Üks. Reisi Maarika noomima rännakust raadioeetris. Vahelduseks meie Kariibi reisidele olen täna ette võtnud saatekülalistega ar teekonna, mis viib meid selle maailma jaoks kõige kaugemasse punkti. Tänases saates vahetame oma Kuuba Libre pitsikese viina vastu. Mahlased Puuviljad, Icravastu mangroovisalude pangalaud Rust, chowcade ja korallpurust valge liiva lume vastu. Me reisime tõesti kõige kaugemasse nurka, kuhu siit Eestist mööda maismaad on võimalik minna. Kuid ega see ei ole lihtne, sest sinna tegelikult ei vii mitte ühtegi teed. Aastani 1990 ei pääsenud sinna näiteks ükski välisriigi kodanik, sest tegemist oli tähtsa militaarpiirkonnaga. Selleks kohaks on Kamtšatka. Vene keeles on väljend Kamtšatka istumas, mis tähendab istumist kõige tagumises reas eemale õpetaja valvsa pilgust. Ja tõesti Kamtšatka isoleeritumaid ja kaugemaid Venemaakohtasid eemal Moskva pilgu alt. Seega kõik väljendid, kus kasutatakse sõnakam chat, ka viitavad millegile kaugele ja eraldatusele. Tänapäeval on need sidemed küll natukene paremaks läinud ja sellest annavad tunnistust ka meie tänase saatekülaliste Allani Tracy külaskäik sellesse metsikusse kaugesse piirkonda. Turism tungib aina kaugematesse kohtadesse ja nagu reisipalaviku saadegi avastab järjest uusi meeleolukaid kohti meie planeedil millest me tegelikult suurt midagi ei tea. Tänane reisipalavikusaade läheb siis sellisesse vahvasse kohta, mis asub Eestist, ütleme, väga-väga kaugel. Ja kui ma siin eelmisel nädalal olen teid raadioeetri vahendusel viinud igasugustesse erinevatesse palmisaartele peamiselt Kariibi meres, siis lubasin ka eelmine nädalat. Viin teid täna kuskile huvitavasse lumerohkesse kohta ja meil on täna külas Allan ja raki. Ja mehed on käinud sellises kohas. Seda ma küsima kohe, kui pikalt sellises vahvas kohas nagu Kamtšatka poolsaar. Allan telerakki, tere, tervist. Mis koht see selline Kamtšatka on, et me, mina tegin esimest korda rääkisin siis minu jaoks oli Kamtšatka kuskil kaugel ja la tšuktši maa või sihuke lund täis Venemaa perifeeria, mis koht ja kus kohas Kamtšatka, Kamtšatka poolsaar Venemaal, mis asub täiesti Venemaa teises servas, meie juures, siit eestist võttes. Ta on Greenwichi meridiaani, tasub 12 tunni kaugusel, et sealt algab tegelikult päev, nagu me teame, päike tõuseb idast ja poolsaar, Kamtšatka poolsaar ja Kamtšatka poolsaarekeskus on siis Petro Pavlov, Kamtšatka rektor, Venemaa osa ikkagi vene sinna nagu ühtegi teed ei lähe, Kamtšatka, lähed sinna, et see on maailmas siis suuruselt teine linn. Esimene linn on Peruus ja see on siis Petropaloscan teinud linn, kuhu saab ainult siis lennu- või laevaühendusega, et sinna ühtegi teed ei lähe. Ehk siis teine, suuruselt teine linn, kuhu mitte ühtegi ideed ei lähe jah, just nimelt nagu muust tsivilisatsioonist nii-öelda okei, ta on nagu poolsaare moodi saar. Väga lahe, aga miks sina teed ei lähe, mis, mis? No ilmselt ei ole ehitatud, et siin on nagunii pikk maa, et läbi Siberi Siberisse sinna küll lähevad teed, aga sealt edasi pole ehitatud. Kas ta on ju trump Peterburist on ta 12000 kilomeetrit. Okei, linnulennult, ühesõnaga täiesti teises, teises otsas. Täpselt, miks te läksite siuksesse kohta kuhugi ühtegi teen isegi vii, mis see idee oli, mis teid sinna viis lumelaud käisime lumelauda sõitmas seal ja ta on maailmas üks taskukohasemaid kohti, kus saab heli pordinguta helipordiga, mis helikopterit kasutatakse tõstuki asemel. Ja, ja selle tulemusena saab siis sõita sellistel nõlvadel, kuhu kunagi siukseid kohti on maailmas veel, aga Kamtšatka on nagu üks väheseid kohti, kus saab mäest alla sõita ja vaadata ookeanit samal ajal oo, väga lahe. Ja sõidetakse seal siis vulkaanide peal põhiliselt, et need on seal mingi paarituhandesed, mäed, kõige kõrgem on 4700 midagi. See on suht kõrge. Aga milline on see, mis seal toimub? Minu jaoks on, et Kamtšatka ongi nüüd mäed, lumised mäed ja mitte midagi. See oli üks linn, kujutage TTV, kirjeldage seda, kui inimene läheb nüüd sinna kohale, et mis seal toimub, milline on see pilt, mis avaneb pilte, esmapilgul on väga niisugune trööstitu, et majad ja onnid ja kuurid on noh, kõikvõimalikust materjalist kokku klopsitud, umbes niisugune pilt avaneb, meil võib olla lennuvälja taga enne et noh, see on väljaspool linnasid, et linnades on ikkagi siuksed paneelmajad, mis on muidugi kordades hullemad kui meil, aga aga On ka uuemaid ehitisi natukene. No kõigepealt, kui alustada lennujaamast lennujaamast astud välja nagu bussijaamast, noh seal ei ole mingisugust turvakontrolli, mingid kotid nurka visatud, otsivad enda koti sealt välja. Ja pilt on selline suht niisugune nagu Allan ütles, suht röstitud. Et siuksed, rushovkad, hüpi, majad, nendest on siis ehitatud igasuguseid kaubanduskeskusi, hotelle, sest inimesed kolivad sealt ära. Miks tööpuudus sealgi ja et pole midagi teha, noored tahavad kõik sealt ära, et kipuvad, näevad ikka elu elus seal on noh, suhteliselt vaikne ikkagi. Et siin kui numbritest rääkida, siis 89. aastal elas seal 270000 inimest Petra, Paulaski ja 2002. aastal 200000 inimest. Et rahvaarv seal väheneb. Et sinna juurde, et see nendest kortermajadest tehakse neid kaubanduskeskuseid, siis on nagu niimoodi, et kui lähed näiteks pesuosakonda, siis lähed järgmisse kohta, lihtsalt. Ongi nii, täpselt nii ongi kortermaja kortermaja on jah, või astud järgmisse tuppa, et lahlad panka järgmisse tuppa. Ja Petro Paulos on siis kohalik pealin keskuse, mis see endast kujutab? Petro Pavlaski õige nimetas Petropalos Kamtšatka, sest et Venemaal on veel üks Petrov Pavlov ja seda siis täpsustatakse. See on niisugune pikk soolikas mere kaldal nagu et seal on hea orienteeruda selles suhtes, et ta on mööda mere äärt, laiub, et seal eksida on nagu keeruline. Ja meie elasime, elasime ühes siukses kastiinitsas, mis on siis sihukesest viiekordsest majast ehitatud. Täiesti niisugune mõnus sihukene retro värk. Ja noh, kuna meil on seal päris ägedad partnerid seal kohapeal, siis siis meil oli iga iga hommikul oli meil transfer vastas ja siis me otsustasime, et mis me siis teeme ära, kuhu sõidame, partnerid tähendab siis, mis kohalikud reisikorraldajad sealt kes aitasid meil helikopterit orgunnida ja, ja noh, ka meie transpordi liikumise seal orgu endiselt, kuna seal ühest punktist teise suhteliselt busse ega ronge ja midagi sihukest seal eriti jah, et ega Venemaal niimoodi ei ole, et sa lähed helikopteribaasi, ütled, et ma tahaks nüüd lennata sellega nii need asjad seal ei käi, seal käivad need asjad ikka tutvuste ja suhete kaudu, et seda, seda seal organiseerida, on korralik tegemine. Et mis veel nagu esmapilgul kohe esimene asi silma hakkas, et meiegi istusime autosse, millel oli, on ju parempoolne rool siis ja siis vaatasime, et kõik vastupidavad on ka parempoolsed ja siis küsisin, et mis värk on? Liiklus on nagu õige, õieti ka meil on ja, ja asi on, sellest toovad Jaapanist autosid nagu meie teeme Saksamaalt, siis nemad tassivad Jaapanis ja nad ütlesid, et Žiguli on niimoodi, et kogu aeg auto Allaine. Aga et selle jaapanlastega sõidad nagu aastaid ja ei pea olema üldse muret, on Jaapani ei ole eriti kaugele. Jah, see on väga lähedal, jah. Oskate rääkida midagi Kamtšatka ajaloo kohta ka? Petropavlovski kohta oskaks niipalju öelda, et seda, selle avastas üks vene maadeuurija selle koha, seal, selle koha peering ja tema pani selle Petropaablaskile nime oma kahe laeva järgi. Ükse BTW teener, Paul. Ja see laeva niisugune kujutis on ka selle linna sümbol. Aga noh, Kamtšatka poolsaar seal on kokku, on, mis sa oled 60 vulkaanide jah, et ta on täiesti vulkaaniline piirkond. Nendest vulkaanide eest on 29 olid aktiivsed, 29 aktiivsed ja, ja nendest 19 on kantud Unesco maailmapärandi nimekirja. Et tegelikult on loodus seal hästi ürgne, seal on palju, vala karusid, käärestikulised, jõed, kus saab räästingut teha ja noh, ta on tegelikult vabadusele pääseb ligi. Ainult noh, ütleme nii, et leid nagu sa selliseid teid sellised ei ole. Aktiivne vulkaan tähendab siis täpselt mida, kas te nägite ka