Tere kõigile 12. juulil. Päikeselise suvekuumus hakkab nii inimeste kui  ka loomade tervisele liiga tegema. Arstid meenutavad, et vedeliku joomine on saabunud  kuubalaine ajal ülioluline ja otsese päikesepaiste käes ei  peaks keset päeva üldse olema. Nahk on ka organ, mis ei unusta, mis temaga tehtud on. Kindlad tuleb kaitsta lapsi. Lapseeas saadud päikesepõletused jäävad kogu eluks. Šveits otsustas režissöör Roman Polanski USA-le välja  andmata jätta. Haapsalu lahel liuelnud merejaht Haili saab väärika koha  vesilennukite angaaris. See haiglassi jaht nimega Haili on Tallinnas ehitatud 1939. aastal. Siinsamas. Kiili paaditööst. Vastuses. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut andis kuuma hoiatuse,  sest valdaval osal Eesti territooriumist oli täna  ja on lähipäevadeks oodata õhutemperatuuri tõusu kuni 35 kraadini. Põhjamaise kliimaga harjunud inimese tervisele võib selline  kuumus ohtlikuks saada ja arstid rõhutavad,  et vedeliku joomine on kuumalaine korral ülioluline  ja päikese käes ei peaks võimalusel üldse viibima. Tallinnasse Stroomi randa ilmus rannapargist noor naine enne  veeni jõudmist aadama ülikonnas naise jaks aga rauges  ja ta uinus liiva päikeselõõsas. Kuigi seekord täiesti ebaharilikult päästis liigne alkohol  naise võimalikust uppumissurmast ja turvafirmaga  kuumarabandusest läheb tavaliselt märksa täbaramalt. Põhja-Eesti regionaalhaigla vastuvõtt kihas täna keskpäeval  nagu sipelgapesa. Tuldi nii omal jalal kui kiirabiga. Patsiendid, kes põevad kroonilisi haigusi  ja nende niisuguse kuumusega, need haigused kindlasti ägenevad,  et siin eeskätt sellised patsiendid, kellel on näiteks seemnetibi,  hüpertoonia, tibi, südamepuudulikkus. Onkoloog doktor Marianne Niinele ülerahvastatud rannast  rääkides ohkab ta ja nendib, et ilus päikeseline suvi toob  talle sügisel uusi patsiente. Eestis diagnoositakse igal aastal tuhatkond uut  nahavähijuhtu ja 250 melanoomi iga aastaga. See number kasvab. Tegelikult ju inimene, valge inimene läheb pruuniniks sellepärast,  et nahk üritab kaitsta ennast ultravelekiirguse eest. Valge inimese kaitsevõime ei ole kuigi suur ultraletkiirguse  suhtes ja geenimuutused, mis võivad rakkudes tekkida,  võivad viia väga raskete tõsiste tagajärgedeni. Nahk on ka organ, mis ei unusta, mis temaga tehti. On kindlalt tuleb kaitsta lapsi lapseeas saadud  päikesepõletused jäävad kogu eluks nahakahjustuse  ja kordades tõstavad nahakasvajate tekkeriski. Doktor Niin lapsi tuppa ei sunni, küll aga soovitab päikese  käes olles riided seljas hoida ja müts peas. Sama soovitab ta ka täiskasvanutele. Kella neljani on ultravelkiirgus niivõrd aktiivne,  et see ei ole paljalt rannas olemise aeg valgete inimeste jaoks. See aeg soovitaks riides olla, varjus olla  ja siis, kui minna randa ujuma, siis kas hommikul,  varem või õhtul hiljem, kus siis inimene D-vitamiini saab,  kui, kui päikese käes ei tohi olla D-vitamiini sünteesiks  jätkub 10 minutit fooni ultravelet kiirgust,  et selle saab jalutades ja varjuski olles. Kuumarabanduse tunneb ära kerkinud kehatemperatuurist,  peavalust ja iiveldusest, tegutseda tuleb  siis väga kiiresti. Kui asi toimub rannas, siis peab minema vette. Kiiresti, kui