Tere hommikust. See ei ole osooni, osooni on ikka esmaspäeva õhtuti. Mulle lihtsalt hakkasid aialinnud ja üldse linnud huvi pakkuma. Mõni nädal tagasi oli kohutav torm ja siis meil aias lendas  kõik mingeid viljateri või ma ei tea, mis seal oli,  aga äkitselt oli õu kaetud selliste nokkivate lindudega  ja siis ma hakkasin internetist uurima, et millised linnud  seal võisid olla, leidsin sellise asja nagu aialinnupäevik. Me teemegi sellest täna juttu ja pakume muud põnevat ka. Saame tuttavaks Kihnu maalammastega, kellele aretatakse  sarvi pähe tagasi sest aegade jooksul on need aretatud välja põhjusel,  et sarviline lammas on tige, aga lepime kokku,  et sarved ei tee lammast tigedaks. Eva Luigas õpetab vääntaimede sidumiseks inglise aednike  kavalaid sõlmesid. Oks ei nühi vastu seda trossi ja tal on siin  ka ruumi pisut kasvada. Püüame tuvastada aialinde nende laulu järgi. Väike lehelind tuli. Saame teada, kuidas väike meie reis tööle peab tulema. Kogu aeg olen töötajatele ka öelnud, et paha tujuga tööle  tulla ei tohi. Et siis juust ei tule välja? Puhastame veesilma, mis meelitab koduõuele oodatud külalisi. Ja siis üks aasta oli meil siin suur konn. Talled käivad meil kogu aeg niimoodi kaasas,  sest nemad on lutitalled ja nemad peavad päeva jooksul mitu  korda süüa saama. Praegu lutitame me neid kolm korda päevas hommikul kell üheksa,  kell kolm päeval ja õhtul samamoodi kell üheksa,  aga kui nad väiksemad olid, siis pidi ikkagi lutitama  neli-viis korda päevas ja mitte kuhugi ei saa minna,  ilma et nad kaasas oleks. Näiteks Pärnus, hambaarstil käin ka niimoodi,  et kõigepealt käin hambaarstile ära, siis lähen sõbranna  juurde neid lutitama ja siis käime poes ja tuleme koju. Mikkeni lambatalus kasvatatakse ja aretatakse juba viis  aastat Kihnu maalambaid. 2016. aastal ametliku tunnustuse saanud tõugu lambaid on  tõuraamatusse kantud 159. Kokku on Kihnu maalambaid terves maailmas vaid 626  ja need kõik elavad muidugi Eestis. Kõikidel Kihnu maalammastel, kes Eestis on,  on nimed sest see on nüüd põlvnemise jaoks väga oluline,  et hea oleks ka, kui nimed 700 lamba jooksul ei korduks. Et seetõttu peab olema ka väga leidlik nimede osas. Et Kertu nimi sai meil siin naabrinaise pandud Et selle Kertu filmi järgi ja noh, meil on  ka väga palju erinevaid huvitavaid nimesid,  näiteks kirbu, kaarel Siin on veel kriips ja kroonprints, et siin on nüüd näha  Kihnu maal utted. Mõlemal neist on tilbat, sellel isendil on  ka sarved väga ilusad, peenikesed jalad,  peenikesed ninad ja näod. Ja jäär on seal nüüd hoopis teistsuguste sarvedega. Et uttedel on sellised pigem püstised, sarved  ja jääradel on siis sellised kaardussarved. Meie eesmärk on sarved tagasi aretada lambale pähe,  sest aegade jooksul on need aretatud välja põhjusel,  et sarviline lammas on tige, aga lepime kokku,  et sarved ei tee lambas tigedaks. Pigem on tal see ikkagi laste kaitseks, ehk  siis tallede kaitseks olnud ajalooliselt,  et ja ka enda, et kuna tegemist endise metsloomaga Et siis ta on pidanud ennast ja oma lapsi kaitsma. Et meil on kahekihiline vill, Kertu pealt on siit hästi näha. Kertu on siit juba oma pealisvilla lahti lasknud. Et alus vill on selline pehme ja pealinn on selline  arhailine karvjas. Kertut hakkame siis kohe pügama ka, et siis on näha,  milline see vill välja näeb ja kuidas need tilbad välja  näevad ja. Ja siis on ka näha, kui suur lammas siit välja tuleb. Tegelikult on ta üsna pisike. Läheb pügamiseks ja läheb. Kertu on selline üsna rahulik, mulle tundub. Kertu on toas luti otsas kasvanud. Keerame pea sinnapoole. Laps ja lammastei tohi kunagi pöörata üle selja,  kui pöörad teisele küljele, et siis võib tekkida mao keerd  ja sureb ära. Aga varem olid ka loomapidamisega üldse tegelenud,  enne kui sa need Kihnu oma lambad või mina olen täiesti  korteri laps, mina