ütleme, mingit nihukest purset ka? Purset küll tossav tossav ja seal selle Pablaskit ümbritseb kolm vulkaani on seal kohe kõrval ja seal on ikka niimoodi, et lumi on ka must, täitsa tuhk nagu teatadegacy, millal viimati mingi kõvem pauk käis seal või on, NATO-s on juba viimased mingit kõva pauku küll, ei uurinud seda ja mis, mis saab? Petropaluskisse veel oli äge. Käisime neid merilõvisid vaatamas nagu ta oli, mis seal täpselt oli, et seal on vana kalakombinaat, mis on maha jäetud, seisma jäänud, nii-öelda pankrotti läinud on, ja siis mingid mõned aastad tagasi siis mitte väga ammu tuli kõigepealt esimene merilõvi sinna ja, ja siis veetis ühe hooaja nagu seal tuli sinna Poolast tuli vahepeal siis läks minema ja järgmine aasta juba tuli juba mitu tükki neid ja nüüd on terve koloonia neid seal mingi 50 tükki ja vana kalasadamakai peal kai peal elavad seal ja kui te kujutate ette merilõvi, mis kaalub üle tonni aine, see on siukene lahmakas loob ja siis seal mingi möirgab ligi 30 tükkida ühe väikse siukse kai peale ja suuta või auravad nagu. Ja, ja siis vahepeal sulpsatab mõni sihuke mürakas veterinaarlinnas siis linna täiesti ja see on maailmas on vist nad ise ütles seal sebis, Stahli ütles, et mingi viis kohta vist on, kus nad, need loomad elavad nagu inimeste vahetus läheduses. Et Vladivostokis vist on ja kuskil USAs ja et see, see on jah, kõva vaatepilt, selline loodusevõimelisus kuigi jah, algselt kui nad ütlesid, et lähme merilõvisid, vaatame, siis me kujutasime ette, et siuksed, ilusad loomakesed rannal lebavad kivide vahel ja nimelt püherdamine viidi kuskile trööstitus raua ja betooni siuks vraki vahele, kes nüüd seal siis seal nagu elasid, seal oli nagu niisugune mõnus kontrast. Te mõlemad olete seotud sellise asjaga nagu seikluskliinik, mida see seiklus, kliinikal, seiklus, kliini seikluskliinik viiski, teed sinna Kamtšatka, sain aru, seikluskliinik on reise korraldav ettevõte ja tegelikult ta korraldab seiklusreise ehk et need reisid on siis väikestes gruppides, et oleks lihtne seigelda. Mõne reisi maksimumgrupi suurus on 12, see tähendaks näiteks kolm taksotäit inimesi on ju, et oleks lihtne, hästi kiirelt võimalik ümber organiseeruda ja reiside põhimõte on see, et on, tead reisi algus, reisi lõpp ja vaheetapid. Aga kuidas need saavutatakse, see otsitakse, siis leitakse koha peal. Noh, eesmärk ongi see, et, et oleks täiesti vastandpaketireisidele. Et oleks taskukohasem odavam jäätraks action käis kogu aeg. Ja reisisihtkohad on sellised sihtkohad, kuhu mitte keegi reisikorraldajad ja Kamtšatka on üks neist tegelikult no absoluutselt. Nonii. Meie reisipalavikusaade on seekord siis kaugel, kaugel Kamtšatka all ja meil on külas Allan ja rakki, kes siis oma seikluse reisi seal läbi viisid. Kamtšatka on Venemaa osa, kuidas on seal rahvustega, et lugesin, et seal on päris palju olnud kunagi erinevatest ma ei oska öelda, etniliste gruppidest või hõimudest inimesi, aga kuidas praeguseks on, on seal ainult venelased järgi jäänud? No praeguseks on jah, on kohalike põliselanikke on ainult 10 protsenti umbes järgi jäänud, et kuskil 13000 ringis, et need korjakid, kes omakorda Eestis jagunevad kolmeks, et kes elavad lõunas kesk ja põhjaosas. Aga siis üheksa protsenti on jah venelased või siis nagu meile silma jäi, nagu olid erinevad siit liiduvabariikide kodanikud kes olid Aserbaidžaani ja grusiinid ja kasahh ja noh, igasugused ka eestlasi, eestlase elab ka seal. Nojah, kuigi nad on juba ilmselt venestunud, et kuskil šašlõkibaaris või kus me siis sõime enne siis riietehoiu tädi, et te olete Eestist vä, et kuulge, et ma olen ka Eestis tegelikult on ju, et mu vanaema tuli Eestist siia, teadis mõnda sõna ka. Aga missugune Kesk-Aasia inimene, kes on harjunud kuskil soojas elama, granaatõuna lutsutama, et mida ta sinna Kamtšatka segu tegema läinud, siis on ta saadetud, ilmselt on ta vene ajal jah, kuidagi saadetud komandeeritud sinna. Ta on Kamtšatka, on ju teatavasti Venemaa kõige suurem allveelaevade sõjaväeallveelaevade baas asub seatkal ja eks need inimesed on seal militaarse siis minevikuga paljuski. Kuna sealt põlisrahvast on nii vähe nagu Allan ütles, siis siis need inimesed on hästi seltsi sõbralikud, sest et need põliselanikud siis ei üldse üldse need inimesed seal. Et kui me küsisime nagu ööelu kohta ööklubide kohta, et mis te arvate, et kas tasub minna. Muidugi peetakse kahe käega vastu seal, et et kohalikud tüdrukud unistavad sellest, et tuleb sugune prints välismaal prints Ta võtab ära. Aga need korjakid, need 10 protsenti olid korjakida. Kas nendega puutusid? Teadlikult küll mitte nagu ei näinud, kas ilmselt nad on siuksed natukene pilusilmsed ja, või noh, niisugused teistsugused. Aga seal on ka hästi palju, Korealisi elab seal noh, kas nüüd hästi palju, aga igatahes nüüd on naine, et selles suhtes nagu ei osanud neid eristada, et kes on kes. Nii et iseloomustamaks ühte Kamtšatka elanikku, siis on niisugune tüüpiline lahke Venemaa venelane. Just me käisime siis aasta aega oli, peale seda meie aprillisündmusi oli, möödusin. Me mõtlesime, kuidas see mõjub. Sellepärast et me ju oleme meediast kuulnud, et Kamtšatka oli näiteks esimene pood, kes pärast seda krahvi tõmbas Eesti kaubad sealt müügilt. Nii jah, ja siis ma mõtlesin, et noh, see info üldse nii kiiresti sinna, nii kaugele. No vot ei tea, aga see oli mingi erusõjaväelase, mingi kaubanduskett korjas kõik sealt Eesti kaubad maha, igatahes ja siis ma mõtlesin, et võib-olla on kogu saare selline suhtumine. Algselt uurisime, on ju. Ja ei mõned isegi ei teadnud, kes või mis Eesti üldsegi on ja üks niisugune tinahammastega taksojuht tõesti seal on ju, see hakkas ise rääkima, küsis eestistenio. Ahah, ütles, et teie-meie omadel on seal paha ikka küsinud, mis seal paha on. Ametlik viidi minema. Surnuaeda mõtlesin, et kas ikka on paha? Oli kinni oma asjad, aga noh, üldiselt kõikidel nendel seiklusreisidel on meil üks kindel reegel, et, et me ei aru nagu poliitilisi teemasid. Et sellised asjad leiame alati lahus, üks on poliitika ja teine on sport, et noh, neid asju sport või seiklemine või, või turism, onju, et pole mõtet miksida. Te räägite vene keelt vabalt. Ka Kamtšatka räägitud vene keel erineb mingil määral näiteks muust vene keelest erine küll vähemalt meie, küll sellest aru ei saa. Korralik vene keeles. Rääkisin, et inimestele seda, mida nad teevad seal, kus nad töötavad. Mida nad teevad vabal ajal, kõigepealt ma küsisingi esimesel päeval kohe, et kui ma vaatasin neid samamoodi neid mahajäetud igasuguseid tehaseid, neid küsisin, et noh, et millega siin tegeletakse, siis meie see nii-öelda partner seal ütles, et et ta ei saa isegi aru, millega nad tegelevad, läinud et tema on näiteks, oli hariduselt geoloog, on ju, aga nüüd tegeleb siuksesse reisiäri või noh, turismiga turismindus on väga oluline. Ütleme siis majandusharu seal. Sest seal on suvel on tegelikult hooaeg ja, ja see meie meie partner ütles, et noh, tegelikult talvel neil ei olegi nagu eriti seal midagi teha ka nende turismiäris on, aga suvel ütles, et seal voorivad tulevad venemaalased siseturism on hästi-hästi tugev ja käivad seal kala püüdmas karujahil. Siis on seal hästi palju neid soojaallikaid, kuna see on maaliline piirkond, siis on nad iga päev viisid meid erinevasse peale, lume lauatamist on hea minna sooja vette, ligunema ja tervendamine ja ütlesid, et seal on üle 20 neid, et erinevate mõjudega ja erinevad, noh, need on, kõik, veed on seal analüüsitud ja need, need kaardid on seina peal, see on kõik nagu kontrollitud. Teine majandusharu on kindlasti kalapüük seal. Et sellega tegelevad põhiliselt kalapüük ja siis Kamtšatka on tegelikult täiesti Venemaa, ütleme siis kõige idapoolsemaid piire ongi, et kuidas, kas niisugune militaarne olukord on ka seal väga, et on seal suurte kahuritega piirivalvur mehed ja ütlevad pärast kella kuut ei tohi seal ma tea ranna äärde minna ja nendes piirkondades Meie liikusime seda küll ei olnud, ühe korra. Me pidime ootama helikopteriga lendamist paar tundi, sellepärast