Kristall 87. Täna on kristalli stuudios esindatud tehnika pool ja looduse poole. Meil on külas Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusmehaanika kateedri juhataja professor Jaan metsaveer, raadiotehnikakateedris dotsent Vladimir Henriksson ja looduse poolt esindab Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. Objekt aga õigenest küll subjekt, kellest me täna juttu teha tahame, on loom kellest me kõik Ast väga palju kuulnud oleme. Samas aga keda me väga üksikud näinud oleme ja, ja üsna vähe temast teame, kuigi teadus viimasel ajal loodab temalt palju selle hulgas ka tehnikateadus. Nii ta on, sest et noh, jutt nähtavasti tuleb delfiinist. Ja delfiin on tõesti viimasel ajal väga suureks uurimisobjektiks olnud. Ja just selle uurimisel on põhjustanud siis see, et temal on üks selline eriline mehhanism, mida siis nagu inimesele ei ole. See on siis tema lokatsioonisüsteem, mis võimaldab siis täiendavalt informatsiooni hankida veel lisaks nendele infosüsteem, mille, mida me siis inimesel on, sest need teised on toritel finil olemas ja noh, enam-vähem ikkagi töötavad ka normaalselt ja nad on väga palju hangib ka nende tavaliste süsteemidega, mis on küllalt tundlikud. Teatavasti aga lisaks see üks täiendav süsteem pakub siis just eriti tehnikaalasuvi. Delfiin on täiesti pakkunud inimkonnale huvi juba pikema aja vältel. Ja sellelaadseid töid on tehtud õige mitmel pool nii meil kui ka välismaal. Nojah, aga tegelikult, ega see nii väga nii ainult ainulaadne ei ole, sest et seda niisugust aktiivset lokatsiooni teistel loomurühmadel, aga kuna delfiin on mõõtmetelt niisugune suhteliselt soodus uurimisobjekt väiksemamõõduliste loomadel on seda raskem lihtsalt uurida, sest et käsi diivaliste hulgas on see asi väga kaugele arenenud ja ja, aga lihtsalt kuna tegemist on loomadega, kelle mõõtmed on väikese hiiresuund, kus nad siis seda asja on väga raske uurida ja eriti ütleme nii ehituse mõttes. Putukaid on ka uuritud, päris putukatele seda mehhanism olemas, eks ole. Noh, nahkhiire oma oli vist kõige varem teada, see oli kuidagi väga vanast ajast teada, aga aga defini oma suhteliselt hiline seal 59. aastal vist olid esimesed materjal ta silmust selle kohta, et ta seda tegelikult kasutab. Ja see muidugi, kuna ta on tänapäeval tekkida, sisestab aktiivse uurimisobjektis kohe sai. Aga pärast seda on tõesti jah, väga paljudel mereloomadel ju see keskkond võib-olla siis mingil määral tingib juba mingi erilise süsteemi nimel, sest vesi paljudel juhtudel ei ole läbipaistev. Näiteks meie balti meredelfiin pringel on küll suhteliselt vähe uuritud, aga temalik arvatakse ka olevat. Kuigi ei ole nüüd tema andmed kuskilt kirjandusest silma hakanud, missugused tema siis nüüd näitajad on selles osas, sest et no põhiliselt miks delfiin on see delfi kindlasti kõige rohkem mannistada lokatsiooni uuritud ahva liinidel ja just sellel põhjusel, et tema on kuidagi kõige paremini talub seda basseini elu, sest need teised on need suured vaalad nüüd neil on kalokatsioon olemas, aga noh, seda vaalu seal veel basseinis pidada. Kaunis lootusetu üritus oli suur ja ta ei mahusel olemas basseinini suuri vedada ja teised noh väga paljud need mereloomad ei taha ikkagi selles pikaajalises basseini tingimustes elada. Pringil ka pidi ka suhteliselt halvasti taluma vangist, ega meil oma aiast kringlit ei ole? No meil ei ole jah, naftaliin on üldse üks salvestunud objekt