Tere õhtust. Meie räägime täna seoses varsti kätte jõudva suvega veega  seotud ohutusest ja siis ohtudest ja meil on täna külas  kuidas me ütleme siis vabatahtlik päästja Liis,  ütlesin ma õigesti. Nii, räägime siis sellest, et varsti on juba,  ma ei tea, ilm parajalt soe, et võib ujuma minna,  võib olla mõned lapsed on juba ujumas käinudki. Et mis on siis need põhilised? Põhilised asjad, mida peaks teadma enne,  kui nüüd ujuma minnakse. Jah tere ka minu poolt, et. Põhilised on see, et jälgida, kuhu minna,  kellega minna ja, ja kindlasti koos täiskasvanuga. See tähendab, et isegi kui ütleme, laps on siin selline juba  no ma ei tea, 10 12 14 aastane, siis ikkagi alati võiks  vette minna niimoodi, et täiskasvanud inimene on ikkagi juures. See oleks ideaalne. Aga alustame siis sellest, et ütleme, kuhu minna,  mis on siis need kohad või need tingimused,  mis peaksid olema täidetud, et, et me teaksime,  et mul oleks ohutu siia vette minna. Sellisel juhul oleks kõige mõistlikum valida rannad,  kus on vetelpääste. Neid on samas suhteliselt vähe, et väga palju on kohti,  kus käiakse sellistes, kus on lihtsalt ilus liivarand  ja minnakse ujuma. Et aga kui ka minna vetepäästega randa, siis kindlasti ei  tohi unustada ära, et ise valvas olla. Et, et vetepäästeja küll seal valvab ja jälgib,  aga samas kui on hästi palju inimesi rannas,  siis ikka iga inimene vastutab ise enda eest  ja täiskasvanud vastutavad ise oma laste eest. Aga no näiteks ütleme, kuna Eestis on tõesti minu arust suve  läbi need veetemperatuurid väga erinevad,  samasugune ilm on, aga mõnes kohas on, ma ei tea,  merevesi 12 mõnes kohas on 25, et mis on selline näiteks see  temperatuur või kuidas, kuidas peaks sellega tegelema,  kas on mingisugune temperatuur, millest allapoole ikkagi  vette ei tasuks minna, isegi kui on suvi tegelikult. No niisugust kindlat numbrit on raske välja tuua,  sest mõni inimene on harjunud soojema mõne külmema veega,  aga kui ikkagi katsuda, et vesi on külm,  siis pigem mitte vette minna, sest vees hakkab väga kähku  veel rohkem külm. Ja siis on hästi lihtne tekkima jahtumine  ja võib võib sealt edasi juhtuda. Õnnetus. Et kindlasti enne vette minekut enne üle kontrollida,  et mitte, et oh eile käisime, oli soe vesi,  lähme täna ka, et see veetemperatuur võib juba olla  selle aja peal muutunud. Aga aga mis on, mis on näiteks selline vahe,  no me praegu põhimõtteliselt rääkisime, eks ole,  mereveest või või laias laastus, kuigi see kehtib ka,  eks ole, järve kohta eile oli siin soe, täna millegipärast külm. Aga mis on, ütleme ohutuse seisukohast siis see vahe,  kui minna näiteks ujuma jõkke või, või järve  või merevette, mis on need teadmised, mis peaks enne olema? Et mere mere merre minnes on kindlasti lained,  mida järves on vähem, välja arvatud Peipsi järv. Kindlasti on, mis neil kõigil kolmel tegelikult ühine on,  see, et jälgida kallast, et seal ei oleks veetaimi,  ei oleks vette kukkunud oksi. Mis see siis tähendab, no näiteks, et ma tahan minna,  ütleme, ma olen alati siin vanaema juures käinud just siin järves,  aga siin on väga palju näiteks veetaimi,  mida see endaga kaasa võib tuua ja mida peaks  siis jälgima? Et need võivad ehmatada sind, kui sa näiteks ujud  ja sul veetaim kõditab kõhtu, et siis sa võid ehmatada  ja sealt võib õnnetus juhtuda. Et kindlasti on see, et ujuda piki kallast,  mitte niimoodi, et oh, teeme sõbraga võidu,  ujume üle järve, et. Viki Kallas tähendab lihtsalt seda, et ma olen kalda lähedal,  ma ujun nii-öelda ja kalda juures. Kalda juures ja et jalad ulatuksid põhja,  et kui vesid ära või midagi, juhtub, et siis sa saad panna  jalad põhja ja tulla ilusti kaldale. See on väga oluline tegelikult, sest et ikkagi lapsed ju  päris noores eas tahavad juba, kes oskavad ujuda,  mõtlevad, et oh, ma ujun sinnapoole ja tagasi  ja pole probleemi, aga näiteks hakkab külm  siis tegelikult ikkagi lapsed võiksid ujuda sellises vees,  kus alati jalad vastavad, siis sinu kasvule ulatuvad põhja. Selge, et ja jões kindlasti on vool, et kontrollida,  kas on voolu või ei ole, sest kui on tugevam vool,  siis lähed vette ja ta võib kanda