Kuule raadio kahte. Igapäevaelu üllatab meil aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks ja alanud saade kannab nime puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Oleski ja meie külaline on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Jaan. Tere päevast. Jaan on meil siin abiks, et aidata teie jaoks puust ja punaseks teha mõningaid viimaste nädalate põnevamaid uudiseid, mis on meieni toonud maa teadlased ehk siis maast ja ilmast rääkivaid uusi teaduslugusid ja kes on meie saadet niimoodi järjepidevalt kuulanud, seal võib-olla tähele pannud, et sellest viimasest korrast, kui Jaan meil siin stuudios istus, on ikkagi päris tükk aega möödas ja sellele on olemas põhjus, kui Jaan teadlane siis teadlased ikka aeg-ajalt teevad uurimistööd ja selle jaoks tuleb käia väliekspeditsioonidel ja nagu ma aru saan, ja siis see viimane ekspeditsioon, mille tõttu sa oled meil siin saatest mõnda aega eemal olnud viitsinud. No Eesti mõttes ikka päris kaugele, kus sa käisid. Käisin Borneo saare vihmametsas, ehk siis see ülemaailmne kasvuhoonegaaside mõõtmise projekt, millest mõni aasta tagasi sai ka siinsamas puust ja punaseks eetris juttu tehtud, see on nüüd jõudnud ka vihmametsa ja miks seal käisid siis just eestlased, kas siis kohapeal ei ole teadlasi, kes, kes mõõdaksid kasvuhoone kaasas? No kõigepealt jah, meil on see selline projekt, et meie, meie seal seal käime ja, ja neid eri maade ja soode kasvuhoonegaase just võrdleme. Üldiselt on teaduses muidugi printsiip, et et võrreldakse eeskätt sama metoodikaga samade või vähemalt sarnaste mõõteriistadega mõõdetud mõeldud asju alati isegi kui on mõõdetud erinevate riistade meetoditega sama asja näiteks kasvuhoonegaasi siis tavaliselt juba juba sellest võib arvestada, tulevad erinevused sisse ja sellepärast see väärtus on selles, et needsamad isegi kui sama inimene käib, see on juba eriti võrreldavaks, teeb siis selle mõõtmise. Ja sa oled siis mõõtnud nii Eestis kui ka nüüd Indoneesias ja veel kusagil Indoneesiasse, ma ei saanud seekord see oli siis Malaisia pool. Aga, aga jah, käidud on selle meie, meie kampaania käigus noh, kõige kaugemad kohad, kui alustada siis Tasmaania Venemaa tulema. Brasiilia erinevad piirkonnad, Mehhiko, Lääne-Siber, Habarovsk, Uganda, sellised kauged kohad ja siis muidugi ka Eestis Euroopas ja, ja lähemaid kohti, et siin juba mis puudutab maailma soid, siis hakkab paljuski piir peale saama. Kas need Borneo vihmametsade sood on siis kuidagi ka erilised või, või nad lihtsalt on samasugused nagu nagu mujal maailmas, aga tuli nagu ikka üle mõõta? Ei, need on väga erilised sood võrreldes noh ükskõik mille, mille muuga, noh, alustame sellest, et nad on troopilised sood, ehk siis seal on puudu ütleme, igasuguse elutegevuses puhkeperiood, mis tähendab, et kuigi maailmasoodest troopikas haaratakse, paikneb võib olla umbes 10 protsenti, siis sellest ütleme elutegevuse ja nendega seotud keemiliste protsesside hulga poolest, et on see proportsioon palju suurem ja see selle eripära siis, siis jah, on paljuski ka veel veel see, et need siis ei ole. Sealse turba nakkumuleerimine ei ole seotud siis lihtsalt sellega, et et mingi aeg on meil niivõrd jahe, et jah, igasugust mikroobid ei jõua seda ära lagundada, vaid, vaid seal peab ikkagi selleks, et turvas kasvaks kõvasti vihma sadama ana roobsusse, sinna mulda tekib ja nende soode turbalasundit, seetõttu ei jää kuidagi alla kas Eesti