et kuskil polügoon jäi vahele ja siis seal paugutati, et et siis kui paugud ära lõppes, siis me võisime lennata, aga see oli ainukene kokkupuude meil sõjaväega. Aga muidu, kui kui seal tahad nagu ringi liikuda iseseisvalt, et siis siis on ikka parem, kui on mingi kohalik inimene kaasas, et miks seal on suletud piirkond, leto piiritsoon nagu jah, et seal on võimalik osta mingi luba, mis maksis vist mingi 2000 rublalist väelile. Aga noh, ütleme ütlesid, et võib minna ka ilma loata taimed nendele sõduritele saad anda nagu 500 rutsi on jah. Aga noh, see pole teada, mitu korda sind kinni peetakse, et see võib olla odavam, aga võib-olla võib minna kallimaks kui ohutu on Kamtšatka all, ütleme siis Petropagrovskis olla, liikuda, elada väga-väga ohutu, et seal on, küsisime kuritegevuse kohta, ütlesid, et noh, ainult pisihuligaansuse tan seal, kuna sealt ei lähe teed välja ühtegi ega midagi, seal pole kuhugi põgeneda. Et sul pole mõtet pätti teha, sind saadakse uniga, varastada pole mõtet, tõstad ühest hunnikust teise ikkagi tahaks kuidagi endale pilti manada ette sellest Petrobablaskist, et kuidas seal ühtegi teed siis kuhugi ei lähe, mis seal ümber on siis vulkaanid vä? Ei noh, teesid läheb, aga, aga noh, neid enam eriti kaugele. Nagu jah, nad ei lähe sealt, nad lähevad kuskil poole saare peale võib-olla, või kuskile niimoodi. 600 kilti vist oli kõige kaugem teie Otskuma kuskilt meeles on õieti, aga. Jah, need sõiduvahendid ongi siuksed, džiibid või siis veneaegsed Uuessid ja siuksed, maasturid. Tar nagu siis on see neli korda neli, on seal täiesti, ma arvan, võiks öelda, et vältimatu selles mõttes, et sa võid Petrobavlaskis elada ja sõita ka tavalise autoga, aga aga noh, üldiselt on need teed nagu võib-olla nagu me oleme näinud, et nagu need Venemaa teed on. Tulles tagasi inimeste juurde, siis veel tavaliselt sellistes kohtades on elavad tavalised inimesed oma igapäevaelu ja siis on, ütleme, siuksed kohalikud nii-öelda jutumärkides ülemused, kes alati võtavad sind vastu ootele tule minu juurde, kellel on nii-öelda siis küladega uhkem maja ja kõige võimsama mootoriga džiip, et kas sellist asja oli seal ka märgata. Kusjuures ei pannudki tähele siukest asja, et kõik olid sihukesed, tundusid siuksed võrdsed ja, ja hästi sihukesed rahulikud, laia, mis nagu ei olnud, kohalikku krut hoida ei paistnud ja võib-olla võib-olla kindlasti oli, jäi nii, et see on ikkagi ju noh Venemaa ja, ja aga aga silma silma ei hakanud küll sihukest jah, et klubides ja nimelt, kus me käisime, seal oli ka ka väga-väga rahul ta tahakski selle klubide kohta, et ennem mainisid ära karaktisin, et võtavad avasüli siin tööklubis vastu, et kas kohalikud käivad ka kõvasti pidutsemas ja, ja käisite te ise ka ööklubides, siis käisime ikka jah, mõned korrad ikka käisime. Et, et ööklubides samamoodi küsisime alguses oma kontsaka sõprade käest, kuidas seal on, kes seal käivad, seal ütles, et seal käivad põhiliselt naised, et mehed joovad kodus viinale või mugavas kodus niisama, et aga ei, ikka mehi oli ka ikka klubides. Ja tundub nii, et ülemaailmselt on kolmapäev, on niisugune pidutsemist. Esmaspäeval läksime klubisse ausalt, klubi oli täis raha. Et naistel oli seal tasuta sissetuleku pärit nagu meilgi ja ja see klubi, kus me käisime, selle nimi oli sport paar. Ja seal oli, ta oli neljakorrusele viimasel korrusel sai lihtsalt chillida vesi, jälle niisugune viiekordne maja või, või neljakordne ma ei, see oli nagu teistmoodi. Ja esimesel korrusel oli tantsusaal paarid, teisel korrusel oli ka tantsusaal valge teise muusikalise muusikaga, kolmandal said Vene piljardit mängida suured piljardilauad. Ja neljandal korrusel oli siis selline chill ruum, kus said vesipiipu tõmmata. Et suur kompleksne oli meil kodukohvik. Reisipalavikusaade on siis täna Kamtšatka all lund täis Kamtšatka ilmselt, sest te käisite seal ju põhimõtteliselt lumelauda sõitmas. Meil on stuudios külas Allani rakki. Te rääkisite sellest seikluskliinikust, et see on vahva ja ütleme siis ettevõtmine, mis viib sind kuskile kohta, kus tavaliselt ei satu ja paneb siin plaani paika punktist A punkti B, aga mis teie punkt A, mis DVB, mis on vahepeal juhtus? No meil oli seltskonnas siis 14 laudurit, tingimus oli see, et peab tundma ennast kindlalt. Krukisid me kaasa ei võtnud, sest et helipoording ütleme helgi helis Kiiene, et see nõuab suuremaid oskusi. Laius natuke korraks heli skii ka, et inimesed, kes ei tea, et kuidas see täpselt käib. Niimoodi, et helikopteris on sõjaväeline kord kindla süsteemiga kindlas järjekorrast minnakse sisse kindlas järjekorras tullakse välja. Sisse minemine on selline rahulikum, et pannakse oma lauad niimoodi jalgadeta maha, sinna Elikasse mahub 16 inimest. Et ta on niisugune päris suur. Ja need vene, need helikopterid, neid on toodetud maailmas kõige rohkem. Mis need on Miigid või nii, kaheksanda, nii 800. Ja välja tulemine on nagu hästi nagu niisugune kiire, sest Elikas taandu tipus ära, vaid paneb ainult jala, paneb niimoodi vastu mäge vastu mäge ja sisu on täislaksuga tuleksid välja joosta niimoodi järjekorras ja ei tohi allikast kaugele minna, sest et kaugel peksab tuul, saab olema tiivikut tal täpselt. Ja siis laud kõhu alla, nägu maha, onju ja, ja siis, kui ellikas ära lendab, siis tõustakse alles üles. Põhjus on see, et kui sul see tuulajaga laut käest minema, lenda, vaheline siis säuga Ghana siis saab siis jalgsi alla, siis tuleb helikes, võtab su peale, et siis niimoodi ja siis on giidid ütleme helikopterijuhiks Venemaal nii lihtsalt ei saa, et need on kõrgharidusega sõjaväelased. Ja meil oli üks Elika juht. Allan teab seda lugu täpsemalt, jah, ühel päeval Meline erineval päeval erinevaid helikopter juhile, aga üks päev oli meil, kes tegi meil päris siukseid, huvitavaid trikke seal nagu sihukseid, mis võttis seest õõnsaks. Aga siis nagu rahustuseks öelda, et ta on nagu kõige profim, sõime siin, et tal on ainukesena öösel lendamise luba. Et ennem oli neid kaks olnud, aga siis üks oli läinud purjus peaga öösel sõitma. Nii nagu üks järgi läks sõitvale ühesõnaga kopteritrikki ta tegi siis, mis meile. Nonii, siukseid tükke sõitis ümber mäe, nagu filmidest saab neid sõjaväekopterid lendavad tagumise otsa tõstavad üles siis niimoodi et rahvas karjus meil igatahes koptereid. Et tegelikult noh, me oleme ennemgi käinud Elbruse sõitmas sedasama helikopteritega, aga et seal oli nagu selles suhtes rahulikum, et Kamtšatka oli see helikopterisõit oli nagu hullem, kui kui muidu mõtled, et mäe peal, et noh, et võib midagi juhtuda, et seal mõtlesid ikka, et saaks kopteriga ilusti sõidetud mäe peal, siis olid, siis tundsid ennast kindlalt kui kopterist välja ja siis süsteem on siis selline, et giidide vahel sõidetakse nii, et giid ütleb. Kas sõidad ükshaaval, tuleta, Sa võid sõita kuni esimese giidini, mitte temast edasi. Kas tuled ükshaaval või võite, kõik koos sõitvad giid ütleb nagu sa sõidad kahe giidi vahel ja neil on omavahel raadioside. Et esimene giid ütleb teisele, et vat nüüd lase ükshaaval või, või laseb punt koos, onju. Viimasena tuleb siis viimanegi ja Venemaal saab Kamtšatka saab giidiks. Mitte nii, et sa lähed sinna ja ütled, et Nathan giidiks saada, vaid sind kutsutakse. Et sa tunned mägesid, sa oled käinud sõitmas, neil on veel giidimärgid, on täitsa rinnas siuksed nad sherifi märksa rifimärgid investeeritud nagu vennad ja hästi-hästi respekteeritud, aga abi kiitke täna sõidab, see on, see on niisugune noh, ka hea sõitja, aga ta ei ole siis nagu atesteeritud. Ja siis, kui sa nagu mingi jamaga hakkama saad, siis sind visatakse sellest nii-öelda giidiühingust välja ja sa ei saa enam kunagi selleks. Ja noh, see saamine just sinna, et just seal Venemaal või siis hakanud Sakala oli nii, et sind soovitataks või kutsutakse, on ju mujal maailmas, sa pead ilmselt tegema nagu mingeid eksamil, et igaüks võib saada, aga seal Venemaal ei, ei saa saada vähemalt Kamtšatka põhiline oht, mis siis on laviinioht, eks, et nagu seal frii Raidis on. Et loomulikult on kõigil peal