Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio, äpp Google Play või App Store'ist. Ei kuule tänagi kahte märknelja vaba värske jagada. Reisisaadet Reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere, kallis. Raadio kahe kuulajad, te kuulate rännusaadet reispass, mina olen ivaatsepterkin ning kui me eelmistes saadetes püsisime Euroopa pinnal, siis täna lendame koduma Cavaralt kohe eriti kaugele. Lõuna-Aasiasse tänases saates teeme juttu Nepaalist ja meil on külas Kadri-Ann Kibus, antropoloog Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist, kelle magistritöö teemaks on Nepaali jõe giidide ehk siis kajakisõitjate ja parve giidide oskused, toimetulek ja keskkonnateadlikkus mis tõukab sest tema üldisemast huvist v ja inimese suhete vastu. Tere, Kadri-Ann. Tere. Räägi, mis on sinu suhe lepaaliga või miks sa oled loonud sellise, võib isegi öelda Elukestva suhe suhte selle, selle maanurgaga. Tegelikult ma oleks pidanud ütlema namas tee, kõik teavad seda väga hästi. Aga prooviks siis jah, täpsemalt rääkida, et mis lihtsalt hammaste taga on, et et Nepaali kohta ma ei tea, seal vist on isegi üks nende ametlik turismi slõugan, et vantsis notinas, et ükskord ei ole piisav ja hästi palju inimesi, keda mina tean, kellel on nagu Nepaali ka mingi side tekkinud ongi, et nad on nagu kompulsiivselt pidanud nagu tagasi minema, et niimoodi võlub sind ära. Nii et sa muudkui lähed ja lähed ja leiad jälle võimaluse sinna minna, et, et see on niivõrd mitmekülgne väike riik. Ja väga põnev ja mis mulla võib olla. Eriliselt meeldib, on see, et iga kord, kui ma lähen siis ma nagu tunnen, kuidas minus standardeid kukuvad või et kogu see koorem või need kogu see eluviis, mis mul siin on jääb kuhugi täiesti selja taha. Ja mul on nagu hästi meeldib see, et ma saan nagu Ennast lahti võtta nagu nendest stampidest ja olla täiesti kuidagi naturaalselt mina. Et peaaegu natuke spirituaalseks läks jutt, aga Nepaali puhul pole ime. Aga mitte, kui kaua see seal olnud oled, mitu korda seal käinud oled, mitte et peaks nüüd tingimata kokku lugema ka, et enam-vähem saaks mingi ettekujutuse. Ega ma jah väga hästi kokku lugeda ei oska, aga esimest korda ma käisin 2004 täiesti spontaanselt, läksin oma sõbrannaga. Ja oligi niimoodi, et ega ma sealt tegelikult tagasi ei tulnudki. Et, et tervitan oma kunagisi tööandjaid, kellele ma saatsin postkaardi, teate, tervitused Nepaalist, aga teate, ma praegu ei tule tagasi, et sorry, et näeme hiljem. Alles Joe, et inimestel oleks rohkem jõudu, energiat, julgust selliseid asju teha. Jah, et ma ei oskagi midagi sellele vastata. Jah, et kuna me leidsime sealt esimesel korral ka väga head sõbrad kohe just nimelt nende jõe giidide kajakisõitjate hulgast siis oligi niimoodi, et ma läksin siis korduvalt kogu aeg tagasi ja juhtuski niimoodi, et ma põhimõtteliselt tänu nendele elasingi kohaliku pere juures kus siis aasta aega, aga ma käisin seal väga tihedalt, kuni aastani 2007 umbes. Siis tekkis juba selline valiku koht, et kas tõesti jäädagi sinna. Või siis kuidas oma elu nagu sättida. Sest see paar on ikka päris päris kaugel, päris teistsugune. Aga lõpuks ikkagi võib-olla minu tahtmine nagu ka professionaalselt edasi liikuda. Tõi siis mind ikkagi püsivamalt Eestisse, aga tänu nüüd oma antropoloogia õpingutele ma leidsin jälle väga hea põhjuse sinna tagasi minna. See suhe taastuda. Reisijaterändurite matkajate seas on Nepaal tuntud mägise mägimatkamise sihtkohana, noh rääkimata muidugi everestist mägedest, aga ka ütleme see kergemad kategooriad Eestist käiakse, annab Burna retkedel kõiki selliseid asju, et sinul ei ole mägedega sellist sellist suhet. Miks, miks? Ma ei tea, miks see nii on, äkki see on lapsepõlvetrauma, sest mu ema oli tegelikult päris kõvasti eesti alpinismiringkonnaga seotud. Tegelikult ma teen nalja, ei, see oli väga huvitav, aga jaa ja meie käisime väga tihedalt läbi inimestega, kes käisid hoiul ja on käinud seal Nepaalis esimeste hulgas Eesti Eesti ekspeditsioonidel, st, aga ma ei tea, need ei tõmba mind. Mäed nii väga, et, et nad on jube ilusad vaadata, aga et minna sinna külma külma õhu kätte. Ma ei, ma ei kujuta hästi ette, et ma, ma olen rohkem sooja inimene. Räägib. Räägi natuke sellest riigist laiemalt paadist, tema ajaloost, tänapäevast, sinu silme läbi, et mis ma seal nagu selle koha pealt. Tohutult huvitav ma selles mõttes, et ta oli tegelikult välismaailmale suletud kuni 50.