Nutikas maailmas on raadio ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp, Google Play hoiatoorist. Kuulda raadio kahte värske vaba värske jagada. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere alanud on saade puust ja punaseks, see on saade, kus me lähema tunni aja jooksul pakume teile valikut viimaste nädalate teadusuudistest ühest kindlast teadusvaldkonnast oleme välja otsinud need kõige põnevamad ja huvitavamad tööd ja soovime neid teiega jagada, selleks on meil alati saata, ütles ka üks külaline, ekspert, kes siis aitab neid teemasid teha. Puust ja punaseks. Täna heidame taas pilgu kaugele ajalukku aegadesse, mil kirjalikke allikaid veel väga palju säilinud ei ole ja juhtumistesse, mille kohta me saame teada peamiselt ainult läbi arheoloogiliste uuringute. Siin stuudios täna saatejuht Arko Oleski ja Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Tere Marge. Tere. Oleme teie jaoks siis välja otsinud neli värsket uuringut ja esimene neist, nagu ma aru saan, on üks üsna läbimurdeline, ehk siis esimest korda on Eestis võetud ette vanu luustike võetud sealt välja DNAd ja uuritud, kes need inimesed siis olid. On see tõesti selline Marge, läbimurdeline uuring sellepärast, et kas on midagi sellist varem tehtud? Varem on tegelikult seesama seltskond eesti geneetikud jaa, Taani geneetikud, Mait Metspalu töörühmaga eesotsas ja arheoloogidest Aivar Kriskaja, nende doktorandid, analüüsinud kahte nöörkeraamikaaegset luustikku ja nendest on meil varem juttu, on soppe ja Kunila. Aga nüüd nad on seda uuringut laiendanud ja need on, kokku on 10 kiviaegse inimese DNAd, analüüsid ja erinev varasematest uuringutest on ka see, et varasemad uuringud olid suurte üle euroopaliste projektide sees ja nendeks artit klites ei olnud eesti tulemusi põhjalikult avatud. Aga nüüd see uus uurimus, mis tegelikult veel ei olegi veel päris ilmunud, aga mis on sellises andmebaasis, kus eel eel retsenseerimate artikleid pannakse üles, need läheks kohe teaduskäibesse. Et see on nüüd täielikult pühendatud eestimaalaste geneetilise pärit uuringutele. Vana DNA põhjal. Ja, ja see küsimus, mida siis uuritakse, see on see vana hea küsimus, mida me oleme siin saates arheoloogia uudiste raames nagu korduvalt ja korduvalt käsitlenud, et kes olid kütid, gorillasid ja kes olid põlluharijad, kas nad olid erinevad rahvused, kui nad euroopa asustasid ja nüüd ka siis Eesti või oli seal määral, et kultuur ei võrdu geenidega, nii et kas, kas see oli see põhiline küsimus? See ja lisaks on eestlasi väga huvitab ka see, et millal meist said läänemeresoomlased või millal jõudsid soomeugrilased siia Eestimaa peale. Nii et Eestis on nagu see aspekt ka juures. Ja selles osas on just praegune uuring läbimurdeline staa. Avab uusi nüansse selles küsimuses. Räägime siis nendest luustikest, mida uuriti, kuigi vanad need on ja kust nad pärinevad. Kuuriti kümmet luustikku ja need kõik kuuluvad kiviaega. Et üks luustik on Mesoliitiline, mis on siis umbes 6300 aastat vana ja kõige nooremad luustikud kuuluvad nöörkeraamikaaega ja need on siis 4500 aastat vanad ja siis jäi siin aga vahepealsed kammkeraamikud, keda just varem on seostatud soome-ugri lastega, ka nendest olid mõned indiviidid ja siis need jagunesid, on lihtsalt need viis nendest 10-st lustikust olid kütid, korilased ja viis olid põlluharijad. Ja siis neid lustike uuriti hästi põhjalikult. On olemas mitmeid DNA analüüse, et y kromosoomi põhjal saab uurida iga liini ja naistel Y-kromosoom puudub, et naistel seda uurida ei saa. Ja siis nad uurisid ka autosamaalseid kromosoome, need on siis päranduvad mõlemalt vanemalt ja need sisaldavad näiteks