laviini Piipparid Nad on lülitatud siis oote seisu ja kui peaks laviin tulema laviini alla jääma, on ju keegi siis teised, kes ei jäänud, nemad lükkavad siis oma laviini piipar otsingu, seisad seal, on niisugune nuppe all hästi lihtne ja siis kindla süsteemi järgi hakatakse seda läbi kammima ja siis sondidega torgitakse, läbi lume tuntakse, kui on inimene all, siis kaevatakse välja labidatega. Ühesõnaga see must stsenaarium, aga kõik need teadmised tuleb võtta nagu omaks just sellepärast, et seda ei juhtuks. Teie me lasime ka seal paar laviini lahti niimoodi, et et see, see tunne on nagu inimestel päris nagu õõvastavat kus nad tegelikult ei saa mitte midagi teha. Sa oled seal selle laviini sees nagu sealt välja sõita, ta kannab sind nagu edasetata, esimene päev, mil anti nagu niisugune mitte väga hea giid, Ta oli võib-olla hästi professionaalne, aga ta oli ise veel samal ajal FSB major nagu. Ja see oli niisugune paras füürer, pani ta tal nagu security või niisugune värk täiesti puudus, ta pani oma päikseprillid pini ette, palja peaga veel sõitis suuskadega lükkas hoo sisse, pani mäest alla, kuidagi ütlenud. Vend kadus, nüüd vaatasime okei, Venemaal käibki nii see asi, nii et me peame ise enda eest seisma. Ja tegelikult siis siis meil juhtus ka üks õnnetus, kaks tükki sõitsid kokku. Ja meil oli ka paar Soome, Soome Trieri Haiderit oli nagu meil seltskonnas ja siis üks Soome, kuid sai kõvasti vigastada. Sõitsid ühe tüdrukuga kokku, tüdruk sai peapõrutuse, mis algul tundus päris õudne, aga pärast tuli välja, et ei olnudki nii hull, aga kutil oli õlg liigesest väljas. Ja tal oli, tal oli vana vigastus. Ja siis see giid ütles muidugi, et, et ah, mis ei sõidagi. Survad sõita, sõidame veel, noh, eks sain, saab ju rahaga nende laskumise pealt teine. Aga ei siis näiteks kaks tükki veel. Õlg õlg liigesest välja, kuigi see soome pikele õlg väljas oli ikka sõita, aga tüdrukul, kellel oli pea parates, siis noh, ka mälu oli ikka läinud on ja siis me ikka sõitsime linna, rattasõit sellepärast kokku, et nad üks oli nagu regular ehk et sõitis vasak jalg ees ja teine oli Cupi, eks sõitis paremale ja nad sõitsid selgapidi kokku. Nad ei näinud. Ka need hoog oli päris suur, sest et need kukkumise jäljed olid siukene kaheksa meetri vahele. Et inimene oli päris kõvasti nagu põrkan viisid linnahaiglasse, et ennem siin Eedeevaliselt natukene itsitasite haigla kohta, et mis, mis seal juhtus. Haiglas oli siis elav järjekord, kuna oli vist nädalavahetus ja siis oli niisugune kiirabi vastuvõtt, osad inimesed läksid siis selle soomlasega ühe, kuna tal oli teine vigastus, aine läksid sinna kirurgi juurde ja siis meie läksime tüdruku, kellel pea protselil läksime siis sinna teise osakonda, siis ootasime seal päris tükk aega päris tükk aega, aga noh, kindlustused on ju, et noh, on olemas kellan ja saime siin arsti jutule, ütles, et noh, meil kõik kindlustused, nad hakkasid naerma, onju, et noh, et mis kindlustus ikka ained, umbes, et nad ei tea, kindlustus midagi, et et noh, neil on nagu tasuta kõik arstiabi või niimoodi, aga noh, nagu räägitakse Venemaa kohta jutte, et seal nagu et saadamegi tarkust kui abi või tähelepanu, et selle pealt maksma kõvasti. Meie saime oma peapildid ära tehtud, et me ei pidanud midagi maksma ja öeldi, et kõik on korras, kirjutasingi rohud välja, aga siis sellel soomekotil proovitakse ka isiklikult paika tõmmata, et kuskil täiesti keldriruumis, kus torud olid laes umbes tilkuvad niisugune täitsa päris õudses ruumist, aga noh, muidugi Venemaa arstid, nad on ikka tasemel selles mõttes, et Venemaa nagu see meditsiinisüsteem nagu noh, doktoriteks õpetamise uuesti hästi nagu, kui inimesel et kaks meest proovisid seda kätt paika tõmmata niimoodi, et jalg oli umbes rinna peal ja tõmmati täie jõuga seda kätt ja ei saanud seda paika. Ja siis öeldi, et kas teeme siin operatsiooni või lendad koju operatsioonile ja siis muidugi valis selle kojumineku variandi. Aga siis siis küsiti sellelt arstilt, et noh, et kui nüüd Brüssel hullemaks läheb või hakkab valus on ja mis saab, on ju, et kes siis kuhu helistada, kes kohale tuleb või midagi siis vaadetrollina katse? Et ei, et siis noh, siis tulge siia, ehtne. Aga siis libistati 1000 rutsi arstile pihku, siis läks nägu naerule, kirjutati koduseid telefoninumbreid, kas arsti juurde? Siis kirjutati rohud ja asjad, valuvaigistid, mingid korralikud, kõik asjata. Tagasi. Tulles selle reisikliiniku, et põhimõtteliselt panitegi terveaegselt nii-öelda see eesmärk oli seal punktist A punkti B on nii-öelda üks suur lume lauatamine. Jah, eesmärk oli sõita võimalikult palju fliraid lumele. Kuna helikopteriga sõitmine sõltub hästi palju ilmast, siis meil oli ka neid päevi, noh, me teadsime seda ette palju varupäevi, et me saaksime nagu oma planeeritud nagu lennutunnid täis ikkagi ja noh, nii-öelda helivabadel päevadel siis me käisime, seal on kolm, kolm suusakeskust ja käisime seal sõitmas, kui matkad ja käid on ju siis siis on, need on ka päris korralikud, seal saab ikka korraliku, korraliku puudrilakse seal on nagu jah, hästi huvitavad nõlvad on võib-olla nagu sihukseid näinudki. See puud on hästi mõnusate vahedega mäenõlvade peal, et puude vahel on seitse, kui siin kuskil kandis, sõidad siis puudu nagu hästi tihedalt rägastikus, siis seal on sihukeste mõnusate viie kuni kümnemeetriste vahedega puuded saad niimoodi mõnusalt puude vahelt slalli panna. See on ülikõva. Ja siis üks päev me käisime seal nende koertega sõitmas helikopteriga lennata, sest ilma ei olnud, läksime sinna ja nii-öelda farmi, kus siis õpetatakse, treenitakse neid kelgukoeri välja. Selles farmis olid kolme sorti koerad, olid, Haskid, oli laikad ja siis olid, on üks Kamtšatka tõug. Mul nüüd ei tule selle nimi meelde, mingi kamp Chatski mingil sabaga sabaga ja nii-öelda oli sealjuures enne, et selle koertega on pull, et et nad söövad ainult kala, tohu, punast kala, punast kala, jah, on väga hästi kala variant, aga siis sellel sügaval vene ajal avastati, et see kala on kahjulik riigile, et ta sööb riigi vaeseks ja otsustati nagu see liik hävitada ja siis sai kuskilt kohalikust parteikomiteest või kuskilt sai siis selle juhtkoera naha eest sai viis rutsi ja tavalise koerasse kolm rutsi esse liik peaaegu hävines niimoodi. Aga nüüd kui on nagu natuke teised ajada, et liikel taastunud nagu mingil määral ikka paremas seisus neil on nagu päris head tulemused sellel spordialal. Ja siis seal koerte farmis on niimoodi, et iga koer on, iga koera jaoks on oma kuut, seal peal on nimi siis hästi lahedad nimel. Sihuksed vene nimedele ja siis igal koerakuut nad omavahel kokku ei puutu ja siis kett on niimoodi selle siukse vaia otsa, siis ta ümberringi käis ja siis on mõnusad siuksed ringikese. Terve suur ala on nagu neid täis, et neid koeri on seal võib-olla 50 60 ja siis ennem tehti meile sisekoolitus, kuidas, kuidas selle reega sõita, et kui kukud siis maha vaeva, sest nagu sa tõused, siis koerad hakkavad kohe vedava tunne, tunnevad, et jõuad ja siis kuidas seal selle saani peal olla, onju, et tehti veel ka juuri. Koolitused saimegi pärast kaevuripaberit. Kalur kaevur on nagu siis koerarakendi juht ongi siukene. Ja ma ei teadnud. Ja siis kuues, kuuene rakendaks koera alistas ilmselt viis, kuus ja, ja siis seal korraldatakse neid ülemaailmseid kestvus sõita, et maailmameistrivõistlused siis nagu ka juuride vaheliselt. Et, et seal oligi see, et see farm, kus me käisime, need tunnistused siis seal tunnistuse peal on selle, selle farmi siis ka juur, kes on pannud seal kinni mitu aastat, siis on nagu hästi kõva värk. Nii et kõige kõvemad koerarakendi mehed olevat Kamtšatka Alt ilmselt siinselt. Reisipalavik maailmarännakust raadioeetris. Tšatkan 1250 kilomeetri pikkune poolsaar Venemaa idaosas. See ligi pool miljonit ruutkilomeetrit hõlma vala laiub Vaikse ookeani kaldal. Temast lääne poole jääb oota meri. Et pilti natukene selgemaks teha, mainin ära, et Kamtšatka on umbes kaks korda suurem kui Inglismaa. Kamtšatka, metsiku looduse ja suurte