ei osanud isegi pliidi alla tuld teha,  ausalt öeldes. No mis siis juhtus? Ma olen nii suur loomasõber, et mul sai lihtsalt ühel hetkel  inimestest kõrini ja ma tahtsin loomade juurde tulla,  aga nüüd on tasakaalus, et talv läbi, oleme siin loomadega  üksinda ja suvi läbi, käime mööda laatasid inimeste seas. Kertut ei hakka me aga niisama pügama. Tema talv läbi kasvanud kasukast valmistatakse hiljem  vilditud villak, mis kellegi kodu hakkab kaunistama. Seetõttu tuleb vill ühes tükis lamba seljast maha saada. Nende villakutega on täpselt selline lugu,  et ühe lamba seljast kahte ühte tooni villakut ei saa. See Kertu näiteks sündis, oli süsi must-valge ninaotsaga  ja valge mütsikesega ja nüüd on täitsa hea,  pärast esimest pügamist hakkab õrnalt minema hallimaks  ja järjest pärast iga pügamist tuleb erinevat värvi hall. Ehk siis noh, suvel näiteks päikesekableegi pruunimaks,  siin on näha. Kertu on natukene pruunikas ka juba kevadise päikesega. Siin kaela pealt peab ettevaatlik olema,  sest Kihnu maalambal on tilbad, tilpadel on mingisugune  funktsioon ka või? Tänasel päeval on see rudiment, et väidetavalt noh,  ei teata, mis need on. Aga mina arvan, et nad võivad olla olnud mingisugused rasu naeru. Aga saba on selline lühike ja hea oleks,  kui ta oleks ka karvane, mitte villane, siin natukene an villa,  villa, tupsu, mida lõigata, aga selline lühike kolmeksaba  see on ka siis iseloomulik ja siis see on nüüd maalammastele kõigile,  kes on need põhja lühisabalised. Et need on kõik Eesti maalambad ja, ja ka muud lähimaade maalambad. Aga mis vahet Eesti maalambal ja Kihnu maa lambal on üldse  Eesti maalamba populatsiooni, on kõik maalambad Eestis? Kihnu maalammas on nüüd konkreetselt see liin,  mis on Kihnust pärit ja Kihnu liin on siis ainsana nüüd  jõudnud selleni, et nad on tõuna tunnustatud. Proovin seda, oh auk on keskel ja aga vaatamise see ei sega. Selline villak siis tuligi praegu Kertu seljast  ja sellest saab ühe mõnusa sellise sooja seljataguse  kellelegi valmistada, selle pakime kohe ühes tükis ära  ja siis on näha, mismoodi, mismoodi see auk tegelikult üldse  ei sega. Kui populaarsed üldse sellised villakud on väga populaarsed,  et enamasti kipuvad neid ostma inimesed,  kelle jaoks naha ostmine on mingis mõttes ebameeldiv,  et selline eetikaküsimus. Et selle töö käigus on jäänud lammas ellu  ja ühe lamba küljest saab päris mitu sellist villakut,  iga kord jääb ta erinevat tooni, sõltuvalt  siis aastaajast ja kõigest muust. Ja villakuga on see lihtne omadus, et teda saab pesta naha  teatavasti pesumasinasse paned, saad omale känkra tagasi,  mis enam ei toimi nahana. Aga villakut saab ilusasti pesta ja see on,  kuidas sa pesed seda? Mina ise ei ole teda veel kordagi pidanud pesema,  mina peseksin teda õues, aga ta saab masinasse  ka pesta, masinas pesed. Ja eile väike. Tagasi. Tuleb ikkagi panna villapesuprogrammi peale  ja õrna pesu ga. Mikkeni lambatalu tuluallikas on Kihnu maalammaste viljalõng  peremees Andre on aga välja töötanud ka maitsvaid retsepte. Talufirmaroaks on Mikkeni mõnus maksa amps. See tuli selline Saunaga õhtu käigus ja ja siia läks tõesti  nüüd maksa praadimise juurde kõik, mis parasjagu kapi peal leidus,  et aga kokku on see päris hea. Siin panni peal praegu on umbes viis sellist suurt sibulat  ja poolteist sellist mõnusat kohaliku talumehe küüslauku,  et kindlasti mitte poe oma. See ei anna poolt seda head maiku välja. Juurde läheb siia kahe noore lamba maks. Ja siis natukene lihtsalt praadida, kindlasti mitte kaua,  sest muidu maks läheb tükiliseks ja ei ole enam hea. Kihnu maalambaliha on selles mõttes väga maitsev,  et ei ole tal niisugust paksu rasvakihti ei ole tal  selliseid tugevaid kelmeid. Pigem meenutab metsloomaliha. Ja on sisugune väga-väga mõnus. Et kõik, kes on proovinud, kiidavad. Ainus tema