andmeid füüsiliste omaduste nagu juuksevärv värvia haiguste kohta, aga see artikkel otseselt haigustesse haigustega praegu ei tegelenud ja eesmärk oli just välja selgitada päritoluga seotud küsimused. Niisiis põhiline küsimus ongi, kas need olid juba läänemeresoomlast, kas nad olid, kas need olid soomeugrilased või nad olid keegi teised. Nii et esimene seal oli mitu erinevat tulemust, et noh, nagu me juba tuvastasime, et mitmele küsimusele otsiti vastuseid. Et kõige esimene, millest meil on ka varem juttu olnud, et eestikütid, korilased ja põlluharijad olid geneetiliselt erinevad. Mis tähendab põlluharijad, need nõrgeraamikud on Eestisse sisse rännanud. Ja uuesti leidis kinnitust ka see, et esimene põlluharijate laine, mis Euroopasse jõudis umbes 7500 aastat tagasi, et nemad Eestisse jõudnud aga jõudis Eestisse põlluharijate teine laine, mis tuli siis musta mere stepiäärest 4500 aastat tagasi, et põhimõtteliselt nad nagu seda tulemust nad kinnitasid ja see oli selle naise põhjal juba varem ka nagu teada. Aga uus tulemus on see, et et kui Balti Mesoliitilised kütid, korilased olid sarnasemad Lääneküttide kori lastega, siis eesti kammkeraamikakütid korilased olid geneetiliselt Skandinaavia idaküttide pori laste vahepeal. Ja see tähendab seda, et kammkeraamikaajal on ida poolt inimesi eesti alale sisserännanud. Ühest küljest see võiks nagu toetada seda kunagist vana hüpoteesi, et soomeugrilased tulid kammkeraamikaajal. Aga tegelikult see niiviisi olnud, et kammigrammiga ajal on toimunud ida poolt sisseränne tõenäoliselt Karjala suunalt, aga need ei olnud soomeugrilased. Ja kuidas nad siis seda kindlaks tegid? See on niiviisi, et sarnased DNA variandid rühmitatakse Hablo rühmadeks mis eristatakse tähtedega ja need, kes kuuluvad ühte aplo rühma, nendel on ühised esivanemad. Et see tuleb nagu sellest, et kui inimesed kunagi Aafrikast välja rändasid, siis tekkisid väiksemad inimrühmad, kellel olid oma rändeteed. Ja tänapäeva eestlastel on uuritud nende haplo rihmasid. Ja näiteks on välja selgitatud, et tänapäeva eesti mehed kuuluvad peamiselt N ja R haplo rühmadesse ja seda Henn haplo rihma. Seda seostatakse just soome-ugri hilise päritoluga. Nüüd, kui vaadati kammkeraamika neid kirjakseid, meeste hapla rihmasid siis sealse n rühm puudus, et nendel nendel seda ei olnud, mis tähendab seda, et see idapoolne ränne, mis kammkeraamika ajal tuli, ei olnud see soomeugri ränne aga see on tulnud millalgi hiljem. Ja need, kes kammkeraamika seal tulid ida poolt need ilmselt siis ei andnud nii palju järglasi, et need hilisem idapoolne ränne oli tunduvalt nagu mõjukam, sest seda esineb kuni 40-l protsendil tänapäeva eesti meestest on seda. Blabla rihman, see on selle poolest huvitav tulemused, millegipärast oleme harjunud mõtlema, et me oleme sellised põlised soomeugrilased, et need, need esimesed inimesed, kes siia jõudsid, olidki juba needsamad Uuralites tulnud ugrilased, siis eestlased on elanud siin ajast aega oma ugri elu, aga nüüd tuleb välja, et tegelikult ugrilased olid noh, päris mitmes populatsioon alles, kes, kes tegu siia jõudis ja ja, ja soomeugrilased, kui sellised on, siis nagu ma aru saan, võib-olla siis isegi vähem kui, kui 5000 aastat ainult elanud. Ja nad kiviajal seda soome-ugri rännet ei toimunud ja see on nüüd järgmine asi, mida ilmselt geneetikud hakkavad uurima, et ütleme, nüüd on see kiviaja inimeste päritolu küsimus nagu laias laastus selgeks saanud. Ja nüüd tuleks siis tulla ajas rohkem tänapäeva poole pronksiaega ja et mis siis, mis siis pronksiajal Eestis toimus ja millal ikkagi siis need soomeugrilased jõudsid ja ega me tegelikult veel ei