näiteks ema näeb, et tema laps muutus loiuks  kahvatuks või üleliigselt punaseks ja higiseks. Kiiresti vette, siis müts pähe midagi külma nende piirkondadesse,  kus on suuremad veresooned ka enda alla kume piirkonna kaela piirkonda. Külm kompress pähe ja rohkevedelik. Joogiks sobib kõige paremini mineraalvesi. Viimastel päevadel on supelrandades nähtud madusid,  eelkõige nastikuid, aga ka rästikuid. Eile õhtul hammustas rästik Harku rannas seitsmeaastast  tüdrukut ja vanemad viisid ta abi saamiseks kiiresti haiglasse. Rannavalvurid püüdsid mürgise rooma ja kinni  ja toimetasid selle rannast eemale. Kokkupuuted nõrk madude hulka kuuluvate nastikutega  ja rannaliste teateid. Nastikutest registreeris Harku järve rannavalve  nädalavahetusel kaheksal korral. Ühtekokku on rannavalve Harkus nastikutega sel kuul  tegelenud 15-l juhul. Kuumalaine mõjutab lisaks inimestele ka loomi. Tallinna loomaaias on jahedama kliimaga harjunud loomade  pärast kasutusele võetud mitmed ettevaatusabinõud. Kodu ja lemmikloomadele peaks kuumade päevade ajal aga  peremehed ise rohkem tähelepanu pöörama. Juba teist nädalat kestev kuumalaine kimbutab  ka Tallinna loomaaia asukaid. Näiteks seakaru Nord leiab jahutust, külmast basseinist  ja karvkat. Kuigi loomaaias on neid liike, keda rõõmustab,  et lõpuks ometi on nende kodupaigale sarnane palav ilm  ka Eestisse jõudnud vajavad paljud liigid kuumatõttu erilist hoolitsust. Nende liikide hulka kuuluvad näiteks nii kõrgmägede  jahedusega harjunud ja Gröönimaal ja Kanada saarestikus  elavad muskusveised kui ka jääk. Et loomadel kuumust veidigi kergem taluda oleks,  kastetakse nii puuripindu kui loomi endid veega niisutatakse. Ja lisatakse rohkem joogivett. Kõik see on loomaaiale ka lisakulutustega seotud. Enamasti on meil ikka statsionaarselt, kõigil loomadel,  see või alus, es nad kuhugi katuse, alla või,  või nurga taha saavad varjule minna ja palju muid abinõusid  ei pea tarvitusele võtma, aga nii taimed kui loomad tahavad  saada palju rohkem vett, mis meil muidugi sel aastal jälle  muret teeb, sest et juba talvel lumetõrjega kulus palju raha  ja nüüd selle kuuma vastuvõtmise kulub seda  ka rohkem. Kui, kui näiteks natuke jahedamal aastal Koduloomade puhul peaks jälgima, et loomal oleks piisavalt  vett ning võimalus päikese eest varju minna. Rasvase toidu võiks aga vähe rasvasega asendada. Samuti tuleks silmas pidada tõuloomade allergilist  aktiivsust ning mitte jätta loomi kuuma ilmaga päikesekätte autosse. Koduloomadega on nii, et tihtipeale inimesed toidavad omiloomi,  kuid unustama näiteks neid joota või ei mõtle  selle peale, et loomal peab tingimata olema võimalus minna  varju vilusse ja jahedasse vilusse. No näiteks Sõidetakse kiiresti, kiiresti suvilasse jäetakse kass rõdul. Aga see on lõuna pool. Ja kas võib surma saada? Zooloog Aleksei Turovski ei soovita loomi  ka palava ilmaga randa viia. Saabuval ööl lülitatakse Pärnu ja Koeru piirkonna digilevi  saatjad ümber madalamate sagedustega edastuskanalitele tava  antenniga nähtava digipildi. Vaatajad peavad oma digiboksis või teleris tegema uue kanaliotsingu. Digilevivõrgu eest vastuta. Aktsiaselts Levira viib öösel Pärnu, Koeru,  