selles mõttes teisttingimustes teatud Eesti kõige paremini vastu, ehkki on, on paiku maailmas, kus on tehtud niisuguseid bassein, kus soovib kapris suuri vaalu pidada ja põhiline probleem on seal, mitte nii palju see ruumi enda suurus, kuivõrd see, et vett on vaja puhastada. Ja, ja kuna see süsteem on väga raske teha, siis hakkavad tekkima igasugused nahahädad eelkõige ja ja siis selle kätte kipuvad nad ära surema, need ei, esimene, kõige keerulisem asi ei ole mitte see suure basseini tegemine, vaid väga võimsate filtrite pumpade süsteemi organiseerimine, mis suudaks hoida selle basseini vee võrreldavast puhtuses tegeliku loodusliku veega. Mõningate andmete järgi ka päris tavalised hülged juba tegutsevad päris heade lokaatoritena, otsides nii-öelda saakloomi ja orienteerudes. Eriti sellistel juhtumitel, kui on tegemist küllalt mudase veega. Ma teaks, ülestega on proovi tehtud, annan, plokkad seal hüljestel on olemas, on ja annan there lavidel ja üldse see asi märksa laiem ikkagi looduses kui praegust, nagu teatakse, sest et uuritakse ikkagi üksikuid liike ja, ja kindlasti on ka delfiinide hulgas väga palju erinevaid vorme, aga uurimisobjektiks on maailmas võib-olla üks-kaks-kolm tykki, sealjuures safalin kõige enam. Tegelikult Kirjanduse andmetel siiski need liike on paarkümmend, millel on ikkagi need andmed, ühesõnaga küllaldase statistikaga toodus, siiski need nende sagedused ja millised signaale nad kasutavad, aga muidu kahvaliin valitseb seal kindlalt sees. Aga need võimalused, mida ta siis suudab teha, on muidugi küllalt fantastilised näiteks jahtu püstitada kaks eesmärki, esimene eesmärk oleks orienteeruda ise ruumis. Ja teine eesmärksõna. Ja teine eesmärk on leida üles saakloom ja hinnata, milline saakloom on. Sest kujuneb olukord selliseks, et need Solandeerivad signaalid, mida räägime konkreetselt delfiinist, mida ta saadab, ega need ei ole püsivad. Need sõltuvalt eesmärgist on siis muutuvad kogumisest lateeruge sõltuvalt objektist ta muudab signaale. Signaali parameetrid muutuvad küllalt suurtes piirides, signaalide sagedused kui ka kordussagedused täite sagedased kordus, sagedased muutuvad signaalide üldse oma olemuselt muutuvad. Tähendab üldiselt seda, kui ta liikumised lihtsalt oma asukohta nad on karjaviisil elanutsevad looma, siis nad, ega nad üldiselt suhteliselt vähesest üks laseb sealt karjast välja, kõik kuulevad selle teise ära ja vahelduse karjas, mõni loom võib elada seal päeva jooksul, võib-olla ei lasegi oma signaali välja nii et kuulab ainult teisi, need liikumised on siis üksikud signaalid lihtsalt passiivne kuulamine, aga aga põhiline on ikka see objekti tabamine. Kui ta läheb siis nüüd seda kala püüdma, vot siis ta siis teised enam teda ei aita, siis ta oma aparatuur tööle panna ja vot siis ta hakkab väga aktiivselt sellega. No kui ma nüüd õieti aru sain, tähendab üks loomlases signaali välja, teised siis k tajuvad, teised võtavad seda vastu ja sama, tähendab siis, kui nad lihtsalt karjas liiguvad ja orienteeruvad ja mingisugust kauged eesmärke nendes kalaparve püüavad, siis nad pidid, tabab kalaparvi äras, nad võtavad nii nagu hunditki ringi ümber, ajavad seal kalapalve keskele, siis hakkavad sööma. Nii et see on looduslik ilu, mitte ainult huntide üleüldine. Mida suuremad kalad, seda madalamat sagedust, millega nad neid sorteerivad, need kalad lähevad, pisemateks, lähevad, sagedus läheb kõrgemaks. Selles kate