sind kohe edasi. Aga kuidas näiteks kontrollida voolu, kuidas ütleme,  lähevad, ma ei tea, 10 aastane ja kuueaastane poiss lähevad  näiteks isaga lähevad vette, kes siis neist kontrollima  peaks või kuidas? Isa ikka kontrollib ära, et kas on, on voolu  või ei ole ja et kas lastel on see koht piisavalt ohutu,  et vette minna. Et. Sest seal jah, ei ole see, et kuueaastane läheb kontrollima,  kas on voolu või ei ole ja arusaadav, et  ja täiskasvanu kontrollib vastavalt selle järgi,  mis lapsele mitte enda võimete järgi, vaid ikka kõige-kõige  nõrgema lüli järgi. Aga näiteks ütleme, lähevad sellised juba ma ei tea,  ükskõik, kas vanematega või ilma vanemateta lapsed lähevad  näiteks jõke ujuma ja sa satud näiteks voolu,  võib-olla ei pea olema see ju väga tugev,  eksole, lihtsalt see vool hakkab sind ootamatult kaugele viima,  siis sa saad aru, et see ei kontrolli enam olukorda,  et mis, mida peaks siis tegema? Hästi kõvasti appi hüüdma, et ja siis püüdma muidugi kaldale saada,  et lähi, lähimast kohast, aga jah, laste puhul on see,  et hästi et täiskasvanu appi hüüda. Ja see tegelikult kehtib ju igal pool, eks ole,  et esimese asjana ikka, kui midagi juhtub kohe teha kõva häält. Ei tasu mõelda, et ma olen piisavalt, ma ei tea,  tugev, et ma saan hakkama. Ja, ja kindlasti ka seda, mis laste puhul on tihtipeale,  et mänguhoos mängitakse appi, appi, tegelikult pole abi vaja,  et sellised mängud. Kindlasti mitte mängida. Ütleme siinjuures ohutuse koha pealt ikkagi lastel võiksid  ju olla ka abivahendid, me tavaliselt seostame neid rõngaid  või neid muskleid, eks ole, kusagil ujulas käimisega,  aga tegelikult neid võiks täpselt sama julgelt kasutada  ikkagi ju vees. Neid võiks kasutada, aga nende kasutamisel peab olema  ka teatav ettevaatlikkus, et veenduda, et see abivahend on  piisavalt kvaliteetne. Et ta kui läheb näiteks vastu mingit väikest oksa,  ta ei lähe kohe katki ja et abivahendiga ei läheks  ka kaugemale, kui et jalad enam põhja ei ulatu. Et kui minna kaugemale ja see abivahend katki läheb,  siis. On tegelikult mure täpselt samasugune, eriti kui näiteks  tõesti mõni oks või ma ei tea, kivi või taim kuskilt satub. Et ja, ja abivahendid ka, et koos täiskasvanuga,  et mitte, et lapsele, et oh laps võtab abivahendi  ja läheb üksinda, et sest neid katki läinud abivahendeid on,  on päris palju. No aga näiteks nüüd mere juurde minnes, et,  et noh, Eestis päris tsunamisid või ma ei tea,  hiigellaineid ju ei ole ja kui need kunagi kunagi peaksid tulema,  siis me Me näeme neid suuri laineid, eksole,  kaldalt ilusti võib-olla siis ikka lapsed vette ei roni,  aga mis on just näiteks mere ga seotud sellised suuremad  ohud või, või kuidas teada näiteks lastele alati meeldib  lainete seas mängida, et kus ma tean lapsena  või kus ma tean isegi lapsevanemana, et,  et vot Need lained on, lähevad tegelikult juba ohtlikuks,  sest et mänguhoos, mida toredam laine, seda,  seda toredam on. No ega seal niisugust piiri, et nüüd 20 sentimeetri laine  või 40 või meetrine, et ikkagi peab nagu tunnetama,  aga kui on väike laps, siis pigem suurematesse lainetesse  mitte minna. Ja kui on juba natukene suurem laps, siis samamoodi muidugi  on seal see, kas laps oskab ujuda või ei oska,  kui harjunud on ta veega. Aga kui on juba niisugused suuremad lained,  mis võivad kaldast vee poole tagasi tõmmata,  et siis pigem mitte sinna sisse mängima minna. Kuigi ma tean, see on lõbus, see on mõnus. Aga teatud piirini. No ja eraldi probleem on ju meil suvel, kui on kõige  soojemad ilmad ja kõige paremad rannas olemise ilmad,  siis see rand on ju rahvast no nii täis,  et sinna ei mahu isegi istuma, et kuidas  siis oleks kõige ohutum käituda, ütleme näiteks  lapsevanematel või siis lastel ka juba vanematel lastel endal,  et üks asi on see, et ma ütlen eksole vanemale,  et ma lähen ujuma, aga kuidas sellises rahvarohkes kohas  ikkagi hoida enda ohutust, kaas laste ohutust  ja mis, mis peaks tegema, mida peaks teadma,  justkui hästi-hästi, palju inimesi? Siis ikka koos lapsega minna, sest kui laps ütleb,  et ta läheb ujuma ja samas rahvarohkes kohas Midagi lapsega juhtub