-te lõpuni, et seal praktiliselt üldse ei käidudki. Ja kui Everest siis vallutati, Hillary tentsin nõrgei poolt siis 1953. aastal. Et põhimõtteliselt see oli üks nagu põhjus, miks see, nagu rohkem avanes välismaailmale see riik, et hakati huvi tundma just nimelt selle alpinismi vastu. Ja, ja siis hakkasid sinna minema professionaalsed ekspeditsioonid alguses ja niide avanes ja noh, saigi väga sellise matkamise sihtkoha imidži. Ja eks ta tõsi on, et et seal on ikka kõike ja see on kindlasti absoluutselt fantastiline. Et ma olen ise küll ka natukene käinud, et võib-olla 3003 poole peal, võib-olla lihtsalt kusagil külades nagu nii-öelda jalutamas oma sõpradega, et tõesti see on suurepärane, et see kultuuriliselt ja see loodus, et see on fantastiline, kindlasti soovitan, aga see riik, see riik ise on pikalt püüelnud demokraatia poole, et kuna ta on hästi mitmerahvuseline, seal on 100, üle 100 etnilise grupi või etnilise rühma üle 100 keele, räägitakse, et seal on palju religioone kõrvuti, et, et siis on see ime, et, et kuidas, kuidas see maa on tegelikult üldse olnud enam-vähem? Noh, rahus ei saa öelda, aga kuna oligi 90.-test 2006. aastani oli seal tegelikult kodusõda geriljasõda põhimõtteliselt et rahulik pole seal küll olnud, aga pole ka ime, kui sul on nii palju rahva või etnilisi gruppe, nii palju keeli, nii palju huvisid. Pluss siis kastiühiskond, et need pinged lihtsalt läksid ühel hetkel liiga kõrgeks. Ja kui tegu oli siis kuningriigiga, ajalooliselt, siis oli tegu ühel hetkel maailma viimase hindu kuningriigiga. Ja kuningas võeti siis nende maha istuda ja mässuda ja kõige pingete tulemusena 2008. aastal lihtsalt maha. Et parlament lihtsalt otsustas, et nüüd aitab küll sellest naljast ja täiesti palees keegi enam ei ela, seal on muuseum. Ja lõppes kuningriik nagu ära. Ja nüüd uue institutsiooniga on ka hinduism, enne oli siis nagu ametlik usund. Et, et nüüd on ka kuulutatud riik sekulaarseks põhimõtteliselt. Ja kuidas sellel uuel vabariigil siis läheb? Mõtlen siis majanduse mõttes eluolu, kas inimesed on õnnelikud, kui üldse nii üldistada saab? No läheb üsnagi turbolents alt ikkagi sellepärast et et tegelikult öeldakse, et need palun teinud, et väga suuri edusamme. Nii rahva heaolu kui majandusküsimustes. Ja ka uus põhiseadus ikkagi väga sätestab seda, et et ei oleks sellist kastipõhist rõhumist. On naiste õigusi kui etniliste gruppide õigusi seal mainitud, et et on tehtud kindlasti suurepäraseid samme, pingutusi, aga see üleminek on ikkagi olnud ja siiamaani on väga keeruline turbulentne ja alati on kellegil midagi ikkagi midagi ikkagi öelda ja on ikkagi toimuvad mässud kohati siin-seal mitte küll mingil väga ohtlikul moel, võib-olla turistile selles mõttes, aga aga neil on veel ikkagi väga pikk maa minna ja ega nad ei ole ka ütleme, inimarengu indeksi poolt kusagil väga kõrgele, et nad ikkagi on seal viimaste kümnendite Poolat. Ma lugesin su sealt seest, et see kastiühiskond on ka see, mida sina uurid siis mõnes mõttes läbi, siis ongi antropoloogiline vaatenurk, et läbi nende jõe giidide läbi nende rafti, giidide elu ja hierarhia siis omakorda tõmbab paralleele selle mõnes mõttes kasti ühiskonnaga, et ma ei tea, räägime võib-olla sellest kasti ühiskonnast Nepaalis natuke, et milles seisneb. Kui väga lihtsalt öelda, siis on nagu kõrgemad kastid ja madalamad kastid. Palju neid on, neid võib lõpmatuseni mõnes mõttes välja mõelda, et neid on üsnagi palju. Kõige kõrgemad on praaminid, kes siis traditsiooniliselt on preestrid olnud siis on nii-öelda sõdalased, eks ole, siis on nagu mingid keskmised kastid ja mina töötan kurungitega, mis on siis nagu pigem nagu etniline grupp, eks ole. Et nemad on pigem siis nagu need keskmised ja siis on juba lähvad need kastid, eks ole, madalamaks, ehk siis need puutumatud antats, sugulased, keda, kellega siis koos ei sööda kellelt sai või nagu vett vastu võtta otsetõlkes nagu neil niisugune väljend. Et need kastid ja etnilised grupid või need etnilised määratlused nagu kattuvad kohati ja nii väga nagu vahet ei tehtagi, et see on nagu suur ka keeruline süsteem. Aga siis omakorda nende madalalt kastide hulgas on siis nagu nii-öelda okkad pational. Ehk siis nagu ametikastid, et traditsiooniliselt, kes olid nagu näiteks kes tegid raudesemeid, daamid, et nemad tegid plaks metssepad eesti keeles esemeid siset rätsepad eraldi. Ja siis veel mõned ametid, et, et siis näiteks sellised kastid olid seotud siis mõne kõrgema kasti perekonnaga, et