vulkaanide maa. Üks huvitavamaid matkaradasid kulgeb ühe Euroopa ja Aasia kõrgema, ligi 5000 meetri kõrgusel Jevskoi vulkaani kraatril. Tee viib läbi ürgset muinasjutulist metsalaante. Populaarne nii seiklus, reisijate kui teadlaste seas. Vulkaanid on märk Kamtšatka seismoloogilisest aktiivsusest. Kuigi suuremad maavärinad on jäänud paarisaja aasta taha, siis näiteks 2006. aastal pühkis 7,8 magnituudini maavärin poolsaarelt päris mittu põliselanikest korjakide elukohta. Teadlaste sõnul maavärinat selles piirkonnas aina jätkuvad ja jätkuvad. Kamtšatka loodust iseloomustab kõige paremini fakt, et seal asub maailma suurim looduslik pruunkaru ja ilmselt üks suurim lõhekalapopulatsioon. Viimaseid leiab sealt ligi kuut erinevat liiki bioloogiline ära toonud fakti, et kuuendik Vaikse ookeanilõhedest sünnivad just Kamtšatka Alt. Üks Kamtšatka loodusimesid on kindlasti ka keisrite org asub üliraskesti ligipääsetavas sopis kronotski biosfääri kaitsealal. Veesambad võivad siin kerkida rohkem kui 30 meetriga kõrgusele ja aur tõuseb kohati 300 trikõrgusele. Kokku on orus üle 20 suure keisri Keidrid purskavad 10 kuni 12 minutiliste intervallidega suuremat korra nelja kuni viie tunni tagant. Kordumatu loodusime meelitab siia huvilisi kogu maailmas ning nende tulvakontrolli all hoida on keisrite orgu keelatud siseneda niinimetatud registreerimata turistidel. Kamtšatka põlisasukad on vanad paleo, aasia hõimud, korjakid, itel, meenid, Evengid ja teised. On oletatud, et põlisasukad rändasid sisse Ameerikast. Esimesed venelaste ekspeditsioonid Kamtšatka-le leidsid eest primitiivsed hõimud, kes kummardasid loodust ja pidasid Lugusamaanidest esivanematest. Venemaa hõivas Kamtšatka poolsaare seitsmeteistkümnendal sajandil. Siis asustati Kamtšatka-le 65 kasaka perekonda. Sellest ajast algas paraku ka põlisasukate assimileerimine. Kuigi kohalikud turismifirmad korraldavad huvilistele pikemaid või lühemaid retki põlisasukate juurde, peab tõdema, et suuresti on see siiski ainult turistidele mõeldud meelelahutust. Pärismaalaste traditsiooniline eluviis on kadumas ja kohalik geelipeaaegu enam ei räägita. Kohalik suurim hõim on siis korjakid, kellel on isegi ametlik territoorium. Kamtšatka poolsaare keskosas korjaki autonoomne piirkond. Rahvaarvuks loetakse umbes 9000 inimest, kellest oma keelt räägivad pooled. Matkal tasub vaeva näha, et põlisrahvaste asualadele jõuda veel alles jäänud killud põlistas traditsioonidest on väärt, et neid oma silmaga näha. Reisipalavikusaade on täna rännanud väga-väga kaugele 12000 kilomeetri kaugusele Peterburist, kui nii võib öelda Kamtšatka-le. Ja meil on stuudios külas Allan ja rakki, kes siis käisid seal põhimõtteliselt lumelauda sõitmas ja küsiski. Sihtkoht on väga kaugel, me rääkisime, et sinna saab ainult lennukiga, kuidas sinna saab ja palju see asi maksma läheb, inimesele kellelgi tekib huvi. Sinna saab siis niimoodi, et Tallinnas tuleb lennata Moskvasse siis tuleb liikuda ühest lennujaamast teise ehk serementava ühes elemente, kahte vastupidi, vastupidi, üks on igatahes siselendude ja teine on rahvusvaheliste lendude lennuväli. Ja siis, kui sa lähed sinna siselendude lennuväljale, siis seal Ta on otselend ja lendab 10 tundi, 10 tundi, Petro, Pablo Pablovskisse, Petropaavls, Kamtšatka ja et ei istu vale Petrobavaski lennuki peale, seda ei tasu teha ja, ja siis venese kohe ära ka, et kuidas Venemaa siselend koju tekitab niisugust. Noh, kui on Venemaa sisemaa, siis natukene minus vähemalt noh, ma arvan, et paljudel eestlastel, kes pole seal käinud, tekitab klaasikest maid, nii ongi, ei läinud põlema küll ma olin ka ennem lugenud kuskilt foorumitest Kamtšatka siselend, et see, et see päris jube, et kruvid lennuki laest kukuvad alla ja mingid siuksed eeldasine, kartsin ka mingeid siukseid asju, aga aga ei, see ill 96 või mis ta oli, et see oli väga korralik nagu kõige suurem lennuk maailmas väga. Reisilennuk, see on pull. Lennuk on, sest kui me oleme harjunud lennukis sees, on need igasugused valgustid, siuksed, kus puhub tuult, niisugune madalam, kõik. See on nagu skangaar. Kõrge hästi kõrge, mingit Entertainment seal meelelahutust ei ole, okei, ja süüa antakse antist antilist süüa antakse andeks, aga mis on nagu hea, et kui meil on see pagasi kaal on vist 20 kilo Eestis 15 pluss viis aines, siis seal on 40 kilo ja siis seal lennujaamas siis need kohalikud, kes siis lendavad seda kontsertkava, siis nad nillivad neid inimesi, kellel need kilod ei ole täis, kes tahavad oma nagu pagasi sulle nagu sokutada, noh ma toon isegi nõus maksma. Ja siis niisugune kauplemine käib seal lennujaamas, aga jah, kuule lauareise, no siis mõnel oli kaks lauda kaasas, igaks juhuks on ju. Ja siis siis Tallinnas. Eesti õhule tuli siin maksta ülekilode eest, aga muidu oli meil informatsioon, et kui põhilend põhilennus on nagu 40 kiloaine siis siis lühem lend, et seal on ka lubatud. Aga, aga see, see nagu lennujaamas selgus, et nagu nagu ei ole. Aga tagasi tulles töötab nagu sa oled tulnud nagu ja siis viskas päev või ülepäeviti lendab sinna Moskvast lennuk. Et 10 tundi lennud sinna, sealt edasi, kus me enne pooleli jäi nende 10 tundi sinna ja palju see maksab, pilet see oli, vist oli üks 12000 jah, oli edasi-tagasi edasi-tagasi jah, Tallinnast lend, krooni kroonia. Ja see noh, ütleme ütleme jämedalt siis sinna lendamine tagasi tulebki saamine, me olime seal, olime kaks, kaks nädalat siis siis jämedalt kuskil see on kuskil 25000 läheb maksma, kui, kui sa hotellis elada ja sööd, okei, aga räägiks natuke sellest raasiast veel täpsemalt, et mitu korda maininud, et asjad hakkasid siis liikuma, kui väikene, palju rubla kurss on pooleks kuskil jämedalt 4,5 vist või mingisugune jah. Et, et oli igal pool oli ikka see, et kui ikka ühe rubla kuskilt vaikset leti peal, et siis hakkasid asjad liikuma igal pool ei ole noh, tegelikult noh, kõik toimib nagu meil siin Eestis selles mõttes, et poed ja restoranid, märgid, hinnad on täpselt sama number nagu meil aga lihtsalt rubades, ehk et voolava meie jaoks nagu noh, poole odavam poole odavam taksosõit, niuksed, elementaar, siuksed, toit ja takso. Sihukesed asjad olid suhteliselt odavad. Aga noh, seal muidugi mingit sihukest shopingu tripis seal ei ole, ei ole nagu mõtet planeerida sinna, et, et selleks on teised kohad, kus, kus shoppamas käia kui mitte kalaturule ei taha shoppamine. Et no kala, kala on seal ikka kõvasti ja kala Marre ikkama sõime ka seal lusikaga, nii et aga ega ta üliodav ei ole. Enne kui söögist räägime, tahaks küsida veel selle hinna kohta, et see, ütleme helikopteri siis rentimine või selle teenuse kasutamine, et kui nüüd keegi omal käel läheb, sinna saab kuidagi, et palju selline lõbu siis minna. Need hinnad on nüüd praegu täiesti. Kui siis oli helikopteritund seal 1800 dollarit, oli neli kopterit. Oli jah niimoodi, aga siis praeguseks on nagu hinnad täiesti muutunud, siis kui me küsisime vahepeal, siis nad olid ikka kõvasti kallimaks läinud. Ja kui me nüüd, kuna me plaanime neid suvel jälle sinna minna, et küsisin hindasid, siis olid endiselt kallid, kuigi kütuse on jälle langenud. Ilmselt pean kauplema, aga, aga seal on väga lahtine, praegu ei oska midagi konkreetset õiget öelda ja helikopteris siis arvestatakse täpselt lennutunde, ehk et mitu tundi sa õhus oled, sellest siis nagu maksad. Kui keegi mõtleb nagu sinna minna nagu mingi väikse seltskonnaga paar neli inimestele, siis kindlasti tuleb sõna väga kallis. Et helikopteri peale võetakse viimast. Eeskirjade järgi võetakse 14 inimest ja tasub täis saada. Kui, kui tahta sinna ja tõesti paari või neljakesi minna niimoodi, siis, siis tasub uurida kohalike reisikorraldajate käest, kas ei ole neil tulemas mingit gruppi ehk et liituda siis šveitslaste ka või et see oleks siis mõistlik, et kahekesi nagu erikopterit rentida, noh, see on, see on lihtsalt nii kallis. Ja mis me seal seal avastasime, on see, et ikka see driverite nagu seltskond on päris väike, sest me saime tuttavaks Elbruse helbrusel, saime tuttavaks ühe saksa