tea, aga seda, et mitu migratsiooni siis veel hilisemal ajal on toimunud, et juba praegu kiviajal me näeme tegelikult migratsioon on olnud rohkem. Kas on väga lihtne siis välja selgitada seda edasist, et kas, kas meil on neid luustike, kus seda DNA tutte, kas see DNA analüüs kui selline on asi, mida saab nagu üsna hõlpsasti teha, et me võime, ma ei tea, juba lähema poole aasta või aasta jooksul rääkida, et näed, nüüd on needsamad pronksi luustikud ka läbi uuritud ja me siis teame, kuidas täpselt need ränded toimusid. Ma ei oska seda öelda, sellepärast et et see sõltub hästi, palju on ta luustik tingimustest, et millised nad on, et enne, kui seda analüüsi kui DNA-d Jakata nagu lustikest sekveneerima, siis ei suudeta noh, peale vaadates ei ole võimalik öelda, kas DNA-d on säilinud nendes vanas Luutsikes või mitte. Nende kiviaja luustikega oli ka tegelikult nimised neid kokku Eestis ei ole üldse väga palju seal umbes nagu mingi paarisaja ringis, aga tegelikult neid, mis nendest paarisajast sobivad DNA analüüsiks oli võrdlemisi vähe. Ja probleemiks võib hilisemate perioodide puhul saada ka see, et kui kiviajal maeti inimesi maahaudadesse sisse pronksiajast alates kuni peaaegu muinasaja lõpuni oli Eestis levinud põletusmatused ja vähemalt praegu põletusmatustest väga hästi nagu DNAd kätte ei saa. Et see võib saada probleemiks, nii et noh, näeme, et kuidas, kuidas need nagu edasi läheb. Aga ma tahtsin veel selle selle uuringu kohta veel seda öelda, et kui nad võrdlesid siis kiviaja neid eestimaalasi tänapäeva inimestega, nad võrdlesid ka teiste lähiümbrusse inimestega ja selgus, et kiviaja eestimaalased ei ole üldse kõige lähedasemad mitte tänapäeva eestlastele just nende hilisemate rännete, vaid tänapäeva leedulastele. Ohohoh ohoh et kas siis võib nagu oletada, et kas siis need toona Eestis elanud rahvad liikusid lõuna poole, kui keegi neile peale tuli või oli kogu see piirkond tegelikult asustatud seda tüüpi inimestega ja ütleme, leetu nad jäid alles ja Eestis võib-olla hääbusid või said soomeugrilaste poolt välja tõrjutud. Pigem see teine variant, et et lihtsalt need hilisemad Micratsioonid on Eestis olnud teistsugused kui Leedus ja, ja, ja lihtsalt meil on, tõenäoliselt on see geneetiline, nagu geenitriiv on olnud, Eestis suurem sellepärast on pigem siis jah, et kui te seda võib-olla ei ole ilus öelda, aga kui te tahate näha, milline näeb välja kyll viha ja eestlane, siis pigem vaadake leedukate poole. Nii nüüd tuleb lihtsalt loota, et leedulased ei esita ajaloolist nõuet, Eestimaa-aladele ei tule meid üle võtma. Loodetavasti nii kaugele see ajaloo õigluse taganõudmine ei jõua. Igal juhul väga huvitav sissevaade tõepoolest sellesse, kes on Eestis elanud ja kuidas seda uuritakse. Teeme siinkohal väikese pausi, kuulame natukene muusikat ja siis vaatame edasi teisi uudiseid teistest Euroopa kantidest. Otsiteerin kõndits. Piitsust kätsite. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, siin raadioeetris Sirvime arheoloogiateemalisi teadusuudiseid ja siirdume nüüd Eestist mõnevõrra lõuna poole Ungari aladele, seal, kus mõne 1000 või paari 1000 aasta eest laius Rooma provints nimega balloon ja, ja ajatundidest me teame, et kusagil umbes aastal 500 600 tulid ida poolt sõjakad metsikud rändhõimud, keda me tunneme hunnide nime all ja kes siis tõepoolest Rooma keisririigiga olid üsna vaenujalal, pidasid veriseid lahinguid ja ohustasid selle riigi püsimist. Üsna tugevasti. Aga nüüd värsked arheoloogilised uuringud on näidanud, et et toonane elu ei olnud sugugi mitte nüüd nagunii sõjakas ja hunnid ei olnud ka need, kes kohe aina tulid ja aina hakkasid tapma ja