Ei kuulata raadio kahte kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes on jälle alanud populaarteaduslik saade puust ja punaseks ka igal reedel ja nagu igas saates, nii ka täna, 24. märtsil käsitleme siin ühte laiemat valdkonda ühte laiemat teadusvaldkonda ja vaatame, mis selles valdkonnas viimasel ajal põnevat juhtunud on, millised uuringud on avaldatud, missugused uudised on sellest valdkonnast tulnud ja nii edasi. Ja tänaseks teemaks on meil elusloodus ja siin raadio stuudios on kohad sisse võtnud Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma teleRander. Tere, Madis. Paar päeva nüüd kevad kestnud, see ongi meil tegelikult kõige esimene, selline kevadine saade siin sellest puust ja punaseks rütmis ja siis ja siis elusloodusest ongi vast isegi kõige sobivam rääkida, sest et see kevade saabumine mitte hetkel need loomad kalendrit vaataks, tähendab ju tegelikult väga paljusid tähtsaid muutusi. Jah, meil on siin ju lund, 100. lund ja vihma sadanud juba pikemat aega ja karudel on näiteks küljealune märjaks läinud ja ja üleüldse siin hakkavad igasugu loomad liikuma. Kes talveunes on olnud tänu sellele, et tõesti nüüd maja lekib, hakkavad üles ärkama, ma saan aru, Randel, et, et karud on juba ikkagi täitsa liikvel. Ja ja esimesed on just suure käpaga sihukese suure käpajäljega isased karud kelle, kelle jälgisid siis näinud nii muidu loodusemehed, metsas matkajad kui ka jahimehed juba oma rajakaamerates. Ja Alutagusel on meil siis need karusid kõige rohkem? Kas see, ütleme märtsi lõpp 24, märts 23.-st 22. 20. kas see on, kas see on karu seisukohast selline varajane ärkamine või? Tead, see on täitsa tavaline, et see ei ole selles mõttes nagu erinev võrreldes mingisuguse külma ja lumerohke talvega. Ma just vaatasin ühte ühte varasemat osooni saadet, mida ma kunagi filmisin viskama, karuti jälgida, aga ajasin siis seal, oli täpselt samal ajal olid esimesed karu jäljed Alutagusel ja isaskarud tulevad välja, hõõruvad ennast seal vastu tüve, kraabivad puud on näljased, otsivad toitu. Et see on niisugune bioloogiline kell, et natukene ilm ja ja mingi metsameeste tegevus võib neid karusid ka une ajal häirida, aga, aga see kell on neil suht hästi paigas. Sa ütlesid, et sa ajasid kaameraga lausa karusid taga, eks ole, ja. Ja siis tegid, tegid neist saadet, kas sa, kas sa oled metsas karuga silmitsi seisnud? Ei ole, ma olen kohanud päris värsket karuhunnikut, mis natukene võttis põlve, värise haaras, jauranud, aga ta ta nägi, ta nägi värske välja ja värskeid jälgisid, olen samuti kohanud ja ühe korra isegi olen kohanud. Emakaru jälgisid koos poegadega. Et selles mõttes neid karusid siin kahtlemata on, et ma polegi kindel, kas ma väga tahan temaga kohtuda seal metsas või pigem mitte. Arvata võib jah, ja emakaru poegadega on vist tegelikult veel see kõige hullem variant, eks olevat. Ja ma mäletan, kuidas üks aasta Jaan Kirsipuu sõitis mingisuguse rattamaratonil, tegi sooja ja ja metsa vahel kohtus karuga, tõstis ratta kõrgele pea kohale ja hirmutas karu eemale, et ma ei ole kindel, kas ma julgeksin teha. Ja kõlab tõesti päris rõvedalt. Aga muude teemade seas räägime täna siin saates puust ja punaseks, kus teemaks elusloodus kodumaistest kotkastest. Siis räägime veel ka kaugemate maade asukatest nagu sõbradest ühtedest Uus-Meremaal elavatest papagoi, testi kauge piirkonna kaladest, kes on otsustanud, et aitab sellest veeelust ja On aeg hakata maa peale kolima, nii et jääge kuuldele, see on raadio kaks saade on puust ja punaseks. Nagu öeldud, täna stuudios Randel Kreitzberg Tartu ülikoolist ja Madis Aesma. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks nagu öeldud ja tänaseks teemaks on elusloodus, siin stuudios on Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Esimene teema puudutab otseselt Eesti loodust ja on pisut murettekitav, nimelt siis on selgunud, et meie looduskeskkonda jõuab jahi- ja kalameeste vahendusel tuhandeid kilogrammi pliid ja pliimürgistus. Kui siin näiteks merikotkad selle endale haavlite näol sisse söövad, ütleme ütleme on juhtunud selline asi, nagu siis on olemas termiline jahipraak, see tähendab siis seda, et kui ütleme jahimeest, põrutab paugu mingisuguse looma pihta too aga ikkagi tema eest putku pääseb ja siis võib-olla hiljem kusagil põõsa vahel ära sureb, siis hiljem, kui sinna saabub, ütleme, kotkas ja nokib seda raibet, siis kotkal on suur tõenäosuses mõned haavlid endale sisse süüa. Ja seetõttu võib siis juhtuda, et see plii tekitab kotkal tajuhäireid ja lint sured. Ja nüüd nagu ma aru saan, Randel siis see pliimürgituse võimalik, kus just nimelt läbi Haablite ja natukene siis ka läbi jõnge raskuste, mõnel määral läbi õngeraskuste on need muutunud ikkagi päris tõsiseks mureks. Jah, sellepärast, et need tuhanded kilogrammid, pliid on sinna keskkonda kogunenud ka pikema aja jooksul ja no mida rohkem seda seal on, seda rohkem ta mõju avaldab. Haavlid on, on suhteliselt populaarne moon, millega jahil käiakse, lastakse, lastakse jäneseid, isegi hunte Ilvesid lastakse just nimelt haavlitega ja sellistel trofee loomadel, nagu näiteks hundid, ilvesed on selle lihakehaga ei ole midagi teha, et võib-olla ma ei tea, kas siis reaalselt lülitaksega metsas jahimehed oskavad paremini kommenteerida, aga igatahes lihakeha on üleliigne. Ja siin mul kolleeg ja hea sõber Madis Levits maaülikoolist sattuski siis ükskord peale ühe konkreetse hundi kurjusele ja seda hundi korjust taheti viia siis loomade toitmisplatsile söödaks, kus siis ka kotkad käivad, neid korjasid nokkimas ja õnneks tegi Madis talle röntgenpildi, enne kui see hundikorjus sinna metsa jõudis ja, ja tõepoolest, et selle laskekanali ümber oli neid plii fragment ikka väga palju ja piisab pisikesest väikesest liivatera suurusest pliitükikest. Selleks, et Kotkale surmav oleks. Mis siis täpselt ikkagi sellest sellest pliiskotade juhtub? No tajuhäire on üks asi, aga kas kas pliimürgitus talle näiteks lihtsalt ma ei tea, kuidagi üle minna ei või ajaga. No kui on ikkagi pliid vähe ja lind tugev, siis väike tõenäosus on, aga kui pliid kogus on suur, siis verest seda kuidagi eraldada ei ole võimalik. Tegemist on raskemetalliga, mis häirib veres olevat ensüümide erinevate molekulide tööd. Ta vahetab välja seal loomulikult olevat ensüüm ides olevad mingisugused teised metallid, mida on organismile vaja ja põhjustab seega igasuguseid siukseid, füsioloogilisi häireid sellel loomal. Et see on nagu tõsine mürgistus ja, ja kui on nagu väikesed kogused, mis ei tapa, aga on selline pikaajaline eksponeerumine, siis plii koguneb näiteks ajus koguneb luudes, et tegemist on väga ohtlik nagu sellise raskmetalliga ja ja ega ilmaasjata ei ole pliid sisaldavat kütused näiteks tükk aega juba maailmast keelatud, et sellest on aru saadud ennegi. Plii on ohtlik ja mürgine. Täpselt nii, aga, aga ütleme, haavlitsionaal käib siis ikkagi