ära tabada? Kiir on võib-olla kitsa? Ei tähendab, küsimus on eristusvõimes lühema lainepikkusega laine korral, eristusvõimeline kasvab väiksemate objektide sondeerimisele täiesti loogiline, sest nii käituma peaksid. Nojaa, aga erilisse olukorda sattunud loomad hakkavad ka väga erinevaid, kuidas ütelda, siis mis ta siis on, tähendab see on mingil määral analoogiline võib-olla siiski ka inimkõnega selles mõttes, et igasugustele situatsioonidele on erinevad, kas lainepikkused või, või, või üldse see Nende häälitsuste süsteem ja kui nüüd oleks võrreldav lihtsalt mõõteriistadega võib-olla ka inim kõnet ilma seda mõistmata, siis, siis võiks võib-olla analoogilise mõistatuseni jõuda, et mitmesugust sagedust on mitmesuguse intervalliga ja raskendada interpreteerida. Tõenäoliselt see nii ongi, muidugi käesolevaks ajaks on uuritud ikkagi üldisemaid seaduspärasusi ja sellest on need keskmistatud mingisuguse suurema arvu vääre kui nii-öelda iga üksiku indiviidi uurimisega. Sest noh, nii palju kui on teada üksikute indiviidide käitumise liigid ja laadid on ikka üpris erinevad. Üldise signaale tüüpe on vist tõesti viis kuus tüüpnedes delfiinidega, nad suhtlemissignaalid on tunduvalt madalamad signaalid, mida nad omavaheliseks suhtlemiseks kasutavad ja teised on siis ikkagi need Lotseerivad, mis on siis mingil määral, kas need on siis tunduvalt kõrgemad suunad ja siis on veel igasuguseid muid häälitsus, mida siis noh, siis saab, tänapäeval tõesti ei osatagi mööda tema põhjust, miks ta seda häält teeb, kas lihtsalt häälitsuse rõõmust või mingisugusel muul funktsionaalsed. Nojah, ja kui mõni karja isend silindrisse satub, siis on ju ka kindlaks tehtud väga palju erinevaid signaale, mis siis selle peale nii nii see hädasolija kui ka teised välja lasevad, need, mida nad selle käigus suudavad üksteisele mõista anda, ei kujuta ette. Nojah, see hädaohusignaal on kohe teistest eraldi toodud signaal välja siin, nagu need delfiinide nisukesed massiliselt suremised. Calder siin üks hüpoteesi ongi selles, et üks satub sinna häda, usun, aga kaldale, siis annab hädaohusignaali ja teised laevatada päästmisest delfiinid kui kollektiivne nisugune, kui nad väga 11 aitavad, eks ole, näiteks olnud haigeid isegi hoiavad, võtavad kahe vahel aitavad toetada, sest tema ju teatavasti seistes ei saa vee peal õelda, tabab kogu ujuma liikuma, kui see jõud ära kaob, siis ta hakkab põhjavaimu pärast, ta hindab ju kopsudega. Selle tõttu siis tõesti nad nagu 11 aitavad ja eks need inimeste päästmise juba arvatakse ka olevat. Miks ta läheb vahelmand uppujat päästma, lihtsalt aluseline instinkt, et kõiki, kes seal hakkab vee alla vajume jadas, on seal siis vaja välja tõsta, sest ükskõik siis on see esimene või teine delfiin või vastsündinuid pidid siis kandma, siis hoiavad, aitavad toetud, nad väsivad ära, siis natuke aega võtavad kahe vahele, puhkab jälle vahepeal. Ja siis sama efekt viib ka teinekord siis tõesti massiliste suremiseni, kuigi see ei ole muidugi jällegi täielikku kinnistust leidnud hüpotees üks hüpotees sellest, mida siis mõned toetavad, mõned vaidlevad vastu sellest. Kui selline on väga üldine, olekski, miks seal liigi välja hävimiseni, sest et aeg-ajalt ikkagi satuvad kaldadele kusjuures olevat ka tuvastatud tõesti, kui delfiin vigastada saab näiteks seal jahtidel ja kus tal on siis surema hakkab, siis ta pidi ka tunduvalt veel kiirust suurendama, umbes niisuguse