Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad tööd. Tavad mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist alandanud saade puust ja punaseks, mis täidab Raadio kahe eetri järgneva tunni jooksul teaduse juttudega. See on saade, kus me oleme teie jaoks välja vaadanud viimastest nädalatest kõige põnevamad teadusuudised kutsunud endale külla ühe targa inimese, kes siis aitab neid teie jaoks lahti seletada ja kirjeldada, miks need on just olulised ja põnevad. Ning täna siin stuudios külas geeniteadlane Riin Tamm, tere Riin. Tere, ärko ja juttu siis kõiksugu meditsiinivaldkonna uudistest ja saavutustest ja alustame võib-olla sellise teemaga, kus, kus praegu sellist uudist veel ei ole või saavutuste ja avastuste veel ei ole. Aga vähemasti nii, nagu need eestvedajad lubavad, siis, siis neid saavutusi tuleb kuhjaga, lõpuks, kui see asi käima läheb ja ennast ära tasub. Ja lisaks teadlastele on selles projektis kaasatud internetihiiglane, mida võime nimetada nimega Google, seal on küll neid erinevaid firmasid erinevate nimetustega ka põhimõtteliselt me räägime Google'ist, kes on siis käed löönud teadlastega ja algatamas ühte päris mastaapset uuringut. Riin, oskad sa seda kirjeldada, mis on nende plaan? Tõepoolest, tegemist on sellise natuke teistsuguse uuringuga, mis on hästi-hästi mastaapne selles mõttes teistsugusega. Kui reeglina erinevad suured projektid, mis alustavad, püüavad aru saada mingisuguse haiguse põhjusest ja selle seosest geenidega, näiteks siis antud kontekstis on tegemist projektiga, mis püüab ära kirjeldada tegelikult, milline on molekulaarsel tasandil siis terve inimene, et kuidas terve inimene funktsioneerib ja kuidas nad seda teha kavatsevad. Kõigepealt neil esialgne plaan on võtta uuringusse 10000 inimest. Ma saan täielikult aru, et see on selline esialgne, et nad tõenäoliselt ilmselt on see ka väga mõistlik, suurendavad seda uurimisgrupi. Teiseks on see selline pikaajaline uurimine ehk Kellongituud uuring. Mis tähendab seda, et inimesi siis ei uurita ainult härra, vaid nad tulevad siis näiteks kaks korda aastas ja niimoodi mitme aasta jooksul uuesti siis arsti juurde või spetsialistide juurde, kes, kes nende tervise ja tervisenäitajad kõik üle vaatavad ja võtavad uued erinevad vereproovid ja muud proovid. Ja loomulikult kogutakse kõik erinevaid kehavedelikke, mis inimese seest välja võimalik on võtta. Loomulikult kogutakse, eraldatakse DNA, mida on võimalik siis erinevate uute tehnoloogiatega väga täpselt uurida üritavad kokku panna siis tõepoolest sellise terve inimese nagu prototüübi ja lisaks sellele on, anname selle uuringu pole tegelikult hästi pikalt juba mõelnud ja sinna on kaasatud ka Chucky, Stanfordi ülikooli teadlased. Et lisaks sellele nad kavatsevad siis mõõta niimoodi igapäevaselt inimese erinevaid tervisenäitajaid ja selleks on nad välja töötanud eraldi kella, mida siis need uuringus osalejad kandma hakkavad, mis on ka selline ühesõnaga, mingis mõttes hästi innovatiivne ja nad on tõepoolest teinud siis sellise kella kus nad saavad küsida ja väga erinevaid uurimisküsimusi. Et see on selline uus nüanss, sealjuures. Nii et praegu nad on kuulutanud välja selle, et nad otsivad vabatahtlikke, kes liituksid uuringuga, mis sisuliselt tähendabki seda, et sulle antakse seadmes, paned need endale külge, sa pead täitma kõiksugu küsitlusi ja päevikuid. Seade saadab kõiki sinu mannil, millal sa magatki, kaua sa magad, mis