naisterahvaga, kes on abielus venelasega Lissa oli temaga, me saime seal kokku ja ta tegelikult elab Elbruse praegu jah. Et tema tuli ühe grupiga sinna giidina, et prantslased tegevust. Et jube jube hea oli näha, sest et aasta tagasi me olime temaga sõitnud nagu hoopis teises kohas. Tegelikult kui nüüd jätame selle helikopteri sinnapaika, et elu tegelikult on seal poole odavam elada, lähedases mõttes mingit muret ei ole ja kõik asjad on nagu vajalikud asjad, on sul kättesaadavad ka, et ei ole absoluutselt, et pead midagi kodust kaasa võtma? Absoluutselt kõik, kõik on olemas, see hotell, kus meie elasime, noh, ta ei olnud mingi tavaline ilmatärni hotell, kus kõik hädapärane olemas on vannituba koos vanniga ja niisugune korteris tehtud nii-öelda selle toa hind oli 1000 rubla. Aga see pull oli seal hotellis, et seal hotelli tualetis iga päev, kui läksid hommikul ära, tulid õhtul tagasi, siis oli niisugune paber pandud tualetipoti peale desinfitseeritud. Et aga hästi mõnus koristus oli, seal nad panid su riided alati leppisid kokku. Et olid hästi siuksed nagu sihuke kodule nagu ema oleks, naera, koristan. Tänasest Kamtšatka all ja alati üks väga tähtis osa meie saates ta räägib köögist ja söögist ja oleme siin mitu korda juba maininud, et Kamtšatka on üks kõva kalakoht. Kuidas siis selle kalaga seal täpselt on? Et seda kalaproovides selleks on kõige õigem minna kalaturule ja siis, kuna meid oli hea, suur punt, 14 inimest, siis panime rahad kokku ja ostsime nagu erinevaid kalasid igast ühest sihukse väikse tüki ja seal võis ka olla, et ühte kala 34. erinevas hinnaklassis siis kas siis on mõni natukene palju suitsu saanud või vähe või ilmselt igatahes kvaliteedivahega ja kui võtsid seda kõige odavamat, maitsesid esmast, see oli, väga hea oli aga kui proovisin seda kõige kallimat, siis oli noh, teade aru saada, et millest see hinnavahe oli. Ja siis me niimoodi testisime seda kalaturgu. Milline, kui suur see kalaturg oli? Te ei oskagi millegagi võrrelda, et noh, niisuguse meie võib-olla suure supermarketi võib-olla suurune Ta oli väliturg muidugi aga noh, umbes nii suur ja seal seal müüdi siis suitsutatud kala soolatud, siis oli kalamari jah, ja siis tooret toorelt ka, et aga sellel hetkel me olime hooajaväliselt, et ei, ei pidanud nagu kõige parem kaup olema, et seal hakkab maikuusest püügihooaeg, et siis pidi nagu seal kõige paremini kraam olema lettidel. Nägite midagi eksootilist väga eksootilist, kui seal krabi, krabi krabid olid seal seda seeme ja Venemaa kalamari on, siis räägitakse ju maailma parimaid jah, et see pole, see pole nüüd see ekraan ja see pole must, metan, punane, punane, et ta ei ole ikka tuura Marientud, seda tuura mari on ikkagi hirmkallis. Aga punane kalamari on jämedalt poole odavam kui meile. Et ta, noh, nii palju kui ta meil maksavad turul sai, siis seda võisid lusikaga endale sealt kausis näost sisse ajada nagu maitsmise mõttes nii-öelda. Prouad kutsusid su enda juurde ja siis maitsesid seda seal hapukoorega. Aga üldiselt rääkides veel seal söögistatajat käsitleda kuskil väljas söömas ja on seal sugustel restoranid või hamburgeriputkad või midagi sellist. Söögikohtasid on ka jah, seinast seina, et et soovitaks kui keegi nagu läheb sinna söögikohtadesse käia niisugustes kohtades, kus peremees on nagu ise asja juures kogu aeg, et et me olime nagu mingites suuremates kohtades, kus nagu seda nii-öelda peremeest ei olnud seal näha, siis nende teenindajate nagu see moneerinud, need olid nagu päris jubedus, mõnikord pööritas silmi, et hakake tellima või või, või mis te nii vähe tellitaja õudsad ju noh, mõni üldse nagu ei viitsinud nagu teha välja. Ärge segage mind, siin üks šaslõkiputkas käisime, mis meil oli seal selle elamise lähedal. Oligi šašlõkibaar, astume sisse, on ja küsime, et noh, mis soovitate, ütlevad šašlõkke küll, võtke. Siis vaatasime, et see oli hästi täissuitsetatud ka see putka ja siis me otsustasime sealt ära minna. Aga meie sõbrad, kes tulid natuke hiljem, nad teadsid, et me läksime sinna, need võtsid sealt, tellis saslõkki ja ütles, et see oli väga hea ja tuli välja, et tegelikult need ei viitsinud hakata šašlõkki tegema. Sellepärast meie arvasin, et liha on vana või midagi siukest. Ja seal seal on muidugi see, et seal pole, pole keelatud suitsetada otse lauas, et siis seda, seda peab ka siis jälgima, et seal sa ei saa üle õla öelda, et kuulge, ärge suitsetage, sest seal on lubatud. Kus kohas, kus põhiliselt käisime söömas, päev ajal seal oli, võis oma jooki juua, et selle jaoks olid pitsid ja õlleklaasil vennad, käisid kohalikud, ostsid kõrvalt õlle sellest vahelist, ostsid õlut, lahtist ja tulid sinna seal klaasid istusid sees. Et see oli nagu täitsa tavaline siis üks restoran oli niisugune, et väljast oli konteiner, siukene konteineri konteineri läheksid sisse, vesi vuliseb, purskkaevu oaas seal oli nagu selle konteineri taga oli nagu hästi palju veel konteinereid, kus selliseid nagu sihukseid sektsioonidele väga luks nagu restoran. Et ja üllatuseks oli siis niimoodi, et sa ära sõid, siis arvele lisati sissepääsu tasu. Et see oli siis nagu 100 rutsi oli siis seal sissepääsutasud, mis ukse pealt nagu ei võetud jah, et, et sellised üllatused nagu arvel, kus pannakse nagu juurde näiteks mingi mingi noh, jootraha, onju ja mingid asjad, et, et noh see on nagu tuleb arvestada sellega ja kuna seal nagu elab neid Korealisi, siis seal on ka korea restorane päris mitmed näit soovitame küll, et need on väga hea toidule ja et kuna meie üks üks partner oli ka korea korealane jah, et siis tema, tema nagu viis meid kokkuvõtvale õhtusöögile viis korea restorani, noh see oli, see oli tõesti. Aga ta oli seal nagu oma oma inimene ka ja omanikuga seal diskus patserke sihukese küsimuse, unustasin küsimata, et kuidas te seal kohapeal liikusid. Kas helikopter sõitis til hotelli juurde või oli teil auto tellitud või on seal takso või mingid bussid, millega meie sõber seal Kamtšatka ta, nendel olid need neli korda neli, need siuksed, väiksed mikrobussid nagu enamustel olid seal ja, ja siis sellega meid sõidutati ringi. Kolm tükki tuli hommikul leppisime iga õhtu kella kokku. Kuulge, kella 10-ks oli kolm bussi ees. Ühtsel viskasime lauad ja kahte läksid inimesed ja siis niimoodi. Me liikusime hästi nagu mõnus selles mõttes, et, et me saime nagu ise otsustada, kuhu me tahame täna minna, kuna seal on need noh, kui helipäev ei ole, need kolm keskust, need keskused on väga erinevad ja kõige parem on Krasnaja shokale. Sukasokk oli mingi et ei maroodne, jah, marasnäri kõige parem kärakat võtavad venelased palju, ikka võtavad ikka võtta, kui pudel viina maksab 100 rutsi normaalset viina, et ilmselt saab ka mingit odavamat, aga mahlased siis ikka ikka võetakse. Siis oli palju juuatäis inimesi ei pannud tähele küll ei olnud. Linnapilt oli rahulik öösel ka, et sa võisid absoluutselt rahulikult jalutada ühest linna otsast teise, mida me tegime ka mitmeid kordi. Et siis keegi ei tule tülitama ja ka midagi esimesed lällajaid küll ei ole, jah, võib rahulikult, kui õhtulgi, et linna peal ringi, et ei pea nagu taksoga sõitma tingimata. Ta võib täitsa jalutad rahulikult või iseasi, iseasi kas seal õhtul midagi vaata. Et et ega seal noh, seal sellist vanalinna või siukest asja nagu tal ei ole, et seal on üks kirik, mida nad praegu alles ehitada. Et ei, see on nüüd valmis helikopteriga, tõstetakse kuppel sinna peale, siis nad rääkisid hästi nagu innustatult, et otse on vägev, meeldisin. Ja, ja aga noh tänavavalgustus ikka on. Öösiti on ju kõik nii nagunii saab, aga, aga noh jah, seal on mõnusat angedamiseks, et siin hästi-hästi kõrged ja siis nende vahel on rajada. Et kohati on niimoodi, et sa pead ikka sa tahadki otse saades seda ikka mõnusat turnimist tegema, et seda lund on lihtsalt nii palju nagu kogunesid, me käisime märtsis kogu aeg nagu lükkad seda järjest hunnikutesse hunnikutesse vahepeal ära sulama. Rääkisin seal transpordist, et kas te teate, et kas sealt on võimalik, näiteks kui tuleb tahtmine näiteks sul