neil oli siis teatud nagu sihuke sõltuvussuhe, et nemad tegid teatud, tõid neile, said siis mingit ma ei tea midagi vastu raha või vilja riisi või ma ei tea mida. Et noh, see on nagu traditsiooniliselt ja ma olen täiesti kindel, et mingil määral see eksisteerib veel. Aga praegu on juba ikkagi asjad muutumas ja uuringud näitavad tegelikult, et mida, nagu nooremad ja haritumad inimesed, seda nad ei arvesta enam neid kastivahesid niimoodi. Samas kui minu sõbrad, kellega mina seal töötasin, olen koos olnud, nemad on kolmekümnendates eluaastates ja nemad ikkagi ütlesid mulle ka, et näiteks koolis nemad madalama kasti lastega koos ei hänginud nii-öelda. Et, et see ei olnud nagu tavaline ikkagi. Ja praegu ka on ikkagi nende omavahelised suhted, on seal näha, et et seal meie seltskonnas või noh, see firma särafting, firma, kellega mina nagu põhiliselt töötan, et seal on ka üks Cami. Ja ikkagi natuke on nagu näha, et see suhtumine teiste poolt paraku, et kuigi see boss, minu minu sõber väga-väga hindab hindab teda aga, aga ikkagi mingi väike suhtumine on, et midagi ei ole teha. Aga eined vahed vähenevad ja praegu on isegi põhiseaduse tasandil on nagu ikkagi mingid kvoodid ka sisse viidud, et et madalamate kastide esindajad saaksid avaliku võimu juurde nii-öelda. Mängime siinkohal natukene kohalikku muusikat ka äkki ja siis pärast seda räägime täpsemalt juba siis Kraftingust ja lähme, lähme natukeseks jõe peale. Mis me võiksime esimeseks looks mängima panna sinu kaasa võetud paladest. Aga äkki midagi väganepaalile omapärast, et neile kohutavalt meeldivad nende enda rahvalaulud, nad laulavad, neid, nad teavad sõnu. Noored inimesed teavad, kui mina küsisin oma sõprade käest, et millist muusikat võiks lasta selles saates, siis oli esimene, mis nad pakkusid, et absoluutselt noored tüübid, kes näevad nii kuulid välja, nagu nad oleks kuskilt, ma ei tea, kust välja astunud, onju. Aga ei, see oli nagu nende esimene valik, nii et see on nagu Sa nende arust parim laul ever. Aga see on väga ilus, romantiline lugu ja väga mitmetähenduslike sõnadega, et kuidas kaks armastajat, 11 leiavad Reshampiiri. Kadri-Ann, lähme nüüd Nepaalis äkki siis konkreetsemaks ja lähme rändama sellesse kohta, kus sa oma välitööd teed ja need rahtingu rahtingu tüüp uurid. Mis koht see on, selle nimi on, kuidas sinna saab? Seekord ma olin Trissuli jõe ääres põhiliselt sellepärast, et minu peamine uuritav nii-öelda et tema, tema ettevõttel või temal on üks maatükk seal Tris jõe peres selline kämp nii-öelda. Ja see on nagu tavaline, et nendel traftingu firmadel on nagu oma sihuksed, baasid või laagrid nagu jõe ääres. Nii et mina olin seal jõe ääres hästi palju seekord, kui ma käisin 2016 aasta lõpus. Ja Tris suli jõgi, Nepalis on kohutavalt palju jõgesid, et. Ma ei hakka ütlema, mitu, sest seal on võimalik ka jälle. Et, et aga mõned on jah, et ütleme, kuus seitse on sellist, kus siis kajakisõiduga ja rästinguga tegeletakse. Jaa, Trisulians üks neist, et see on nagu eriti seene Räpingu jõgi võib olla ja selliste kaks kolm on siis nende kärestik klass või kuidas klassifikatsioon. Et see ei ole nüüd viis on nagu väga vinge, eks ole. Et ta on selline paras põnev, ikka ikka päris põnev. Kuid sa ei ole kokku puutunud, et sobib ka algajatele. Ma arvan küll jah, et rähting üldiselt öeldaksegi, et sobib ikkagi igaühele, et et see juba sõltub pigem just nimelt selle jõe giidi oskustest, et kuidas ta selle parvesis balantseerib ja kuidas ta instrueerib neid inimesi, et kõik võivad minna, et seal küll ei ole väga palju mingisuguseid piiranguid. Ja kuidas sinnapaika saab või kuidas kus ta nagu Nepaali mõttes asub? Ta asub umbes 100 kilomeetri kaugusel, katman tuust on see koht, kust sai siis nii-öelda parvega vette minna. Aga et sinna jõuda, selleks tuleb minna siis katman tuust bussi bussi peale ja sõita siis seda sadat kilomeetrit umbes kolm tundi. Nii uskumatuna kui sa ei tundu. Aga asi on lihtsalt selles, et katmandu linn asub orus ja noh, põhimõtteliselt öeldakse, et see on nagu kauss, kausikujuline. Et sa pead siis piltlikult nagu sellest kausi põhjast nagu ääre peale sõitma ja siis hakkama sinna teisele poole alla sõitma, et et see tee lookleb nagu ma ei tea, milline uss sinna alla ja alla ja alla ja neid veokeid, mis on kõik kaunistatud ja värvilised ja neil on pildid peale kirjutatud sinna Facebook või Šiva või Horn, Hoorn või midagi, ma ei tea, mida aine joonistatud ilusad pildid, et