Rasvatihane üks kord tekitas midagi vapustuse taolist minu hinges, kui ma avastasin, et rasvatihane tegi pesad jämedasse metalltoru sisse, mis oli väravapostiks ülevalt lahti raudtoru ja seal sees kostis piiksatamist. Palju seal poegi oli, ma ei tea, aga no arvatavasti kolm neli poega ikka jäid ellu. Sel aastal suvel tegid rasvatihased loomaaias abi kontorimaja nurga alla. On tõepoolest suurepäraseks puidutöötlemise instrumendiks ehtne Peiklike. Kaugeltki loomulikult mitte ainult rähnil ei ole õiget peitlid näo ees ka tihasel muidugi see on ka pindset, millega ja väga tugev pintslit, millega näpitsad sellised, millega saab puukoorepragude vahelt kangutades ja lausa lõhkudes neid küllaltki kõva asju. Aitäh üliusin, väga asjalik ja tegelikult väga vapper on rasvatihane päras paras skandaalist, huligaan ka loomulikult muidugi, aga noh, kes ei ole linnu värvuliste riigis nende maailmas, sa pead kogu aeg olema väga-väga intensiivselt oma huvide eest väljas. Ja loomulikult kasutad kõiki võtteid ja võimalusi selleks, et kindlustada oma erastatud metsaala tõesti enda järel. Rasvatihane on võimas võitleja kellega tal tuleb siis pahandusi mustalt, kärbse, nagu loomulikult nad jagavad. Nad peavad jagama ökosüsteeme väga sarnaseid süsteeme, nii et metsas tihtipeale nende vahel läheb lausa löömaks. Rasvatihane reeglina võidab. Reeglina võidab ja muneb ta, kuidas parajasti paar 12 muna, 13 muna, 14 muna. Loomulikult. Isegi pooled nendest poegadest reeglina ellu ei jää, kuid sel aastal 2008 lindude pesitsemise vaatluse majakeses, mis meil loomaaias on olemas. Üks rasvatihaste paar oli nii edukas, et nad kasvatasid üles üheksa poega, kui ma ei eksi, 14-st munast, mis oli kogu kurn. Just nimelt oktoobrikuus ja oodata, millal mõni tihane rasvatihane satub tema ette nii et oleks võimalik ta kätte saada. Minu viril on see korduvalt õnnestunud, aga ainult sügisel. Maja piirkonnas loomulikult jäävad seal seitsmenda korruse rõdul elab must peletis ja ta käib seal suvalistel aegadel passimas ja varitsemas ja nii edasi. Muidugi nad sinna ei lähe. Ja ka nende pojad, kes kasvasid üles meie maja piirkonnas, loomulikult jäävad seda, sest vanemad nendele teatavad. Näete, vot see rõdu ei tule kõne alla ja see on ohtlik paik, kuid sügisel peavad nad hakkama mitte just rändama hulkuma. Ja nad lendavad mõnekümne, võib-olla mõnesaja kilomeetri kaugusele edela suunas, tavaliselt aga tulevad uued, kes higi ja meie maja ümbruskonna kohta mitte midagi. Ja vot nende tihaste pojad satuvadki minu Mirka küüniste vahele. Vahetevahel. Ma loomulikult ei saa minu kassil tema seaduslikku saaki ära võtta. Kuid ma püüan siiski vähemalt kuidagimoodi hoiatada. Neid linnukesi panin, näitab mingisugused, eriti ookealised asjad seal rõdu peale.