rüüstama. Nii et selle teemaga me jõuame tagasi selle igipõlise küsimuse juurde, kuidas said omavahel läbi ühelt poolt siis rändhõimud või liikuva eluviisiga hõimude teiselt poolt paikse eluviisiga rahvad, kes tegelesid juba põlluharimisega. No Marge üritame siis kirjeldada seda, seda algsituatsiooni, kuidas siis ütleme tollal seal umbes viiendal, kuuendal sajandil pärast Kristust seal Ungari aladel see elu käis, kes seal elasid ja mida nad tegid? Ma täpsustaks natukene dateeringuid, lõppude lõpuks ma olen ikkagi ajaloolane, et olgem täpsed aastaarvudes, et, et hunnides põhiline domineerimine kas see oli aastatel seal 300 ja 400, mille midagi, et, et neljas viies sajand, Nendes põhiline hõimu hunnide võimuliidu juht Attila. Et tema valitsemisaeg oli seal 434 ja siis ta sai suri ootamatult seal 453 ja siis pärast seda hakkas nagu hunnide riigi langus logo ja see sai nüüd selgeks jah, et see uuring, millest me rääkima hakkame, vot see puudutab siis hunnide viimast ajajärk, kus on siis viiendat sajandit. Jaa, Panoonias, seal, see on siis selline ala, mis oli Rooma provints. Ja mis hõlmas seal tänapäeva Horvaatiat ja Ungarit ja seal elasid indoeuroopa hõimud keltid ja horvaatia alal Illüürid. Ja nemad tegelesid algselt põlluharimisega. Aga siis, kui hunnid tulid, siis hakkasid toimuma muutused ja see, mida see uuring tema nagu põhitulemus järeldus on selles, et mõlema, nii selle varasema kohaliku elanikkonna kui ka juurde tulnud nagu hunnide enda elatusviis muutuse tekkis niisugune nagu hübriidkultuur milles esines siis põlluharimist. Et hunnid hakkasid ka rohkem põlluharimisega tegelema kui varem ja need, kes seal kohapeal elasid, nemad võtsid üle. Hunnid olid eeskätt just karjakasvatajad ja kohapealsed elanikud hakkasid siis ka rohkem karjakasvatusega tegelema. Ja läksid liikuvale maleeluviisile üle, siis see iseloomustab karjakasvatajaid. Et see põhimõtteliselt see uuring tehti, siis luude keemilise analüüsi põhjal uuriti toitumist ja uuriti inimeste päritolu ja nagu mobiilsust. Kokku analüüsiti 153 inimese luid viiest matmispaigast ja valiti sellised matmispaigad, kus seniste teadmiste põhjal, et oleks selline kombinatsioon kohalikust elemendist ja võõrapärasest. Aga tuleb rõhutada, et see analüüs ei tehtud DNA põhjal, et see tehti puhtalt nagu arheoloogilise materjali põhjal valiti need matmispaigad välja. Et hunnidele on iseloomulikud teatavad hauapanused näiteks seal pronksist katlad ja peeglite vibud. Aga tee peetakse hunnidele iseloomulikuks. Seda, et nende koljut on täiesti teistmoodi kui kui tavainimeste kaljud ja seal kohalikega Oliud. Nimelt hunnidele oli kombeks Kollude moondamine, et nad olid pikapealised imikutel, massid kolju kõvasti kinni, takistades normaalset arengut ja siis seda tehti kuni kolmanda eluaastani, nii et kui keegi tahab selle kohta rohkem lähemat teada saada, siis ta võib ka guugeldada internetis, siis tulevad need pildid, et seal on kohe näha, et nad on sellised moondunud Kolludega. Nii et nende tegurite põhjal matmispaigad välja, et nad sisaldaks nii neid siis võõrapäraseid elemente kui ka kohalike elemente ja siis uuriti nende inimeste toitumist. Ja siis selgus see, et nad kõik tarbisid loomseid valke ja nad siis viiendaks sajandiks olid need ühiskonnad juba muutunud siukseks ülbriidseks. Nende liha ja loomatarbimine oli suurem kui tavalistel põlluharijad ühiskondade sealsamas, näiteks Saksamaal kõrvalmaades, aga samas nad tarbisid vähem liha kui Sise-Aasia nomaadid. Ja, ja nad kõik sõid Kirssi ja samasse hirsi kasvatamine. Et see isenesest võis olla ka nagu hunnide mõjul, sest et tegelikult need nomaadid, Nad ei ole ainult