline põhimõtteline muudatus,  teiselt poolt loomulikult et kui me võrdleme pidevalt tänast  Eesti metsade seisu näiteks 50 aastat tagasi oleva nõukogude  aja või tsaariajaga, siis me saame öelda,  et mets on kõvasti juurde tulnud, aga see ongi positiivne  ja minu poolest ja minu arvates metsade juurdekasv võiks  pigem olla pidev ja, ja kestev protsess,  mitte öelda, et näete, meil on niikuinii rohkem metsa kunagi varem,  et see on üks argument, miks me võiksime metsa maha võtta. Ja lõppkokkuvõttes, kui vaadates nüüd veel kord  selle tulles selle kuuse juurde, siis mina olen  ka jätkuvalt seda meelt, esiteks, et et on põhjust  ka arutada selle kuuse raievanust seal heades kasvukohtades,  aga veel olulisem on see, et mina olen siiralt pidevalt  väljendanud seda seisukohta ja imestanud,  et miks erametsaomanikel on paralleelsüsteem  ehk nemad tõepoolest võtavad kuuski maha 20  kuuesentimeetrist tulenevalt diameetrist,  kui nad hästi mõõdavad, siis viga võib-olla enne,  kui inspektsioon sekkub kaks sentimeetrit,  mis tähendab seda, et lõppkokkuvõttes on tegemist 24 sentimeetriga. Ehk sellepärast võib ka öelda, et täna erametsapuidusektor  on sellesse kuuse vanuse langetamisse suhtunud suhteliselt leigelt,  sest et matemaatiliselt või nii-öelda loodusteaduslikult 26  sentimeetrise diameetri saavutabki kuus heades  kasvutingimustes 55 60 aastaga ehk tegelikult on see küll õige,  mis te ütlesite, aga tulemus on vastupidi,  et eramets juba ammu langetabki hoopis teistes tingimustes  kuusk ja nüüd me räägime ainult riigimetsadest,  et kas nii-öelda võrdsustada see või mitte,  aga loomulikult mõistlikum oleks omada ühte kindlat mõõtu,  kas me lähtume siis diameetriist pikkusest,  vanusest aga mitte nii et vastavalt omandi suhtele  metsamajandamine käib läbi selle oma. Enne kui ma annan pomerantsile sõna, siis mul on veel üks  mure ja see mure on see, et nii mõnigi erametsaomanik ütleb täna,  et nüüd kogunesite siia tunniks ajaks foorumi saatesse selleks,  et poriseda nagu erasektori ike kallal pomerants. Mis te neile ütlete? Mina tahan selle kohta öelda, et erametsaomanikud on viimase  kuue aastaga kahekordistanud oma metsaistutuse mahtu. Mis võiks olla siis kiitus nendele, et tegelikult  ka see istutamise olukord läheb oluliselt paremaks  ja ma kiidan, Rainer Vakrat ka meeskonnavärk,  nagu meil on, ütleb üks kolmas poliitik,  et, et tulebki vaadata selles metsaseaduse eelnõus kõiki  neid paragrahve, mis sinna muudatustega on kirja pandud  ja mitte keegi ei taha rääkida sellest, et näiteks  vääriselupaikade seitsme hektari suurune piir  või ülempiir kaotatakse ja vääriselupaik võib-olla  ka kaitseala sees. Ja nii edasi, nii et loeme ikka ära kogu teksti ei ole  nii nagu Tootsi, et poolest piisab. Et ainult pealkiri pärast kaks lauset ja  siis on arvamuslaua kord. Ma tahan lihtsalt öelda erametsaomanike kaitseks seda,  et tegelikult see väga noh, sadadesse tuhandetesse  omanikesse ulatuv number peegeldab ja jääb kaitsma  kultuurilise mitmekesisust metsas. Sest mida rohkem on inimesi, kes oskavad metsaga ringi käia  ja seda majandada ja toimetada