siis, et keegi paneb tähele,  samas on palju rahvast, aga samas on noh,  see ei tähenda, et keegi alati märkab kohe  ja ja paneb tähele. Et pigem jah, see, et võtta see hetk minna vette lapsega  koos ja siis, kui laps või lapsed tulevad veest välja  ja mängivad liiva peal, et siis ise ise puhata,  päikest võtta ja kindlasti lapsele öelda. Kui tahad uuesti vette minna, siis tule ütle,  lähme koos. On selline vanasõna, et ära hüppa tundmatus kohas vette. Ma kujutan ette, et see päriselt ka on nii,  aga mis, mis on, ütleme vette hüppamisega seotud mured ükskõik,  kas siis järves meres, mis on selle hüppamise nii-öelda ohutu. Enne hüpet kindlasti veenduda, et on piisavalt sügav,  kuhu hüpata ja et ei oleks põhjas midagi,  sest ja ka näiteks omale tuttav koht, kus võib-olla viis  suve juba käinud ja hüpanud siis enne uut hüpet alati enne  põhi ära kontrollida. Et sinna ei ole kogemata keegi midagi toonud  või mõni kivi kukkunud kuskilt tulnud või mõni puuoks näiteks,  et vool on kandnud ja ta on jäänud kuskile kinni. Et enne hüppamist peaks olema kindlasti see koht,  kuhu hüpatakse üle kontrollitud. Ja see on ka selline koht tõenäoliselt, mida lapsed  tihtipeale ära unustavad, et hüpata on ju väga mõnus. Jah, et, et see kipub jah ununema, aga seal on  ka see, et lapsed kindlasti, öelge oma vanematele täiskasvanutele,  me tahame sinna hüppama minna, ole hea, tule kontrolli enne üle. Jah, seda ei pea ka häbenema, et siis kindlasti öelda,  kui, enne, kui lähete kusagil hüppama, las  siis läheb keegi vanem ja kontrollib selle asja ära. Ja ja hüppajad kindlasti on need lapsed,  kes juba ujuda oskad. Ja muidugi, ja ega niisama ei tasu vist ette hüpata. Aga üks koht, kus väga meeldib lastele vette hüpata,  on ju paat ja paadiga seotud, on väga palju ohutusreegleid,  mida tegelikult lapsed võiksid teada, kellel näiteks vanaisa  või isa või keegi käib kalal ja näiteks käite kaasas  ja hüpata sealt vette ja tagasi ja siis sellega on seotud  ikka väga palju ohutusreegleid. Paadisõiduga laste jaoks number üks on see,  et kindlasti kasutada päästevesti. Päästevesti, ja tegelikult mitte ju ainult lapsed,  vaid paadis võiks olla ikkagi päästevest ju kõigil seljas  ja kui keegi hakkab rääkima, et ei pane päästevesti,  siis siis öelge talle, et panen küll või ei tule paadiga seita. Jah, täiesti õige, et ja, ja kui antakse päästevest et  siis kindlasti, et see päästevest oleks ka õigesti seljas,  et kõik need vajalikud rihmad klõpatsid,  mis vestil olemas on. Et need oleks kinni, et tihtipeale see rihm,  mis on nagu nõndanimetatud saba, et päästevestidele,  et see jääb hästi tihti lahti, aga tegelikult see on  ka hästi vajalik kinni panna, et vette kukkudes vest seljast  ära ei tuleks. Jah, et onu onuvesti ei tasu selga panna,  ikka peab olema sinu õige õiges mõõdus ja õige suur. Ja enne sõitu selga pandud, et mitte et poole sõidu peal  või kui juba midagi juhtub, sest kui midagi juhtub  ja oled vette kukkunud siis on juba seda vesti väga raske  selga panna. Aga kui on ikka nii, et ei saa minna maale  ja ei saa minna vee äärde, oled kusagil linnas kinni? No ja suur mere igatsus on, mis siis tuleks teha? Siis on kas leida võimalused ikka minna mere äärde  või et suvel on linnaski. On ju näiteks veekeskused basseinid, kus on  siis oma oma nagu reeglid. Ja, ja on kindlasti, et mida tasub suvel külastada,  on meremuuseum kus on praegu teemakohaline näitus meie meid  ja me ei tee, et kus on ka kõik niisugused merepääste,  ajaloo ja hästi hästi põnevad asjad, saab minna helikopterisse,  mida kasutatakse, kui on juhtunud õnnetus  ja et kindlasti tasub erinevates muuseumides linnas käia  hästi palju õues ja kui tekib võimalus, et vee äärde minna,  siis minna kui ujuma. Aga siis mitte üksinda, et koos täiskasvanu  või sõbraga. Nii et jätame selle meelde, et keegi üksinda suvel ujuma ei lähe,  olgu siis alati sõber või kõige parem veel keegi vanem kaasas. Ja kui on muidugi kaks viieaastased sõpradena,  siis nemad ikka lähevad sõbrad koos vanemaga. Nii et aitäh Liis meile külla tulemast ja lähme  siis suvel ilusti vee äärde, aga käitume nii,  et keegi ei saaks viga.