või või siberi või või ühegi muu maailmasoodele nende vihmametsade kohta Malaisias, Indoneesias. Me oleme kuulnud ja lugenud, et need on suures ohus, neid pidevalt raiutakse selleks, et rajada uusi õlipalmiistandusi. Kuidas soodega on, kas, kas nägite oma silmaga neid muutusi looduses ja maastikul, mis sellise tegevuse tagajärjel toimuvad ja mis selle nagu lõpptagajärg võiks olla? Jah, meie olimegi sellises uurimisjaamas, mille nimi on piirkonna nimi on kliias. See asub ehkki looduskaitseala piiril ehk ühel pool seda jaama laiub vihmamets suhteliselt puutumata, seal seal küll oli mõningad häiringud olid, olid toimunud, ehk siis selles vahetult uurimisjaama kõrval asuv mets oli, olid põlenud vahepeal mõnikümmend aastat tagasi ja seal siis tänaseks juba taastunud, ütleme sellise noh, võib-olla või siis ütleme võsaga või, aga no ikkagi enam-vähem ütleme, vähemalt kümnemeetriste puudega. Ja sealt edasi juba laius juba looduslähedane vihmametsas ainukene häiring oli kuuekümnendatel tehtud valikraie ehk siis sealt olid välja raiutud küll majanduslikult väärtuslikud puud nagu tiikpuu näiteks. Aga suurem osa puid oli oli siiski sellisena püsti jäänud, nagu nad seal alati kasvanud on ja see oli siis suhteliselt looduslähedane mets. Aga teisele poole sellest looduskaitseala piirist jäid samast vihmametsast kunagi laiemad vihmametsade asemele rajatud palmiistandused. Ehk eks seal siis oli see soo kuivendatud puud tõesti maha raiutud ja asemele oli jäänud siis selline maastik, mis iseenesest meenutas meie turbakarjääri, ehk selline pruun, paljas turvas suhteliselt isegi tolmune kohati ja sellel siis kasvasid reas õlipalmid. Ehk siis sellised valmid nagu piltide pealt ikka teame, kuigi mitte väga-väga kõrged, võib-olla seal alla kümnemeetrised, palmid, kuidas see muutus, need istandused mõjutavad seda, mida teie uurisite neid kasvuhoonegaaside emissioone pinnasest? Jah, seda meie ekspeditsioon oli. Kuigi ta mitu nädalat seal kestis, siis, siis seda võib ikkagi lugeda lühiajaliseks seda, et täielikku ülevaadet anda ja peabki ütlema, et ka teised teadlased üldse millegipärast on, on neid troopilisi soid uuritud väga vähe, nii et selle kohta andmeid ongi väga, aga väga napilt. Aga no ütleme, alustame sellest siis, mida, mida meie mõõtsime või millised olid meie mõõtmistulemused. Et meie mõõdame kolme kasvuhoonegaasi, neist on kõige tähtsam süsihappegaas siis metaan ja naerugaas. Ja kuna see aastaaeg, kus me sinna sattusime, see on nimelt siis mussoonkliima ja seal vahelduvad mussoon, aastaaeg, mis on hästi märg, vihmane vaheldub mussoon vaheaegadega, mis on kuivem. Ja meie olime seal parasjagu mussoon, vahe lõpus, ehk siis suhteliselt kuival ajal ja huvitaval kombel veetasemes ja mullaniiskuses väga suurt olulist vahet ei olnudki sellel vihmametsa ja palmiistanduse vahel ja seetõttu süsihappegaas ja, ja metaan, mis mõlemad küll erinevat moodi, aga ikkagi sõltuvat Mulla niiskusest metaan siis nõuab sellist ana roopsust ehk hapnikupuudust mullas ja ja süsihappegaas siis vastupidi, tahab, et et hapnikku mullas oleks, et see aktsepteerimine, turbolgse termine toimuks ja need olid seal suhteliselt isegi sarnased sellel aastaajal, siis peab rõhutama uuesti, kus meie käisime, aga milles huvitaval kombel oli, oli erinevus, oli naerugaas siis lämmastikoksiid oma Valevilt ehk siis lämmastikusisalduse poolest muld oli erinev, ilmselt siis seda peabki veel veel täpsustama, et