säästlikult,  nii et ka loodus ja kõik muud aspektid on arvesse võetud  siis seda tugevamini Eesti ennast peaks tundma  ka julgeolekupoliitiliselt, sest nemad on need,  kes oma omandi kaitsema lähevad, nii et selles mõttes see  eraomanike kihi kogu aeg vähendamine ja,  ja poliitika selles suunas on tegelikult see,  mida me ei tohiks lubada. Mida rohkem oleks meil peremetsaomanikke,  seda tugevamini Eesti peaks ennast tundma  ja aitäh, muide. Aspekt oli üks uus argument selles diskussioonis aga kuulame arvamuslauda. No nii arvamuslaud kuidas meeldis? Meelest on tulnud küll päris mitmeid sisulisi argumente juba ja,  ja positiivseid sõnu kõlanud, et ma korrigeeriks ära selle,  et Keit Pentus ütles, et juba arengukava tegemise ajal oli,  oli see eesmärk, et, et raiemaht ei ületaks  siis seda aastast juurdekasvu. Et tegelikult tolle hetke seisuga oli meil teada,  et majandusstatistika näitas, et majandusmetsade  netojuurdekasv on 8,5 miljonit tihumeetrit aastas  ja vaatamata sellele kirjutati arengukavasse,  et eesmärk on raiuda 15 mis on peaaegu kaks korda rohkem. Et aga samas arengukava ei püüdnud tegeleda selliste asjadega,  et kuidas seda elurikkuse olukorda pääseb päästa  või kuidas vältida kuuse üleraiet, et kui siin  ka kuusk juba tuli lauale, siis tegelikult ju kuusikud on  üldse okasmetsad, on selge üleraies, et kuusikute pindala on  vähenenud 24-l protsendilt seitsmeteistkümnele umbes  paarikümne aastaga. Et need on tegelikult need asjad, millest peaks täna kinni  võtma ja kui minister ka ütles, et järgmine arengukava  tegemine kindlasti peaks olema paremas kvaliteedis,  et siis minu meelest siia juurde võiks öelda veel teise  lause poole, et et see 15 miljoni tihumeetri eesmärgi  täitmine tuleb nagu peatada ja, ja ka tööstusele anda ikkagi  selge signaal, et see 15 miljonit tihumeetrit ei ole jätkusuutlik,  et nemad täna on teinud oma plaane, arvestades seda  arengukavas olevat numbrit. Aga see pole lihtsalt reaalne pikaajaliselt,  et meil sellist tööstusvõimekust välja arendada ei ole meie  majandusele kindlasti kasulik, sest. Henrik Välja kommentaarid ja võib-olla kui kohe esmalt,  kui vastata siin esimese tööstuse suunal Tu läheb siin ka debatiks ikka lõpuks lihtsalt,  et tegelikult. Tööstusel on täna tõesti veel väga palju arenguruumi  ka olemasolevate raiemahtude piires, et on jutuks olnud siin puidu,  rafineerimistehased ja, ja viimasel ajal tehtud  ka muid projekte, mis võimaldavad vähendada ümarpuidu  eksporti ja kindlasti selles osas metsanduse arengule kaasa  aitavad ja aitavad seda erametsaomanikku  ja tema metsatulu paremaks saada, et ta ikkagi oma metsa  saaks majandada. Aga kui seda siin oli, mitmel pool debatist käis läbi  majandusliku poole arutelu siiski tööstuse esindajana,  minu kompetents on eelkõige selles valdkonnas,  seetõttu ma kommenteeriksin natukene. Et mainiti 700 miljoni eurost maksutulu,  siis jah, tuleb tõdeda, et erinevad arvutused näitavad,  et, et metsasektor vastutab Eestis viie protsendi SKT-st. Aga kui me nüüd lisame siia ka kaudsed mõjud,  siis tegelikult ulatub see üle 12 protsendi ja,  ja eriti