neid on nii palju ja lihtsalt see liiklus on nagu no põnev. Et väga huvitav, on väga huvitav ja lihtsalt need jõe teekalded on niivõrd kõrged, et nõrganärvilistel tasub istuda nagu rohkem seal seespool, mitte seal tee äärepool nagu. Aga üldiselt, kui, kui sinna minna Nepaali, siis otsida endale üks korralik firma. Kasvõi seesama keeerrgee kajaking, millega mina käisin. Et nad pakuvad täisteenust, et nad organiseerivad absoluutselt kõike alates selle bussiga minekust kuni tagasitulekuni, kõik sinu toidud, kõik, kõik, mis seal vaja on, lõpetades ma ei tea, värske veega, et millegi pärast muretsema ei pea. Kas käib palju välismaalasi kajakkimas ja rohkem? Ma ei oska öelda, kas palju, aga neid ikka ikka on seal. Et numbrit, et ma ei oska öelda, aga see on kindlasti särafting on kindlasti üks nagu Nepaali peamistest turismi nagu väljunditest, et Treking, Reafting siis on üks uuemaid asju kannu ning mis on siis kosest alla laskumine köiega, mis on ka absoluutselt kõikidele. Vastuvõetav tehtav, eks ole, siis on neil paraKlaiding. Ja muide üks asi veel, ma pean mainima, et tuleb välja, et Nepaalis on maailma kõige kõrgem ja kõige pikem Siplain. Et kui keegi tahab midagi sellist ja vaadata väga pikalt ja väga-väga kõrgelt, annab Burna mäestikumassiivi, siis seda võiks uurida. Selliste seiklusmatkade ka riikides, kus ütleme siis seadused või tehnoloogiline areng on alati nagu päris, mitte nii, nagu ma ei tea, Šveitsis või Austrias on alati küsimus, et kas see on nagu piisavalt turvaline näiteks ütleme minu teises kodus Peruus, et viimati ühed poisid seal rahtimas käisid, et üks saatekajaka läks ikkagi peaaegu nagu ära uppunud ja ja noh, ühesõnaga sa pead alati valima. Sa pead teadma, kas sa lähed, kellega sa lähed, kas sa lähed mingite Avatheeridega või sa lähed nagu proffide ka, et, et, et, et see, et inimestel on mingi litsents või keegi tuleb sulle ütleb, et tantsu Changelgaid ei tähenda alati, et see nagunii on, et sa kindlasti oskad selle koha pealt rääkida, kuivõrd sa neid neid kajaki Karki kiide seal uurid. Jah, et Neil on küll jah litsentsid, et nad ikkagi väga usinalt teevad oma nii esmaabi kui ka igasuguseid tehniliste oskuste litsentse kuigi võib-olla Nepaalis nii väga neid nagu ei nõutagi, aga neil on olemas ka täiesti oma organisatsioon ehk siis nende Refting, giidide organisatsioon, et sealt saab ka vaadata, et mis ettevõtted need on, kes on seal liikmed, eks ole. Et selles mõttes ma arvan, et seal on raske leida sellist ettevõtet, mis on täiesti ebapädevad. Aga Ma arvan, et need paali jõe giidid või noh, nii palju kui mina olen kuulnud, et nad on väga hinnatud ka välismaal. Et Nad on ikkagi väga oskuslikud ja töötavad seetõttu hästi ka näiteks Jaapanis ja Šveitsis ja Norras USA-s isegi, et Indias. Et muidugi on, kui sa lähed võõrasse kohta, siis ma arvan, et mul oli ka 10 aastat tagasi väike tõrge alguses, et kuidas ma ikkagi teen seda, et noh, kui sa kajakisõitu õpid, siis sa pead ära õppima Eskima rolli ehk siis tegema nagu täispöörde, nagu kajakiga ennast selle Pädal, mis on eesti keeles aeruga üles tõukama, on ju vee alt, et noh, tekib ikka tõrge, et sa nagu võõras keskkonnas mingid võõrad inimesed õpetavad sulle seda. Et mis siis, kui ma sinna kinni jään, aga tegelikult ma võin küll kinnitada, ma arvan, et kui sa vähegi normaalse firma sealt leiad, siis ei ole küll mitte midagi karta, et pigem nad on nagu nemad on eksperdid nendel jõgedel, et ja mina ei ole väga paljudest õnnetustest küll kuulnud, pigem õnnetused kaasnevad võib-olla siis, kui tegeletakse kajakispordiga, et sealsed poisid nagu tõsisemalt käivad nagu jõgedel, kus on tõesti nagu hullemad need kärestikud kõrgema klassi kärestikud, et siis on küll juhtunud, et keegi on kinni jäänud kuhugi sinna kuhugi kärestiku, aga, aga ma ei ole kuulnud, et oleks midagi väga drastilist juhtunud. Kas jõgi jalgu kõrgel ta näiteks on ja kuidas seal loodus on, miks me selles mõttes, et ma tahaks teada, et kas, kas seal käiakse lihtsalt ühepäevasel sellisel grill ja chill, et lähme kütame neli tundi kajakiga korra kärestikus ja siis sõidame kolm tundi Katmandusse bussiga tagasi või tehakse seal ka mitmepäevaseid trippe ja nauditakse loodust. Tehakse ka mitmepäevaseid trippe Salanedki jõest, aga Tris oli õel, ongi need ühepäevased Refting tripid. Aga üldiselt on see niimoodi, et, et lihtsalt see üks rehv tehing on võib-olla vähe, aga mis tavaliselt tehakse, on siis see, et et tulevad