Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, kuulata järjekordset rännusaadet reispass MINA OLEN Ivatset tõrkin. Eelmises saates rändasime Londonis läbi tema kõrtsi kultuuri. Tänases saates rändame järgmisesse ägedasse linna, mis ehk samuti on paljudele teist natuke tuttav. Selle linna nimi on Kopenhaagen, Taani pealinn. Ma olen alati öelnud, et reisimine on meeleline tegevus ja sama oluline kui see, mis su kaamera ette jääb, on ehk ka see, mis sa omale suhu pistad. Ehk siis maitsemeel on reisimisel sama oluline kui silmad. Ja seetõttu olengi ma stuudiosse palunud taas kord ühe hea kooliõe Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi antropoloogia osakonnast. Tema nimi Liis Tuulberg ja tema on hakanud toidutee ja korilase huviliseks ning on neli kuud Kopenhaagenis Nordic Food lääbis teinud uurimustööd fermenteerimise teemadel. Tere, Liis. Tere iva. Küsin siis kohe hakatuseks Kopenhaageni kohta läbi maitsemeele läbi sinu maitsemeele, et mille poolest on Kopenhaagen? Tähtis no ma ei tea, kas sain minu jaoks, aga et laiemalt Kopenhaagen on viimasel ajal kuidagi selle toidugurmaane see kaardile hästi ennast kinnitanud, et et lugu on umbes selline, et kui 15 aastat tagasi ei olnud seal rohkem, seal olid põhiliselt itaalia ja prantsuse restoranid ja toidukultuuri olnud väga kiita, siis paar visionääri. Täpsemalt siis Renee retseppi, Claus Mayer otsustasid seda muuta hakata avastama seda, et mis on Põhjala toidukultuur ja panid siis Kopenhaageni või lihtsellisesse toidumaailma tippu, et nüüd on ta Londoni ja Barcelona ja Pariisi kõrval nagu niisugune koht, kuhu minnakse gastroturismi arendama, inimesed lähevadki sinna, et saada väga eriliste restoranide söögikogemusi ja et kui minna selles loosel natuke tagasi et siis selle kõige nagu sihuke tõuka ja needsamad tüübid asutasid Noma restorani aastal 2003 ja sellest, nagu sai alguse kogu see see edulugu, et numa restoran on siis selline üks väga eriline koht mida on valitud vist neljal korral maailma parimaks restoraniks. Sinna peab broneerima laua ette paar kuud kuni pool aastat. Õhtusöögikogemus koosneb sellest, et sulle serveeritakse umbes 15 kuni 20 erinevat käiku mille siis teenindav personal räägib sulle üksikasjalikult lahti, kuidas see tehtud on ja kogu seda, seda toitu iseloomustab siis selline maitsete puhtus ja ja rõhk sellele, et kogu kõik söögid on väga hooajalised kohalikust piirkonnast pärit, väärtustatakse selliste ebatraditsiooniliste toorainet ja otsitakse lihtsalt oma siukest põhjale, kõigi identiteeti. Ja, ja sellest siis. On tõukunud kogu see Kopenhaageni restorani ja toidukultuur, et paljud oma endised peakokad on teinud oma restoranid, mis on saanud maailma kuulseteks ja, ja tegelikult see ei ole ainult sellises nagu elitaarses restorani levelis, aga et tegelikult igasugune toidukultuur, et ka tänavatoit on seal ülipopulaarne, igasugused väga spetsiaalsed kohvi, õllekohad, baarid niimoodi, et avastamist on nagu kõigile, et et siis need oma asutajad nägid vajadust, et, et neil on vaja kuskil katsetada neid hulle ideid, mis neil on ja nad otsustasid rajada Nordic Food läbi, mis oli siis selline restorani katsetamisasutus, mis tänapäevaks on küll omast nagu eraldunud ja saanud siukseks iseseisvaks uurimisasutuseks, mis tegeleb toiduuurimise ja, ja arendusega. Ja see on niisugune koht, kus tulevad kokku kokad, teadlased, et igasuguseid kunstnikud ja lihtsalt nagu mängivad toiduga katsetavad. Uurivad erinevaid toidutraditsioone tehnikaid üle maailma ja, ja proovivad neid, nagu siis Põhjala toorainega katsetada, et näiteks nende üks esimesi projekte oli seotud vetikatega. Et vetikad, mis on siis muidu väga toitainerikas toit ja, ja näiteks Jaapanis väga hinnatud siis meie piirkonnas siin inimesed ei söö vetikaid üldjuhul. Ja kuigi need need piirkonna vetikad on tegelikult söödavad, et, et siis tekib see küsimus, et kuidas muudad midagi, mis inimese jaoks on nagu mittesöödav, kuigi tegelikult tohiks ta süüa