väljanägemisega nagu püüaks nüüd siis kaldale veel nina jõuda, et siis nagu põhja vajub ettevõte tunduvalt karjast ette ja siis nivoo jõudu on ja siis vajub põhja. Aga meri on häälitsusi täis, mismoodi siis nüüd delfiin ära tunneb, teab, et ta võtab sedasama jänesesignaali vastu pidada on tarvis anda? Jah, meres olevate signaalide kohta tõesti öelda, et nendes on äärmiselt palju mitmesuguseid signaale laialdaselt kõikides meres olevate elusolevuste tähendab kalade ja krabide ja nende liikumises tekkinud peale sellel lainetusest ja mitmesugustes tehisobjektidelt kiirdunud peegeldused. Et meri on muidugi täis mitmesuguseid helisid ja oluline on nendest, siis eristada leid meid huvitavaid. Sel eesmärgil ongi loodud mitmesuguseid signaali töötlemise aparatuur. Mis siis, tuginedes mingisugustele kindlatel eesmärkidel, püüavad meid huvitavaid signaale või nende parameetreid määrata, sest üldisest kohinassis kätte saada seda, mis tarvis anda. No eks see probleem ole igal pool, sest meie kõik kasulikud signaalid on reeglina maskeeritud müradega. Et see situatsioon meres sellest mõtiseerinud, mitte millegi poolest. Probleem on üldine, tuleb otsida kasuliku signaali mürade foonil. Ja paljudel juhtumitel ongi olukord selline, kus müra energeetilistes mõttes ületab kasuliku signaali mitmekordselt isegi sajakordselt. Ja selles suhtes on välja mõeldud mitmesuguseid võtteid. Kuidas seda kasulikku signaali siiski leida? Ja mingil määral selles mõttes aitama Meika delfiini käitumise uurimisel delfiinisignaalide uurimiseks, sest need avavad ka mingisuguseid algoritme, mis meie jaoks võivad olla tundmatud näiteks signaalide kogumine, mida siis alguses küll avastati nüüd inimeste poolt tehnikast. Aga nüüd tuleb välja, et seda kasutab ka delfiin juba ammugi, see tähendab seda, et kasutusse korduvat signaal registreeritakse koos müraga, müra on nagu juhuslik Temases kord liitub, kord lahutab, signaal koguja liitub ja selle paljude liikumiste tõttu signaal tõuseb müra foonil välja, seal alguses pakuti tehnika välja kui suurt avastustega. Nüüd tuleb välja, et loodus on kasutanud ära ammu teada asi ammu teada, vähemalt Delbiinil. Nojah, nagu öeldakse, et kõige parem uus on alati unustatud hea vana. No üldse müra foonil signaali leidmist südametel finil küllalt uuritud selle katse on mida praegu justkui ei ole päris selge, miks, aga mida rohkem on mürasest delfiini üldiselt saadab niisugused üksteisele järgnevaid impulsse, on siis ja see impulsi? Intervallimpulsside vahel muutub siis sõltuvalt mürast, mida suurem on müra, seda suuremaks läheb intervall seal vahel on tuvastatud ja muudab spektrit küllalt palju, näiteks kui seal delfiinid igal isendil on oma kindel kandesagedus, millega ta normaalselt töötab. No seal on siis näiteks seal 80 kilohertsi või 50 kilohertsi või siis ta võib seal muuta seal kuni 100-ni või 50-lt 80-le, otsib sobivat sagedust, kus seda müra vähem on. Delfiin on üldiselt ikkagi adapteeruda, selles mõttes ta ikkagi hindab situatsiooni, kus ta parajasti on, milliseid eesmärke ta seab. Ja vastavalt sellele korrigeerib oma signaali parameetreid. Peab ütlema, et nii-öelda inimesel on sellesse sfääri jõudnud alles viimase aastakümnendi jooksul delfiinid sellega tegemist olnud juba miljoneid aastaid. Nojah, eks seal on see eelis olnud inimkonna ees, et tal on aega olnud väga pikk. Nii vigade ja proovide meetodil see kõige otstarbekam välja