lihatoidulised, et nad toituvad teravillast ka ja hirss oli just väga sobilik. Sellepärast et ta on väga kiire kasvuga, et saagi saab kätte juba kuue nädalaga. Nii et see sobib sellisele rändlevale eluviisile. Ja siis uuriti ka seda, kuidas toitumine muutunud, kuidas nad toitusid lapsepõlves, kuidas nad toitusid vahetult enne surma ja siis tuli välja. Mõnede inimeste toidulaud oli elu jooksul muutunud, et mõned, kes olid nagu alustanud nomaadidena, kellel oli lapsepõlves, oli näiteks nende loomsete valkude osakaal toidus väga suur oli lõpetanud elu lõpus farmeritena või et maa viljelejatel ja olid hakanud vähem liha tarbima. Ja siis üks tulemus, mis siis puudutas need inimeste mobiilsust, mis selgus, et nende inimeste mobiilsus oli võrdlemisi suur. Et 30 kuni 50 protsenti ei olnud, et pärit sealt kohast, kus, kuhu nad maeti. Aga samas ei tuvastatud seda, et nad oleks kuidagi tulnud ühtse rühmana või ühtse lainena. Ja nad ei olnud ka enamus mitte kuskilt väga kaugelt tundeid sealtsamast regioonist, et nad olid ikkagi sealt Barnoonia alalt, aga nad lihtsalt. Ta liikusid seal ringi. Nii, ja, ja mida see tegelikult ütleb meile selle kohta, kuidas kuidas need asjad tookord käisid, kas, kas siis on niimoodi, et, et said kokku, siis need rändhõimud said kokku need põlluharijad ja selle asemel et 11 kuidagi niimoodi veriselt maha nottida, nad pigem nagu vaatasid, et ahaa, et see, mida teine teeb võib-olla päris huvitav ja päris kasulik, võib-olla peaksin mina ka seda natukene proovima, nii et et oligi sellist päris palju katsetamist. Mõnedest karja kasvatades said põlluharijad mõnedest põllu harjadest karjakasvatajad, et et oligi selline väga paindlik ja liikuv ühiskond, mis otsis nagu seda kõige paremat mudelit, kuidas ära elada? See konkreetne uurimus ei kirjelda seda protsessi, kuna uurimiseks võeti need matmispaigad, kus need kahe erineva päritoluga inimrühmad tegelikult juba olid, elasid ju, nad pidid elama juba sellel ajal koos, kui nad maeti ühte ja samma kalmistusse. Nii et ta pigem näitab seda lõpptulemust ja isenesest uurijat. Artikli lõpus mainisid, et arheoloogilised isotoop, andmed nagu ei võimaldagi eristada hunn iseseisva etnilise rühmana. Et noh, sisuliselt nad olid juba assimileerunud selleks hetkeks Nii et toimus sõbralik segunemine vähemasti teatud kohtades ja teatud määral, et ei olnud sellist verist vastasseisu sugugi, mida me senimaani oleme arvanud toimuvat. No just, et et see tulemus on, nagu ta on, eriti just kontrastis sellega, mida me teame hunnide kohta kirjalikust allikatest. Et kirjalikud allikad on kirja pandud roomlaste poolt, kes, kes kannatasid hunnide rünnakute all ja ja see pilt, mida nad siis sellest rahvast maalivad, on, on selline, et nad olid nagu nuhtlus on ju, ja väga vägivaldsed, nii et et sellele kontrastiks näha sellist täiesti jah, nagu rahulik assimilatsiooni tulemust, aga me tegelikult ei tea, kuivõrd rahulik see jah, seal nagu siis oli, kui nad sinna Ungari aladele jõudsid, aga vähemalt see lõpptulemus oli, oli selline, et jah, et elati nagu sõbralikult üheskoos ja, ja oli selline nagu kultuuriline sulandumine toimunud. Nonii pisut ajaloolist õiglust jälle jalule seatud. Kuulame siia vahele muusikat ja jätkame arheoloog uudistega juba mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, täna Sirvime arheoloogia uudiseid ja selle järgmise uudisega hüppame veel pisut ajas tagasi, hüppame ka Eestist pisut kaugemale ja räägime ühest, ma arvan, et kas seda võib nimetada kodustamise loost ja me teame, et inimesed on aegade jooksul kodustanud palju loomi endale koduloomadeks, kassid, koerad, veised, sead ja nii