kõik, ütleme, dokumendid on korras minna Jaapanisse näiteks, või ütleme, üle ookeani? Täpsed andmed küll puuduvad, aga ma arvan, et miks mitte jah. Kui nad ise, kui nad ise toovad sealt autosid ja asju on ja kui seal laevad ja asjad liiguvad, on ju toovad autosid, et. Ma just mõtlen, et te olete Kamtšatka lane, elad seal oma väiksest tagasihoidlikul lume lumeriigis ja siis vahepealgi lähed täiesti, ütleme sisened Jaapanisse või arvutimängu, et ta kohalikega juttu rääkinud, et mis nagu sellest asjast ütleme maailma asjadest arvavad, ütleme, Jaapanisse sellisest asjast. Vaid see on ikka täiesti teine maailm, kus sisenevad prantslanna autosid tooma. Ilmselt ilmselt on seal mingit ettevõtjad, kes käivad tooma, sain neid autosid, et me nendega kokku ei puutunud, seal toojatel küll mitte, et noortega sai räägitud, et need kibelevad sealt minema, et nii palju ei räägitud, onju. Aga jah, et kui mõni Eestit ei teadnud? Eks nad elavad seal vaikselt oma elu. Reisipalavikusaade on suusatunud täna väga kaugele Kamtšatka-le maal, kus on siis palju kaane keisrid ja, ja toredad inimesed, kes toovad endale Jaapanist autosid. Ja rääkida siis Kamtšatka vaatamisväärsustest, siis eelkõige on see kindlasti looduse oleme õigel teel ja, ja mis seal siis täpselt on, ma olen mitu korda rääkinud tegelikult vulkaan idest ja soojaallikatest, aga räägiks veel natukene lähemalt nendest. Vulkaanid on jah, kuna neid on seal hästi palju sind ümbritsevat juba seal neid linnasid kahte linna, mis need on, need kaugele ei pea nagu minema linnast linnast on kohe näha aknast, kui on sul hea vaade on ja siis sa võid näha ilusilmaga, kui on selge, siis sa näed vulkaani kohe. Et kolm tükki on seal ümber linna aga kaugemaid näha, siis tuleb natukene seigelda sinna lähemale, siis teine vaatamisväärsus on kindlasti keisrite org. Et sellel ajal, kui meie käisime, küll oli see geendrite, siis keisrid poega, kuumavee allikad ja sellel ajal te kinni sellepärast 2007 oli see maalihe, mis muda siis täitis ära vist keisrid, see oli nagu siuke looduskatastroof nii-öelda. Et sinna lastud inimesi, aga nüüd on, nüüd on jälle avatud jäätise taastus. Ta on seismiliselt hästi nagu aktiivne piirkond, et siuksed, maavärinad, siuksed nagu suht tavalised ja see keisrite org on, selles mõttes on ta hästi ilus vaatamisväärsused, et ta mitte ainult see vesi ei purske, sealt on see on ka ilus vaadata, aga seal seal on hästi palju päevitanud selles vees, mis seal välja purskab, see muudab selle oru hästi värvilisem. Lisaks on see muu loodus seal vaatamisväärsus, et hästi palju erinevaid loomi, kalu on ka vaalad on seal lahe sujuvad, nägite? Ei näinud meie kahjuks, jah, aga ma mõtlen, et kui suvel minna ja siuksel hooajalistel aegadel ja tellida neid trippe või asju sealt on võimalik, seal on võimalik ka näha, vaalasid ja ütleme siis teha, mis seal on, on eelkõige siis ütleme, matkamine, matkamine, mägironimine, siis ta sõit, kalapüük, rästing, seal tehakse selliseid trippe, et viiakse tõeliselt sügavas ürgses loodusse, viiakse helikopteriga kohale ja siis sealt räägitakse Räpingu parvedega parvedega alla ja samal ajal püütakse kala ja selles mõttes, et see, et sa kala saad, see on nagu garanteeritud, et, et seal on lihtsalt seda kala nii palju Agraktiga suhteliselt suure kiiruga tõdes, et tal ei tule vahepeal, aga need viiakse hästi kaugele. Et sa mingid osad lõigud, Reftid, ainult siis püüad, püüad kala on ju, seal on kaasas terve meeskond, kes siis kokaaeda, kes teevad seal küpsetad seda kalavärki, et, et noh, me ei ole seda teinud, aga me oleme seal välja uurinud, et mida seal teha saab, et Kamtšatka kujutatakse hästi palju seda pilti karu püüdev kala ja siis sealt oma sõpradelt küsisime, nad ütlesid, et see ei ole üldsegi mingisugune harukordne vaatepilt, et seda, kes loodustripil läheb, et sellel on suur tõenäosus seda näha, sellepärast et nad karusid on palju ja nad toituvad põhiliselt kalast. Aga rääkides siis tegemistest, siis tuleks tagasi teie lume lauanduse juurde, et saksa pildi ette, et kas, kas neid lumelauaturistide mainisite. Elbruselt said tuttavaga Kamtšatka kokku, et palju neid arvuliselt nagu seal on seal sihuksed, kurdid, neid inimesi, kes tulevad sinna ütleme, lauatama või on siuksed, ütleme paar käputäit, nagu teid oli, hordid just ei ole, aga kuna see Kamtšatka on see helikopter, põhi, liikumisvahend, siis need kopterid on seal hästi palju. Ikka 10 20 tükki, võib-olla neid koptereid seal kokku käisime veel kahes erinevas kopteribaasis ja ühel päeval me sõitsime niimoodi kahe kopteriga, et oli üks punt sama suur punt nagu meid oli veel samal ajal see okei, et ta et teadaolevalt nagu rohkem päev heli ei tehtud, aga neid inimesi võib seal 100 kuni 200, võib-olla võib-olla siukseid turiste nagu, kes on ühel ajal seal nii palju nad jõuavad ära majandada. Mainisime siin seda teie lemmik, kuidas siis öelda suusabaasile ja mis tema nimi oli, mis see endast kujutab ja seal Licto teie lemmik oli võrreldes kelle kolmega ma Roosneise suusakeskust see oli? Noh, seal olid kõige paremad sõiduvõimalused, need ilusad puud, mille vahel sai ilusti seal sõita. Lisaks seal olid meeldivad inimesed seal tööl üks suusa tõstukimees oli käinud kunagi Otepääl ühte tõstukit ärimas siin just selle Nõukogude Liidu lõpus oli siit viinud sinna Kamtšatka lühe tõstuki, Otepäält Otepääle. Ta oli siin käinud teda nagu väga kiitis meid, ütles, et me oleme ikka väga korralikud inimesed, et et oli näinud, üks üks vanatädi niitis muru, ütles, et seal oli nii ilus muru, aga ta niitis, ütles, et veel on vaja natukene niita, ütles, et otsin porjadotšnõje, Ljudita. Teadis paari eestikeelseid sõnu ja tere ütles tõru küll alguses, aga, aga noh, me õpetasime talle jälle uued üha ja tere ikka ja siis lõime patsu. Jah, seal tõstukivärk on niimoodi, et sa ostad, seal ei ole nagu mäepilet, vaid sa ostad ja sõidueraldi iga sõidu eraldi ja iga tõstuki ära. Siis kui mäe otsa võib kolm tõstukit, siis sul on vaja kolm piletit. Ja siis sa annad selle pileti nagu sealt tõstuki vennale. Trevibsel ära viska sinna, siis siis tõmbab sind ülesanne, siis lähed järgmise tõstukiga, nõrutada nüüd järgmised piletele. Rublaga kogu aeg taskus olema, Alt ostad, ära arvestatud, arvad, et noh, mitu nagu laskus teed, on ju, et siis ostad ära ja, ja neid saab järgmistel päevadel kasutada, et, et meil siin niimoodi, et kellelegi midagi tasku jäi, niimoodi. See on minu arust üks pilet, maksis 30 otsida 30 kuni 50 sele erinevatest keskustest. Ikka suhteliselt vähe jah, selles mõttes, et mingi 12 krooni nagu üks tõstuk, sõit on ju, et see ei tõesti ei lähe palju, te olete endale lauad kaasas, mõnel oli ka kaks lauda kaasas, aga ütleme, keegi läks ühe lauaga sinna, laud läks katki. Kas seal kohapeal oli võimalik osta mingisuguseid tarbeid ka, mis vastasid nagu teie kogenud lumelaudurit standardile ka, või olid seal siuksed kohalikud naljad? Absoluutselt Ta oli, seal olid ikka korralikud spordipoed olemas ja sai varustust rentida, kui sul vaja oli, ja said Costa loomulikult. Et ka, ja ka ohutusvarustust, Piipparid ja kiivrid, sondid, labidad kõik, kõik see asja võis saada ka kohapeal, sest kuna nõudlus seal on, see on loogiline, et seda pakutakse. Aga see ei ole niimoodi, et sa lähed sinna Roosne suusakeskusesse ja seal on kõik olemas. See, need asjad, sa pead ikka linnast kaasa, et seal kohapeal ma küll neid renti näinud, seal kohapeal pakutakse sulle Tšaikuude seal maroosnes, jah, aga teises vist oli. Jajah, okei. Ja siis ja siis linnas on spordisõidad sealt läbi ehtsalt võtale. Rääkides vaatamisväärsustest, siis sageli on reisisihtkohtades mitte küll kogu aeg, aga sageli on sellised kohad, kus öeldakse, et ohu, minge vaadake seda, see on jumalast lahe asi. Tulge siia, ma viin teid, näitan neile väga kihvti asja ja siis tegelikult seal suurt midagi ei ole, ta on Kamtšatka all Petrobablovskis või kuskil Kavdad kümbluses ka selliseid kohti, kus öeldakse, et minge vaadake, no selles mõttes, et neil viimane helipäev hommikul oli niimoodi, et otseselt