kas seal palmiistanduses kuidagi ka väetatakse, aga muidugi üks protsess, mille kuivendamine ja intensiivne soo kasutamine vallandab, on, on tegelikult ka. Et iseeneslikud seal seal mullas hakkab. See lämmastik, mis on muidu kinni lagunevate või halvasti lagunenud taimeosades, hakkab seal mineraliseerunud, mis tähendab seda, et Ta muutub sellisest taimedele, kättesaamatust, ainest, taimedele kättesaadavaks ja ka paljudele mikroobidele, kes siis muuhulgas ka tekitavat naerugaasi. Ja selles oli oluline erinevus, et üks seal noh, kuigi me oleme käinud juba 26. piirkonnas maailmas, siis, siis sealt Me mõõtsime ühe suurima naerugaasi emissiooni. Väga huvitav teiega, samal ajal olid ju seal koha peal tegelikult ka Postimehe ajakirjanikud, kes kirjutasid reportaaži nii teie igapäevaelust kui ka üldse õlipalmide istanduste mõjust piirkonna loodusele. Et need lingid, me paneme üles meie saate Facebooki küljele järgaks puust ja punaseks, kes võib lähemalt lugeda, soovitame kindlasti minna ja kaeda. Ja olles nüüd kuulanud jaaniülevaate sellest viimasest ekspeditsioonist kuulame vahele ka natukene muusikat ja siis läheme teiste tänase saate uudiste juurde. Jätkub saade puust ja punaseks siin stuudios täna Arko Oleski, Jaan Pärn, arutamas maateadusega seotud teadusuudiseid ja see uudis meile juurde kohe jõuame, me jääme oma jutuga Aasiasse, alustasime siis Borneo saarelt, nüüd liigume veidi põhja poole Hiinasse kus ühel alal, kus praegu laiutab kõrb on teadlased leidnud, et kunagi oli üks päris suur järv, mis toitis oaasi. Tere, sellist väikest tsivilisatsiooni ja järv umbes 1000 800500 aastat tagasi kuivas ära ja loomulikult sellega koos kadus ka see luulanni kuningriiki Hiina loodeosast ja tõesti, praegu on seal ainult kõrb. Kui teadlased pikalt arvasid, et see järve kadumine võis olla põhjustatud muistsetest kliimamuutustest, siis nüüd on läbi viidud erinevaid uuringuid ja on tekkinud teadlastel natukene teine hüpotees selle kohta, mis siis tegelikult juhtus. No Jaan, sa oled nüüd põhjalikumalt lugenud seda teemat oskad sa lahti kirjeldada, mis siis seal et 1800 aastat tagasi aset leidis seal jah, siis värskemate andmete valguses tundub, et toimus midagi sarnast, nagu meil palju. Hilisemal ajal siin 60.-test alates juhtus harali merega mis sisuliselt ei olnud otseselt kliimamuutuse mõju, vaid vaid pigem veega kasutuse intensiivistumise mõjul, ehk siis kõrbepiirkonnas kõrbekliimas kulutab vett peamiselt, et põllumajanduse niisutamiseks. Jah, see igal juhul sai saatuslikuks Araali merele ja see nähtavasti sai ka siis lurri järvele saatuslikuks, kuigi seal jah naabruses asuvate linnade osas ei ole veel selle artikli autorit kindlad, et mis siis nendega juhtus, et kas ikkagi samal ajal toimus ka kliima järsk halvenemine või siis kuidagi. Nojah, kuna üks piirkonna linnadest jäeti maha või käis alla, siis see võib-olla siis kuidagi ütles ka kogu trimmi näomajandust, kui järv täiesti kuivas ära sellise põllumajandustegevuse mõju, siis ta näitab, et inimkond on nagu sama reha otsa korduvalt ajaloos. Astanud ehk siis kurnab oma ümbritseva looduskeskkonna niivõrd ära, et see ei suuda enam pakkuda talle neid, neid teenuseid või seda heaolu, mida inimkond või trahvat seal ümberringi senimaani on nautinud. Oskad sa seda nagu protsessi natukene lähemalt kirjeldatud, mis siis juhtub, kui vett liiga palju kasutada ühest järvest? Jah, muidugi, mõnes mõttes on protsess lihtne, et