selgitada, aga inimene püüab seda nüüd teha mõne aasta või aastakümnega ja peab selle tõttu märksa intensiivsemalt või endale lubada nii palju nii palju proovimisi vigu, sest see lihtsalt läheks väga kalliks maksma. Tihti tekib küsimus, et kuidas me siis teada saame, medasidel siinses mõistame, mida mitte, sest et me võime öelda küll, et ta tunneb selle asja ära või tunneb teise asja, aga ta seda meile ei ütle ju. Kuidas see katse siis ikka üles tuleb panna, et maru saame, delfiin saab sellest asjast aru või ei saa? See on tegelikult väga primitiivne, aga siiski kortada näha, täitsa huvitav, sest seisneb selles, et basseini, kus tõmmatakse üks selline eraldusvõrkseinaga näiteks seina keskelt risti poole basseinini ja siis pannakse talle alati kaks märklauda üksus nimetaks positiivne märklaud, mille ta peab ära tundma, teine, ja siis meid, nakad, nüüd märklaud või niimoodi ja teine on negatiivne siis ja kui see seda positiivset siis õpetaks teda hulk aega tundma, lihtsalt pannakse teiste seas ja kui elatisele positiivselt läheb, siis ta saab kala kui selle eest selle eest saab ja, ja kuidas teise juurde läheb ja kuidagi delfiinide õpetatud seda teadma. Tee, esialgne positiivne, siis hakkavad alles katsed pihta ja siis pannakse siis tavalist paar ja üks on siis ühele poole, kord vahetatakse, pannakse ühele poole või teisele poole ja teine sinna lähedal, mille eraldustest tahetakse teada, selle pannakse siis teiselt poolt delfiin on juba aru saanud, et ta peab seda. Teised pole kaugemal venelased võrgu otsa juurde või vähemalt sellest võrgust kaugemale, ta saab teise poole minna ja siis ongi huvitav vaadata. Ta on niisugune, noh, loomad on niisama, kui inimesed on laisad, siis ta ei lähe kaugemale võrgu tahtsin just selle võrgu otsa peale, aga siis ta kuna ta peab pidevalt ujuma, seal võrgu otsa potsata, toeta seda, toetab selle võrgu otsa peale ja ootab nii kaua signaal, bassil vassib seal just selle koha peal ta ei lähe ühtegi kümmet sentimeetrit kaugemal ja signaal tuleb siis vaatab, kus pole pea visata, sinnapoole läheb, kui ta teda ära tunneb. Aga kui kiiresti see äratundmine toimub? No ikka praktilise ülesande keerukusest, kui ta on suhteliselt lihtne ülesanne, siis ta viskab kohe senaatorile läheb, aga kui ta on natuke keerulisem, siis ta natuke aega seal mõtleb ja siis vahel on isegi niimoodi, et läheb ühele poole, natuke läheneb, siis pöörab ringi, ujub teisele poole ümbrusele otsa tagasi, kui ta aru saab, et ta vale märgi peale läks. Aga eraldus on küllalt suur, noh näiteks väga palju on tehtud metallist ja muust materjalist keradega näiteks umbes siline viie sentimeetri läbimõõduga või seal 10 sentimeetri läbimõõduga on pandud seal üks on siis kuus sentimeetrit, teine viis sentimeetrit, näiteks läbimõõt ühest, samast materjalist eraldas võrgu, pikkus on umbes kaheksa meetrit, need kuskilt sealt kaheksa meetri pealt peab otsustama, kumb on siis kuue sentimeetri kumbal viie sentimeetrine kera ja üldiselt küllalt suure tõenäosusega need tõenäosus, protsendid ei ole küll alates 100 protsenti kuskil seal 80 protsendiga ja eksib ja ei või siis on tehtud eri materjalist, näiteks on sama suured kerad, kümnesentimeetrised, kerad, mõlemad värvitud ühte värvi. Ja üks on vasest, teine on näiteks rauast. Eristab, eristab, teeb vahet. No ja see ala just nende keradega ongi tegelikult see ala, millega meeneid konkreetselt tegeleme siin, sest et selle