mure ongi see, et see lihakeha ei ole  nii suur, et ta on pigem väiksem. Et ei ole see tootmise poole pealt ei ole liha pärast teda  mõtet kasvatada. Nii siia tuleb nüüd juurde panna natukene soola. Mõõtühik on niisugune üks mõnus näputäis kindlasti. Ja siis läheb siia nüüd pipart. Selle koha pealt ütlen küll, et, Kõik, kes seda teevad, et pipart pange täpselt  nii palju, kui te arvate, et te välja kannatate. Ja siis pange teist sama palju veel ja nüüd tuleb see komponent,  mis me saime tõesti kapiriiulid viimasel hetkel kätte. Ja mis tegelikult selle sikuseks üllatas? Vaatavalt heaks tegi. Me panime siia mõnusalt peale mett Ja kui nüüd mesi on mõnusalt ära sulanud,  siis saiad rösterisse ja see maks röstsaia peale. Ja siis on teda üsna niisugune mõnus võtta,  ükskõik, kas siis õhtul, no hommikul võibolla natuke palju  seda teha, aga kellel on aega, siis sobib  ka hommikusöögiks. Koonerdada ei maksa ja ei koonerdada kindlasti maksa,  sest hammas ei tohi põruda. Aga palun. See maitseb tõesti väga hästi, maks on selline mõnus,  pehme ja kui ma vaatasin, kui Andres tegi,  kui palju ta pipart pani, siis ma natuke kartsin,  aga seda ar Pole tõesti siin peaaegu üldse tunda,  vaid pigem on selline mesine magus tunne. Ma arvan, et sõbrad leiavad päris tihti sinu juurde tee,  kui sa reklaami välja, et sul maksan või mihklipäeval on nad kindlasti. Ma võtan sellega lähemale, juba see on kõige See on vist kõige esimene asi. See on niisugune hea pump, et tema teda võib sogaga panna. See on selle tiigi omaniku kõige tähtsam abivahend,  pump ja kõige lihtsam, et mitte hakata pange ga. Vaatame. Elekter on siia veetud, sa saad väga mugavalt teha  ja täpselt. Sealt ta tuleb terrassi pealt, jookseb siit mööda muru alt,  siis siit mulla alt ja jõuab siia mulle. Siin on nüüd selline välistingimuste jaoks mõeldud. Pistik kaks otsa on siin. Ja praegu kuna purskkaevu veel ei ole, siis ma saan teda  kasutada lihtsalt kui elektrit veel, et pumbata vesi välja  tiigist veesilmast. Vot hakkab nii Läks tuleb vesi välja ja nüüd ma kastan loomi. Me käime kahes aias ja vaatame kahte tiiki täna sellepärast  et tiigi rajamisel alati räägitakse, kui palju hoolt see  vajab ja et peab olema filter, puhastamiseks pump,  mis vett ringi ajab ja mõned peavad isegi mingisugust  keemiat kasutama, aga mina tahan näha, kas saab  ka kuidagi lihtsamalt. Et Enel on siin selline, sul on selline paari ruudune,  veesilmakene, noh, jah, umbes nii ta on. Kui palju sellega siis hoolt on, kas on lihtsam? Ma arvan, et väga lihtne, ainult selline,  täpselt nii, et mõneks tunniks tulen, pumpan vee välja,  natuke puhastan ja siis lasen vett täis ja korra aastas jah,  kord aastas ja vett lisan siis, kui on kuumad ilmad,  vesi lihtsalt aurab ja kaob ära. Võtame ülejäänud vee siis kokku, võtame natuke topsiku  sellesama ämbriga äkki. Aga näe, mingi putukas jookseb ka. Siis kasta meile liini. Selles mõttes sellise väikse veesilma rajamine on ju lihtne,  et koevad augu mis läheb hästi, paks kile läheb vahele  ja basseinikile ja tugev see must natuke mõnes kohas isegi  paistab ja siis veel ladusid sellised kivid peale  ja jah, ja siis ma muidugi jälgisin ka seda,  et, et ta, et ta ei jää väga selline järsk kausjas  või selline noh, järskude äärtega, vaid oleks väike kalle ka,  et või siis veel tehakse, kui suuremad tiigid on ikkagi  niisuguste astmetega ja just nende loomakeste pärast,  et vaat kui kukubki loom siia sisse kass  või meil kassid siin joomast, mille pärast ma vett natukene  hoian värskena ja panen seda seda värsket vetika aeg-ajalt  juurde ka, et just loomade pärast, et ja,  ja purskaev, kui ta on liikuv vesi, siis ta  nii kiiresti ei näita neid. Neid vetikaid. Ma tean, et soovitataksegi teha ikkagi igasse aeda üks veesilm. Et siis see meelitab ju igasugu loodust,  aeda ja väidetavalt kõik