eriti eriti kõrbekliimas voolab seda vett juurde. Järv doi dub ikkagi teatud kiirusel ehk siis konkreetses tarinny nõos toituda ümbritsevatest Tian, Shani ja Kundluni mägedest ja, ja siis seal vastavalt sademete ja, ja ka lume sulamisele siis nii palju kui seda vett jagub ja ja see on väga lihtne ressursikasutusigatahes või ressursikasutuse ülesanne, et ei jätkusuutlikkuse selline musterülesannet, kuidas kasutada mitte rohkem, kui ressurssi juurde tekib, ehk siis vähemalt kui me nägime taastuvast ressursist, mida mesi ju üldjuhul on. Et, et jah, sellele lahendus on iseenesest väga, väga lihtne, et seda tuleb reguleerida siis kõrgemal tasemel, kui seda on ressursi kasutajad ise ehk tavaliselt, et kui, kui meil on võistlevad ressursi kasutajad näiteks põllumehed, kelle huvi on oma põllult võimalikult head saaki saada, siis sellises konkurentsis ei saagi muud tulemust tulla kui siis ressursi ülekasutamine. Ja sellest tõesti järjekordne hea näide ja, ja muidugi ka näide siis sellest, et sellised tavalised turumehhanismid jätkusuutlikku majandust ei tekita. Kuidas sulle tundub, kas me oleme tänaseks sellest õppinud või on meil praegu ülemaailmaga kümneid kohti, mida ähvardab sarnane saatus? Pigem tundub, et et võib-olla arenenud riigid on, on õppimas, aga noh, kui me vaatame kas või arenguid vaid laiemaid arenguid Ameerika Ühendriikides, kus endiselt või noh, küll on vahepeal tekkinud edumeelseid lahendusi ja poliitikaid, aga noh, ilmselgelt on näha, et need ei ole jällegi populaarsed. Et kes ikka tahab vähem tarbida või põllumeestest siis vähem saaki saada. Ja nii edasi, et kasvõi kasvõi midagi sarnast elas läbi ju möödunud suvel California osariik, kus ka paljuski osalt küll kliimamuutusest, aga, aga ka paljuski vee, põhjavee ja pinnavee ületarbimisest tekkis, tekkis põud ja vee puudus. Ehk siis väga kokkuvõttes väga raskelt tõesti liigume sellise jätkusuutliku ressursikasutuse poole, eks ole, kõik golfi rajad ikkagi tahavad kastmist, rohi peab olema roheline ja pehme. Ja, ja eks me siin Eestis ka tegelikult olen kuulnud, sellest on räägitud, et ka meil on paar piirkonda, näiteks Kurtna järvestik Ida-Virumaal, kus, kus samamoodi joogivea ammutamise tõttu on, on paar järve viimastel aastatel nagu ikka drastiliselt kahanenud ja, ja samamoodi tegelikult kadumisohus, nii et et noh, mingisugusel skaalal neid, neid protsess ikkagi ikkagi toimub ja kas me oleme siis teada saanud, et läbi aegade on, oleme tõesti teinud sama viga. Ja Eesti puhul Kurtna järvestiku eriti kas seal peaks olema põhiline veekasutus ikkagi põlevkivi kaevandused ja karjäärid, mis mis v? Jah, kust tuleb vesi ära juhtida ja mis ongi eesti kaugelt suurim ja eks ole isegi kas ja üle poole või kaks kolmandikku Eesti veekasutusest, tal on, on seotud põlevkivi kaevandamisega ehk siis kaevandused on veel veel eraldi teema ja tõesti selle juures on, on võib-olla ja Eesti energeetika elektrienergia tootmise juures on, on ka vesi võib-olla kõrvale jäetud, kuigi jah, nagu ma just mainisin, siis mõju on, on väga-väga suur. Sellel võib olla põhjus on, et Eestis erinevalt nendest Ariidsetest piirkondadest, millest oli jutt, on Veebilanss positiivne, ehk siis sajab rohkem, kui ära aurub ja, ja ära ära voolab, mistõttu Eestis tekib looduslikult põhjavett juurde ja seetõttu sellel vähemalt kui just väga drastilist kliimamuutust ei tule, siis siis suuri tagajärgi ei tohiks. Ja meie veerus ressursile olla, aga, aga põhimõtteliselt muidugi. Me ei käitu sugugi targemini, kui, kui tõesti see kasvõi näiteks iidne tsivilisatsioon, mis, mis oma käitumise tõttu hävis. Nii et ikkagi tark oleks oma vigadest õppida. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ning kadunud järve juurest liigume järgmises uudise edasi kadunud jõel juurde. Jätkub saade puust ja punaseks, täna Sirvime maateaduste teemalisi uudiseid viimastest nädalatest. Ja järgmine uudis viib meid Hiinast hoobilt Kanadasse, kuid väike seos nende kahe uudise vahel on, nagu öeldud, siis esimene uudis oli kadunud merest või järvest ja nüüd me räägime kadunud jõest, õigemini jõest, mis ühel hetkel otsuseta tahab voolata teistmoodi. Ja tegemist on siis jõega, mis juhtis ära Kanada kõige suurema liustikuvett. Ja nagu teadlased kirjeldavad, siis muutus selle vee või sellel jõevoolus või voolusängis toimus ülimalt äkitselt mõne päevaga. Ühtäkki üks jõgi sisuliselt kuivas ära ja teine paisus kordi suuremaks. Jaan, kas selline protsess, kui vaata nendega pikemat laager ajalugu, et jõgi ei voola enam seal, kus ta pikka aega on voolanud? Iseenesest ei ole ju midagi ebatavalist, et jõed ikka muudavad oma sängi ja, ja voolusuunda ja, ja teisi omadusi. Jah, eriti tasandiku jõgedele on omane jah, pidev muutus, et nad ju ise kujundavad oma oma sängi ühest kohast, et nad võtavad põrkeveerul sinna, kuhu, kuhu vesi põrkab, sealt korjab materjali ja siis laugele veerule ta jällegi selle selle kannab ja ja niimoodi muudkui see jõe silmus muutub. Aga jah, mis selles juhtumis on, erakordselt on, on muidugi ikkagi see, see mõõtkava, et milles ta, see muutus on toimunud ehk siis siis täiesti noh, on ületanud veelahkme see, see jõgi oma oma endise valgla veelahkme, et selles suhtes on seal midagi, midagi erilist, küll aga samas jällegi jällegi, kui me räägime liustiku, toitelistest, jõgedest, siis need on muidugi eriti suures muutuses just nimelt sellest, et liustikud ju ju nad on eriti aastaajalised. Ehk väga-väga sõltub vooluhulk üldse sellest, et et mis, mis aasta aega meil on, et kevadel on siis suurvesi. Suvel on siis liustikutekkeliste edel jõgedel tippaeg, kui, kui liustikud sulavad ja jällegi talvel ei, ei toimu midagi. Ja seetõttu noh, ütleme selline päevade ka muutumine seal jällegi ikkagi väga-väga drastiline muutused tavaliselt jah, nagu on need muutused ikkagi seost seotud aastaaegadega me nägime siis praegu kaska vultzi liustikust ja, ja jõgede nimed on siis Slinzia Alzek ehk siis kui kui vanasti kõik liustikuvesi voolaski sinna jõkke, mis läks põhja poole, jõudis Jukoni jõkke ja sealt siis Beringi merre, siis nüüd ühtäkki otsustas kogu see vesi hakata voolama lõuna poole ühte teise jõkke Aseki jõkke, mis siis suubub hoopis nagu tuhandeid kilomeetreid eemale sellest paigast, kus ta nagu vanasti on jooksnud ja no võib nagu ette kujutada, et kui, kui ühes kohas oli jõgi ja enam ei ole ja teises kohas on see jõgi ühtäkki nagu tunduvalt suurem ja võimsam siis sellega kaasnevad ikkagi ka loodusele ja keskkonnale. Päris olulised muutused on seni? Jah, ütleme see pilt, et ütleme, kadunud jõesängis mis, mis ulatus kuni 150 meetri laiuseni, see on, meenutab kõrbe piirkonnas, kus, kus kõrb vähemalt looduslikultkuidagi esineda ei saa. Ja muidugi ka ka laiem piirkond on selle võrra v vaesem. Ja see põhjus, miks need asjad juhtuma hakkasid, ikkagi teadlased seostavad seda selle põhjusega, millega tänapäeval väga