kera pealt on väga lihtne arvutada, eks ole, kajasignaali ja osutub tõesti seal vaskkera pealt ja siis selle teraskera pealt tulevad signaalid on erinevad, küllalt tunduvalt erinevad. Nii et kui me need arvutused väljajoonistamist. Me oleme arvutanud, siis me näeme silmaga ka kohe ära, mis vahe seal sees on, et delfiin ainult nii saigi otsustaja, nii, ainult nii saigi otsustada. Nii et sellised lihtsad objektid need ongi siis millega kaja signaalide arvutamisega me siis tegelema ja siis püüame sealt siis, et uurida, missugust informatsiooni signaal sisaldab sealt ja mida see delfiin siis sealt võiks otsida. Mida tehnikamees loodab kättesaadava alalt, kui me oleme suutnud ära lahendada need signaali väljasaatmise ja kinnipüüdmise ja tajumise läbi mõtlemise saladused? No eeskätt meid huvitab ikkagi see mehhanism, kuidas formeeritakse signaale ja millisel eesmärgil. Ning millistest aspektidest lähtudes toimub siis nende signaalide töötlemine. Sest lõppkokkuvõttes peab arvestama seda, et vastuvõetava signaali hulk on ikkagi väga suur. Ja see peab olema töödeldud selleks, et langetada mingisuguseid otsuseid peab toimima üks selline operatsioon, mida nimetatakse informatsiooni mahu kokkusuremuseks. Ja kuidas just toimub loomadel, see võiks osutuda väga õpetlikuks ka meie jaoks. Et see on üks küsimuste ring. Teine küsimuste ring on kahtlemata see, milliseid vahendeid kasutavad loomad selleks, et eristada kasulikku signaali Murade foonil, millest meil oli siin juba juttu. Ja kolmas probleem oleks probleem, mis on seotud kuidas signaale ruumis suunata kuidas neid vastu võtta erinevatest ruumi nurkadest. Ka selle küsimusega inimkonda otsustanud tegevuste on moodustatud mitmesuguseid ümber häälestuvaid, antenni süsteeme, adapteeruvaid peale selle neljanda probleemina probleem mille alusel millise algoritmi järgi toimub siis adapteerumine. Sest eesmärk on mitte lihtsalt adapteeruda, vaid adapteerumise funktsioon teostada võimalikult kiiresti sest paljudel juhtumitel on see seotus saaklooma ära minemisega või saakloomade rünnakuga või midagi taolist ning seetõttu otsuseid tuleb langetada kiiresti. Need probleemid muidugi pakuvad ka meile kõik huvi ja sedavõrd, kui me teame, kuidas need toimivad võiksime neid katsetama hakata kaparatuurselt. Nojah, ja üks niisugune asi, kus tõenäoliselt bioloogid ootavad erilist abitehnika poole pealt, on, on see, mida ma ka natuke ennisti puudutasin, et kui saaks välja töötada samasugustel signaalidel põhineva infosüsteemi ja üritada siis selle abil hakata katseid tegema delfiinidega võib-olla leiab mingisuguse suhtlemistasandi, millega saaks, saaks nende noh, võib olla küllalt algelist, aga siiski olemasolevat niisugust informatsiooni vahetamist, kanalit ka inimesele nähtavaks muuta. Kahtlemata see on väga huvitav eesmärk, mul on silma hakanud delfiinisugused, katsetused on tehtud millegipärast, eks siiski kahe objekti vahel positiivne ja negatiivne, niisugust suurema hulga valikuga. Võib-olla et need on tehtud, aga lihtsalt ma ei ole süstemaatilist seda kirjandust jälginud ja sellepärast ma ei tea, aga näiteks mere lõvidel ma nägin konkreetselt ise, kus need katsetused ehtis, kus siis oli, valitses, sest viiev objekti hulgast. Nojah, sealt tuleb see probleem ka mängud, mitut objekti on väga raske niiviisi ehitada, et seal üks mingisugune külg oleks see, mida, mida uuritakse näiteks kahe keraga on väga lihtne