söödavaks. Et sead katsetasid pajuterad selliste klassikaliste toitudega nagu paneks vetikat juustu sisse või, või teeks sellest puljongit, aga näiteks tõesti jäätis, et jäätis inimesele seostub tavaliselt siis siukse meeldiva asjaga, paned sinna juurde siis selle nii-öelda ebameeldiva asja ja juba lood nagu sellise hea hea kogemuse selle inimese jaoks, et nad ise toovad sihukese huvitava näite. Et kui te mõtlete näiteks sellele, et kõnnite õunaaias ja siis õunaaia maapealses osas on mädanenud õunad on ju neid ju ei söö, on ju. Aga siis õunte puude otsas ripuvad ilusat valmis kollased õunad, mida sa sööd, on ju samamoodi, et kui te, inimesed, kui siin nad mõtlevad vetikate peale, mõtlevad rannas haisvad haisva adru peal, onju. Aga tegelikult see, see oleneb, mida sa selle toorainega teed või kuidas seda kasutada, et selles mõttes Nende eesmärk ongi siis nagu demonstreerida seda, et mingi asi, mis meie lihtsalt tänu kultuurile ühiskonnale on tundub nagu mittesöödav või tegelikult on sellel nagu väga suur maitsepotentsiaal või või kasutus, et samamoodi neil oli kolm aastat hästi suur putukate projekt, kus nad siis käisid üle maailma erinevates piirkondades kaaristest, seda, kuidas inimesed söövad ja kasutavad toiduks putukaid, et teada on, et vist 70 protsenti maailma järeldus skulptuuridest söövad mingil kujul putukaid. Aga siin piirkonnas jälle on selline nagu tabutoit. Ja putukatest rääkida selle teema, et omast käest olen erinevaid tõlkemardikaid ja pritsikaid sõelunud Peruus, Mehhikos igal pool ja, ja ma ei tea, viieaastane tütar pani lusikaga neid rohutirtse sidrunit peale. Kui sul ei ole sellist mentaalselt stigmad selle toidu suhtes nii-öelda tekkinud kultuuriliselt, sul peab olema maast madalast taotleda, Tseegeld küll suhu ei sünni pista. Et siis siis sul ka tegelikult ei teki seda, minu teada on Eestis ka mingi startup, kes kuskil aafrika sõitsikaid kasvatavad ja, ja teevad neist pulbrit, sellepärast et siis on nagu esteetilisem. Tegelikult on see proteiinirikas ja ja vist planeedile mitte liiga vaenulik, nüüd. Ja see ongi, et et selle kasuks, miks me võiksime siia putukaid päris palju, et nad on toitainerikkad ja nende ülalpidamiseks kasvatamiseks kulub palju vähem ressursse kui näiteks veisekarja ülalpidamiseks on ju, et et ma isegi olen Kambodžas söönud sipelgaid, mis maitsesid ülihästi hapukalt ja ja noh, näiteks nordi suudleb räim ka. Et, et sipelgate saangi hästi suur maitsepotentsiaal, et neil on see kaitsemehhanisme, et nad hakkavad pritsima sulle mingit hapet, kui nad tunnevad, et neid rünnatakse ja see happe maitsebki sul on hästi suur erinevatel sipelgate maitsepotentsiaal näiteks koriander, sidrunhein ja näiteks oma restoran on hästi palju, nad, nad saidki selle poolest ka hästi suure nagu meedia tähelepanu. Kui mingi hetk hakkasid sipelgaid serveerima, siis nad olid selles osas ka nagu kuidagi siukseid visionäärid. Ja oma lapsepõlvest ma mäletan mingit sitaga mõnusalt hapukat, nad, nad on alati olnud täpselt nii, kuidas selle korra seal Kopenhaageni seal püsida, et et kuidas selle labori toite sinna Kopenhaagenisse lisaks oma restoranile ka jõuab. Sa mainisid tänavatoitu, et ma saan aru, et see on oma, mitte oma, vabandust, Nordic Food läheb ei ole see, kui inimesed sisse astuvad ja neid katsetusi seal katseklaasist maitsevad, et seal ikka sihuke labor. Ja kuigi ta ongi noh, et on niisugune kaasaegne labor, et labor on võib-olla lihtsalt see nimi, et ta on nagu midagi siukse, sest Kitchen ja, ja lihtsalt mingisugune mõnus ruum, kuhu käivad pidevalt väliskülalised, inimesed, kes on kuidagi seotud toiduga Nordic Food läbil, on üks põhimõte, on see, et hästi palju teha koostööd erinevate inimestega väljaspoolt ja kogu see teadmine, mida nad siis arendavad või toodavad, et see on Opensors ehk siis kõikidele inimestele jagamiseks, et võib vaadata nende kodulehelt ka, et seal on väga palju väga ägedaid blogipostid näitusi. Ja alati on juures instruktsioonid, et