on sinu pulss, vererõhk, selliseid andmeid pidevalt siis sinna keskses andmebaasi pluss sa käid veel mitu korda aastas arsti juures ja põhimõtteliselt kas võib siis öelda, et Google'i ja need teadlased saavad tänu sellele inimese kohta praktiliselt kõik teada? Ma ei tea, kindlasti on veel midagi, võib-olla mehe Pärnu tulnud ei ole, aga ma arvan, et see materjali hulk, mida nad saavad, on küll nagu väga-väga suur, mida ilmselt Ma arvan, praeguseks ühegi tehtud uuringu puhul ei ole võimalik olnud koguda. See kella juures on huvitav see, justkui see kell nagu inimese elu ei tohiks segada, sellepärast et ta inimesele näitab ainult aega. Et inimene tegelikult jooksvalt nagu, nagu reaalajas tegelikult ise neid andmeid ei näe, mida siis see kelgu kaksin andmebaasi saadav? Nojah, võib ette kujutada, kui inimene näeb ütlema, vererõhk on muidugi kõrge, siis tõstab vererõhku veelgi mõjutab neid tulemusi. Nojah, ja see võib ka tegelikult alla olla nagu natsid ütlesid ka, et, et tegelikult see kella kandmine võib üldse noh mingis mõttes on natuke keeruline, et see võib-olla paneb nagu inimest nagu oma loomulikust käitumisviisist nagu erinevalt käitumata paks olevast kõlba nagu parem või paremate näitajatega, et et neil oli seal selline küsimärk, et kuidas nagu tagada seda, et, et kõik nagu inimeste puhul oleks jätkuvalt loomulikud, nad omal selgel Lanber käe panevad. Aga mida nad nende andmetega siis lõpuks teevad, mida võib nagu ette kujutada, et me sealt teada saame? Me ilmselt saab väga palju siis inimeste elustiilifaktorite kohta, see, kuidas inimene siis tõepoolest igapäevaselt toimetab ja kui need on võimalik kokku panna siis väga erinevate näiteks verenäitajatega tõepoolest, mis siis inimeste igapäeva kasvõi see, et kui inimene magamata ta, siis on tema näiteks veremeeter natuke teistsugused või kui ta, kui ta on väga puhanud, siis on teistsugused, et et võimalik on teha selliseid üldistusi, ma eeldan, mis on sellised nagu üldisele nagu tervele populatsioonile ülekantavad, et nende üks teemaga oli see, et kui nad koguvad 10000 inimest, et et neil ikkagi oleks selline populatsiooni esindatus, et ei, tuleks väga ühe piirkonna inimesed, nad peavad ikka Ameerikast olema, sellepärast et nad peavad kohal käima, siis teatud keskustes ja nad peavad sinna kohale kuidagi jõudma, et kuskilt euroop varsti ilmselt sinna keegi käima ei hakka. Et nad on ikka ameeriklased, aga nad püüavad seda, seda populatsiooni, seal saavad USA hajutada, et nad tahaksid, et oleks võimalik, palju palju rahvast ja kes oleksid erinevad, sinna kokku tulevad, aga aga ma arvan, et see 10000, kui me räägime üldiselt nagu vaatame populatsiooni ja vaatame Ameerika populatsiooni, siis nagu esiteks on seal väga kirju, seal elab väga palju erinevaid rahvuseid. Nii et ma arvan, et see 10000 või nad tahavad tõesti saada väga populatsioonipõhist põhist nagu populatsioonipõhiseid andmeid, siis nad peavad ikkagi seal mingil hetkel seda numbrit suurendama. Sest ikkagi inimesed on geneetiliselt erinevad, nad käituvad erinevalt, et saada võimalikult tõeseid tulemusi, siis ma arvan, et see 10000 jääb siin nii suure andmemahu juures. Ma kardan, et see jääb väikseks. Nagu võrreldagi kas või seda, et geenivaramus meil siin Eestis on juba 50000 ja rohkemgi. Ma tean inimest, et ja seegi noh, võiks ju olla suurem, vist. Ma arvan küll, jah. Kuidas sulle tundub, et kas, kas selline projekt võibki meid viie nüüd