Järvakandi, Abja Paluoja ja Kihnu telesaatjad madalama  sagedusega edastuskanalitele, mis levivad maastikul paremini  ning läbivad kergemini metsi ja muid takistusi. Seoses sellega tuleb hinnanguliselt umbes 50-l 1000-l Pärnu,  Rapla, Viljandi, Järva, Jõgeva, Lääne-Viru  ja Harjumaal elaval teleriomanikul läbi viia uus kanaliotsing. Spetsialistide kinnitusel midagi keerulist  ja aeganõudvat tegema ei pea. Ümber häälestada homme hommikuks oma digiboks  või digiteler. Selleks on vaja taastada puldilt digiboksi algseaded  ja lugeda uuesti kanalid sisse. See teeb digiboks kõik automaatselt, nii et endal nagu väga  palju vaeva näha ei ole vaja. Ja välismaa uudiseid, ka Venemaa president Dmitri Medvedjev  kutsus loomaalliansi USA ja Euroopa Liiduga,  et stimuleerida kaubavahetust ja investeeringuid. Venemaa suursaadikute ees kõnelenud president Medvedjev tõi  näiteks visiidi USAsse, kus koostöö innovatsiooni valdkonnas  loob positiivse õhkkonna riikidevahelistes suhetes. Seetõttu ei tohiks koostöö piirduda vaid rakettide vähendamisega,  leidis Venemaa riigipea. Maikuus sai avalikuks Venemaa välisminister umi dokument,  mis kutsus vähem vastuolulise välispoliitika loomisele  ja suhete parandamisele 61 riigiga, sealhulgas balti riikidega. Uganda pealinnas Kampalas sai 74 inimest surma,  kui jalgpalli maailmameistrivõistluste finaali kaasaelajate  seas toimus kaks plahvatust. Pomm plahvatas restoranis ja Kampala rägbi klubis. Rünnaku korraldas terrorivõrgustikule al-Qaeda,  lojaalsust vandunud Somaalia kõige kardetum rühmitus Al Sabab. Kuuma laine järel puhkenud paduvihmad uputasid Austria  lääneosas Koreabergi liidumaa Klösterle linnas Mattis muda  laviin kaheksa maja ja mitu autot. Linnavõimude teatel ujutas vesi üle 30 maja keldrid. Elanikud vigastada ei saanud, sest olid juba enne  evakueeritud puhastustöödele kaasati Austria sõjavägi. Šveits otsustas tuntud filmirežissööri Roman Polanskit  USA-le mitte välja anda, kus teda oleks oodanud  kohtuprotsess süüdistusega ebaseadusliku sugulises  vahekorras alaealisega. 1977. aastal. 76 aastane Roman Polanski on tänasest vaba mees  ja võib pärast kümnekuist koduaresti taas minna,  kuhu soovib, teatas Šveitsi justiitsminister. Tema sõnul on põhjuseks USA kohtuvõimude tegutsemine. Nimelt ei andnud nad Šveitsi võimudele kohtunikust  tunnistaja ülekuulamist protokolli, mis oleks selgitanud,  kas 1977. aastal kohtuprotsessi juhtinud Roger Gansoni  juuresolekul sõlmiti Polanski kaitsjate ja süüdistajate  vahel kohtuväline kokkulepe, et režissöör on oma karistuse  42 päevaga juba ära kandnud. 1978. aastal tunnistas Polanski end süüdi alaealise ga seksimises. Põgenes USA-st, sest kartis, et kohtunik võib kokkulepe  tühistada ja määrata talle 50 aastase vangistuse. Pärast seda pole ta USA-d külastanud. Šveitsi justiitsministri innetusel ei saa Ühendriigid  Šveitsi keeldumise otsust edasi kaevata. Washington on otsuseid. Jõuga leppinud Poola ja prantsuse kodakondsusega Polonski  vabastamist vahi alt tervitas üks protsess innukamaid toetajaid. Prantsusmaa kultuuriminister Frederik Mitterra,  Roman Polanski jäeti koduaresti eelmise aasta septembris,  kui ta saabus Sürichi filmifestivalile vastu võtma