nende konkreetselt loodusesse maha puistamine põhimõtteliselt. Selles mõttes, et Aavlitega lastakse loomi ja kõik paugud pihta ei lähe, osad lähevad mööda ja siin on tähtis märkida, et tegelikult on ju olemas alternatiivsed moonad pinnaseks kasutada ja et on kastetakse seal. Terasest haavlid olid ja kas seal keegi vihmutist molübdeenist muidugi muljest, millest suri käärev. Et see mul üks teen juba kõlab kallilt ja täpselt niimoodi ka on. Et need alternatiivsed moonad on ka kõvasti kallimaks ja, ja sellepärast neid nii väga kasutada ei taheta, et siin on otsustamise koht, et mida, mida me teha tahame? Omapärane on see ka, et tegelikult on Eestis juba aastast 2013 v linnujahil plii haavlite kasutamine keelatud, eks ole, aga, aga seda seda regulatsiooni ei ole, mis kehtiks siis kui keegi läheb, ütleme tõesti metskitse või hunti laskma, siis võib selliseid pliid paugutada palju tahad. Tõepoolest, et veelinnujahil on ka täpselt sellesama sama eesmärgiga see selleks, et neid, et neid lindusid ja seda keskkonda kaitsta on, on see keeld. Et osades riikides on pliimoona üleüldse keelatud. Su kolleeg räägib siin sellessamas su enda poolt zooloogid kaks, punkt null ajaveebikirjutatud loos veel seda ka, et neid merikotkaid jõuab tegelikult pliiprobleemiga ravile ikkagi päris palju ja lausa lausa kusagil 15 lindu aastas, mis teeb ikkagi üle ühe linnu kuus ja arvestades seda merikotkas on meil ikkagi erilise tähelepanu all siin läbikotkakaamera ja kõige ja, ja läbi selle, et ega neid linde veel väga palju ei ole siis see 15 aastased ikka üsna kõrge arv. Ja no võtame arvesse veel seda, et ega Neid tegelikult on ju rohkem, et need, mis leitakse, see on ainult väike osa nendest, kes, kes hukkuvad. Ma ükskord käisin Madis levid seal külas maaülikoolis ja ta konkreetselt näitas mullu, tal oli seal suur sügavkülmakirst, tõstis selle lahti ja seal oli nagu rida rea peal järjest suuri surnud kotkaid. Ja kui sa seda pilti nagu näed, siis hakkan natukene teise pilguga sellele teemale nagu mõtlema. Teine variant kuidasmoodi lisaks jahimeestele plii veel keskkonda jõuab, on siis kalastamine ja eeskätt siis, nagu ma aru saan õnge Dinade kaudu, aga, aga nendega on see lugu, et kuivõrd need on mõnevõrra suuremad ja raskemad, siis loomad neid nii lihtsalt, eks ole. Kogemata ära ei söö. Ei, jah, aga niimoodi kõhutunde baasil ma julgeks öelda. Need kilogrammid, mis kalameeste poolt veekogudesse jäetakse, on, võivad olla suuremad kui jahimeeste omad. Sest need õngeraskused, mida kasutatakse siin põhja õngedel, siis silikon lantidel, džigidel nii-öelda võdikutel on sellised rasked 20 grammised, sellised raskused, mis aitavad neid kaugele heita. Et need jäävad näidet kilogrammide kaupa igal kalamehel igal aastal veekogudesse ma ei tea täpselt peast öelda, mis nende see reaalne pliisisaldus on, aga kahtlemata kahjulikke kemikaale seeläbi keskkonda jõuab. Et see on aja küsimus, millal mingisugune kriitiline piir ületatakse ja nende mõju nii-öelda ka v keskkonnas tugevamalt tunda on. No on ju tegelikult isegi see ei ole küll päris ametlikult kinnitatud, aga on ju tegelikult isegi Vana-Rooma tsivilisatsiooni allakäigu põhjuseks toodud üheks põhjuseks toodud seda, et nad teadmatult tegid endale pliid veetorusid, eks ole, ja seda liin mürgitust on omistatud ka näiteks 19. sajandi alguses legendaarse geograafi John Franklini ekspeditsiooni huku põhjuseks. Nii et tegelikult näiteid sellest