Tere, lapsed. Tere, Lennart. Tere, Kätlin. Tere, Noora. Tere, Anna-Maria. Nagu te näete, on meil siin lastetoas täna. Üks suur paat. Ja mitte lihtsalt suur paat, vaid lausa purjekas. Ja selle paadi nimi on optimist. Jah, ja see optimist ei ole meil mitte siin sellepärast,  et noh, tekitada lastetoas teatavat ilu ei ole,  me ei hakka ka kala püüdma, vaid täna, meie räägime hoopis purjetamises. Ja Eestimaal on kõige toredam purjetada just nimelt suvel. Ja aga kuidas siin paadis siis üldse olla on? Vest on seljas, ma saan. Tegelikult need ääred ongi selleks, et nende peal istuda,  et laps ei istugi alati paadis sees, vaid istubki siin ääre peal. Soo. Hoitakse sooti ja see rool käib siia taha. Sa, sa ütlesid nora, et see on rool ja väga huvitav rool. Mina teadsin, et see on ümmargune. Rooliratas lasteoptimistil on hoopis kandi  nii noora seal kallutab paati, aga milleks see hea on? No tegelikult, kui paat sõidab ja puri on sisse tõmmatud  ehk siis väga siin paadi lähedal, siis see hakkab nii-öelda  paati tõmbama küllili ja siis selleks, et paat ei läheks  purje poole ümber, peab siis väike sportlane seal teisel  pool üle ääre niimoodi rippuma, kaalu just  ehk tasakaalustama paat. Ja selleks on kallutusrihmad. Kallutusrihmad ja siin paadis on jah, sellised siia saad  jalad taha panna. Siis oled kindlalt kinni, eks ole. Ma näen, et siin on kaks karu, aga mis on teised asjad. Suiukid siis on veel ausker. Kui paat ümber läheb, siis saab sellega uskerdada vett välja. See oli, eks ole? Tüür ruul, see on svert, verd, mis sellega tehakse. See pannakse enda sverd kaevu ja see on nagu öelda peaaegu  nagu paadikiil võib olla. Kolm aastat ma tean, et Anna-Maria ja Kätlin on purjetanud  pool oma elust ehk siis üle 10 aasta see ratsa ja. Aju ja nüüd möödunud suvel käisime Rio feners. Kuidas teil seal läks? Väga äge kogemus oli, et kõik see ikkagi teisel pool maakera  käia ja seal vetes purjetada, see oli ikka erakordne kogemus ja. Jah, kas veel on tõesti vahe ka või? No eks mingil määral ikka on, et vesi liikus seal palju kiiremini,  näiteks kui Eesti lahes ja ka tuuleolud olid pisut teistsugused,  nii et kas on siis ohtlikum ka või ohtlikum ei ole,  ma arvan, aga lihtsalt kõvasti keerulisem on purjetajatel,  sest meie ju ei näe, kuidas see vesi liigub,  aga me peame seda oma sõiduplaanis arvestama. See tuul ju puhub nii nagu ilmataat soovib,  eks ole, et kui on näiteks ma tahan minna kalda poole  ja on hoopis vastutuul, kuidas ma sinna kaldasse tagasi jõuan. Siis tuleb sättida purjet selliselt, et saaks  ka sõita. Peaaegu. Vastu tuult. Sa võtad purje maha, sätid teistpidi, ei purje maaga võtma,  aga purje saab siit soodist sissepoole tõmmata. Soss s. Saab sissepoole tõmmata ja siis saab sõita väiksema nurga  all tuule vastu. Niimoodi siksaki, sa pead sättima selle purje  siis vastavalt tuule suunale. Aga kui on päris niisugune tormine ilm, kuidas  selle paadiga toime saab? Või siis te ei lähegi merele? Tormine, ja liiga näeme, et on liiga ohtlik,  siis ma ei lähegi. Ma kuulsin, et ma tegelikult lugesin ajalehest,  et te jäite seal olümpiamängudel jäite päris tormi kätte. Kuidas te sealt sellest välja tulite, sellisest olukorrast  oli see väga ohtlik. Väga ohtlik ei olnud, sest õnneks meil oli treener kaatriga lähedal,  et ta sai meid kohe aidata. Me võtsime purjed ruttu maha, merel ja hoidsime  nii öelda. Ei on võistlus siis või, või oli proovisõit? Tegelikult võistlus oli just lõppenud, aga see oligi  nii üllatav, et et tegelikult oli olnud üsna vaikne tuul,  aga see on hea märk sellest, kuidas loodusjõud võivad  vahepeal üllatada. Et hakkasime vaikselt kalda poole sõitma  ja siis tuli peale väga järsku selline suur torm  mis meid kõiki üllatas, aga õnneks me saime turvaliselt kaldale,  midagi katki ei läinud. Ja ma kuulsin, et te juba valmistute järgmiseks olümpiaks. 