palju asju seostatakse, ehk siis kliimamuutus, liustik sulas taandus ja, ja sellest põhjustatud kõik see muutus, on see nii? Jah, maailmas üldse. Kui rääkida, millist piirkonda kõige rohkem on kliimamuutus mõjutamas siis ongi põhja polaaralad ehk Arktika ja sellesse ka see kadunud Linzi jõgi kuulus ja just nimelt taanduv jah, need need liustikud teadupoolest, et siis siis taanduvad ja sellel taandumine ongi see protsess, mis, mis praegu Ardilisel maismaal neid geomorfoloogilise protsessi pinnavormide muutumist kujundab. Et tegelikult, kui seal liustik taandus, siis ongi niimoodi. Et noh, see avas võib-olla selle veele võib-olla uusi võimalikke kohti, kus liikuda, vesi ikka otsi kohta, kus sa saad läbi murda ja leidiski sellise uue, nõrgema koha, mis avaski talle hoopis teistsuguse voolusängi, kas, kas niimoodi võib selle kokku võtta just just nimelt, et liustik ütleme siis füüsilised takistusena on, on kadunud ja nüüd on avatud siis uued voolu võimalikud voolusängi, sest vesi loomulikult voolab ikka allapoole. Teadlased kirjeldavad, et see sündmus, kuigi, ütleme nüüd ajaloos neid asju on toimunud üsna sageli meie ajas on see kiire muutus ikkagi üsna tavapäratu. Kas see võib juhtuda veel ja kus, kus sa need ohustatud piirkonnad? No nagu öeldud, et arktiline maismaa see piirkond on noh, iseenesest tegemist on määratu suure alaga, kust selliseid muutusi võib edaspidi oodata, ehk siis peamiselt jah, Kanada Arktika, Alaska. Aga noh, muidugi suuri muutusi võib põhjustada igikeltsa sulamine siis Euraasia Arktikas peamiselt noh, nii nii Euroopa osas kui ka kui ka Siberis. Nii et tegelikult võibki juhtuda selliseid äkilisi muudatusi võime näha nüüd veel ja veel ja tegelikult üks asi ongi see, kui jõgi muudab naguniimoodi aastasadade ja tuhandete vältel niimoodi vaikselt oma oma liikumist sängi, aga just sellised väga äkilised muudatused ongi. Me peaksime tegelikult seoses kliimamuutustega kartma? Jah, kuna kliimamuutus on pretsedenditult kiire, siis ka selle mõjud tihtipeale võivad olla samasugused geoloogias. Tavaliselt protsessid on hästi aeglaselt inimsilmale jälgimatud aga on esinenud ka varem järsku see protsess või sündmusi mis, mis kujundavad ümber maapinnapinnavormid. Ja, ja tõepoolest Neid on ka edaspidi oodata. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat, enne kui võtame ette meie saate viimase uudise. Ja meie tänase saate viimane teema jõuab selleni välja, et kuidas inimene on loodust mõjutanud ja geoloogid uurivad väga palju mineraale ja nüüd on siis teadlased, et teinud sellise väikese Touri mineraalidest, mis on tekkinud viimase paarisaja aasta jooksul ehk siis mineraalid, mille tekkimise juures on mängus olnud inimese käsi. Ja kui selline mineraalide või kivimite üldarv maailmas on senimaani noh, nii umbes 5000 kandis siis teadlaste rehkenduste kohaselt umbes 200 neist on sellised, mis on tekkinud otseselt inimtegevuse tõttu. Jaan, oskad sa nagu kirjeldada, kuidas inimtegevus tekitab uusi kivimeid ja mineraale mitmel moel? Kõigepealt inimene tekitab osasid mineraale tahtlikult ehk siis tal on ongi neid mineraale tarvis, mida, mida looduses ei esine või mis ei ole kergesti kättesaadavad ja siis ta loob näiteks spetsiifilised kristallid laserite jaoks. Aga samas ka paljud ehitusmaterjalid, kasvõi näiteks tavaline tsement portlandtsement, mis on kõige tavalisem või siis kolmas Näide oleks, oleks kalliskivid ehk ehk sellised puhtalt