kuidasmoodi, plii inimesele mõjub läbi kokkupuuteveega on, on päris dramaatilisi meil siin endalgi võtta, kuigi noh, need on muidugi oletatavad. Ja ma mõtlen ise ka sellele iga kord, kui kalal käin ja õngetina ümber tamiili pannes selle hammastega ise kinni vajutan, et et tegelikult selline igapäevane kokkupuude selle lainega võib-olla tihtipeale tihedam, kui me oskame arvata. Aga tuleb natukene teadlik olla ja teha tarku valikuid. Nii et see võikski olla selle uudise kokkuvõte nii-öelda siis pealkiri, võib-olla tõesti, kes käib metsas, kes käib Kalavetel, mõelge, mida te sinna endast maha jätate. Ampslast. Kuulad raadio kahte tänaseks teemaks on elusloodus ja stuudios on Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzbergi ja Madis Aesma. Järgmise teemaga läheme nüüd Eestist kaugele-kaugele ja põhimõtteliselt on niimoodi, et kui puurida auk otsa läbi maa ja tulla teiselt poolt välja, siis kõige lähedasem maismaa mis meile peaks vastu tulema, sest et iseenesest me oleksime kusagil keset merd peaks olema Uus-Meremaa ja sinna Uus-Meremaale menüüd siis siirdumegi Uus-Meremaal elab siis nimelt niisugune huvitav linn, Gea, ta põhimõtteliselt kuulub papagoid hulka ja sellel kehal on nüüd avastatud selline omadus, mida on väga vähestel loomadel. Inimesel seda on. On avastatud, et see on olemas ka suurtel ahvidel koertel üsna kummalisel moel, nagu selgub, on ka rotid selleks võimelised ja nüüd siis võib ka keha kes muidugi ei kuulu imetajate sekka, vaid lind, neid võib ka keha sellesse nimekirja panna ja inimesi, ahve, rotte, koeri ja kehasid ühendab siis see, et me oleme kõik võimelised naerma. Väga vahva ja on küll, jah. Muidugi, Gea naer, ma arvan, see palun muidugi naer päris sellises mõistes, et millisena meie seda teeme, eks ole, ta ikkagi ei naera niimoodi hahaha, aga see, aga see Gea häälitsus on siis tõlgitav, tõlgitav naeruks. Jah, võib-olla eesti keeles oleks kõige täpsem öelda, et nakatav mänguhimu või sihuke sõltumatut naudingut, et iseloomustav käitumine mis, mis levib siis ühelt lennult teisele. Et selline ühine, rõõmus, tore tegevus, ma tea, siukse tantsurahvana me võiksime öelda ka, et äkki ühendab neid see, et meile kõigile meeldib tantsida. Ja nende nende kehadega tõepoolest niimoodi oli, et nad olid pikka aega, tegelikult on nad olnud ju inimestele huvipakkuvad linnud, et neil on sihuke naljakas, omamoodi käitumine. Ja ühest küljest arvatakse, et selline temperament, selline käitumine ja selline kuidagi teistmoodi olek käib kaasas sellega, et nad on sellised mägi, papagoid, kellel ei ole seal kõrgel mägedes looduslikke vaenlasi ja see lubab neil ennast väljendada, mis on siis tegelikult loomariigis luksus. Tavaliselt sa pead enda olemasolu mitte nii valjult kuulutama kõigile. Et arvatakse, et see on nagu üks põhjus ja teine põhjus sihuke, sihuke loomulik ja arusaadav on see, et nad vahetavad omavahel signaale. Linnud ikka kõik loomad suhtlevad omavahel ja see nii-öelda naer võise nakatav mänguhimu, mis siis ühelt isendil teisele levib seal siis osa sellisest signaali edastamisest. Et on hästi tähtis näidata, et sa oled teise suhtes sõbralik, sa ei ole agressiivne ja oleme kõik ühe toreda lõbusa papagoi parve liikmed, et seda nad teevadki. See mäng on, ühesõnaga siis selline. Tükike biosemiootika. Ja, ja täpselt jaa, ja signaali ausus, siinkohal on ka hästi oluline, et noh, kui võtame klassikalise biosemiootilise näite, et koer ja