kuidas neid asju teha, nii et kõik saavad kodus katsetada mingite üsna eripäraste toitude ja meetoditega. Kas sellel on lihtne aadress? Ja see ongi Nordic Food läheb punktorg ja seal on kõik info olemas, et siis vaadake katsetega. Et jah, et põhimõtteliselt siis laiendavad seda söödav mittesöödav kategooriat ja, ja, ja lihtsalt avastavad uusi maitseid ja taasavastavad ja proovivad inimesi kuidagi lähemale tuua sellele, et mis veel. Toit talle, sa mainisid põhjamaa kööki. Et kindlasti on meie meie toidulauaga, meie metsade marjadega ka otsapidi seotud, et ta ei ole ju mingi ainult Saltaani mingid traditsioonilise toidu vahetan spinnid sellest igale poole välja, on tegelikult palju laiali. Ja alguses tegelikult on selline nagu mõiste New Nordic või siin mis nendesamade oma tüüpide poolt jälle kuidagi käivitati, et selle taga oli veel üks New Nordic manifest, mis pandi, kui lausa ja mis lihtsalt põhimõtteliselt rõhutas seda, et tarneahelaid vähemaks rohkem hooajalist, kohalikku toitu ja nii edasi. Et ja nüüdseks ma just lugesin seda artiklit, selle peakoka käid, ütles, et tegelikult see mõista ennast nagu ammendanud, et nüüd see ongi saanud üheks suureks Põhjala köögiks ja need on lihtsalt sellised mingid põhimõtted, mida kõik rakendavad ja, ja see on Eesti restoranikultuuri ka päris palju mõjutanud. Aga muidugi see eelkõige rõhutab lihtsalt seda, et olge nagu, kasutage seda, mis sul on enda metsades ja keskkonnas ja ja, ja rõhugem mingile lihtsusele ja maitsete puhtusele selles mõttes. Ega see ongi nagu rakendatav igale poole see, need põhimõtted, mis sealt köögist tulevad, et et ega siis midagi uut ei ole nagu taasavastatud vana, et, et, aga hea, et see kogu sa nimetasid. Kõik need metsamarjad, seened, korilase teema, umbrohi. Et see on jah, minu minu meelest see on see nagu, millele võiksime rõhuda ka siin. Ruttanaadi Karjala, jah, me oleme siin käima esimese loo, mille sa kaasa tõid, Max Richter. Ja paneme, et eelmine aasta, kui me siis Kopenhaagenis kevade veetsin, siis vahepeal ma tegin väikese reisi Berliini, kus ma käisin Max Richteri kontserdil kontserdi nimi ja teosmide ette kanti oli sleep. See kestis siis kaheksa tundi. Et Max Richter on siis niisugune kaasaegne klassikaline muusik, kes lõi sellise teose, mis ta ise ütleb, et on täna on pühendatud on siis selline unelaul tänapäeva ühiskonnale, et kuidagi tõmmata seda tempot maha ja sellist hullust, et ja see ongi loodud, et see oli põhimõttega. Et inimesed tulevad kohale, enne läksime kontsertile, Milank, tekid, padjad, voodid olid kokku käidud, voodid olid valmis pandud suurde kontserdisaali ja siis kõik inimesed läksid magama ja siis samal ajal muusikud mängisid kaheksa tundi üliilusat unelaulu. Väga cool, ma arvan, et pärast seda lugu võtame jalgrattad ja lähme samuti hästi vaikses tempos mööda mööda Kopenhaagenist ringi. Kruvisime ja teeme seda. Liis, nagu me enne seda esimest laulu kokku leppisime. Et võtame jalgrattad ja sa viid meid linnapeale Cruisima, mina ei ole kunagi Kopenhaagenis käinud. Abiga tuleb tunnistada, ainult ainult läbi sõitnud, läbi lennanud sealt kus me, kuidas me alustame, kuhu me jõuame? Et alustame siis Kristjanist, see on siis selline kurikuulus koht, võib olla, aga well ennem sisse juhataks, ütleks, et jah, et rattaga sõitmine on Kopenhaagenis selline ülimalt tavaline asi ja, ja oleks patt mitte rentida jalgratast, kui te seal viibite, et tõesti jalgrattateed on üle linna igal pool ja tegelikult jalgratturid valitsevad seda linna, et ja tegelikult jalgrattasõit seal ei ole ka selline, sa pead ikkagi reegleid järgima ja pidevalt suunama, mida sa teed ja ja, ja lahe on see, et inimesed leiutavad seal oma rattaid ja hästi levinud tongiselt Kristiaaniast pärit Cristiano paik, mis on sihuke ratta ees, on suur-suur, kast, kuhu tavaliselt lähevad lapsed siis siis linnaruumis näete nagu palju selliseid. Rattaid, mis transpordivad rohkem kui ühte inimest et alustamisest Kristiaaniast, et väga. Jah, ja