luksuskauba loomiseks aga need ikkagi mineraalide, kui me räägime sellest nimekirjast, siis sellest moodustavad väikese osa. Et suurem osa inimese loodud mineraale on, on tekkinud ikkagi In tegevuse kõrvalsaadusena ja noh, kõige suurem geoloogilise mõjuga tegevus inimesel on siiani olnud ikkagi kaevandamine ja ütleme, kivimite ümbertöötlemine. Ja, ja siin siis miks näide on metalli sulatusest tekkiv tekivad jäägid ehk siis mida kutsutakse üldiselt räbu mis kujutavad endast siis sellist klaasiat materjali, mis mis ladustatakse peamiselt lihtsalt siis nendesse aheraine mägedesse. Ehk siis seal on terve hulk mineraale, mis, mida looduses. Et kas ei ole või neid ütleme sellisel hulgal, et inimene, osa osade mineraalide puhul nad küll looduslikult on olemas, aga inimene siis tekitab neid juurde ja lisaks sulatamisele siis siis kasvõi kaevandustunnelit loomisel noh, tihtipeale seal tunnelite kaevamisel kasutatakse väga suuri suurt jõudu ja tekitatakse suurt rõhku ja jällegi siis sellised tingimused, mida looduses sellisel määral ei ei esine ja jällegi pikk nimekiri neid mineraale, mis, mis tekivad spetsiifiliselt just kaevandustunnelite rajamisel. Ehk siis see on siis olukord, kus tekivad täitsa uued tingimused, on võimalus kokku puutuda ühenditel, mis nagu looduslikul moel poleks saanud kokku puutuda ja, ja niimoodi need uued meenalit tekivadki. Jah, täpselt. Ja, ja tegelikult noh, see haakub selle terminiga, mida on ka palju katsuse antropotseen ehk siis inimmõjuline geoloogiline ajastu ja ja vist ongi niimoodi, et, et kui nüüd ma ei tea aastat tuhandete või miljonite pärast tuleviku geoloogid hakkavad uurima kivimikihte, siis, siis need, kõik need uued asjad nagu ongi sellest geoloogilistest ladestuses leitavad ja nad innovadki teatud ajahetkel niimoodi tõmbabki piiri üks ajastu lõpeb ja teine algab. Jah, see noh, antropotseenist mäletan jällegi paar aastat tagasi oli, oli eraldi sil siin saates jutt tõttu ja, ja uudis oli siis see, et praktiliselt on kuulutatud välja ikkagi selline geoloogiline ajastu nagu antropot, seen. Ja, aga noh, muidugi seda ette kujutada, mida tuleviku arheoloogid või lausa geoloogid meie tsivilisatsioonist leiavad, on tegelikult meil ikkagi ikkagi äärmiselt raske. Et eks see muidugi sõltub ka ka paljuski sellest, kes need tulevikuarheoloogid on, et kui millele nemad tähelepanu pööravad, aga üha üha enam tõesti vaadates seda mineraalide pikk nimekiri ja, ja muidugi ka kõik muude ainetega seotud uudiseid näiteks teine materjalid on muidugi plastik, mida, mida tohutul hulgal inimene praegu on loodusesse paiskamas ja, ja mis, mis ju juba suurtel aladel tõenäoliselt moodustab mingisuguse kihi. Et seda juba üha üha enam vist vist on kindel see, et, et tõesti, kui, kui praegu tabaks mingisugune katastroof inimkonda, et ka rohkem midagi juurde ei toodaks ja siis alles alles miljonite aastate pärast hakatakse kaevandamisel leidma meie tsivilisatsiooni jäänuseid, siis siis vähemalt pindalaline mõju on, on üsna lausa linna või igal igal poolnäht. Et kas, kas see on siis prügiplastiku või siis ka jahute mineraalide näol? Igal juhul nüüd on selline väike vaheinventuur tehtud sellest, kui palju uusi kivimeid, mineraale tekkinud inimese kaasabil. Ja siinkohal ongi meie saade tänaseks läbi. Täname kuulamast siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn, arutamas maateaduseteemalisi uudiseid. Kohtume teiega taas nädala pärast. Kõike head.