mesilased saavad siin käia  ja juua ja. Ja mesilased, linnud ja siis üks aasta oli meil siin suur konn. Nii nüüd ma, kui vesi on enam-vähem ära võetud,  see sogane, siis ma võtan. Suurema soga siit ära, mis siin on? Sügise ja? Väga kogunenud siin on mul ortensiad lähedal,  need ortensia õied on siin kõik sees tavaliselt  ja noh, just siit ega nad siit lille peenrasse soga,  kõik tuleb selline. Sa ju kujundab, aedasid ka, kuhu tavaliselt sa soovitad  üldse tiiki teha, mis see koht peaks olema aias? Noh, eks sa soovi patuslikult ikka jah, tahaks öelda  reeglite järgi, et et pool päikses ja et oleks varju  ka ja aga noh, selle koha leidmine näiteks minu aias on  samamoodi raske, et tegelikult tahaks, et,  et ta paistab ikkagi see purska mulle terrassile  ja mina siin oma aias nagu seda kohta ei leia  ja paraku ta on päikese käes ja ja enamus aedades on ta  tegelikult niimoodi läinud, et ta jääb ikkagi päiksesse,  aga lihtsalt natukene võib-olla siis see ongi,  et, et päike päiksega, ta aurab kiiremini ära,  kui on kuivad ilmad, et lihtsalt tuleb siis täita,  võta teda uuesti veega ja ja kogu lugu. Siin mul. Tütar tõi ühe taime oma akvaariumist. Ja arvasime, et, et ah, et on niisugune akvaariumi taim,  et et pani niisama suveks siia kasvama ja,  ja, ja nii edasi, aga nüüd see oli mitu aastat tagasi  ja ilmselt tänu sellele, et ma olen seda soga natuke siin hoidnud,  on sellist, tema jaoks sellist pinda, kus ta on enda juured  kinnitanud ja nüüd kasvab siin edasi, nii et see soga põhjas  ikka natukene vahest hea ka ja ma ütlen,  et alati ei tasu nii üle nagu hoolitseda võib-olla mõne asjaga,  et eriti siis, kui vahest on kiire ja kogemata jätad  lihtsalt natukene vähem hoolitsusega oma asja  selle siia. Jah, nagu ta on, aga, aga näed, vahest on mõnel sellel asjal  ka positiivne ja plussid. Nii, aga kui tahad neid kive nüüd natukese ikka vaata siit  seda lased ära ja selle ma lasen puhta voolikuga on nüüd  jälle uuesti siia põhja, siis natukene võtan uuesti selle. Kannuga võtan selle vee siit ära ja siis  siis seen juba puhta vee ka. Jah, nii et, et lasta siit lihtsalt neid. Lihtsalt lihtsalt laskma. Natukene tuleb. Vaata jumala hästi võtab ära ju täitsa puhtaks ju. Ja siis ma tegelikult lasen, vaata niimoodi sinna nendesse aukudesse,  tegelikult ma lähen päris sisse, lähen siis sulle  ja saad. Täitsa kohe lähen nendesse augukohtadesse lasen siit ka. Aga nüüd siis pumpad selle viimase vee veel välja  ja paned uuesti puhta vee sisse. Lasen voolikust puhta vee sisse ja kõik,  kõik nüüd panen purskkaevu ja konna ja ja ongi kõik. Kuidas sul naaber teeb? Lähme vaatame. Kuulge, aga teil on ju päris palju neid kalu,  üks kirju. Ja kui palju on neid kokku üldse siin kuldkala  paistis ka. Suurt kuldkala ja kaks seda kirjutada, siis me ostsime. Keegi tõi lihtsalt need hallid kogred alguses,  aga need on nüüd paljunenud täiesti suvaliselt. Siin. Kuidas teie hoolitsete siis, et see puhas kõik oleks,  teete ka midagi lisaks siin? Mitte midagi. Kalad võtsime sellepärast, et meeletult oli,  seda vetikat oli ja siis võtsime, mõtlesime,  et mis see aitaks, kala proovisime kalad,  aga siis nagu vaatasime, et unustasime nagu talveks ära vaatasime,  et kõik on alles siis nüüd on siin viis aastat. Ja puhastavad edasi aastat juba puhastab täiesti loomulik puhastus. Ongi teile nüüd paar mõtet, et üks asi on selline väiksem  nagu Eneaias oli selline tiigikene, kus siis põhimõtteliselt  on vaja pumpa ja voolikut on ju veesilm? Jah, on väikesed. Et, et siis, kui on pump ja voolik olemas,  väga lihtne hooldada, teine võimalus, võtke endale kalad  ja tehke selline tiik. Kui teile pakuvad tiigikalad veel rohkem huvi,  siis me sügisel rääkisime, millised kalad meie kliimasse sobivad. Sisestada lihtsalt interneti maahommik, tiigikalad  ja peaksitegi selle loo leidma. Paljud