ei tohi öelda, et ma olen selles linnaosa kohta väga palju ja et see on kindlasti üks, üks. Ma ei tea minu jaoks üks põnevamaid sihtkohti kindlasti Kopenhaageni vabalinn. Et ja väga põnevil alal, et kuidas, kuidas, mis linnaosas välja, kuidas tal viimasel ajal Ja vot, et see on tõesti üks kuulsamaid sihtpunkte Kopenhaageni lähed ja see sai alguse 71. aastal see oli tegelikult kinnine sõjaväeala ja, ja siis mingisugused hipid lihtsalt otsustasid selle üle võtta või minna sinna elama, sellel ajal oli veel vist puudus elukohtadest ja, ja kogu see piirkond, Christian Swan oli tegelikult selline üsna mahed piirkond, mis nüüd on tõusnud väga populaarseks selliseks uhkeks, et et ja siis nad lõidki siukse ala ja sinna kolis aina rohkem inimesi minu teada praegu elab seal näiteks 700 täiskasvanud inimest ja, ja siis neil oli oma oma missioon, et nad olid ise selliseid jätkusuutlikud isemajandavad neil on siiamaani seal omad oma kool, oma lasteaed, et taheti luua selline teistsugune ühiskond ja see mingil põhjusel nagu töötas, et neid ei visatud sealt välja, kuigi need, see, see maa ei olnud, nende oma, on ju, et need takisid siin ehitama kest ägedaid maju, et kui seal ringi kõndida, siis näebki välja nagu selline hullumeelne Pipi Pikksukahipiküla, aga ongi, seal olid seoseid koheses hipiliikumises Scottimise ja anarhia ja kõigega kõigega ja siis nende üks põhimõtteid oli ka see, et kanep tuleks legaliseerida, onju. Ja, ja noh, ega ma nii täpselt seda ajalugu ei tea, aga mingi hetke hakatigi seal müüma siis kanepit oma erinevatel kujudel ja ja see kuidagi nagu oli võimude poolt lubatud, kuigi selle üle on palju diskussioone olnud ja vahepeal on see pandud isegi publik kui avalikkusele kinni Kristjan ja siis jälle lahti tehtud ja aga nüüd, kui mina seal käisin eelmine aasta, siis sellest nagu ideest, et kanep võiks olla legaliseeritud ja müüme natuke siin tänava nurgal, seda ka ja oli saanud selline nagu Push Street oli niisugune natukene kui õudne tänav, kus on seal täis siukseid, väikseid putkasid kus istuvad mingisugused suured tüübid, seeskle näod on varjatud, neil on maskid ees ja siis sa saad siis osta seal mingit väga igasuguseid kanepitooteid ja ühesõnaga, nagu selle olid üle võtnud nagu mingisugused kuritegelikud grupeeringud, pigem et kuigi neil on Kristiaanias selles kogukonnas on sisse kirjutatud, et müüa tohib ainult seal elav kogukonna liige, aga seal olid mingid skeemideni. Et ega see väga kuidagi meeldiv jaanuaris ei läinud kokku selle nagu üldise vaibiga, mis seal oli selle suurema ideega siis eelmine, kas ta seal oligi mingi intsident, kus politsei tuli jälle nagu reide tegema, mis on seal ka pidev, sest justkui ikkagi ju kanepi lubatud selle müümine. Ja, ja siis üks inimene, keda vahistati, tulistas seal politseinikke ja siis nüüdseks on minu teada see, kuhu see kanepi teema seal nagu kinni pandud, et et kogukond ise nagu mõistis ka ja see oli selline tõuge selle suunas, et enam vist kahjuks kui te lähete sellepärast Kopenhaagenis, siis ma ei tea, kui, et jah, sellist pilti nagu enam ei näe, aga selge natuke kuidagi õudne või ei läinud kokku selle suurema ideega, nii et ma arvan, et see on. Mõtlesin, et sest Kristjanist on palju olnud lugeda kuulda, et vahepeal räägiti lausa selle maha lammutamisest kinni, pale tippidel saadetakse kõik minema. Ise ma mõtlesin, kuna ta on ikka selline turistiobjekte võetud, et kas see kuidagi mõjutab ka selle koha nagu siukest ehedust või see, et kui sul on ikkagi 700 hipi kohta käib, ma ei tea päevas võib-olla 30000 bussi turisti, kes tahavad kipit näha ja väikses Facebookis kleidi osta. Et see kindlasti mõjutab seda skeemi. Ja noh, võib-olla tõesti jube seesama, et kuidas kogu see kanepi teema arenes, on ju, et see on ka ju viide sellele, et midagi läks seal kuidagi mingi hetk nagu mingid muud põhjused tulid ja vajadused, et aga ma ei tea, see on ikkagi üsna suur ala ja kui sinna nagu rohkem kugi sisse minna tahab poole nendest põhitänavatest