Tere, lapsed. Meil on täna külas Kairi, kes on geoloog. Ja Kairi on siin meiega täna seepärast, et Kairi on väga  põhjalikult uurinud mereelukaid, kes elasid meie aladel sadu  miljoneid aastaid tagasi ja Kairi on koostanud neist kena näituse,  mida me saame vaadata loodusmuuseumis. Ja selle näituse nimi on müstiline ürgmeri,  eks ole. Tere, ja on tervist ja aga. Tegelikult geoloog tähendab ju tegelikult kiviteadlaste või. Ja geoloog tähendab kivi teadlastee on inimene,  kes uurib kive ja läbi kivide, siis seda,  mis kunagi on maailmas juhtunud või mis praegu parasjagu juhtub. Väga huvitav, miks on kiviteadlane meil külas,  kui meil juttu tuleb müstilisest ürgmerest? See on sellepärast, et ega me ju päriselt ei tea,  kuidas näiteks 100 miljonit aastat või veel rohkem aega tagasi,  kuidas maailm välja nägi, sest me keegi siis ei elanud. Aga nüüd läbi kivide ja läbi kivide uurimise,  et me võimeki natukene teada saada või aimu saada sellest,  et missugune maailm välja nägi. Siin. Kas sa võiks öelda, et maailm on talletanud kividesse võib  küll öelda, ja tead, Lennart, mis tähendab talle On talletunud. Ma kujutan ette, et on olemas settekivimid  ja settekivimid vist koosnevadki kivististest nende loomade kivististest. Nad on talletunud sinna. Kivi on ta nagu enda sisse võtnud lapse keeles öeldes. Aga mind on alati huvitanud, et kuidas siis needsamad  ürgloomad sinna kivi sisse said, et kas nad  siis looduslikult ei lagunenud, et kuidas need kivistised tekkisid. See on nagu peaks ette kujutama ennast korraks nagu selliseks,  võib-olla tõesti ürgloomaks siis ütleme näiteks kalaks või,  või mõneks muuks putukaks või mutukaks, kes merepõhjas elu  elutses ja tegutses parasjagu. Nüüd juhtus nõnda, et, et tema eluaeg sai otsa,  nüüd tema kukkus, kus ta siis ikka kukkus merepõhja,  merepõhja kukkus meremuda sisse ja nüüd,  kui see meremuda teda kiiresti kattis, tema peale tuli kohe  uuesti muda, ütleme niimoodi, et ta mattus  selle meremuda sisse, siis võis juhtuda,  et tema kivistis tema kõvad osad, ütleme  siis lapse keeli öeldis siis luud, et nemad säilisid  selle muda sees ja nüüd võivad isegi päris  selle 100 miljonit aastat säilida seal. Ja, ja meie võtame selle kivi kätte, teeme kivi lahti  ja vaatame, et siin sees on mingid põnevad luud  või mingid põnevad. Loomakese osad. Vot nii, me saamegi teada, see on nagu omamoodi kroonika all. On hea, aga, aga nüüd seal see müstiline ürgmeri,  et kui kauge aja taha te seal üldse vaatate. No meie vaatame seal, kogu põhiline on see,  et me vaatame Eesti jalad, mis toimus Eestis  ja me vaatame sinnamaani tagasi, kust maalt me teame,  et Eestis meri on olnud. Sest tegelikult praegu me teame, et meri on  selle koha peal, kus ta on, eks lähme Tallinnas Pirita randa  ja meri hakkab sealt pihta. Aga näite, esiteks ütleme 400 miljonit aastat tagasi,  meri polnud üldse selle koha peal, kus ta praegu on. Terve Eesti oli veega kaetud ja, ja päris sügava veega,  see võis olla isegi 100 või rohkem meetrit. Raksa Eesti maismaad neil ei olnud. Ei olnud maismaa, oli Soome alal, näiteks Soomes oli maismaa lähedal,  oli jah, ütleme niimoodi, et rannaala jäi Soomesse. Aga ka meie pool oli juba päris sügav vesi  ja siin tegutses palju huvitavaid ürgseid loomi,  mida me tänapäeval enam mitte kuskil ei näe,  sest tänaseks nad on kõik peaaegu välja surnud. Ja. Aga millised need kalad siis välja nägid? Nad olid mõned kalad võisid olla sellised üsna sellised,  nagu meil tänapäeval ette kujutame nagu kala ikka,  aga oli selliseid loomi, kellest me tänapäeval midagi enam  ei tea. Näiteks üheks selliseks loomaks oli trilobiit. See oli selline keldrikakandi moodi loom,  mis askeldas merepõhjas. Ringi ja, ja tegutses seal ja sõi, ütleme  siis meremudast leiduvaid väikseid osakesi. Niimoodi askeldas. Keldrikakan see selline nagu kilbiga kaetud natukene  ja väiksed jalad. Ta võis olla niisugune pisikene, aga ta võis olla niisugune,  nii suur ka. Ja siis olid seal näiteks olid seal meris korpionid  mis