elutöö auhinda. Tööd jätma see teda ei sundinud. Ta suutis lõpetada oma viimase filmi vaim. Eestis on külas tuntud vene filmirežissöör,  kinokontserni Mosfilm, peadirektor Karen Shahnazarov. Režissöör tuli Eestisse meediaklubi impressum kutsel,  et osaleda avalikul kohtumisel teemal impeeriumid,  lagunevad inimesed jäävad. Sannazarov ütles aktuaalsele kaamerale, et Venemaa  režissööridele on alati meeldinud Eestis filmida  ja ilmselt tehtakse ta praegugi, kuid paraku on takistuseks  jahedas riikidevahelistes suhetes. Ja koju tagasi vanema põlve kaunitar haili on nõtke  ja sihvakas, kuid eluaastad on tema välimust siiski üksjagu närtsitanud. Aktuaalse kaamera toimetaja käis 71 aastast kaunitari  iluravile saatmas. Ega Haapsalust pärit vabariigiaegse kaunitarifiguuril viga polegi. Vabariigi aegu olid ema ja tema kolleegide tööks Haapsalu  supersaksade lõbustamine. Viimased aastakümned jõudelu on ta välimusse siiski oma  jälje jätnud, ehkki tema trimmi sahter võiks pilke püüda tänagi. See haiglassi jaht nimega Haili On Tallinnas ehitatud 1139.  aastal siinsamas Kiili paaditööstuses ja meile teadaolevalt  elam sellest perioodist haiglassi jahte originaal  siis puukorpusega rohkem Eestis ei ole, neid oli peale,  seda oli veel, aga eks aeg on oma töö teinud  ja ka meie leidsime sellesama siis meie haili  siis ka 1989 99 Haapsalust. Unikaalse jahi restaureerimist on korra juba alustatud,  ent kuigi kaugele sellega jõutud pole. Nüüd on meremuuseumi plaan kindel, halli peab  ja hakkabki imetlevaid pilke tõmbama ka edaspidi. Aeg on väga palju vahepeal mööda läinud,  me oleme küll üht-teist teinud, aga, aga see pilt,  mis praegu selja taga on, see näitab, et tegelikult on nüüd  see viimane aeg temaga uuesti tegelema hakata  ja haili saab olema üks nendest jahtidest,  mis siis tulevikus siis ehk täpsemalt järgmise aasta  järgmise aasta juulist on siis juba restaureerituna korralikus,  täies täies täies ilus ja uhkuses siis vesilennukite  angaaride ekspositsioonis näha. Hallisuguseid niinimetatud haiglassi jahti kasutatakse  ja ehitatakse tänapäevalgi ehk juba teistest materjalidest,  seetõttu on ka teada, et ta Eesti vetes üks mugav  ja lihtne merejaht oli, mis näiteks kiilukuju tõttu ei  kartnud ka rannalähedases vees kinnijäämist. Samas on aga teada ka, et ta merel karusemagi ilmaga hästi  hakkama sai. Kas mõni päev ka kuumaperioodi leevendust toob,  räägib Kristo Elias. Tänane kuum päev püstitas taas uusi soojarekordeid Tallinnas  mõõdeti 12. juuli uueks absoluutseks rekordiks 31,6 kraadi. Ilmajaam on andnud kuuma hoiatuse ka järgnevateks päevadeks. Aga ilm oli jätkuvalt kuum ka mujal Euroopas. Vaga kõrgrõhuala ulatus Barentsi merelt üle balti riikide  ja Kesk-Euroopa kuni Vahemereni välja. Euroopa lääneossa jõudsid Atlandi ookeanilt mitmed madalrõhualad. Hoovihma, äikest tuli Prantsusmaal ja madalmaades Saksamaal  ja Pürenee poolsaarel. Väike tsüklon pöörles ka Musta mere ääres. Läänemeremaade ilma valitsev kõrgrõhuala nihkub aegselt ida poole,  kuid selle lääneserv püsib jätkuvalt balti riikide  ja Soome kohal. See aga tähendab, et ilm püsib ka homme päikseline  ja kuiv. Lätis-Leedus on küll ka hoovihma  ja äikeseoht. Skandinaavia