ära, siis mingid inimesed tunduvad, nad elavad oma mõnusat hipielu seda aiad ja naljakad majad ja neil tundub, et seal on üsna nagu rahulik. Aga muidu selle osas veel, et ma tean, et mingi hetk nad hakkasid neid maid nagu ostma riigilt või kuidagi ka, et ikkagi nad oleksid omanikud ja vist alla turuhinna ka, nii et ma, neil on mingid kokkulepped, aga muidugi ma arvan, et Kopenhaageni linna huvides on nagu hoida seda piirkonda ikkagi sellisena, nagu ta on, aga noh, tegelikult see on üldse kummaline, et et taanlase ise tunduvad siuksed hästi nagu rahulolevad, aga konservatiivsed kuidagi vaoshoitud ja nii edasi, siis on kõrval mingisugune hipi vilets aastast 70, kus toimuvad kummalised asjad ja on täiesti noh, et nagu kuidagi autonoomne piirkond, et üldse kuidagi väga kummaline on mõeldud, kuidas sellele on üldse lastud nagunii kaua areneda või aga samas ongi võib-olla väga äge, et on siukseid hästi konservatiivse keskkonna sees on vaja mingit väljundit, kus on selline Igal juhul on tore kuulda, et see reklaam elus on. Et kui me nüüd see väikest täiskäik söödud on kruiisivedas. Lõhna, et see on, et kui jah, kui juhtub, et seal, siis saadame selle Speys keegi siis tegelikult selle Christian ja mis asub siis kindlasti ma ei häälda õigesti, otsest taani keel on väga keeruline. Siis Christian saan suurema ala, millel ta nagu on, sihuke saareke selle teises otsas on, on üks äge Street Food Kopenhaagen, mis on vana beibrilenud ja seal on üks suur suur alahall on täis igasugust tänavatoitu, niiet kui te olete natukene uimaselt süüa, siis siinne mansis. Aga muidu Christian tsoonis saab kanalite vahel kruvi seda mõnusalt ja siis liikuda näiteks lääne suunas kus ta, kus on siuke Tivoli ise seal ei käinud, sest mulle nagu need atraktsioonid väga ei meeldi, aga see on tegelikult ka siukse pika ajalooga piirkond juba seal ringi kruiisida. Sealt edasi investor pro, mis oli, nagu veel mõni Kopenhaageni niimoodi kesklinna kõrval olev piirkond veel mõnda aega tagasi, sihuke kahtlane koht, kus juba prostitutsiooni ja narkootikumide müümist siis see on siis praegu nii-öelda tsentris sitseerunud klient, keldrid, kala, vaestumine eesti keeles ja, ja seal on ise on seal osa, sellest on ka vana myyd Päkinkist ehk siis lihunike ja kalameeste ka kalakaupluste selline ala, mis nüüd on ka taastatud ja tehtud siukseks idülliliseks hipsterite piirkonnaks, aga ikkagi on seal ilus ja, ja nagu äge ja natuke vihkab seda vana teemat ka veel sisse, et õhtuti mõne nurga peal on mingid kahtlased tüübid ja aga muidu Kopenhaagen on väga turvaline ka, et selles mõttes ei tasu karta. Ja sealt läbi restor pro sõites mingi hetk, Me jõuame karsbergi tehase juurde või tähendab vana tehase juurde, et sealt siis tegelikult on, see on nagu niisugune suur linnak, mida nüüd ka arendatakse, tehakse elamu piirkonnaks ja mingid muud avalikud ruumid, et sealt siis kunagi kogu see karsberge impeerium sai alguse ja ja seal on see arhitektuur ja kõik on väga äge, et sinna tasub kindlasti minna, seal on muuseum ja seal uuesti palju ja ja, ja karsberg on jah, selline, see on niisugune üks linna, aga sümboleid või siukseid ägedaid kohti. Ja kui me juba siin nii-öelda maitse vältega, rändame ka, et igaks juhuks põikaks korra veel tagasi jätkame sealt tänavatoidukohalt läbi. Läbi läksime surmanžis peale tuli, mis näiteks, mis tänavatoitu, võiksime sealt näppu võtta. Michal. No seal oli kõik, et alustades Mehhikos Takadest kuni Lähis-Ida teema Hummused Falafeli, et igasuguseid burgereid, no siukseid segusid ja, ja kus on pandud kokku ma ei tea, lihtsalt tasub minna avastada, et seal ongi niimoodi, et sa, mina tõin Ati mingi neli tiiru ennem, kui ma suutsin valida, et ma nüüd võtan selle tänasest, et rohkem kui üks või kaks ampsu ei mahu, aga et aga et valik on nagu meeletud ja eriti mõnus on seal sellisel soojemal ajal nagu praegu juba, et siis seal sealt võtta selle ampsu ja minna õue suure suure kanali äärde ja istuda maha ja lihtsalt