suurus on samaks jäetud, ainult materjal on erinev. Aga kui nüüd kujundite hulka seal suurendada, siis tuleb neid nii palju erinevaid näitajaid. Oskan hinnata, mille järgi nüüd siis delfiin vahet tegi. Need katsed on rohkem selles suunas olnud, et nüüd seda välja peilida, ühte kindlat. Noh, need merelõvi katse tuli, seal olid sisse pandud kolmnurgad välja kujundid olid kujukate peale kolmnurgad, nelinurgad olid ringid, seal joonistatud niisugused kujundid ja pidisesse õigele ujukile vajutama. Kala tahtis saada ja seda ta ka tegi. See oli ikka silma peristamisega, silma keristamise katse oli, see oli lihtsalt intellekti määramiseks, mitte selle tema lokatsiooni määramiseks, eks siin on nagu kaks probleemi, meil arutlusel, üks asi, lokatsiooni küsimus, eks ole, mis meile kahtlevad, palju huvi pakub, aga teine muidugi intellekti küsimus. Ja need asjad on muidugi kahtlemata seotud omavahel. Ja eks sellest tulenevad ka nende isendite käitumise erinevused, millest meil oli juttu. Nii et kindlasti on uurimise valdkond selles siin veel küllalt lai. Ja loomariigis on üldse nii, et, et inimene, kes vähe on suhelnud loomadega, kujutab ette, et ühte liiki loomad on kõik väga ühesugused, tegelikult on erinevus erinevate isendite vahel loomade hulgas praktiliselt mitte väiksem kui erinevate inim indiviidide vahel. Ja see on, nagu me teame, väga suures ulatuses kõikuv ja ja selle tõttu sõltub küllalt palju nihukese uurimise juures ka see, missugune isend satub nüüd uurimisobjektiks kas üks andekas või või vastupidi ja ei seda muidu kindlasti kui nad, keerdsõlmed on kunagi ära lahendatud. Klaarimaks saadud ja kaaned signaali süsteemid, milles nüüd dotsent Heidrist rääkis siis milliseid võimalusi Nende nähtuste lahtimõtestamine inimesele põhimõtteliselt tulevikus pakkuda võiv? Noh, vajaduse selle järgi on praegugi küllalt palju juba näiteks võiks tuua on siis need igasuguste naftatorude või gaasitorud merepõhjas, sest et kui meil praegust avaldaks merest küllalt palju naftat, juba seda, siis on kasulik tuua torujuhet mööda kaldale. Aga meres on hõljuvat muda, see katab seda ära ei kui juhtub seal mingi avarii või on ülevaatus teha kuskil kohapeal. Laev sõidab kohapeal kaldamärkide järgi nii täpselt orienteeruda, tuukeleid kukub sinna peale otsekohe seda me ei suuda. Siis on ikkagi vaja lokaatorid, mis selle toru sealt üles leiaksid, tuukril, padi otsimist. Ja kuna merepõhjas on seal muid objekte ka kivid ja põhjareljeefi ja selleks peab ikka olema sellel torul 11 natuke teistmoodi signaal on turul ja selle spetsiaalne Lokvaatlemaid ära tundma. Nii et see on juba üks niisugune ülesanne, mis on vaja siis kindlalt lahendada. Noh näiteks ka siis laevade paigal hoidmiseks kasutatakse laev sedasama naftaga, proovib uurimised, on kasulik teha laeva pealt, aga selleks tuleb laev hoida küllalt hästi paigal ja selleks teda paigal saaks hoida. Peab olema tal ka mõõtesüsteem, mis kontrollib, kas ta on paigal ja see on jällegi akustiline signaal pannakse akustilised lokaatorid pannakse merepõhja mingisugust kindla kujuga, näiteks kerad. Ja siis see signaal täpselt kera pealt, nagu seal kõrval on kivisesse signaali, kui sul on kivi peale juhtu minema, ta ei tohi seda kiviga ära segada, hakata kivist kaugust. Ta peab kogu aja sellest metallkerast mõõtma ja selleks ta peab jällegi kivi metallkera signaali vahet tegema. Need on kaks niisugust näidet, aga muidugi lisaks