kass, et kas nii-öelda liputab saba või liigutab saba, siis kui ta on tige, sihuke ärritunud koer liputab saba siis kui ta on sõbralik, et konflikt on juba kohe eos eos olla. Ja teadel kevadel on siis selles võrres nagu lihtsamat Nemad siis suhtlevad ja annavad, eks signaale läbi selle lõbusa ergutava mängu. Aga kui sa enne mainisid seda Meil seal mägedes nad on siis ainukesed sellised alpikliima papagoid üldse maailmas. Kui sa mainisid, teil seal mägedes vaenlasi ei ole ja tänu sellele on neil tekkinud võimalus eneseväljenduseks, siis üks vaenlane neil küll pikalt oli ja see oli siis Uus-Meremaale saabunud valge inimene kes siis ühel hetkel arvas, et siis just nimelt kehad on need, kes on süüdi selles Talpi karjamaadele saadetud lambad surevad nad siis arvasin, ühesõnaga et just nimelt keha, papagoid need lambaid tapavad ja siis pandi iga linnu eest välja selline pant, mis viis selleni. 150000 Kead natiti maha, kuni siis aastani 1986, millal see kehade tapmiskampaania lõpetati keeluga? Sellest oli jah niimoodi, et nad nägid seda papagoid nagu lamba korjustel toitumas. Aga, aga noh, see ei tähenda, et ta selle lamba maha kord kõlab. Absurdselt. Võta valge inimene jõudis Austraaliasse Uus-Meremaale, see kõik tundus nagunii uskumatu. Kukkurloomad, kängurud, kiivid, igasugu metsikud loomad, et miks täiesti reaalne, et on lambaid murdev papagoi, onju. Täpselt nii. Igatahes loodame, et kehade tulevik on sellest minevikust oluliselt helgem ja veel rohkem mängulisem, kui see seni on olnud, aga tõesti siis nagu öeldud, selle linnu näol võib siis nüüd planeet, maa naervate elanik ka ühe liigi veel juurde panna. Kuulad raadio, kahte saade on puust ja punaseks, täna räägime elusloodusest ja stuudios Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Kuulate laadi kohta? Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, meie tänaseks laiemaks teemaks on elusloodus ja sellega seonduvad küsimused ja uudised. Ja stuudios on Randel Kreitzberg Tartu ülikoolist ja Madis Aesma ikka siitsamast raadio kahest. Ja rääkisime siin papagoi, millest rääkisime ka merikotkastest ja rääkisime sellest, et karud on ennast üles ajanud nüüd, kuivõrd meil on ju ikkagi märtsi lõpu käes, järgmine teema viib meid piirkonda, kus on ikkagi pidevalt soe, täpsemalt siis Sa vannidesse Aafrikasse, kus elab selline paljudele väga hästi tuttav ja omapärase välimusega loom nagu sebra ja sebratriibud ja nende triipude olemasolu põhjus on olnud pikalt üks selline suur küsimus, et miks ikkagi peab üks loom niimoodi musta-valge triibuline olema ja missugune kasu tal võiks sellest olla, sellepärast et iga looma väljanägemisest peab olema mingisugune konkreetne kasu, muidu muidu see loom selline välja ei näeks. Ja sel teemal on nüüd siis kirjutatud, eks päris huvitav raamat ja seal raamatus siis selgitatakse sebra triibulise põhjust välja välistamise teel. Ja seda raamatut võiks täitsa lugeda, et viimasel ajal on üha rohkem tulnud põnevaid loetavaid ägedaid teadusraamatuid, et see on üks, mis, mis selles nimekirjas võiks võiks olla, mida, mida loodust loodust tundma õppida, tahtev inimene loeb. Et mis seal autori nimi oligi, mul ei ole see praegu meeles. Meil on siin endal jah, ainult kokkuvõte sellest raamatust, autori nimi on siis timm Caro CA RO ja raamatu nimi on seepärast vaid ehk siis sebratriibud. Khalifa, California ülikooli professor ja metsiku looduse bioloogia suur spetsialist on siis