tegelikult natukene meenutas tänapäevas korpust,  kui te ette kujutate, tal scorpanitel on sellised suured  haaratsid siin ees, eks ju, ja niisugune pikk saba taga,  millega siis tänapäeval ta sutskab ja võib mürgise selguse  võib mõjuda mürgiselt, eks ju. Et aga need meris korpanid, nemad samu, nemad askeldasid  siis kas mere põhjal või ujusid vees ringi. Jah, ja võisid jällegi olla kas niisugused imetillukesed  pisikesed või siis lausa kahemeetrised. Neid on. Ja ja nad võisid päris pirakaks kasvada. Minu või sinu pikkune ja timmupikkuseid oli kindlasti kohe  päris hull. Neid oli rohkem, Lennart minema oli natuke vähem,  suuremad, vähem. Aga räägime natukene merevee temperatuurist. Kas see on nagu kogu aeg, on niisugune külm,  et saab nagu, nagu Eesti meri on, et saad korra sutsti suvel  ainult ujuma minna? Muidu üldse ei saa, kuid. Vaat sellega on ka niisugune lugu, et see on hästi muutlik olnud,  et jällegi me praegu asume üsna põhja põhja lähedal,  ütleme põhjas asume põhjamaa ks nimetatakse Eestit  ka tahab olla. Aga ütleme näiteks siis 400 miljonit aastat tagasi,  siis Eesti asukoht ei olnud üldse see, kus ta praegu on,  vaid ta asus ekvi. Otseses mõttes see maismaa tükikene, mille osaks on Eesti On  liikunud läbi aja, ütleme aga see väga aeglaselt liigub  ka tänapäeval. Aga see 100 miljonit ja rohkem aastat, mis ta nüüd mineviku  poole kui minna, siis ta on tulnud lõunapooluselt üle  ekvaatori kuni siia, kus ta praegu tänapäeval  ja siis edasi ta liigub kogu aeg kuhugi poole,  kuhugi poole me täpselt ei oska öelda, et kuhu poole ta  lõpuks välja jõuab, aga et kogu aeg on maismaa,  on kogu aeg liikuma siis rohkem lõunarahvas,  täiesti isegi võiks olla öelda, et nagu. Rahvast. Ei saanud ju tol ajal rääkidagi inimene tekkis,  mis aas. Mitu aastat. No 10000 12000 100000 aastat tagasi, aga mitte miljoneid,  Need olid dinosaurused, ei olnud dinosauruseid,  ka siis ei olnud veel dinosauruseid. See oli veel palju-palju enne dinosauruseid raksakas,  aga Eesti aladel on dinosaurusenosaurune elanud üldse. Seda on raske öelda võib-olla et on, aga täpselt see ajavahemik,  kui dinosaurused elasid, ütleme üks 200 miljonit aastat  tagasi kuni 66 miljonit aastat tagasi, et sellest aja  vahemikust meil parasjagu tollel hetkel meil valitses  maismaa ja maismaal ei teki see teid nii hästi,  et pigem neid kantakse merre ära. Ja vot kõik need dinosaurused, kes meil siin võisid tegutseda,  Nende kondid ja luud on kõik vaikselt merre ära pühitud,  nii et meedia Läbi mere, siis saimegi teada, et, et on olemas dinosaurused  tänu merele võib öelda. Aga mis seal näitusel nagu põnevat on näha,  siis veel. No näitusel kõigepealt saabki näha neid samu kivistisi,  kust, mis me oleme siit Eestist üles korjanud,  aga nüüd nende põhjal meie oleme kokku pannud need päris,  kuidas need loomad võisid päriselt välja näha  ning pannud kokku sellised nagu animatsioonid  või multifilmilaadsed filmikesed, päris sellest,  kuidas see meri siis oli, et kes seal tegutses,  kes seal ujus ja need on liikuvad pildid. See võib päris huvitav seal olla loodusmuuseumis tähelepanu,  multikad. Jah, ja siis me olemegi näidanud neid erinevatest ajastustest,  et siis kas 400 miljonit aastat tagasi ja 300 miljonit aastat,  kuidas Meri siis välja nägi? Ja see näitus kestab umbes veel aasta. Ja minu arust on see väga vinge, noh, sa ei vaata seda kivi  ainult vaid et sul on nagu see multikas ka juures  ja sa näed, kes sinna veel kuulusid. Noh, kes seal elasid sellel ajal. Väga põnev, väga natukene on näha seda ka,  et kes keda sõi ja mis nad tegid. See on ka teada, siis seda olete ka uurinud. Vaat mis põnevaid asju saab teada, mina kohe täna lähen seda  näitust vaatama. Ütle aadress. Loodus muuseumi aadress, kus rutta Ma ma ei teagi täpselt aadressi, ma mõtlesin,  et mind aitab. See on vanalinnas on ju vanalinnas laial tänaval laial  tänaval lapsed, kõik vanalinna loodusmuuseumis  ja laiale tänavale, mina lähen kohe hakkan,  ma panen potikud jalga ja head aega, lapsed.