oluline tuleb ta tõesti, eriti oluliseks muutub ta tõesti,  kui vaadata selle regionaalset mõju. Igal juhul väikemetsaomanike roll maaelu säilitamisel on  väga oluline ja selle jaoks on väga oluline,  et neil on ka võimalused seda metsa mõistlikult majandada. Kuulge, homme hakkab diskussioon, kui te saaksite kirjutada  nii-öelda kirja jõuluvanale, siis kahe lausega,  milline see võiks olla? Kiri jõuluvanale, no. No mille kohe maha kriipsutaks, kohe ikka kraabib kohe selles. Ma arvan, et jõulud on veel päris kaugel. Kuigi see läheb kuuskedega hästi kokku, et minu meelest mille,  mille võiksin lõpus veel välja tuua, mis jäi tegelikult  ikkagi nagu õhku, oli see Riigimetsa dividendide küsimus, et täna sellest aastast  suurendas siis riik seda dividendi ootust 20-lt miljonilt  30-le miljonile, mis on 50 protsenti. Samas me teame, et puiduhinnad on praegu madalad. Et mida, nagu tark omanik teeb olukorras,  kus puidu hind on madal, et kas ta raiub rohkem,  vähem või vähem, eks ole, et, et meil on ju täna siin  justkui riigimetsa omaniku esindajad, et tegelikult võiks  ikkagi selle küsimuse anda ja samal ajal,  kui on näha, et rahva seas Sellise intensiivse riigimetsa majandamise pärast mure  järjest kasvab, et siis miks selline otsus on tehtud? Kas Hendrik väljal on mõni ootus homsele diskussioonile  Riigikogus metsa teemal? Võib-olla ka vaataks asja natuke laiemalt  ja vastuseta jäi tegelikult või arutlemata jäi,  jäi see küsimus, et kuidas erametsaomanikku motiveerida  ka säästlikumalt majandada selliselt, et seda on võimalik  sertifitseerida ja kinnitada, et säästlikumalt majandab ja,  ja ka tööstuse sellelt siis saada see kasu. Selge pilt aitäh nende sisuliste kommentaaride eest  ja paneme debatile punkti. Nii kuulge, kaks asja jäi nüüd siit üles,  ikkagi see rahapumba küsimus ja eraomaniku motiveerimine,  et me ei jõua pikki kõnesid, aga jõuame kindlasti üks,  kaks ringi nii-öelda arvamusi veel kuulata,  pomerants kõigepealt. Aitüma, ma tahan öelda seda, et kui kahe riigi metsast  räägime RMK-st, kui 2016 müüdi neli miljonit kuupmeetrit puitu,  siis. 2017 eelarves on ette nähtud 3,8 miljoni kuupmeetri puidu  varumine ehk teisisõnu ei ole mingisugust raiehüpet plaanis. Ja olen nõus ka selle väitega, et ega siin ei teki  ka mingisugust raiehüpet siis selle arengukava raames  ja mul endal ka ootus s selle homse debati suhtes,  et ikka päris argumendid, sisuline debatt kõikidele  küsimustele kõnetoolist vastan, mis puudu jääb. Rainer Vakra peab vastama, sest tema on komisjonipoolne ettekandja. Aga mis selle eraomaniku porgandiga oli siis? Eraomaniku pargand vabandust, et ega siin ikka väga palju  muid variante ei olegi kui need, et niisama ei ole mõtet  teda sõimata. Esimene teine on see, et läbi nende erametsamajanduse toetuste,  mis aitavad metsauuendused ja ka metsamajandamisele kaasa,  saab seda teha. Nii Kaul Nurm mõtted metsadebati. Eel riigikogus mina kõige rohkem sooviksin näha seda,  et naaberlankide kinnistutel raide lubamine võetakse  eelnõust välja ja ma põhjendan ka seda. See tähendab seda, et. Meil võivad tekkida väga suure pindalaga raielangid,  praegu on maksimumlangi pindala seitse hektarit. Ja nüüd naabrikinnistu omanik võib omakorda seitse võtta  ja järgmise külje pealt veel seitse ja veel seitse. Et raielankide suurusel on omaette mõju puiduhinnale,  et nii huvitav, kui see ka ei ole. Kui kolm aastat tagasi lubati kolmehektarilise raielangi  asemel seitse hektarit, siis võiks meelde jätta,  mis toimus puiduturul. 