need turistid ja nad lähevad ja õpivad, kas ta kajakisõitu, ehk siis alguses õpid seal kalda juures saadki selgeks, võib-olla natuke enam-vähem selgeks, kuidas eskimo Roll käiv ja põhimõtteliselt peale esimest instruktaaži oled sa tegelikult võimeline minema nagu poistega kaasa ja läbi mõned kergemad kärestikud. Kindlasti käid sa tagurpidi, kindlasti tuleb sind päästa. Aga mitte igaüht, et näiteks oli ka viimati üks hollandi tüdruk, kes oli väga uhke selle üle, et kordagi ümber ei käinud, et ma ei tea, kas see nüüd hea või halb oli ta väga ettevaatlik, aga aga igal juhul jah, et et saab ka igaüks enam-vähem sellega hakkama, kuigi kajak on üsna kitsas, kitsas väike asi. Ja siis tehakse seda kanjuningi, et, et selline komplekt. Aga jah, et mitmepäevased reisid, et need on juba tõesti, et et siis sellised, kus pannakse öösel ööseks laager püsti. Kaldale hommikul on võib-olla jooga Süüakse koos tehakse koos süüa, et tekib juba rohkem selline grupivaim, et kindlasti kui kellelgi on soovi, soovitan justkui vaadata neid mitmepäevaseid reise. Et seal tekib just see õige vaibed, kuidas siis kogu see tiim nagu koos töötab, et sellepärast, et ega see rähtujale lõbu sõita, et kui keegi mõtleb, et see on ikkagi niimoodi, et et parve giid õpetab inimestele, mida nemad tegema peavad, et kui ma ütlen, et nüüd edasi nüüd tagasi, eks ole, nüüd hoidke nüüd, hoidke kinni, et seda kõike peab rangelt jälgima ja järgima, sellepärast et seal on ikkagi võimalik, et see, et noh, ühesõnaga need inimesed ise töötavad selle nimel, et seal jõel edasi minna. Ja kui sa oled kärestikus, siis sa pead sealt välja, ennast kaapima selle aeruga on ju, et et seal tuleb ikka tõsist tööd teha, et see ei ole niisama, kui ma nüüd vaatan siin loodust, kuigi ka selleks on aega, sest kogu aeg ju kärestik. Ja siis ongi, et kui sul on hea jõegiid, siis ta räägib sulle seal vahele, et millised inimesed seal kaldal elavad, mis loomad seal on, eks ole, et ahvid tulevad vaatama sind. No ühesõnaga, nad räägivad sulle, mis ka neid, mis seal ümbruses toimub. Sa mainisid siin vahepeal korraks toitu, selle kohta ma kindlasti kohe küsin, paali toit on ju ometi ilma kuulus, meil Tallinnaski on vast vähemalt kaks Nepaali köögiga söögikohta. Aga enne seda oleks aeg jälle mängida. Palo ja aga võib-olla siis mängiks hoopis ühte lääne poplugu, miks seda siis sellepärast, et minu sõber Maila, kes siis on üks väga kogenud jõegiid. No kui mina käisin temaga nüüd viimati Reftingul, sest ta kogu aeg laulis mingit refrääni ja noh, kuna mina eriti ei kuula üldse popmuusikat ja nagu mis maailma lääne muusikas toimub, siis lõpuks nagu uurisin, mis lugu see on. Ja noh, see on siis see lugu. Kadri-Ann, et sellest loodusest natuke täpsemalt aimu saada, sa mainisid. Et siis jõgi kindlasti, kuigi tal kindlasti mägine kärestikuline ei asu kuskil kõrgmägedes, et asub kui kõrgel, tasub, et kui soe seal on. Kui mina seal olin detsembris, siis ikkagi päeval läheb üle 20 kraadi heasoojen aga öösel võis seal olla viis kraadi, näiteks viis-kuus kraadi, ma arvan see koht, dist, suli jõe ääres, kus mina elasin see on nagu nii-öelda keskmäestikus öeldakse Mil Hels. Et see on suhteliselt keset Nepaali. Et Ta ei ole kindlasti väga kõrge. Et kui nüüd üldse rääkida nepali maastikust kõrgustest, siis kõik kujutavad ette, et noh, Everest kahe ligi 9000 tonni. Aga muide, kõige madalam punkt Nepaalis on 59 meetrit üle merepinna, et see kõrguste vahe on ikka kolossaalne ja, ja nende kahe kõrguse ehk siis see 59 ja siis Everesti 8848, nende kahe kõrguse vahe on ainult 200 kilomeetrit. Linnulennult, et noh, tõesti selline paar seinavorst nagu. Et vist võib-olla oluline mainida ära ka, et need Paalil ei ole merepiiri, et ta on nagunii-öelda maaga ümbritsetud, et et siis see kõige madalam punkt asub kuskil. See on nagu india piir, põhimõtteliselt teray on selline madal, selle madala osa nimetus nagu teray regioon. Aga jah, et, et see eetris oli jõgi on nagu see koht, kus ma olin ühe põhimaantee ääres nagu praktiliselt ikkagi nagu keskel. Et väga kõrge ta ei ole, aga siiski see maastik on selline, et see on ikkagi nagu orud ja ja mäed, et need mäed on hästi metsased või noh, et ta on ikkagi nagu roheline, et ta ei ole selline kivine. Ja jah, et selline ilus roheline kui on kui on õige hooaeg, aga kui mina käisin, siis oli hästi kuiv, sest siis eriti ei 100. Ja siis oli tõesti hästi tolmune, sellepärast et lihtsalt see liiklus ja kõik