ronija vääntaimed, mis on talveks maha võetud,  oma tugedelt, tuleb uuesti üles kinnitada  ja üles kinnitada ja nende sõlmed tuleb üle vaadata  ka nendel taimedel, mis muidu talveks püsti jäävad,  sest taim ikka kasvab ja sõlmed võivad pehkida. Ja minul on siin viinapuu, et ta on mul juba talvel tagasi lõigatud. Ja nüüd ma pean üle kontrollima kõik need vanad sõlmedet,  mille ma võtan ja, ja mis ma alles jätan,  sest taim ju kasvab ja teinekord võib sõlm hakata taime pooma. Kui roosidel saab teha tagasi sõlmimist samal ajal  ka neid tagasi lõigates, siis viinapuid ja aktiniidiaid  kevadel tagasi lõigata ei tohi, sellepärast minul ongi nad  juba sügisel tagasi lõigatud. Ja, ja selle üles sättimise puhul on tegelikult mitu nõksu. Esimene nõks on see, et need käärid, millega sa need nöörid  läbi lõikab, need tasuks endale külge sättida. Teine sama asi on nöör, minul on siin nöör. Niimoodi selle ämbri sees nöör tasuks ka kas endale külge  riputada või siis minul õnnestub see siia trossidele külge panna. Ja kolmas nõks on veel. Ma soovitan kasutada vahepeal pesupulki,  et kui sa oled selle taime lahti sõlminud,  siis oleks mõistlik enne uute sõlmede tegemist pesupulkadega  nende trosside külge fikseerida. Loomulikult saab teha seda ainult sel juhul,  kui see oks siia pesupulga vahele mahub. Ja tõtt-öelda sellise, et taimed, mis jäävadki seina peale,  tasuks igal aastal üle vaadata viinapuud spaleerpuud,  roniroosid mõned, mida ei pea maha võtma. Ja kindlasti, mis on üks asi veel, et ei tohiks sättida üles  sidumisel neid taimi siia seina ja trossi vahele,  nii et sõlmimisel tuleks kogu aeg jälgida,  et taimed jääksid trossist eespoole. Nii ja nüüd ma hakkangi juba sõlmima. Ja seda sõlme, mida ma nüüd tegema hakkan. Selle ma õppisin Inglismaal praktika, olles Inglise aednikud,  sõlmivad kõiki vään taimi just niimoodi üles. Kõigepealt tuleks lõigata üks selline hea käepärase  pikkusega nöörijupp. Kokku ei tasu nööri pealt hoida. Siis pannakse see nöör siia. Umbes poole peale siia trossi külge ja keeratakse vähemalt  seitse tiiru. Põhimõtteliselt tuleb siia saada selline selline keerdude viir,  mis on enam-vähem sama, sama lai nagu see oks,  mida me hakkame sõlmima. Kui see keerutamise töö on tehtud, siis tuleb nöörid risti  panna ja siis üks nööri ots. Ümber selle oksa. Nii. Ja nüüd jääb siia selline rist ja oksale tekib selline oma  aas ja siis tuleb ta sellise topeltsõlmega,  üks kord tõmban, teinekord tõmban natukene fikseerin  ja nüüd veel kaks korda sõlmi üks. Ja kaks ja sõlm on valmis. Nii vaatan, kas ta jäi. Ja lõikan ülejäänud otsad ära. Oks ei nühi vastu seda trossi ja tal on siin  ka ruumi pisut kasvada, et selle sõlmega ma võib-olla paar  aastat tegelema ei pea. Kui aga juhtub, et üks oks tuleks fikseerida kahe trossi  vahele siis tuleb tegelikult teha enam-vähem samasugused sõlmed,  aga pikema aasaga ja neid tuleb teha kaks tükki  nii ülevalt, trossist kui alttrossist. Ja selle jaoks tuleb võtta tunduvalt pikem nöörijupp. Kõik on sama. Tuleb siia kruttida, seda nööri vahele. Seitse, oh, ma teen kaheksa. Nii täna, kuhu me paneme õige koht, jälle risti see,  mis peal mine, nöör on, see läheb siit oksa tagant,  nii, sätime paika. Ja sõlmime kinni üks, kaks. Ja nüüd vahetame. Ja üks, kaks. Ja nüüd seome alumise külge. Ja kõigepealt ma siis krutin selle siit ümber trossi. Kui ta ei ole väga tugevalt krutitud, siis saab seda seda  põimimist siin piki trossi edasi-tagasi sõita  ja seda asukohta paremini fikseerida ja risti. Panen siitpoolt. Ja sõlmin kinni. Nii ja ongi kõik. Ja seda tuleks siis kõik need taimeoksad üle käia. Ja kontrollida ja sõlmida mõnus selline kevadine soe töö. Ja kui taim hakkab edasi kasvama suve edenedes,  siis tuleb nähtavasti võtta redel ja kinnitada veel neid  ülemisi oksi, muidu nad hakkavad siin tuule käes ennast