edasi. Mõned liigid on ilmselt kodustada ka tahtmatult ehk siis tekkinud liigidki siis elavad koos inimesega ja on võib-olla mõnel moel nuhtluseks neile ja selline klassikaline näide selle kohta on on hiired. Eks ole, hiired, kes klõbistavad majade seintes, käivad sahvris vargil ja, ja nüüd on siis teadlased uurinud, millal täpselt selline kooselu algas, millal kolisid hiired inimeste juurde elama ja nagu ma aru saan sellest uuringust, siis tuleb välja, et noh, praktiliselt niipea kui inimesed hakkasid elama külades ja elama majades, on see nii, Marge. See uuring on tõepoolest nüüd liigitub nende uuringute sellise lainesse, mis tegelevad kodustamise küsimusega ja iseenesest hiired me ei pea neid koduloomadeks, kuigi neid Hiinas on seal millalgi ka koduloomadena peetud vaid pigem võiks neid nimetada inimkaaslejate, eks siis ta on ikkagi nagu selle kodustamise teemaga seotud ja seotud ka niipidi mitmed teised koduloomad, kes meil on näiteks sead ja koerad ka nende puhul on kodustamis küsimust hakatud ümber vaatama, et kas ikkagi oli nii, et inimesed kodustasid loomi või hakkasid loomad ise inimkaaslejad teks, enne kui nad kodustusid. Et see hiirte uurimus näitab ka seda, et kuidas nii-öelda inimese ja loomade vaheline suhe on olnud, kuidas loomad hakkasid inimkaaslejad läks ja kuidas nad kodustusid. Ja kuidas me Herta puhul siis seda protsessi kirjeldada võime, kus ja millal ilmusid hiired inimeste juurde? On arvatud parem idi hiired hakkasid inimeste vastu huvi tundma siis, kui inimesed hakkasid tegelema teraviljakasvatusega. Uus uurimus näitab, et see nii ei olnud, et hiired hakkasid, inimkaaslejad läks vähemalt 15000 aastat tagasi. Ja see uurimused puudutab Iisrealit ja Süürias me teame, on kõige varasem teraviljakasvatus on seal 11500 aastat tagasi, et et seal on mõne mõne 1000 aastane vahe. Aga noh, siin tuleb öelda, et inimesed hakkasid tegelikult metsikuid teraviljaseemneid korjama juba tegelikult palju varem. Nii et seal nende elupaikades võis teravilja esineda. Aga tõenäoliselt hiirtele sobis mitte ainult teravili, vaid ka muud saadused, mida inimesed, et kui nad paikseks jäid, siis nendel seal kogunes rohkem ja ka tegelikult jäätmeid. Nii et praegu see uurimus ütleb. Peamine tegur oli just see, et kui inimesed jäid paikseks, püsivalt paikseks, siis muutus elukeskkond hiirte jaoks sobivaks. Ja, ja nad selle uuringule raames selgitasid ka välja, et kui vahepeal inimesed seal konkreetselt seal üks Iisraeli hõim, keda nad uurisid, kelle arheoloogilist materjali siis nad neid hiiri analüüsisid, et see vahepeal muutus uuesti nagu pool rändlevaks, et kas siis koduhiir populatsioon jälle vähenes. Nii et see, kuidas uuritakse, eks ole, leitakse sealt arheoloogilist paikadest hiirte luid ja siis selle põhjal saab kindlaks teha, et mis liigist nad parasjagu olid ja kui palju neid seal külakeses või või asulas siis eksisteeris, on senini. Konkreetselt nad uurisid, nad tõenäoliselt need meetodid on erinevad, aga nemmad uurisid purihammaste kuju muutumist selgitasid välja, et seal oli mitu hiire. Ja et siis koduhiirtel nendel on siis purihammaste kuju aja jooksul siis muutunud nagu teistsuguseks jääd siis sisenete metsikute hiirte ja koduhiirte nagu populatsioonid siis omavahel nagu võistlesid. Aga need koduhiired nendel kujunes välja nagu see konkurentsieelis ja seal, noh, nad väga täpselt ei tea, et, et miks aga arvatakse, et näiteks, et nad hakkasid paremini taluma stressi, sest kui hiired elasid inimeste läheduses, siis, siis nagu hiirtele oli see nagu suurem stressiallikas siis tõenäoliselt see, et nendel oleks toit kogu aeg seal kättesaadav, et siis nad said