ilma ei tule, onju. Ja siis Allan õnneks helistas sellele meie partnerile, ütles, tead, täna on tõenäoline. Ja siis oligi mingi kahe tunni pärast järsku selgeks ja siis läksimegi kopterisse, läksime teise baasi, siis me saime ikka päris korralikult sõidus sealt ja siis mingi hetk läksid, tuli jälle pilved peale, siis ütles, et gei, et meil siin rohkem nagu sõita ei saa, onju, et aga lähme sinna termaal sinna sõjaväe sinna allikasse ujuma. Ja siis me läksime niimoodi, et helikopteriga maandusime surev allika kõrvale läksime sinna ujuma ja see on selline koht, et sinna suuskadega matkad nagu kaks. Et see on täiesti perifeeria saine. Venemaal selline korralik, ehitatud sihukene, kõik platvorm sinna, et sa saad seal nagu selles looduslikus soojas vees ümberringi paks lumi, aina sealed oma suusamüts peas ja paljalt vedeled seal sees, erikopter ootab kõrvale, et et noh, olla ära pargitud nii-öelda, et see, see oli nagu see oli nagu ägedat. Aga jah, et võib-olla seal Petra Paulaski seal ja seal ümbruses on jah, et nähtavad vulkaanid on ja mis seal on siis kindlasti need jah, need paaniad on ja kus need termaal vesi on seal sees, et need kindlasti külastada, onju, aga kui kaugemaid retki ette võtta helikopteriga minna kuskile, siis kindlasti see keisrite org ja, ja siis need teised vulkaanid ja kõik need loodus, aitäh, et neid kindlasti näha, sest suvine suvine tripp, mis me sinna praegu planeerime, see on mägimatkamine ehk et see on nagu Treking ja siis me tahamegi näha neid asju, mis meil on, nagu vaatamata tookord talvel ei andnud. Kõik on ikkagi vaatamisväärt tegelikult maailmas selliseid kohti, sul on vaikne ookean kõrvalt, sina sõidad ise nagu valgem mäe peal sõidad lauda ained, siukseid, kohti nagu ikka maailmas palju ei ole, vist suurt ei olegi, hakkad niimoodi geograafiliselt, mõtlen, kus sa võid olla. Alaska lumi on, muidugi on hea, sest et see ja nii kliima muudab seda lumestruktuuri, et mõned on ka halba halba lumekogemust seal saanud, onju, aga siis tuleb nagu sättida seda õiget aega ja olenevalt ilmast olenevalt ilmast, et räägiks natuke ilmast ka, mis ilm seal olnud kogu aeg lund sajab, seal nagu niisugune suhteliselt niisugune, keskmiselt on seal kogu aeg siukene jahe, talvel väga külm ei ole, kuna ookeani äärest noh muidugi seal sisemaal kuskil seal põhja pool on 40 kraadi talvel, onju aga, aga muidu ikka seal rannikuäärses Petropaluskisse, seal on ikka mingi niisugune 10 viisteistsugune on, on talvel külma ja suvel on siis sama palju sooja, umbes niisugune 15 on keskmine, et, et seal Petropaulaskis on üle 20 kraadised ilma siit keskmiselt suve jooksul mingi üks kuni kuus ja sisemaal on üle 20 sõit kraadiseid, päevi, siis mingi kaks, 30 või suhteliselt jahe kliima on seal. Et meie sõber ütles, et ta käib ikka ujumas küll tegelikult seal vahest et vesi on mingi, ma ei tea, 10 11 käib ikka meremeres meres. Kõne saab. Aga sa rääkisid sellest lumestruktuurist, et võib täiesti nii-öelda, et see lumi, mis meil siin on ja mis seal on, on ikka kaks täiesti erinevat asja. Noh, niimoodi ei oska seda võib-olla ise hinnata, aga, aga seda on spetsialistid tekkinud. Et nii on, et ta on vähem laviiniohtlik tänu sellele, et ta on nagu madalamal nii-öelda merepinnast. Kuna sealt mäest hakanud kohe mere kaldalt, siis seal ei ole nagunii kõrge mägi, mis free Vraidi puhul on, see puuderlumi on kaitsnud ja kuis lund on nagu palju, et on liiga puuder, siis sa ei saa seda kaifida, sest et ohtlik on selle peal sõita, et pupp alla alla tulema ja tekitab laviini. See puuderlumi teoorias peaks rohkem puudri salaja, et, et ta ei tule nii kergelt alla, et ta on nagu niisugune mereline kliima deta nagu raskemaks. Kas tavaliselt inimesed, kes elavad lume lähedal või lume sees, et nendel alati niimoodi erinevate lumede kohta mitu erinevat väljendit, et kas te siukseid asjaga kuulsite, et oh, et täna on mingid noh, meil on siin sula ja täna lumi on lörts ja. Ei öelnud. Reisipalavik hakkab oma Kamtšatka reisiga otsi kokku tõmbama. Meil on siin stuudios külas Allan ja rakki, kes veetsid seal ilusas, ütleme väga kauges isoleerituse kohas natukene oma aega. Mis te saate endale kaasa võtsite peale ilusate mälestuste on seal üldse midagi osta kaasa peale ütleme, kalamarjas kaasas ja saab. Ma ei tea, kas lõpmatuseni, aga, aga nendes väikestes purkides, mis meie teeme, seda sai, igatahes seal müüakse, konservides kannavad siis see peaks nagu teoorias nagu paremini säilima. Et saab, saab kaasa tuua küll. Kui sa tuled Venemaal Kamtšatka, siis sa ostad kaasa pudeli viina ja karbi kala var selle, see, see on nagu kindel. Ja siis eks seal suveniire nad nokitsevad. On siukseid, käsi käsitööna tehtud nende nii-öelda põliselanike poolt ilmselt võib-olla või igatahes nende Siuke stiilis vidinaid igasuguseid nikerdavat, seal on ka mammutiluudest nikerdused ja need merilõvipeenised, mingisugused Merilevi peenised. See on mingisugune Kont nii-öelda ja siis kas nikerdusi täis, väga kallid nad seal me hakkasimegi 25000 rubla maksis mingisugune paari-kolmekümnesendine niisugune väga filigraanselt tehtud, et seal oli mingid siuksed rakendis koerarakendis sõitvad inimesed olid nagu kraveeritud sinna peale, nii et see oli nagu paistis läbi nagu sihukene, noh. Jah, niisugune ja siis oli, oli seal niisugune talisman nagu, et nende korjakida siis kas jumal või mingi selline püha olend, püha olend on Peleken. Ja Peleken on siis niisugune talisman, et kui sa seda keerutad niimoodi päripäeva seda keerutama, siis ta siis ta toob sulle jah, just kolm korda, onju, ja siis ta toob sulle kõik tervise ja rikkuse ja õnne ja, ja noh, et need sildid on kõik endal talismannidel kaasas, et sa saad poest, saad lugeda, et mis asi see on. Ja siis, kui sa ostad sellest, nad panevad selle kilekotti ja küsivad, et kas sa tahad vene keeles inglise keeles seda, seda silti, siis paned selle sinna sisse, et mina nagu oma elukaaslasele otsisin nagu ka mingit suveniiri asja sealt, sest ma olin päris meeleheitel, siis lõpuks ostsin ühe kaelaehte, mis oli nahast tehtud, enne mõtlesin, et noh, ma ei tea, vints sellel ajal. Aga siin nagunii-öelda sõbrannad ja töökaaslased nende hulgas väga populaarne oli, et see oli, mina ei osanud seal ilu näha, aga aga et see oli ilgelt vägev värk, et seal oli ka karvad siis mingit kohalikku arus looma siukse karvadest ääred ja ja siuksed nende, nende korjakide stiilis nagu tehtud silmuse kaela, aga aga eks ma ei tea, kuidas teistel on, aga paljudel on paljudel on ilmselt probleemiks just see, et teha midagi kodustel toomine. Et minu jaoks on see reisi kõige raskem, osalatsin ja tavaliselt on jälle, et noh, seal on nüüd suveniiride poed, onju nagu ära toodud. Palun tõmbame natukene siit otsad kokku, et lõpetuseks küsiks veel niimoodi, et milline inimene peaks Kamtšatka-le minema või siis teiega koos sinna tulema, kui ta sinna suvel lähetati. Ja milline inimene ei peaks sinna minema. Seiklushimuline kindlasti peaks vähemalt meiega kaasa tulema ja kes ei, kes ei vingu, on valmis magama telkides ma ise toitu siis kindlasti me mõnulame paar päeva reisi lõpus alati sihukeses mugavuses, ehk et kui, kui reisi esimene osa on, on meil, reeglina on siis matk selline ja mõningas mõttes nagu eneseületamine siis peale seda siis elamusterohket nagu seiklust, siis me ei paki kohe asju kokku, lenda koju ja siis oleme üksinda oma emotsioonidega vaid me tahtiviibime paar päeva selles niukses esmases mugavuses, et peale sellist reisi tundub, tundub nagu kraanist voolav vesi ja täieliku nagu kingitusena. Et, et see on nagu, nagu eesmärk ta peab olema loodusarmastaja ja arvestama teiste inimestega, olema niisugune niisugune äge sega. Aga muidugi on, Sakala võib ikka minna igaüks. Selge tänu Allan ja suur tänu vrakki selle toreda reisi eest sellistesse kaugesse kohta, nagu Kamtšatka ja reisipalavikusaade, siis lõpetab. Ja luban, et järgmine nädal ma ei vii teid enam lume sisse ja ei vii ka kiuste teid kuhugi palmi alla, vaid vaata kuskile siukse keskmise koha. Aitäh seiklusteni.