lõhkuma. Sa paned lindudele siis igal kevadel ja suvel vette  ja igal. Suvel ja kevadel vett ja vesi on nagu nendele oluline,  sellepärast et kui suvel on väga palav siis nad saavad siia  jooma tulla ja sulgesid. Pesta pesta ja et suvel ja kevadel me siia neid seemneid ei pane. Talvel on siin seemned ja pähkleid, siis nad saavad siin süüa. Me oleme praegu Katrega tema aias, meil on kaasas  ka Meelis, kes on suvise aialinnupäeviku koordinaator. Et põhimõtteliselt kutsutakse kõiki üles jälgima,  mis aias toimub, mis linnud siin käivad,  mida me siin aias nüüd saame vaadata, mis sa oled teinud,  et siia meelitada neid linde. Mina olen pannud siia kolm söögikohta siia. Pannud sinna akna alla, et oleks huvitavam jälgida,  seal on küll kole loomi, rasv praegu veel järgi  ja mis tuleks kindlasti kohe ära võtta. Ja maja taga on selline pesakast või tähendab söögimaja  ja ma olen pannud aia taha endale, kus meil on  looduskaitsealune mets, olen pannud, mitu pesakasti olen  kuldnakkadele pannud, olen pannud ka kodukakule,  kahjuks seal kakku sees ei ole. Ja olen pannud ka händkakule sinna. Ja händkaku ka praegu sees ei ole, aga siin seal käis  eelmine aasta vesitsemas. Jääkoskel. Ma tean, et neid päevikuid tegelikult peetakse vist ligi 500  inimest üle Eesti on märkinud ära, et vot nemad nüüd peavad  seda aialinnu päevikut ja vist on terve Eesti kaetud,  eks ju. Suures piires küll jah, 500 aeda praegu osaleb,  aga neid aialinnu vaatlejaid on kindlasti rohkem,  et pigem see arv ligineb juba 1000-le. Ornitoloogiaühingu kõige peamine huvi ongi just see,  et et teada saada, kuidas aias pesitsevatel lindudel läheb,  sellepärast et mis toimub väljaspool aedu,  see, seda me teame juba teiste seiretega. Aga aia sees vad siin läheb keeruliseks,  sest ornitoloogid ei käi hommikul kell viis mööda aedasid et  lugeda üle siis nüüd aialinnud üle kogu Eesti. Et siin ongi see, kus, kus iga linnuhuviline saab,  saab appi tulla meile. Nii et selline rahva teadvus ongi see, mis aitab nagu  aialindude kohta statistikat üldse pidada. Ja võtame või sellise linnu nagu suitsupääsuke,  meie rahvuslind. Et tema kohta põhimõtteliselt saamegi pesitsusandmeid ainult siis,  kui inimesed teatavad. Avavad oma avad veebis aialinnu päeviku ja panevad kirja,  et mul pesitseb laudas kaks paari suitsupääsukesi. Esimene kord oli neil neli poega pesas, teinekord viis poega. Siin on puukoristajad ja mõned, mida ma tegelikult ära vist  ei tunneks, ki koristaja on meil siin väga tihe külaline erit,  talvel ta ka talvitub siin. Te teate juba täpselt, kes seal aias on. Ja, ja, ja, ja, ja iga kevad, ma ootan näiteks,  millal tuleb lepalind meil aeda ja millal tuleb meil  punarindeaeda ja noh, näed, et oh le kodus. Istume korra maha, vaatame, kuidas siis peaks käima üks  linnuvaatlus või jälgimine. Seda peab vist mingisuguse teetassi või kohvitassiga tegema,  see tundub pigem selline. Passimine, pingutad silmi. Pingutad natukene kõrvu. Praegu on siin aia tagant kosta punarinda laulmas,  nii et kui varem ei ole teda see aasta veel kohanud,  et siis saab selle tänase kuupäeva ka kirja panna juba  aialinnu päevikusse. Milline see punarinnu heli nüüd on, siis? Kuule, see on see, mis on nagu nende helmeste selline,  kuidas seda öeldakse. Klaas helmeste klõbina. Väga ilus laul siin ja. Jah just te saate, te saate niimoodi aru  ja väike lehelinnul on üks kõige lihtsam linnulaul üldse,  et nagu ta nimigi, rahvapärane nimi, ütleb silksolk. Lüpsilind just. Silk sort. Mina oleks vist väga-väga vilets selle päeviku pidaja,  ma tuleks siia ja mõtles, mis see nüüd häält teeb,  eks ju? Aga selleks tarbeks on meil telefonid ja kaamerad,  et kui sa ei tunne linnulaulu ära, siis sa lindistanad  lihtsalt telefoniga või kaameraga üles ja  siis juba saad netist juba järgi kuulata  ja võrrelda, et kes see siis nüüd