hängida, et seal on palju inimesi. Alati niisugune mõnus mõnus õhkkond. Nii. Kuul aga siin karteri juurest tagasi alles, et kindlasti on võimalik kuskil ka mingi teise kanali ääres mingi väike võrukene ära jää, jää siit kohe tahtsin küsida, kas seal ka siis on see käsitööõllede täiega. Seal on täiega üleval, et võib-olla sealt see on osalt isegi tulnud, et, et noh, Taani üldse Kopenhaagen, et kuna neil on selline ajalugu, Kuvuse karsbergi ajalugu siis näiteks karsbergi nad on isegi nende järgi pandud ühe pärmi nimi, mida nad siis seal neil on suur Kansbergi laboratoorium, uurimisasutus, mis siiamaani tegutseb, mis, mis suutis stabiliseerida sellise õlleseenepärmseene ja, ja, ja enamus meie nagu laagreid, mida me joome, tuleb siis nagu tänu sellele seenele, et ja, ja käsitööle teema on, on seal tõesti ülipopulaarne, et hästi kuulus tootja on Mick Keller kes on saanud üle maailma igast autasusid ja neil on päris mitu ägedat paari üle linna kui ja, ja nad tõesti käsi talled on sellised, et mängitakse väga hullude maitsete ja kombinatsioonidega, et ja siis samas kui see ei ole selline tüüpiline hipster, ei taha sinna kelleri õllebaari minna, mis on tihti täis siis tegelikult on neid õllejoomiskohti väga palju ja igasugustele inimestele ja et igaüks leiab enda oma. Aga toidupoest saab ka ju lihtsalt kaasa haarata ja minna mõnda parki parki, on ülipalju, et kui paned, on väga roheline linn. Et selles mõttes julgelt katsetada. Ja seda tehakse politseid ei aita, etas on lubatud inimesed. Targist sillivad, keegi ei pissi. No seal on Essidki, et inimesed vist ma ei, ei tunnistanud küll ühtegi sellist juhtumit, kui ma nüüd mõtlen, siis ma ei mäleta, et sellega võiks mingi probleem olnud, ma arvan, et oleneb, kuidas sa seda nagu lahendada teed selles mõttes. Et, et on nii-öelda kultuurilinnad, kus selliseid asju suudetakse võtta vabalt teha kultuurselt. Kas kuulame selle sõidutšillimise kõrvale järgmise pala? Kuulame kuulame siis ei Sägist vinni, Eiseks on kuuluvus elektroonika, elektroonilise muusika artist ja aga kuna mina ise kuulen taolist muusikat juba, ma ei tea viieteistaastaselt siis on olnud ka selline suur mõjutaja, eriti soovitaks kuulata sellektri tämbjanud Worksi efeksilt, aga täna kuulame pala x tal. Noh, oli selle diood pargis chillitud, magama jäädud, üles ärgatud. Ja nüüd võibki tegelikult probleem olla, et me jõime selles pargis, mis kuulub Frederik sbergi piirkonda. Et tegelikult seal on sellised konservatiivsed inimesed, et äkki äkki ma ei teagi, kas seal tohib, aga et sellega on huvitav, et ma ise elasin Fredrik sbergis. Kusjuures vahemärkusena veel, et Kopenhaagenis on ülikeeruline leida elukohta, nii et ma kokku elasin vist 405. erinevas piirkonnas. Aga freesbergisime, siis olin kõige pikemalt ja, ja selle piirkonnaga on see huvitav lugu, et tegelikult on sihuke autonoomne omavalitsus, et neil on oma linnapea ja ja nemad on nagu päris enklaav on ju, et, et ajalooliselt juba nii olnud, et nad on nagu linn linnas, mis on Euroopas üsna eripärane ja siis see on tegelikult üheksa ruut kilomeetrit, suur, mitte väga suur ala ja, ja need inimesed, kes seal elavad, on gaasilised, rikkamad ja natuke siuksed, uhkemad ja konservatiivsemad ja ja et seal võib tunnetada sellist teistsugust vaibaga, et lihtsalt huvi pärast põigatakse sealt läbi, sest seal sinna jääb Kopenhaageni loomaaed ja veel mõned pargid ja tänavad, nii et ja et sealt siis kruvisime läbi ja lähme natuke ülesse põhja suunas ja jõuame sellisesse piirkonnagu Norre pro. Et see on ka siis selle eelmise üleeelmise vester pro kõrvalt selline kala majastatud piirkond, et veel aastal 2010 oli seal ka siuksed, kahtlased jõudlik tänaval ringi ja narkootikumid ja kõik siuksed asjad, aga siis nüüdseks on siis sellest kujunenud selline uus hipsteri paradiis, kus on hästi palju ägedaid restorane ja ja poode ja kohvikuid, et lihtsalt ka mõnus ringi kõndida ja ennast kostitada. Võib-olla pärast seda õllejoomist astrisse kohvi kollektilisse, mis