täiesti sebra triipudes lausa raamatu kirjutanud. Ta ta ehitaski seal üles seda raamatut nagu sihukest põnevusromaani või krimiromaani, et hakkas järjest tellimineerima neid nii-öelda ebatõenäoliseid variante. Ja see nagu see nagu Agatha Christie raamatut, kus, kus inimesed istuvad toas ja keegi neist on mõrvar. Jaajaa taset alguses räägid kõik teised ära ja siis lõpuks ütled, et kes oli. Ja see oli selles mõttes täiesti õigustatud lähenemine, et, et selline küsimus, miks on sebratriibud, et see on niivõrd niisugune klassikaline lasteaiaküsimus, selline elementaarne asi. Aga, aga neid potentsiaalseid vastusevariante sellele On väga palju erinevaid ja keegi kõik tunduvad nagu loogilised ka, aga keegi ei tea täpselt, ei teadnud senimaani, et, et milline nendest siis see üks ja õige on või või äkki nad kõik korraga. Lõpuks ta jah, siis suutis kahtlustatavate arvu viie peale kahandada viie peale ja need olid siis Camub klaas, eks ole, tõepoolest siis selline hoiatusvärv, vaata nagu Mardikatel on ja see pidavat siis hoiatama selle eest, et sõbrad võivad hammustada siis suhtlus täiesti sõbradega, ehk siis triibud ütlevad midagi teistele sõpradele siis siis oli veel temperatuuri reguleerimine ehk siis triibulises võib kuidagi aidata kuumale vastu panna. Ja siis viies põhjus, need olid tema viimased viis põhjust oli siis see, et et hammustavad kärbsed, neile ei meeldi triibulised asjad ja, ja kui ja kui loom on triibuline, siis on väiksem tõenäosused, hammustav kärbes laskub tema keha pinnale ja löötas londi sisse. Vot, ja tuligi nüüd välja ju, et see viimane oligi see kõige õigem variant, kuigi, kuigi ise ei oskaks seda isegi välja valida. Jah, tõesti, see tundub esma esmapilgul nagu selline kõige vähem tõenäoline isegi, et, et noh, kõige tõenäolisem võiks justkui olla ju Kamouh klaas ikka, sest et tavaliselt, kui sa mõtled loomade värvuse peale, siis esimene asi, mis tuleb pähe, on siis kaitseväe arvus ehk siis camu fraas. Aga tundub, et mustvalge see ei ole mingisugune kaitsevärv küll, aga siis Nürritab kõvasti neid kärbseid, kes teoreetiliselt võiksid, võiksid sõbrad hammustada. Lugesin ühte teadusartiklid selle kohta, et mispärast peaks nagu evolutsioon nägema niivõrd palju vaeva Ühte kärbest segadusse ajada. Paistab, et see kogus verd reaalselt, mis seal savanni Snendat loomadelt igapäevaselt igasugu lendavate parasiitide ja putukate poolt välja imetakse, on päris suur. Ja kui me mõtleme triipude peale, mõtlesin, et no miks peaks nii palju vaeva nägema siukseid triipe nagu evolutsioonis luua, aga selliseid kohastumusi, et nende verd imevad putukatega hakkama saada on praktiliselt kõikidel loomadel ja evolutsioon on siis igal loomal mingil viisil rajanud selle mehhanismi, kuidas selle vereimejaga hakkama saada. On selleks siis käega vehkimine, inimesel mingi pikk saba, hobusel või lakk või paks karv või mingi käitumuslik kohastumus ennast mudaga, kata isegi isegi elevantide kohta teadlakse. Et nad võtavad londiga suure sellise tuusti, oksasid ja vehivad nende oksad, aga selleks, et putukaid eemale peletada. Et see kõik on, on puhtalt sellepärast, et tõepoolest need väikesed vereimejad võivad olla olulised, et niisugust nagu. Looma ellujäämist mõjutavad tegelased. Vaieldamatult, ja ja puhuti võivad nad ju ka veel lisaks lihtsalt räime misele mingisuguseid haigusi edasi kanda. Ja sõbradel, nagu ma aru saan, on teistest teistest oma oma perekonna liikidest