ma ei tea, kruusakaevandused või mis iganes, et kõik tekitab nagu ikka sellist tolmu. Õnneks see koht, kus ma laagris oli, et see oli juba natuke varjatumas kohas, et seal oli väga kaunis Ja ma tahtsingi selle laagripaiga kohta küsida, et kirjand, kirjelda seda natuke. No see oli nüüd Mailalmine sõbral alles ehitamisel, aga jah, et, et põhimõtteliselt oli seal traditsiooniline poli sutikene majakene, kus, kus siis oli köök, et poisid siis teevad seal turistidele ja ise endale süüa. Kogu töö köögis käib põrandal kükitades, noh see on traditsiooniliselt nii, mitte ainult seal nende juures. Ja, ja neil endal oli siis selline väike bambusmajakene, kus nad siis oma vaba aega veetsid või oma mingit lõket tegid ja velvet vett keetsid ja nii edasi, aga, aga ühesõnaga jah, et ega seal ei ole mingeid mugavusi. Tualett on ka ikkagi see auk maas, nagu võis auguga maas nagu nõukaajal oli, et kui keegi veel mäletab. Ja siis magamine telkides, dušiks oli siis üks voolik veetud lähedal mäe küljest mäe külje peal asuvast allikast. Ehk siis selline väga Spartalik, aga samas nagu looduslähedane ja puud-põõsad jõgi sealsamas jõgi kohiseb õhtul. Mida sa veel tahad, et absoluutselt even, aga rääkides veel nendest jõe giididest, et kogu see seltskond, Maila töötajad või need poisid ütleme, seal võis olla nagu keskmiselt viis poissi nagu korraga seal laagris ametis et nemad siis tegid nagu kõiki töid seal alates sellest, et nad Võtsid kippusid umbrohtu välja teede pealt, et teha neid ideid ehitada ja kõike valmis seal panna. Ma ei tea, korjasid prügi üles, võtsid turiste vastu, õpetasid, kuidas kajakiga sõita. Valmistasid ette toidud, kui mindi Reftingule, sest neil on keset Räpingutan väga lahe piknik, mis siis niimoodi viie minutiga üles sätitakse. Ja lahe on see, et nad kasutavad hoolimata sellest, et ennela esimeste väga lääneliku lugu, mida, mis nende endi huulil nagu oli aeg-ajalt, et hoolimata sellest nad on tegelikult väga traditsioonilised, teisest küljest, et nad väga armastavad Nepaali nad väga armastavad seda külaelu või noh, kogu seda pärandit, mis neil on. Ma vist ütlesin, et nad teavad neid rahvalaule, nad mängivad neid kohalikke pille, nii et nad siis õhtuti seal vahel nagu musitseerivad koos täiesti vabast tahtest nagu laulavad noored kutid kahekümnesed ja kasutavad ka selliseid väga traditsioonilisi töövõtteid, näiteks pesevad oma neid potte panne liivaga mudaga. Et või, või kui tehakse midagi lõkke peal, et siis määritki nagu mudaga seda potti kokku, et ei määriks nagu ärase tuli seda potti. Et hästi lahe on nagu näha, sellist. Kokkutulekut, või noh, nagu kokku tulemist, et kuidas tuleb see kaasaegne, et ta on nagu kosmopoliit inimene, aga samas ta on ka väga-väga kohalik, et ja ma arvan, et see on nii väga nende nagu natuuris, et see ilmselt nagu ma loodan, et siga noh, ongi, et näiteks need selfie või mida nemad teevad või või kuidas nemad kasutavad oma telefon, on, see on nagu ma vaatan, mina ma küll ei oskaks või suudaks pildid, mis nad on teinud, töödelnud nende programmidega äppidega, mis on tõmmanud endale samas ei olegi alati internetis kättesaadav, et umbes käivad selle telefoniga seal ringi umbes puu otsa ronida. Et hästi kihvt, kuidas nagu kaks maailma kokku tulevad. Küsin söögikohta, mida seal süüakse seal laagris kui ka võib-olla üldse Nepaalis laiemalt. No vot, siin on jälle see koht, kust tulevad need kohalik maailm, laiem maailm nagu kokku. Et nepaallased on hästi osavad, imiteerivad, nad teavad väga hästi järgi kõiki asju ja üldiselt on Nepaalis kõik kättesaadav, teevad selle itaalia kööki, nad teevad burgereid, nad teevad. Ma ei tea, taimetoiduburgereid kõiki asju nagu on võimalik saada. Kui 10 aastat tagasi ma käisin, ei olnud korralikku kohvi, noh, nüüd on korralik kohvi ka, nagu ikkagi suuremates linnades nagu kättesaadav. Sama asi oli veiniga, 10 aastat tagasi oli see ikka nagu raskem kätte saada. Ja seda need poisid ka teevad ja nad ütlevadki, et nad õpivad internetist, kuidas teha neid läänelike toite ja neile ka nagu suht meeldivad need vist. Aga samas On see kohalik toit väga au sees ja see kohalik Nepaali toit on tall, paterkari ja see on tegelikult seenetoit, mida nepaallased söövad kaks korda päevas 365 päeva aastas. Et see oli kindlasti nii 10 aastat tagasi ja nüüd asi hakkab natuke juba minema actorkusega muid asju sööma. Aga ikkagi nagu kui ei ole väga linnalik, suure linnakeskkond, siis nad ikkagi söövad