ka rohkem järeltulijaid ja hakkasid ses neid ka metsikuid Iiriselt ümbruskonnast välja tõrjuma. Ja nii et tegelikult seesama hiireliik, kes, keda nad praegugi kohtame omaenda majanduse keldrites, koduhiir oligi see, kes juba 15000 aastat tagasi asus elama inimese juurde ja kellele see keskkond paiksed asulat siis eriti sobisid. Ja seal selles uurimuses oli tegelikult väga huvitav nüanss oli see, et põhimõtteliselt uuriti, ega milline võis olla inimeste suhtumine hiirtesse, et et tänapäeval hiiri ikkagi peetakse, eriti kodu Jüri peetakse ju kahjuriteks. Ja siis vaatasid nii arheoloogilisi leide et neid, mis hiired, hiire luustikud, mis on arheoloogilistest asulakohtades, aga siis nad tegid ka antropoloogilisi uuringu maa Said juures Aafrikas ja nemad on pool paikse eluviisiga karjakasvatajad ja nende elamutes on väga palju hiiri ja põhimõtteliselt siis jälgisid seda, et kuidas maa said, suhtuvad kirdesse ja selgus, et maa said suhtuvad nagu väga rahulikult, et nende jaoks hiired ei ole üldse midagi kellele nagu eraldi tähelepanu pöörata ja nad ei tapa neid. Jah, tõepoolest, sest ilmselt hiirelõks arheoloogilisest materjalist ei ole tollest ajast leitud, nii et ja mingeid teisi vahendeid, millega oleks võidetud võideldud hiirte vastu. Nii et see ka nagu viitab sellele, et ei pööratudki üleliia palju tähelepanu. Just sest sest kassid kodustati, tegelikult peaks ka ütlema, et kassid kodustusid või muutusid inimkaaslejad, kas ka natukene hiljem. Ja huvitav on see, et üks kasside puhul tegelikult seostatakse seda teraviljakasvatuse algusega tõenäoliselt siis, kui ikkagi inimesed hakkasid küsivalt maalimisega tegelema, ka hiirte populatsioon suurenes tunduvalt. Ja siis kassid muutusid inimkaasataksest, inimeste lähedal oli siis palju hiiri ja nad said siis nendest toituda. Sellised põnevad lood siis Sirtest ja inimestest kuulame veel siia vahele natukene muusikat, enne kui võtame ette meie saate viimase uudise. Puust ja punaseks. Ja tänase saate viimane uudis viib meid taas tsivilisatsiooni hälli juurde, lähisid ja räägib, või seondub 20. sajandi ühe kõige olulisema arheoloogilise leiuga nimelt aastal 1947 üks Pedueeni rändkarjakasvataja hulkus kusagil seal surnumere ääres ja ühel hetkel avastas kaljude seest koopaid, kui sinna koobastesse jõudsid arheoloogid, siis leidsid nad sealt kirjarulle, mis osutusid ühtedeks vanimateks. Piiblitekstidest pärinevad siis sealt ajavahemikust mõni sajand enne Kristust kuni kuni paar sajandit peale Kristust. No Marge, kas see hinnang, et tegemist toona oli 20. sajandi kõige olulisema arheoloogilise leiuga, peab sinu arvates paika? Kindlasti see on hästi oluline leid meid surnumere kirjarull, et noh, neid peetakse nagu judaismi ja kristluse tüvitekstid, eks ja see on ikkagi kõige vanemad ümber grilt kirjutused heebreakeelsest, vanast testamendist. Ja ta ei sisalda tegelikult ainult et vana testamendi tekste, et noh, see on see, mida alati nagu esile tõstetakse, aga seal oli väga palju muid religioosseid tekste, aga ka mitte religioosseid tekste, näiteks seal olid seal kalendreid ja, ja proosat ja et kui juriidilisi tekste ja kirjavahetust ja nii edasi, et, et kogu see kogum, mis, mis leiti kokku 11-st koopast, koosneb üle 900-st käsikirjast. Et, et see on nagu väga oluline ja väga suur materjal selle piirkonnaga ajaloo kohta üldse. Ja siis ongi, et möödunud sajandi keskpaigas leiti neid koop vaid 11 tükki, sealt hulganisti käsikirju. Ja nüüd me saame raporteerida, et samast piirkonnast on leitud 12. koobas ja loomulikult arheoloogid. Ootused koobastele on väga kõrged. Kas me saame juba öelda, mis sellest? 12.