siis oluliselt lühem karv ka, mis soodustab veel ka seda, et neile seda eriti lihtsalt hambad sisse lüüa. Jaa jaa, täpselt, et parasiidid ja igasugused haigused noh, putukparasiidid ka igasugu munad ja neid levivad nende kärbetega igasuguste lendavate elukatega, et see kahandab nende elujõudu olulisel määral ja see kahandab ka seda tõenäosust, et loom saab end geene järglaste abil nii-öelda paaritudes edasi anda või see on ju iga elusolendi üks põhilisi eesmärke, et selles kontekstis kõlab täiesti loogiliselt mõistetavalt, et miks ei võiks kärbeste segadusse ajamiseks evolutsiooni käigus triibud tekkida. Täpselt nii, et sebra küsimus on nüüd lahendatud ja me võime kunagi tulevikus edasi minna selle juurde, et miks siis kassid triibulised. Kas ka Eesti kodu, kes on seal ka triibuline? Nii mitte, nii ekstreemselt. Hetkeks veel on triibuline siin välja mõelda ühe looma Välgisse triibuline kukkurhunt juba kolmekümnendatel aastatel välja surnud ka Austraalia päritolu kukkurloom, sihuke suur kukru kiskja. Tema oli ka täiesti äratuntavalt sõbrale sarnaselt triibuline, et tal võib-olla olid ka mingid Austraalia kärbsed. Võimalus võimalus tõepoolest, et see täpselt nii on, aga kui kellelegi kätte peaks sattuma, siis siin käru, raamat, Sibrastraips visake pilk peale, sellepärast et tundub põnev, selline tõesti Soloogiline ja evolutsiooniline kriminull. Oleme saates puust ja punaseks jõudnud viimase teemani ja kui me siin sõprade juures rääkisime natukene sellisest evolutsioonilise kriminulli juhtumist, siis paistab, et üks järgmine evolutsiooniline samm on ka kumamas kusagil kauges kauges tulevikus ühtedele teatud tüüpi mudilastele, kes elavad siis ka Okeaania vaikses ookeanis asub siis selline saar nagu panga ja seal elavad ühed mudilad. Kes siis on leidnud, et elu vees on nende jaoks niivõrd ohtlik, et nad on hakanud tasapisimaale kolima ja paistab teadlastele, et see ei ole mingisugune selline ajutine väljatulek, vaid pikemas plaanis, kes siis kunagi väga kauges tulevikus, sest evolutsioon ei käi üleöö, võibki minna niimoodi, et ühel päeval see mudilate liik tuleb maale ja hakkab siis maaelanikeks. No väike võimalus tõepoolest on, tasub meeles pidada, et evolutsioon ei ole niimoodi, et ainult ühel loomal käibesse, tegelikult käib kõigile kogu aeg. Aga noh, on, on vahva mõelda selle peale, et nüüd konkreetselt need kalad tulevadki veest välja ja mis siis kõik saama hakkab. Aga, aga võib ka täitsa niimoodi olla, et evolutsiooni käigus on nad leidnud omasele nišši osa elust elavad vees, osa veepiiril ja osa kuival maal ja, ja vot see ongi just nimelt see perfektne koht nende jaoks, kus, kus elada. Et seda iial ei tea. Ja nende konkreetsete mudilatega on siis niimoodi, et noh, nüüd küll juba põhitegevusi teevad, nagu ma aru saan, veised toituvad seal ja ajavad oma mudilasi seal ka vahepealses kolivadki just nimelt kivide peale, et osa sellest hapnikust nad suudavad siis läbi naha endasse imeda ja nagu ma aru saan, siis ka lõpused kuidagiviisi pisut ikkagi võtavad välisõhust seda õhku kuivõrd-kuivõrd, võimalik see muidugi on ja hoolimata sellest, et neil jalgu ei ole, siis nad on ikkagi kalad, eks ole, sellised vorstjad, kalad siis tundub, et nad on üsna osavad, et mööda maapinda juba liikuma ja ja selleks siis, et kinnitada seda, et nad on just nimelt ohu vältimise pärast maale tulnud, kasutati plastmassist võltsmudilaid, millest siis tõepoolest 125 pandi vette 