igapäevaselt seda Talbati. Ja noh, see on ka selline rahvusliku uhkus on sisuliselt on riisa läätsed, riisi-läätsesupp ja köögiviljakarri et liha süüakse küll hea meelega, aga aga siiski ilmselt majanduslikel põhjustel, pigem nagu pidupäevadel. Aga teine kuulus asi, mida ka Eestis kindlasti saab, väga heas vormingus on Momod, mis on tiibeti mõjutustega sellised pelmeenimoodi pallikesed kas siis liha või jurile täidisega, et, et see on nagu teine selline Nepaali toitmida sealt saab ja mis on levinud aga aga jah, Talbot, et see on, ma ei ole tegelikult Euroopas ega Eestis saanud nagu päris sellist tabletti. Selle kosmopoliitse taustaks eelmise loo kontrastiks sul on omal üks lindistusnendesamade jõe giidide siis laulmine ja pillimäng kus see on tehtud kuskilt lõkkeõhtult või. Ei, see on tehtud sealsamas laagris siis, kui ei olnud ühtegi turisti. Mulle hästi meeldis ka siis olla seal, vaadata, kuidas nad, mis nad seal omaette teevad ja ja lihtsalt tõmbas mingi trummi, müdin mind nende onnikesse, kus nad oma Suitsu lõkke ümber istuvad ja Isamaa oma vaba aega veedavad ja nad täiesti vabatahtlikult mängisid seal traditsiooniliste pillidega väikest lookest. Üks poiss tantsis, et tantsimine on neil ka nagu hästi-hästi, nagu veresete. Just meesterahvad väga vabalt ka, nagu tantsivad, et see on hästi mõnus. Jah, siis ma salvestasin kuuluma sõda. Kadri-Ann, kuidas su igapäevane elu või suhtlus nende jõe giididega väljanägijat, see üks, see nende ülemus või selle firma omanik Maila mainin ära, et meesterahvas, et tema oli seal nagu vana tuttav, eks ole. Aga kui suur see ülejäänud punt oli ja kuidas nendega, et kas sa lihtsalt nagu tulid sinna kohale ütlesid, oh tere, mina olen eesti antropoloog, mõned elan teiega koos 10 päeva. Rääkige mulle kõiki oma jutte ja istun siin teiega lõkke ääres. Et kuidas sind vastu võetakse, seal? No vot, seal on selline asi tegelikult, mis on ka oluline, et, et igasugused austus, terminid ja, ja nagu põlvnemis sugulussuhted on nagu hästi olulised, et vanemate austus ja. Ma ei tea ülemuse austuse või noh, kuidagi, et, et ütleme niimoodi, et kui mu sõber Maila, kes on, siis nendel on, kui ülemus ütleb, et et nüüd on selline asi, no siis on selline asi, et, et siis ikkagi võetakse mind nagu omaks või vastu, et et seal on ka see, et kutsutakse ju 11 nende terminitega, et noh, et, et kõik on nagu vanem vend ja, ja Kasan ja onu ja nii edasi on ju, et, et see on nagu hästi oluline, et, et kui sind siis lõpuks nagu päriselt omaks võetakse, siis noh, siis mullaga öeldakse Didi vanem, vanem õde. Aga mul ei ole see olnud keeruline leida nagu endale seal kontakte ka väljaspool seda ettevõtet. Sest kui sa lähed nagu avatult ja ja seal on ka eelda mingisuguseid mõttemudeleid nendelt, siis tuleb kõik hästi välja, et ma nägin ka seal selliseid lääne võib-olla koolitajaid, kes võib-olla alati noogustanatuuri mõistnud, millega nad seal vastamisi nagu olid, et et küll neile tundus, võib-olla mõnele, et Nepaali poisid ütlevad iga asja peale ja et küllap nad siis ei saa midagi aru. Aga võib-olla nende jaoks ei olnud see nagu väga oluline või noh, et sa võib-olla ei esitanud seda infot nagu õigesti või noh, nendele nagu olulises võtmes, eks ole, siuksed, väiksed nüansid, et sa pead nagu hästi tegelikult leppima ja nagu usaldama, et nemad teavad, kuidas asjad seal käivad. Et hästi lihtne on nagu hinnata, et miks nad seda niimoodi teevad, miks sealt selle prügihunniku praegu põlema panid, see on ju täitsa halb ju nagu keskkonnale. Aga lääne inimene tuleb, ta ei arvesta, et tegelikult tal ei ole seda prügi kuhugi panna ja võib-olla on tal mõistlikum see praegu siin ära nagu põletada, kui Ta, see hunnik nagu lihtsalt sinna jõe äärde näiteks, et et sa pead olema kannatlik ja nagu ootama, vaatama, mis nagu miks asjad nagu niimoodi toimivad, mitu tegema nagu järeldusi. Esimeste asjade põhjal, mida sa nagu näed, et, et siis on kõik hästi. Minule ka reisimise puhul meeldib see ka nii-öelda antropoloogiline lähenemine on üks hästi oluline element, on aeg, et sul oleks aega sisse elada, et sa, et sa ei oota, et keegi nagu pealiskaudsel esmakontaktil sind omaks võtaks ja, ja seetõttu ka esmakontakti pealiskaudsel vaatamisel mingi koha lühiajalisel külastamisel sa tegelikult ei saa sellest aimu. Prügikontseptsiooniga kohe meelde teistpoolt lugu Amazonasest, et Lääne inimesed, kes tulevad oma mõttekontseptsiooniga teinekord vaatavadki imelikult, seda keegi