tegelikult oli. Ja väga. Kasutab Facebooki? On ornitoloogide? Selline grupp, kus väga kiirelt saab vastuse,  et mis lind see on, filmid ja paned sinna,  kohe öeldakse. Teame küll. No kaugustest on kuulda metsvinti Üks kõige tavalisemaid aialindusid. Rasvatihane sinitihane. Just vares lendas ennist üle. Parakas näitas ennast korra, palju neid kokku tuleb juba üle viie,  aga see on nagu terve suvi otsa, siis just see kestab  tegelikult esimesest märtsist oktoobri alguseni kust saab  kirja panna. Ja te olete neli aastat seda teinud. Nüüd on jah, neljas aasta ja, ja selle aja peale mingit väga  korralikku statistikat. Et ei tule, aga kui me nüüd siin niimoodi 10 aastat järjest jälgima,  kui kõik Eesti inimesed hakkavad seda tegema,  võib see olla päris hea. Ja no me ikka teeme sellise aasta kokkuvõtteid küll,  et kuidas aasta siis sellistel sagedasematel aialindudel  nagu läks pesitsemine ja aga tõesti, et loodame ikka,  et vähemalt viie aasta materjal kõigepealt kokku saada  ja selle pinnalt juba saab hakata nii põhjalikumalt analüüsida,  et kuidas, kuidas näiteks läheb meil suitsupääsukestel  või rasvatihasel aias. Või kuldnokal, nii et? Kui teil on terrass või lihtsalt meeldib istuda niimoodi aias,  kasvõi vist pingi peal on ju, et siis ma arvan küll,  oleks tore ju panustada ka ja teinekord jälgida,  mis aias toimub või mis linnud käivad. Pea iga päev võib Mätiku talu juures näha pilti,  kus perenaise helga pikkmetsa kõik kuus last kokku saavad,  kohvi joovad ning päevateemad läbi arutavad. Kuigi Mätiku talu peremees Aivar pikkmetsa enam talu  juhtimas pole, on lapsed ametit sujuvalt üle võtnud  ning igapäevased pere koosolekud on kindel traditsioon. Vaatamata sellele, et elatakse tegelikult eraldi. Kõige vanem vend Hardi, tema vastutada on  siis meie pere kõikide perede toidukartul. Nii et kui me ikaldus on, siis on tema süüdi. Ja siis järgmine on ema. Tema ongi kõigest, tema ongi boss kõiges süüdi. Ja siis on järgmine vend on siin tema on talus tööl,  põhikoha, siis teeb kõike, mida talus teha tuleb. Mikk tegeleb taluga, on nagu seotud ka nii nagu  nii kuidas jõuab, aga põhitööga on siis Mikk vallavanem  konga Konga vallas ja puud on Kaarel, kes on  siis ka talus. Teine teine selline. Ja, ja siis puudu on veel väike karme, eks ju. Kes on siis koolipingis kaarel hiili peal? Mina olen Kaarel. Kui talu põhitegevuseks on olnud piimatootmine,  siis peretütar Mirjam alustas pea kolm aastat tagasi väikese  meierei arendamisega. Täna teeme siis Rõõsakoorevõid. Rõõsast koorest teeme me. Teeme me tavalist taluvõid ja ürgivõid, ürdivõid on  siis küüslaugu ja tilliga kõige populaarsem. Ma olen kogu aeg olnud sellise hästi maahingega,  et, et koolis ka ma ei jäänud kunagi nädalavahetusel ei,  ei kooli noh, et isegi kus, kui ma olin nagu Viljandis või,  või? Või siis pärast Tartus, et ma tulin alati koju,  on ju kogu aeg kippus maale. Ja siis oligi see valikute küsimus, et et kui ma lõpetasin  magistri Maaülikoolis, et siis ma mõtlesin, et, et  mida edasi teha, et kogu aeg oli nagu piimatehnoloogia erialal. Muidugi pakuti. Nagu õpetaja kohta ja ja suurtööstuses oleks saanud,  aga, aga ma ei tahtnud, nagu seda palgatööd. Teha, et ma nägin seda piisavalt praktika ajal  ja ka keskkooli kõrvalt, et mis see palgatöö ennast kujutab? Siis ma tegin niisuguse, ma julgen öelda,  et see oli julge samm, et hakkasin ettevõtjaks. Nüüd on võitera valmis. Nüüd eraldame siit peti ära. Seda tuleb küll hästi vähe sellest või kogusest mõni liiter,  et siis mõned tuttavad, keda ma tean, et nad nad tahavad,  nemad siis nendele ma hapendan, aga muidu on meil 90 kana,  kes on ka selle hapendatud peti üle, väga õnnelikud. Sest ma ise pettis. Et ei joo aga, aga see pete ongi vist niisugune maitse asi,  et kes ja kes mitte, et et, et ma olen kõik oma tooted  valinud siia meie