on vähemalt Taanis väga kuulus kohvi rösti Restla ja kohvipood kohvik et seal saab siis väga kvaliteetset kohvi. Ja, ja selle kõrval on näiteks üks äge surnuaed assistendi semetri, mis tegelikult ei ole nagu eritiska morbiidne surnuaed või et kus inimesed käivad piknikku pidamas ja ta on niisugune nagu teist tüüpi täiest, et mõned kivid on mõnes kohas, aga muidu on hästi palju rohelist ala ja, ja sealt võib isegi keskelt rattaga läbi sõita, et selline, et sinna tasub nagu minna ka niisama olema, et see on rohkem sihuke pargilik koht. Ja siis noore progandis võiks kindlasti minna sööma raamenit, et niisugune nagu raamentu pirru, mis oli minu üks lemmiksöögikoht, et ja sealsamas kohas saab jälle Ühemi Kelleri õlu võtta juurde, sellepärast et selle sama koha ongi teinud seesama keller tootja ja, ja see on nagu lähtud kogu sellest kontseptsioonist, et sama, et sa saad neile oma õlu tehtud selle raamini kõrvale ja seal saab kõhu täis ja siis sealt edasi liikuda kesklinna poole. Ja me jõuame Torre Hallernis, Torre Hallenisse, ja mis on selline kaasaegne turusaal, kus on ka igast ägedaid Taani ja üldiselt selle piirkonna tooteid, juuste lihasid veine ja, ja ka kaugemalt piirkondadest. Et seal saab ennast taas kostitada. Nagu me rääkisime, on see Kopenhaagen ju tuntud seal söögi poolest viimasel ajal, et siis ja et seal ja seal piirkonnas taas lihtsalt ringi sõita ja sinna jäävad ka need kuulsad järved. Kolm suurt järve asub linna keskel. Kunstlikud järved, mingi hetk, mitu, mitu sajandit tagasi juba sinna algselt tehtud, et seal inimesed kasutavad neid järvega palju, jooksevad väga palju inimesi jooksmas Kopenhaagenis, väga tervislikud ja jälle need jalgratturid on igal pool ja, ja seal tasub peatuda ja päikest nautida ja tegelikult üldse Kopenhaagen on hästi palju vett. Ta on ümberringi, et kanaleid ja merd ja need järved, et selline mõnus. Mul on selline praktiline küsimus praegu täpselt kevad käes ja mõnus Aexiti breiki võtta, et kas on mingi vahe ka, kas ma lähen nädalavahetusel või nädala sees, ütleme praegusel praegusel ajal. Ma ei tea, ma kuna ma olin ise pikemalt, siis ilmselt lennupilet võib olla kallim, kui sa võtad. Ma mõtlen just nagu linnapildis, et kui ma lähen sinna parkija, sõidan jalgrattaga ringi ja käin juustuga. Ja nojah, võib-olla isegi oleks, kuna see väljaskäimise söömine seal on nagunii populaarne, et mõnikord mingit restoranil puhul lihtsalt sa ei saanudki nagu eale, et sa ei saa kohti ega mitte midagi, et tegelikult võib-olla isegi mõttekam minna nädala sees, kui võimalik on. Aga samas nagu elu on seal kogu aeg, eriti kui on siukesed ilusamad ilmad juba siis et see on nagu naljakas, et selline niiske külm Skandinaavia linn, mis ta on talvel ja veel võib-olla märtsis midagi muutub selliseks õitsvaks, helge, eks päike selliseks kohaks. Kõik inimesed on väljas, kõik murulapid on hõivatud, tuntud inimesed ujuvad nendel juba mais, seal oli muide soojema, käin ise ka maisi ujumas, arvasin, et hullumeelsed kutsuvad mind kaased mais merre, aga noh, seal on veidi teine kliima ja et selles mõttes rahvast on nagu palju ja elu ja sellist melu. Paneme selle kõige taustaks, nüüd jälle muusikapala. Paneme panemegi sihukese tempoga muusikapala. Seal nimelt Roving, Snow tšarover ja nüüd me tegelikult võime oma meeleoludes minna ka natuke Berliini, kus on siin minu teine suur lemmiklinn, et seal kogu see Klubi teema ja sihuke reivikultuur ja et see siis nagu viitab sellele, et siis võite hakata kiiremalt neid pedaale natukene liigutama. Liis ma küsin enne saate lõppu sultan mõned praktilised küsimused ka, aga ma ikkagi tahan sinna nüüd sellele City preilile minna jalgrattatuurile ja kõike seda saada. Et kus linnaosas mul tasub elada, et olla selle kõige lähedal ja kas tasub elada näiteks mingis hostelis hotellis erby kihis. Ma arvan, et kõige ägedam olekski olla seal norra pros mis on kesklinnas siis veidi põhjas, et ma ise olin ka korduvalt seal just RPM piiga Est mul