sellele on siis geoloogilised uurimised naftaleiukoha otsimised merepõhjas, näiteks mere allun, nafta, see tuleb ju otsida Kaiale akustiliste signaalidega kõigepealt ülesse, kus ta üldse on. Ja siis alles proovi puurimised. Muude maade varade osas võib-olla ka osaliselt. Üks rakendusvaldkond on meditsiinist tomograafiaga. Kasutades ultraRaili Sule on võimalik sondeeride patsienti saada küllalt täielik ülevaade tema siseorganite tegevusest ja paiknemisest ning selle alusel siis koordineerida edasist ravikäiku. Seal operatsioon, mis toimub ilma valuta ja ei ole vaja mingeid täiendavaid operatsiooni teha, samuti ka ilma täiendava radiatsiooni röntgenkiirguse abita. Seda on kasutatud juba õige laialdaselt ja ilmselt seal on küllalt lai perspektiiv. Jah, ja vähemalt seni ei ole mingit nihukest ränka halba mõju sellel helil organismile avastatud. Kuigi on teada, et teatud sagedustele varal on võimalik peletada rotte ja nii edasi, tähendab on on niisugusi, ultrahelisagedusi, mis loomadele häirivalt mõjuvad, need praegust on vähemalt teadmata, kas see niisugune ultraheliga sondeerimine või mingit mõjuga kudedele avaldada negatiivses mõttes, aga vähemasti seni on mulje, et see on igal juhul vähem halb, kui, kui näiteks röntgenkiirgus või mõni muu niisugune. See on võib-olla üks selline näide, kus siis erinevad teaduse alad saavad küllalt kokku, siin on siis bioloogia, saab ühelt poolt kokku, eks ole, siis on näiteks signaalide töötus, mis on siis väga lähedane raadiotehnikas või raadiotehnika osa peaaegu kujunenud, kuigi ta võiks ka eraldi aine olla. Ja siis küllalt suur osa, need on mehaanikal, kus siis signaal paljude selgitanud, millised signaalid üldse ühelt objektilt tekivad ja millist informatsiooni sisaldavad. See on ikkagi üks mehaanika või akustika osa, õigemini mehhaanika akustika piirimail, nii et võiks öelda, et see on üks tänapäevateaduste integreerimine või teaduste kokkusaamise koht. Nii et selles mõttes võiks lugeda niisugust tänapäevaks perspektiivseks. Sest me kõik, oletame, et kõik need uute teadlaste kokkusaamise kohad on need perspektiivsed. No ja seda on ka kinnitanud, sest et kõige viljakamad tulemusi vähemalt viimasel ajal on ju just nimelt sellistes paikades saadud ootamatuid tulemusi. Nojah, ja tegelikult ma nüüd siin vaatan, et meie, TPI teadlased küllalt intensiivselt niisuguste asjadega tegelevad. Tegelikult oli asi niiviisi, et põhimõtteliselt võiks ju neid asju uurida ka Tallinnas, sest ei ole sugugi võimatu ehitada Tallinnas niisugune delfinaarium, kus kohapeal neid delfiine pidada, kuigi pealibringli meil siin endal ja neidki väga vähe. Esimene täiesti sisemaal olev delfinaarium Euroopas tehti Tuisburgile juba juba üle 30 aasta tagasi ja siin ümberringi praegust, kuna asi on aktuaalne sünnitel, stsenaariumeid ja ka meie loomaaial üldises projektis on niisugune asi ette nähtud, nii et kui ükskord arendatakse oma nii kaugele välja, et, et siin delfiinipidamine, et kõne alla tulla, siis tekiks ka teil väga lai töömaakohapeal asja katsetada pole selleks tarvis teise maailma otsa sõitma. Soodne aeg on ka tehnika mõttes antud ülesande realiseerimiseks, kuivõrd enamikke tehnilisi lahendusi oleks mõttekas teha arvutustehnikavahendite ja meetodite abil. Ja progress selles valdkonnas on väga kiire ning loodame, et meie kaasaegne aparatuur suudab täita neid ülesandeid, mida meie ette püstitavad. Meie kolleegid. Kristall 87.