125 pandi maale ja vaadati, et kuidasmoodi, siis kuidas seda nüüd öeldagi kuidasmoodi siis on kus rohkem L1, kus rohkem kummas keskkonnas toiduahela kõrgem lülimudilaid rohkem ründab, et tõesti selgus siis, et mudilat elu on vees oluliselt ohtlikum. Jah, nii see võib täitsa olla, aga huvitav on ka teada, et selline mudilat käitumine ei ole tegelikult midagi erakordset, et veepiiri peal vahepeal kuival maal ja vahepeal vees elavaid kalu on maailmas teisigi. Neid on Indias, neid on Aafrikas ja osadel nendest on isegi uimedest kujunenud sellised sihuksed lihasuimed, et põhimõtteliselt nad saavad uimede peale toetuda nagu rai kasutavad natukene neid isegi käimiseks, et et siin on seal mudahüpik, on üks liik ja siis kopskalad, kes suudavad õhuhapnikku hingata. Et ma arvan, et see mudilate näide siin selles konkreetses teadvustades ka on iseenesest nagu põnev ja intrigeeriv. Aga natukene võib-olla kumab läbi siinse ameerikalik suure teadusuudise leidmise himu. Et võib-olla see, see, et see on just nagu konkreetselt näide, et selle koha peal nüüd seal praeguse evolutsioon toimub ja me nagu näeme seda ainulaadselt kõrval, et võib-olla natukene on nähtud tahetud näha nagu asjade käigust ette, et et selliseid kalu on tõesti mujal ka ja, ja on väga vahvaid kohastumusi erinevateks tingimusteks, isegi puu otsa ronivad kaladest väljad. Ja aga tegelikult see, mida sellest sinu lausest, mis seal, mis seal praegu need mõned skeptilised on, selle uudise kohta ütles, et tegelikult see ju tõendab ühte asja, et tegelikult ei ole vaja seda Vaud kogu aeg otsida mingit uut Baud, kuna meie ümber looduses on niivõrd palju ime, tabasid asju juba praegu olemas. Ja no skeptiline või mitte, aga see on ka täiesti arusaadav, et teadlased peavad ennast müüma ja tänu sellele me ju sellest teadustest praegu räägime täpselt et see kahtlemata teenib head eesmärki ja, ja täitsa võimalik, et evolutsioon toimub nii üheaegselt sellel rottonga saarel kui ka Indias ja muda hüpikutel mujal maailmas. Et selles mõttes nagu see, nagu selle töö väärtust ei kahanda, aga aga tõesti, et kui panna nagu suurde pilti, et reaalselt meil on kalad, kes käivad kivide peal, meil on kalad, kes nii-öelda uimede peal niimoodi puterdades liiguvad ühest lombist teise ja meil on kalad, kes ronivad isegi mööda, puutüvesid ülesse, hoiavad seal oma iminapaga sellest puutüvest kinni ja mingi perioodi veedavad niimoodi kuiva maa peal, et see kohati tulnu tundub nagu täiesti ulme. Täpselt nii, jah, eesti mudilatele vist ei ole põhjust veest välja ronida, ega neil on seal ikka mugavam. Täpselt, aga kui praegu mõtlema hakata eesti mudinate peale, siis neil ka moodustavad need rinnauimed sellise nagu iminapp, omamoodi moodustise, millega nad saavad näiteks seal lainete poolt sellises aktiivses piirkonnas mingist kivist kinni hoida. Et, et mudil ongi selline vahva, hästi plastiline, kergesti kohanev, selline tegus, asjalik kala, kes ma ütleks, et saab, saab hakkama igasuguste situatsioonidega. See on üks põhjusi tõepoolest evolutsiooniline leidlikkus või siis looduslik leidlikkus, mille pärast nad on selle kuiva maade jalge alla võtnud seal kaugel vaikses ookeanis. Aga sellega ongi tänane saade puust ja punaseks lõppenud, soovime kõigile siit raadio stuudiost mõnusat kevade alguse jätku. Ja täna rääkisid eluslooduse teemadel siin Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Aitäh Sulle, Randel kõike head kõigile.