reise põhiliselt oma maitse järgi. Ma olen jah, kogu aeg olnud sellise veendumusega,  et, et sa saad valmistada seda, mis endale maitseb  ja mida sa teha tahad. Et mitte mitte teha jah, niukest vastuolulist asja,  et siis ei tule see toode maitse ka. Välja ma arvan, et, Mätiku lehmad annavad 44 tonni toora. Piima kuus, millest suurem osa viiakse Näe, Leetu neljast tonnist talu toorpiima st toodetakse aga  meie reis erinevaid piimatooteid. Tõstame siin kohupiima või küpsetusjuustu,  salati, juustu, grilljuustu, keefiri, jogurtit,  rikotat, torjust, peti, et tegelikult me valmistame kõike,  mida me oskame piimas teha. Aga mis see hitttoode on hitttoode praegu hästi populaarsed,  kuna hooaeg ju hakkab, on erinevad juustud  ja muidugi kohuke ja joogijogurt, kohukesideetega  ja kohukesed on meil sellised. Et nad on suuremad kui poekohukesed kohe näha,  et ilusti kodus tehtud, et niukese vormi,  aga sellest väga maitseb. Me tegime algul teavitatud koduköögis Et me saime selgeks, et mida siis nagu turule pakkuda ja,  ja, ja kuhu edasi minna ja mis, mis on see toode,  mida, mida rahvas tahab osta, eks ju, sest tegemist on ju käsitöötootega,  ta on kindlasti kallim kui masstoode. Et me, et ei saa võrrelda ennast suurte kontsern  ettevõtetega või see, mis väljast sisse tuuakse. Et, et see on pigem niisugune niši ja väike tootmine,  et sellest tuleneb ka see, nagu kõrgem hind. Ja nüüd ma ütleks, et kolme aastaga ma olen nagu. Ma julgeks öelda, et ma olen täna jõudnud turule Et ma näen ära seda, mida me võime pakkuda,  mis toodetel on jumet ja kuhu edasi? Et kõik need piimatooted on ju käsitöötooted? Ja sõltub siis ikkagi tegijast. Kogu aeg olen töötajatele ka öelnud, et paha  või paha tujuga tööle tulla ei tohi. Et siis juust ei tule välja? Väikest erisus ongi ju see, et me toodame nii. Ja kes teeb salatijuust ja kes. Kes teeb hallitusjuust, kes teeb niisuguseid võrratuid,  kõvasid, juustusid, et kõigile kõigil on leitud see  nii-öelda oma ni ja, ja ma julgeks öelda,  et me ei ole väga suurelt nagu konkurendid,  jah, et kui me paneme kaks piima kõrvuti,  siis me oleme kindlasti konkurendid. Aga, aga kui me paneme erinevad juustud ja erinevad tehnoloogiad,  et siis me siis me nagu ei, ei söö ju üksteise kliente ära,  vaid pigem on see meie jaoks on ikkagi konkurent nagu suurturg. Mätiku talumeierei on kasvanud nii palju,  et praegune konteinerisse rajatud tootmisruum jääb väikeseks. Kuna talul on kohe kohe plaanis siin ehitama hakata  ka uut lauta 150-le lüpsilehmale et siis sinna kõrvale on  tulemas ka siis uus meierei, mis võimaldaks toota vähemalt  äkki siis poole sellest toodetavast piimakogusest,  et et aga eks need on nagu tulevikuplaanide jah. Mirjam loodab, et uue lauda valmimine muudab Ka pikkmetsade perekonna elu lihtsamaks. Praegu on see, et, et üks asub siin ja siis on meil küll on  vaja seda piimavedu organiseerida siin üht  ja teistpidi ja siis on vaja. Meiereil selle septiku tühjendamist ja et praegu toimub nagu  sellist suhtlust rohkem, et siis on need süsteemid nagu  natuke paremad, et võib-olla meil on siis rohkem aega  niisama istuda, kohvi. Ma loodan, et saite meie saates täna nii mõnegi hea mõtte  ja kui te otsustajate näiteks sellest aialinnuvaatluse,  st osa võtta, siis et sellest vaatlemisest mingit kasu  ka oleks, pange kindlasti sügiseks veebipäevikusse kõik  nähtu kirja. Ma kutsun teid aga osalema ka meie vaataja mängus. Laura küsis eelmisel nädalal, milline kuulus teadlane on öelnud,  et kui kaovad mesilased, kaob inimkond nelja aastaga. Seda ütles siis instein ja võitja näeb enda nime ekraanil  saab rooside raamatu. Täna ma küsin teilt, milline lind on 2000  seitsmeteistkümnenda aasta, lind vastaks meile  maahommik.err.ee ning loosi läheb aia rajamise raamat. Soovin teile ilusat nädalavahetust ja kohtume järgmisel laupäeval.