80 eurot oli väärtpuidutihumeeter sel ajal,  kui oli kolm ja, ja tegelikult tänaseks on see tulnud alla  65 euroni ehk tegelikult, mida suuremad on langid,  seda efektiivsem on tootmine, seda kuluefekti. Sellikut rakendab ta puidu hinda, puidutööstused,  nemad on aitäh. Nemad saavad odava ressursi kätte, aitäh,  ma lubasin kõigile veel sõna. Ma lubasin kõigile sõna anda. Repliigina kokku selle arengukava, et ma jätkuvalt toonitan,  et Ma ei tea, kuidas oli varasema arengukava puhul,  täna on see koalitsiooni lepingus kirjas,  et me kindlasti ei raiu rohkem juurde, kasvab. Meil tegelikult on tänases mahtude juures võimalik ju  tööstuses teha neid muudatusi, kui me vaatame,  et üle kolme miljoni tihumeetri tegelikult ümarpuitu sõna  otseses mõttes viiakse puiduna välja pea viis miljonit,  läheb meil energeetika, see tähendab seda,  et 11-st miljonist, mis me täna raiume tegelikult pea  kaheksa miljonit, ei ole just maailma kõige suurema Nii-öelda lisandväärtusega hilisemas faasis,  aga kokkuvõttes ma ütlen, et mina ka homme seda debatti  ootan ja ma arvan, et Eestis, nii kui Marko rääkis,  kui tema tuli täna tööle, vaatas aknast välja  ja vaatas, loendas neid puid, siis mina ka lugesin sõna  otseses mõttes meie enda Nõmme hoovis männid kokku,  neid on 34 mändi seal ja juba Nikolai vangleeni ajastu  põhimõte nõmmel, et kui puu maha võtad, pead uue asemele  istutama ja see, et mina üks päev ärkan üles,  mõtlen, et tahaksin, kas rohkem päikest või need männid mind  häirivad ja mina ei soovi neid okkaid enam korjata,  siis uskuge mind, kõikide naabrite jaoks on see juba üle 100  aasta olnud oluline küsimus ja ma arvan,  et see põhimõte peab edasi kanduma ka Eesti metsandusse. See ongi ühiskondlik vara ja me kõik tegelikkuses vastutame  selle eest. Keit Pentus-Rosimannus lähete homme kõvasti tuld andma  koalitsiooni pihta. Küsimusi on kindlasti üksjagu. Kohe siin, täna ütlen, et. Ikkagi jäi pisut segaseks, et kui raiehüpet RMK puhul ei plaanita,  aga tulu tahetakse jätkuvalt 30 miljonit,  mis on 10 miljonit ehk 50 protsenti rohkem kui aasta tagasi,  siis kust see tuleb. Aga ma arvan, et kõige olulisem küsimus on ikkagi see kinnitus,  et põhimõte meil ei raiuta rohkem, kui juurde kasvab,  jääb jõusse ja see teadmine ja kindlus inimestele,  et kui meil on range kaitse all 10 protsenti metsadest,  siis ülejäänud 90 protsenti on samamoodi hästi hoitud,  et need on need põhi, millele kindlasti homme kinnitust me tahame. Tänan teid selle sisuka debati eest ja pean tunnistama,  et kuuse nimelise saatejuhil oli erakordselt põnev seda  arutelu jälgida. Homme hakkavad niisiis Riigikogus laastud lendama  ja hoiame sündmustel silma peal. Kohtume teisipäeviti kell 20.