käisid külalisi ja siis kodus ei saanud olla ja siis olime norra pros, et et seal on ülipalju valikuid ja see on sealt igale poole minna, on kuidagi mõnus ja seal pidevalt elada, et siis õhtul hilja läheb veel kõht tühjaks kujundma saatke Paabivatega nurga pealt ja selline nagu hästi mitmekesine, hästi etniliselt mitmekesine piirkond ja selline nagu huvitav, et, et Norre pro oleks kindlasti see valik ja vestor proo võiks ka olla, kuid ilmselt veidi kallim, aga selles mõttes, et kus ööbida, kindlasti erby embid, soovitan, et ja siis ta ilmselt märkade sellega, et ta niisiis on need korterid on hästi naljakad, et toad on korteris väiksed, vetsud on üli väiksed, nii et ei tasu ära ehmatada, et see on mingisugune ajalooline taak, eritise Norre proo oli ka selline töölisklassi piirkond, et lihtsalt mets on umbes meeter korda meeter suur vannituba, vannituba et jah, et selles mõttes mingit ülisuurt luksust ei maksa oodata, aga kindlasti sihuksed, eripärased, autentsed, kohad, et soovitan. Lähemale päris elule, mälule jah, aga mitu päeva on piisav, et noh, okei, et Sinaadid mitu kuud ma ei hakka nagu see on selge, et mida rohkem oled, seda rohkem sa saad linnakihte avada ja süviti minna, aga ütleme ikkagi võtaks nagu City preidina lihtsalt, et oh, kevad käes, lähen paariks päevaks Stahli. No. Tekib mingi neli, siuke pikk nädalavahetus, võiks ikka, jah, jah. Et kui ja tasub kindlalt, siis võta ratas, kuigi ühistransport on ka väga hea ja lihtsalt rattaga jõuab. Tegelikult ta ei ole nii suur linn, et sa jõuad rattaga kõik need piirkonnad läbi käia, megi isegi käisime jalatalvel, nagu ma ei tea, tegime terve tiiru peale nagu ühe päevaga põhimõtteliselt sihukestesse põhipiirkondadesse. Väga kuul keskendume korra siis enne enne lõppu veel maitsemeelele ka sinu jaoks Taanist sai siis alguses või kinnistusse korilase teema ja siia sa võtsid kaevule maitsmiseks paar pudelit seene vedelikku kaasa, et räägime korra sellest. Korilase farmenteerimine ehk hävitamine, et see jah sama Nordiks suudlevad, millest me alguses siis alustasime et nende jaoks veel need põhimärksõnad ongi Ferementeerimine, Ferementeerimiseni praktikani meetodid ja ja üldse nagu taimede ja selliste vähem hinnatud taimede väärtustamine, et tegelikult seesama uid inglise keeles või umbrohi eesti keeles, nii et selle tihti on see, kuidas me toitu vaatame. Hindamine on ka keeles kinni, on ju, et et võib-olla need on hoopis. Metsataimed, või, või näiteks CVd, võib-olla PC vetsite tulevikus, onju, et oleneb, kuidas sellest rääkida. Et sealt jah sai, juurutasin seda huvi. Hakkasin seal muuhulgas teeseent proovima ja, ja mässasin veel igasuguste puulehtede, fermenteerimise ja, ja muu sellisega ja siis teen selle hui ja praktika nagu endaga kaasa Eestisse, et siis nüüd ma tegelengi sellega, et katsetan ja varastan mõnda restorani nende toodetega ja, ja liigun selle suunas, et lihtsalt propageerida seda, et inimesed ärge ostke Itaalia rukolatvaid, minge metsa ja korjake endale kauss salatit varsti juba saab ja, ja et lihtsalt kogu see tundke paremini oma loodust ja söödavat loodust ja seda söödavat potentsiaali, mis meie ümber on, et isegi linnakeskkonnas võib leiduda mõni naadike tegelikult suhu pista, kui ei ole just Narva maantee äärest korjatud, et et see on lahe seal Kopenhaagenist ka seda paljud need restoranid, kellest me alguses rääkisime, propageerivad, et, et korilusi isegi linna korilus, et see on, see on asi, mida võiks praktiseerida. Mis saaks olla kaunim mõte saate lõpetamiseks, kui see, et maitsemeelega saab rännata ka veel siinsamas oma kodumaa metsades, täpselt aitäh sulle, Liis Tuulberg, aitäh tulemast saatesse ja selle selle rännaku eest. Kopenhaageni maitsemaastikel. Saade reispass, värske, vaba on raadio kaks nime Nivaatsepterkin. Aitäh, et meid kuulasite järgmisel pühapäeval jälle. Ning lõpetuseks tõi Liis Tuulberg kaasa Eesti korilase temaatikaga hästi sobiva laulu. Siit tuleb Sven Grünbergi kuulus naksitralli lugu.