2020. aastal on see jah. Just eks üks ühe olümpiatsükli lõpp tähendabki meie jaoks  nii-öelda uue algust ja nüüd me oleme vapralt treeninud,  et seada sihid sinnapoole, jah. Aga teie purjekas on siis suurem või ja meie purjekas on  palju suurem, me peame ju kahekesi sinna ära mahtuma. Kui ma tahan nüüd purjetama hakata, mis ma peaksin  kõigepealt ette võtma? Sina saaksid minna sellisesse lõbusasse kohta,  nagu on Eestis nimelt Tallinnas Pirital. RS ling purjetamiskeskus, seal saad sinna minna,  sulle antakse purjekas, sind õpetatakse,  sinuga minnakse merele. Ja see ongi mõeldud nii-öelda inimestele,  kes võib-olla ei olegi purjetamisega varem kokku puutunud. Aga mis on teie lemmik purjetamiskohad? Meile meeldib väga näiteks Hispaanias Palmademajorcal purjetada,  seal on alati soe ja hästi helesinine vesi  ja see on nagu selline väga mõnus koht. Kuigi alati on ka väga hea tulla tagasi koju  ehk siis Tallinnasse purjetama. Ja kus te siin Tallinnas sõidate? Meie paat on Pirital. Pirital, ja kas Eestis on veel kohti, kus saab purjekaga sõita? Muidugi, Eestis on esmasada ja eismast saab purjetada  siis Pärnus, Saaremaal, Hiiumaal, Lohusalus,  neid on palju. Ja kas see on nagu selles mõttes suvine spordiala,  mis te talvel teete siis? No talvel tuleb esiteks kindlasti hoolitseda  selle eest, et meie füüsiline vorm oleks  ja ja siis me saame nii-öelda treenida erinevatel muudel aladel,  näiteks mängida pallimänge ja treenida jõusaalis erinevaid  lihaseid ja sa kindlasti st. Füüsiliselt peab olema päris tugev, et seda paati juhtida,  eks ole. Ja, ja kindlasti, et purjetamine siis täiesti ära ei unune,  eks on variant käia välismaal treeninglaagrites  või siis ka arendada teoreetilist poolt,  et nagu teada, siis purjetamine ei ole kindlasti ainult  füüsiline spordiala, vaid väga palju on ka sellisel  mõttetööl ja loogika osakaal nii-öelda. Ja siis me talvel tegelemegi sellega, et vaatame,  arendame taktikaid ja mõtleme, et kuidas tuul võiks käituda  merel ja. Aga kuidas te selle purjetamise juurde üldse jõudsite? Kust see huvi? Mina jõudsin kindlasti tänu vanematele. Mu ema purjetas, onu purjetas ja purjetab siiani. Mu suuremad vennad olid purjetajad ja kuna ma  siis paatide vahel ja merel üles kasvasin,  siis see oli nii-öelda nagu loomulik jätk,  et nüüd lähen mina purjetama. Ja tegelikult mina sain ka merepisiku suuresti oma vanematelt,  et mu isa on väiksena purjetanud ja siiani armastab merd väga. Aga eks suur nii-öelda tõuge oli ka Anna Marju perelt,  et kuna me juba väiksest peale sõbrad olime,  siis eks sõbrad kutsutakse ikka tavaliselt kaasa endaga  ja nii jõudsin ka mina purjetamiseni. Ja te olete väiksest saadik koos purjetanud? Tegelikult me alustasime ikkagi, nagu optimist on ühe  inimese paat, siis me alguses pidime ikkagi üksinda sõitma,  aga kui oli võimalus istuda koos ühte paati,  siis me seda kohe kasutasime. Ja kuidas teil see koostöö sujub? Et kas teil on ülesanded ära jaotatud? Ma arvan, et seal mere kohina saatel on väga keeruline suhelda. Eks me suhtleme ikka, et suhtlus ja nii-öelda ülesannete  jagamine seal on põhiline, nii-öelda hea tulemuse alus,  aga aga ülesanded on jaotatud. Kätlin on roolis. Tema siis tüürib paati, sõidab sinna, kuhu ta tahab. Paat sõidaks ja mina hoian sooti ja mängin nende purjedega just. Sina nagu sipad ringi seal paadis rohkem. Aga väga tähtis on ka töö. Ei muidugi, kuidas tuule kätte saab ja ja et tuul paadile  liiga ei teeks. Aga vaidlema ei lähe, vat see on tähtis selles mõttes. Meil võib Lennart iga siin teinekord lahkarvamusi teha,  einekord. Kuidas teil koosteis ujub? Meil minu arust sojub väga hästi, tegelikult see suur sõprus  juba väiksest peale on meil väga palju kaasa aidanud,  et me tunnemegi 11 väga hästi ja ma arvan,  et see aitab meil ka 11 usaldada. Et me teame, et me mõlemad anname enda maksimumi  ja sellepärast me võib-olla ka ei vaidle,  et me teame, et mõlemad pingutavad omal rindel. Nii, aga mida purjetajatel üldiselt siis soovitakse,  kas puu purjedest tuult või? Puhu tuul ja tõuka paati. Selline laul puutool ja tõukapaati, mida võiks soovida purjetajad. Ikka tuult purjesse muidugi võib ka öelda,  et mast maha. Tol korje ja mast maha aitäh. Teile head aega, lapsed.