-st koopast on leitud? Me saame öelda küll, aga ma natukene avaks veel tausta, et miks XII koobas, miks see on nii oluline. Et lisaks nendele käsikirjadele, mis on nagu tervikut, terviklikud, käsikirjad, neid nimetatakse rullraamatuteks on väga palju, väga palju leitud ka fragmente ja, ja see kogu koguda nende tekstide nagu ajaloolise ja ka religioosse tähtsuse pärast on need väga hinnas ka mussar turuturul ja juba siis, kui need esimesed beduinid koopaid lei leidsid juba siis läks päris palju tekste mustale turule ja neid tuleb niiviisi aeg-ajalt järjest välja ja tegelikult ka eelmine aasta sügisel teatati 25 uue tragmendi avalikuks tulekust, et antikvaari, kellel need olid, noh, nagu teavitasid siis, et et nendel on sellised tekstid olemas. Ja mis nüüd tuleks öelda veel seda, et mustad arheoloogid või, või need rüüstajad, ant kirjarullide otsijad, et need tegutsevad pidevalt seal lõppes. Et kuna nad nõudlus nende järele mustal turul on nii suur, siis Iisraeli muinsuskaitseamet otsustas algatada seda operatsiooni kirjarull, mille eesmärgiks on siis arheoloogidega koostöös otsida üles kõik kõikvõimalikud veel säilinud tekstid. Ja seal on niiviisi, et Kumrammi koopad, mis koosneb siis 11-st koopast on tegelikult ainult üks leiukoht, et seal luuda kõrbes on neid leiukohti veel, kus samamoodi on siis kidest kirjarull leitud, nii et praeguses arheoloogid seal palavikuliselt otsivad neid uusi leiukohti ja nüüdse 12. koobas on esimene, mis nad siis ka tegelikult on leidnud pärast mitme aasta pikkust tööd. Põhimõtteliselt see koobas on rüüstatud millalgi varem juba aga seal olid siis säilinud Savinud, kuhu sisse need rullraamatud pandi? Rullraamatut on tehtud pärgamendist ja nad võivad olla väga pikad seal kuni kaheksa meetri pikkused ja nendes pärgament on siis rulli keeratud. Ja siis need on pandud savi, on Eestisse pärgament, on veel mähitud, tavaliselt riides, riidetüki sisse ja siis on pandud savinõudesse. Nii et sellest koopast ei leitud küll ühtegi kirjarull aga leiti kõiki neid jälgi. Tee pärgamenditükke leiti siis riidetükke, kuhu sisse need rullid olid keeratud ja leiti siis purustatud savinõusid. Nii et sellest võib järeldada, et ilmselt otsingud jätkuvad ja võib-olla selle konkreetse koopa. Neid kirjarulle ongi tarvilik otsida kusagilt antikvariaatides või mustalt turult, et sealtsamast koopast enam ei pruugigi mitte midagi leida. Praegu ja uurijad on ka üsna kurvad selle üle. Kõik need varasemad tekstid, mis ja tekstikatkendeid, mis on ta surnumere kirjarullide kohta teada, on jaotatud ära 11 koopa vahel, et on üritatud selgeks teha, et kus pärit olid, aga nüüd kuna selgus, et on olemas ka 12. koobas, siis võimalik, et ka juba ole osa olemasolevatest ja teadaolevatest tekstidest ongi pärit sealt, 12.-st koopas. Nii et tuleb ka need varasemad tekstid nüüd uuesti jälle üle vaadata ja ja nendest pisikestest tükkidest. On ka arvatud, et võib-olla kõik tekstid ei ole võib-olla korrektselt, et kokku pandud uurijate poolt. Et tööd on seal kogu selle asjaga väga palju ja inimesed, kes taha tunnevad, võib olla huvi, et millised need rullid välja nägid, et viis kirjarulli on täies mahus ka digitaliseeritud ja need on internetis üleval. Et kui otsida digital teed, siis Kols, siis te jõuate sinna leheküljele ja saate seal uurida, et seal on ingliskeelsed tõlked ka nende kirja rullide juures. Väga põnev siin paraku meie saateaeg tänaseks on ümber saanud. Rääkisime arheoloog uudistest, stuudios olid saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Suur tänu sulle ja meie saade on taas eetris uute uudistega juba kahe nädala pärast, sest vahepeale jääb suur reede kuulmiseni.
