26. veebruaril esietendub kumu auditooriumis noore andeka uue tsirkuseartisti Grethe Krossi täispikk kaasaegse tsirkuse sooloteos ahelad, kus põimuvad omavahel visuaalkunst elav muusika, õhuakrobaatika ja luule ahelad on Grete krossi esimene täispikk sooloteos, mille tööversioon nomineeriti ka 2016. aasta Eesti teatri aastaauhindade etenduskunstide ühisauhinnale. Ja lavastaja Grete Gross on täna meiega ka klassikaraadio stuudios. Tere. Tere. Ahelad on kaasaegse või ka öeldakse uue tsirkuselavastus, mille poolest uus tsirkus erineb traditsiooniliselt, kuidas te seda ise kirjeldaksite seal on, on mitmeid tahke. Üks, mis, mis alati välja tuuakse, on see, et kui traditsioonilises tsirkuses on loomad siis kaasaegses tsirkuses tavaliselt või nii-öelda loom võib olla loomale, ütleme kas võid mängida kassi nagu teatri lavastuses võib samuti aeg-ajalt ette tulla, et on mõni loom laval, aga aga nii-öelda loomad rest suuri seal kindlasti ei ole. Ja teine oluline punkt on see, et ei tehta triki triki pärast, et pigem on see, et mida ma sellega kas selle liikumisviisiga või trikiga öelda suudan, et ta on ikkagi kas siis abstraktselt või siis nagu jutustatakse, mingi konkreetset lugu, aga et tal on mingi suurem põhjus kui see, et tekitada sellist vao või oi või nagu puhtalt emotsiooni tekitavaid, kas on väga hirmus või et väga totter, et, et ikkagi see, et mida sellega, nagu edasi öeldakse, on kõige olulisem. Milline on Teie enda taust professionaalse etendajana ette? Just sellise uue tsirkusevormini olete soovinud jõuda. Ma olen lõpetanud lahti tsirkusekooli Soomes. Siis aastatel 2012 kuni 15 olin ma seal enne seda ma alustasin tsirkusestuudios oliiv, nii-öelda hobi korras, tsirkuse tegemist, aga juba siis sai hästi palju reisitud, et iga aastal me käisime tsirkusefestivalidele, nägime väga palju, et mis nagu üldse Euroopas siis tsirkusemaailmas toimub ja, ja sellest täis pisik külge ja, ja tekkis tunne, et võikski see ju minu elu ja elukutse päriselt olla, et siis läksin kooli. Ma olen siis varsti kaks aastat vabakutselisena töötanud. Uuslavastus ahelad põimib laval hästi erinevad žanrid, õhuakrobaatikat, muusika, visuaalkunsti ja suisa luuleni. Millised on need ahelad, mis siis 26. veebruaril kumu lavale jõuavad, millest see lavastus on? See lavastus on noh, nagu ahelad ka nimi ütleb, et et nii-öelda aheldatud olemisest ja, ja see pigem ongi siis nii-öelda inimeseks olemise raskustest või sellest, kuidas ühest inimesest, kes on endas väga nii-öelda kinni sõlmitud ja kuidas need sõlmed aegamööda lahti tulevad, et kuidas jõuda selleni leppimiseni ja endaga mingi nii-öelda rahulolu nii, aga see lavastus ongi nendest nii-öelda eri etappidest Võifaasidest või kui sa suudad ennast suruda mingitest raamidest välja, kuidas tuleb järgmine seik või et kuidas inimene nii-öelda iseendaga käitub, kui keegi teine ei ole juures, kui keegi teine ei näe, kuivõrd halb või hea inimene nagu iseendale suudab olla. Ja, ja kuidas siis jah, nii-öelda jõuda enese aktsepteerimiseni armastamiseni. Et see on selline teekond, kogu lavastus? Päris suur ja tihe ja sügav teema ja ahelad on just nimelt soololavastus. Kas oli teil algusest peale selge visioon, et see soolo saab olema, millest just selline valikkogu, see protsess algas minu lõputööna lahti tsirkusekoolis ja noh, see on soolo, mis seal teha tuleb. Ja siis, kui ma olin teinud siis kaheksaminutilise numbri, mis oli selline intensiivne, emotsioonidest üsna nagu tulvil, siis ma mõistsin, et ma tahan sellega edasi minna ja et mul on nagunii palju öelda veel, et ma ei suuda seda nii-öelda nii lühikest aega kõik ära mahutada. Ja noh, mis on küll nii-öelda muutunud või kasvanud ongi see tiim, kellega ma koos töötan ja algselt oli see muusikalisi salvestatud. Aga Ma tegin ühe nii-öelda eriversiooni sellest lavastusest eelmine suvi Lätis ühe kammermuusika festivali jaoks ja seal, et siis paluti, et, et see võiks tulla esitamisele just elav muusikaga. Ja kui ma juba korra olin nii-öelda elava muusikaga laval olnud, siis ma tundsin, et ei ole nii-öelda tagasiside, et sellest, et, et et see ikkagi annab nii palju juurde ja, ja siis saigi leitud Johan Johanna, kellega ma nüüd koos laval olen pianisti ja tšellist Johan Johan Randvere tõepoolest siis toetavad ja loovad selle lavastuse helimaailma. Mis publikut, et oodata võib seal saalis, milline see heli ja visuaalne maastik on, kuhu vaataja satub? See on väga mitmekülgne. Ma arvan, et kuna neid nagu teemasid just valdkondi, mis on kaasatud, on nii palju et kindlasti noh, kõik leiavad sealt mingi enda huvi või selle, et et seal on luulekeelt, siis kes huvitub kirjandusest ja seal on muusika ja seal on värvide kõiksugu, ma arvan, et väga erinevale publikule sobiv, võib-olla mitte just kõige nooremale. Ta on ikkagi natuke raskem tükk. Aga Ma ise loodan, et nii-öelda teatripublik jõuab saali, kes võiks siis avastada, et tegelikult ka kaasaegses tsirkuses võib saada selliste tunnete osaliseks kui ka teatritükis, et ei ole nii, et, et et kui on sirkused, siis tähendab, et on nii-öelda nali ja meelelahutus üksnes. Millised teie järgmised loomingulised plaanid on? Meil on õige pea esietenduvas koos Lisett, Volgiga lavastus, igavikuline õhtusöök, see on juba siis 26 ja seitse märts. Von Krahli teatris, see on üsna peatselt, see on üsna pea ja tegelikult ka enne seda on Ell grupiga Mago lavastus, Intaim, intime peletandumas ja ahelaid tuleb ka veel Tartus 30 märts. Et on paar üsna tihedat kuud praegu tulemas. Ja Tallinna publikul on siis võimalik tulla vaatama Gretegrossi soololavastust, ahelad. 26. veebruaril kell 18 ja 27. veebruaril kell 19 KUMU auditooriumis pileteid saab piletilevist ja koha pealt nõndasamuti. Aitäh Grete Gross, aitäh.