lõunaossa jõuab homme madalrõhuala,  mis muudab sealse ilma vihmaseks ja äikseliseks. Samasugune ilm jääb meie piirkonnas püsima  ka ülehomseks. Eestis on eelolev öö selge ja kuiv, kohati võib tekkida udu. Tuul puhub valdavalt kagust kiirusega üks kuni kuus meetrit sekundis. Soojakraade on öösel 17 kuni 22. Homne hommik on päikesepaisteline ning õhutemperatuur tõuseb  23-st 26 kraadini. Homme päeval on ilm selge või vähese pilvisusega  ning sajuta. Tuul puhub kagust kiirusega kaks kuni kaheksa,  saartel kuni 10 meetrit sekundis. Õhusooja on päeval 28 kuni 33 kraadi. Ka õhtul on ilm päikseline ja kuiv ning soojakraadid jäävad  24 ja 29 vahele. Kolmapäeval läheb meie ilm veidi pilvisemaks,  kuid saju tõenäosus on siiski väga väike  ning neljapäeval peaks taevas jälle selgemaks minema. Reedel läheb läheneb meile ilmajaama teatel madalrõhuala,  mis peaks pärastlõunal lõpuks tooma kuumusele  ka leevendust vihmahoogude näol. Laupäeval tugevneb aga taas kõrgrõhuala,  mis muudab ilma jälle kuivemaks. Õhusoe püsib, pürgib püsib öösiti stabiilselt 18  ja 22 kraadi vahele. Kolmapäeva ja neljapäeva päevaks prognoositakse 28 33 soojakraadi. Väikese leevenduse järel jääb reedel ja laupäeval  õhutemperatuur 25 ja 30 kraadi vahele. Mis on siiski väga kuum. Tuletan teile meelde, et suure kuumuse ja kuivuse tõttu on  metsad iga päevaga aina tuleohtlikumad, nii et olge  tähelepanelikud ja ka vesi on juba tõeliselt soe. Mererandades oli tänavu eesoojus igal pool julgelt üle 20 kraadi,  siseveekogudes aga lähenes veetemperatuur juba lausa 30 kraadile. Üks uudis Saaremaalt laeva leiu koht Salme alevikus Saaremaal,  kus 2008. aastal avastati arheoloogilistel väljakaevamistel  seitsmendast sajandist pärit muinaslaev,  sai täiendust, kui arheoloogia. Doktor Jüri Peetsi juhitud väljakaevamisel leiti eile õhtul  ka teise laeva neediread. Lisaks mõõkasid ja mängunuppe. Jüri Peets on veendunud, et Salme võib jätkuvalt peita veel  paljugi üllatavat. Grupp arheoloogia abilisi on pintslite ja kühvlitega neli  päeva sellel platsil otse salme koolimaja kõrval kaevand. Tänavu aastased leiud on siis kaks mõõka praegu üks kilbi  kupal viis, kuus noole otsa paar nuga ja muidugi neediread  on välja tulnud, mis võivad kinnitada just seda,  et siin alla ka veel laev peidus. Ja uusi leide tuleb aina juurde. Praegu just tuleb täitsa kohe ehedalt. Näed, siit tuleb see mulla tera välja, eks ju. Ilusti kohe. Murtud jällegi. Uue laeva leiust annavad märku need neediread. Eelmise laeva leiust on tänaseks selgunud  nii palju, et see pärineb 720.-test aastatest. Aga Juribeetsi arvates see ei saanud ikkagi olla saarlaste laev. Ei ole ühtegi ainult üheselt Saaremaa kasuks tunnistavat  fakti küll on, aga kaks selliseid esemeliiki,  mis on ainult Eestis, pole üldse reisita  ka Saaremaalt mitte. Ja need on siis pikad, üheterase mõõgad ja mängunupud. Praegused kaevamised lõpevad selle nädalaga,  aga Peets lubab siia augustis tagasi tulla  ja uuritavat ala laiendada. On ka räägitud, et siin võib veel olla laevu mulla all peidus. Noh, üldiselt, kui päris aus olla, siis ma hästi ei usu,  aga Salmel on kõik võimalik. Mis maailm homme toob sellest juba homme head õhtut.