banaanikoore üle paadiserva jõkke viskab ette, et miks ta seadmist ära viskab, selle. Et noh, okei, see on ekstreemne näide. Ja üks nendest elementidest keel, et mis keeles sa nendega suhtled? Ma suhtlen nendega inglise keeles ja ma küll natuke mõistan ka Nepaali keelt võib olla mõiste on palju öeldud, aga noh, ikkagi mingeid sõnu juba tean ja, ja ma ikkagi plaanin seda nagu ka paremini ära õppida. Aga selle inglise keelega on see asi, et see on väga suur eelis nendele, kes suudavad tahavad selle ära õppida, et see põhimõtteliselt avadki uksele, noh, sa ei saa nagu heaks giidiks või sa ei saa nagu tippu, kui sa ei tonka keelt, et noh, et see on nagu hästi oluline isegi tehnilistel kursustel, nagu juhendajad ikkagi rõhutasid, et et te peate teadma neid inglisekeelseid termineid ja nad nende kursused toimusid ka ikkagi inglise keeles, noh, just, et nad saaksid seda praktikat. Ja no eks seal on näha ka, et kui tulevad turistid sinna Mailar laagrisse, kas või et siis ikkagi on poisid, kes neelega ikkagi võtavad selle võimaluse, et räägivad siis nende turistidega õhtul, et arendada oma keeleoskust ka mitte ainult et ma pean nendega salvestama. Tihti on nii, et inimesed, kes tahavad keelt õppida, ei ole võimalust seda keelt õppida, vähemalt ma ei tea. Oma reisidel olen nagu märganud, et kui sa ütled, et see koht on kuskil ääres, linnast kaugel küla ja nii, et kas neil on võimalus seda inglise keelt õppida ja võib-olla küsin isegi laiemalt terveneb paali kohta, et kas Nepaalis laiemalt inglise keeles reisides saab nagu hakkama. Vastus viimasele küsimusele on jah, et saab väga hästi hakkama inglise keelega, aga aga ega need poisid ei ole otseselt külast pärit, et osad on võib-olla, aga noh, ikkagi sellist väikeasulast või on need reeglina pärit ja reeglina nad on käinud riigikoolis riigikoolis on tõesti see noh, sa ei saa seda keelt selgeks. Keele saavad paremini suhu need, kes käivad erakoolis. Et, et seal on nagu niimoodi võimalik, kellel on võimalik. Et jaa, aga selles mõttes, et Maila näiteks ei ole käinud mingis koolis eriti natuke aega käis. Aga ta on väga ta tema keel on väga hea, sest ta on lihtsalt niivõrd palju suhelnud nende turistidega, ta on kogunud neid teadmisi ja oskusi ikkagi terve oma elu aktiivselt teadlikult. Meil surub aeg peale, ma küsin lõpetuseks äkki, miks üldse tasub rahtida või kajakiga mööda kärestiku alla tuhiseda või miks? Miks sulle meeldib seda teha? No kui inimesele vähegi vesi meeldib, veegasõber oled siis tegelikult see on üks lihtsamaid ägedamaid asju, mida sa saad Nepaalis teha, et tõesti, see võtab vähe pingutust, sind viiakse kohale, tehakse sulle äge kogemus ja me ei saa siin midagi sellist, siin ei ole midagi sellist ja ja see, kui sa oskusliku giidi juhtimisel lähed selle kärestiku sisse, kärestiku nimed on ka ägedad, et seal on abset ja seal shit Howl sisend naa, need nimed räägivad enda eest, aga noh, see ongi see põnevusaines, räägitakse lugu juurde, nii, nüüd me läheneme sellele piiks-piiks. Kohale on ju nüüd hoidke nagu et kui sinna jõuame, siis hoidke kinni ja no muidugi võib juhtuda ja siis vesi lööb siin parve sisse ja tekib mingi meeletu, mingi kambavaim ja siis kõik hiilgavad Jeemen saime, läbisid. Et isegi endalegi väga kambavaimuinimest ei ole, mina on see ikkagi väga äge, et seal on, liin on ikkagi olemas ja, ja alati on võimalus, parv käib ümber, siis sind päästetakse. Hõlbitsel natuke. Aga seda ei tehta siis, kui inimesed nagu ei taha, nii et, et tegelikult see on üsnagi kontrollitud, samas et hästi põnev on. Hästi põnev on adrenaliin. See on suurepärane emotsioon, mille pealt saadet lõpetada. Lähme kõik Nepaali rahtima ja Fannima tšillima. Just seal saab kõvasti tantsida, siis nad on väga tantsulembesed ja, ja muusika, muusika, igasugust rahvalikku, muusikat, popmuusikat ja muide enne mainisin, et nad teevad hästi järgi, siis nad mängivad väga palju. Neil on bändid, mis mängivad staarides rokiklassikuid väga ägena plussis oma must. Aitäh külla tulemast, Kadri-Ann tibus. Saadet jääb lõpetama, teine sinu toodud laul, mis on niisugune natukene kiirem rahva riis. On selle selle kohta veel mingisugune märkus öelda. Ei ole, ma tean nii palju, et, et see on ühest uuest popist filmist nagu mingi selle nagu teemalugu, aga rohkem ma tõesti selle kohta ei tea. Igal juhul on ta niisugune mõnus ja hoogne, aitäh kuulamast, mina olen Ivatset Berkin, saadan reispass. Värske, vaba on raadio kaks. Maste.