selle nii-öelda selle püha kraalini või see, millest räägitakse, et meditsiin dubvõimeliseks ennustama ette, et mis nagu inimesega juhtuma hakkab, noh, ongi, et kui me tulevikus igaüks meist kannab seda kella, siis ühel hetkel see, see Kell, kas siis meil käe peal näitab või saadab meie arstile sõnumi, et et kuulge, siin on nüüd midagi nagu väga halvasti tema, selle inimese ma ei tea, süda võib paari aasta pärast hakata streikima või, või teda ohustab nüüd see ja teine haigus ja et me teame seda nagu ette ja me teame, saame hakata tegutsema, et kas, kas, kas see ongi see personaalne meditsiin, tänu sellistele andmetele? See kindlasti aitab väga suuresti selle kaasa selle personaalse meditsiini nagu juurutamisele, aga ma arvan, et enne kui me sinna jõuame, siis tagasi nende andmete juurde, mida nad tõesti suudavad koguda, nii bioloogilised kui ka siis ütleme, keskkondlikud andmed et neid analüüsida, et sealt midagi väga tõepärast leida ja, ja millele siis toetudes neid riske võib-olla siis hinnata, et ma arvan, et siin on väga suur töö vaja ära teha, et kuidas neid andmeid analüüsida. Võib-olla mõelda välja mingisuguseid uusi IT-lahendusi uusi programme, uusi statistilisi võimalusi, et, et ma arvan, et see on üks, eks, ilmselt suuremaks väljakutseks kui see inimeste kokkusaamine. Aga ma arvan, et ma üsna usun, et nad saavad sellega hakkama tegelikult. Ja noh, ma arvan, et seti kindlasti nagu aitab meid edasi, et, et see on üks samm ikkagi lähema jälle sellele, et tõepoolest nagu sa ütlesid, on siis selline selline seade, mis, mis võib-olla saadab siis arstile informatsiooni, et mis inimesega parasjagu toimub. No eks ole, kui Google'il sellise tehnoloogilise asjaga hakkama ei saa, kes, kes siis saab, eks täpselt, aga lõpuks ikkagi ma pean küsima, et aga kas, kas sa näed ka mingisuguseid ohtusid selle juures, eks ole, kuigi noh, kõik see informatsioon inimese tervise kohta nüüd hakkab järsku liikuma kusagile firmadega. No eks Google on ka ikkagi äriettevõtted. Kas seal, kas sa näed, kas on mingisuguseid ohtusid, et ma, et ma ei tea, keegi hakkab nüüd kaubitsema nende andmetega või ma hakkangi saama? Ma ei tea mingit südamerohtude reklaame, kuna andmed ütlevad, et, et sul on mingisuguseid hädasid sellega. Issand, ma ei tea, ma tundub, et ma olen selle koha peal nagu õudsalt sinisilmne, ma loodan nagu ehk et kõik tegutsevad ainult nagu hea hea eesmärgi nimel selles osas. Aga no kui inimesed ikkagi ilmselt sõlmivad kirjutavad alla, siis see nimetatud siis teadlikkuse lepingule, eks ole, et nad ikkagi peavad selleks korralikult läbi lugema ja aru saama, mis seal kirjas on ja mis nende andmetega nagu päriselt pärast edasi saab. Ja noh, teine asi on see andmetele, et tõepoolest, et siin püütakse ikkagi mingis mõttes jääda anonüümseks, et kedagi justkui nagu inimesi nimi siin taga ei huvita, et pigem on siis vanus ja muud need näitajad kogu ja tahavad, on olulised. Et ma ei tea siin nalja, ütlesid ka, et ilmselt, et et kõik on ikkagi, kes teab, et kui sa juba internetis ringi käid, siis Google teab sest niikuinii kõike. Et noh, et mis need terviseandmed siis enam siia juurde panna on? Ma, ma ei tea, ma ei taha seda uskuda. Ilmselt võib-olla on selliseid õelaid inimesi kindlasti olemas, kes nagu näevad, ainult nagu raha on silme ees ja, ja teenimisvõimalust, aga, aga ma siiski usun, et selliseid projekte ikkagi tehakse nagu heas usus, et pigem nagu ühiskond inimesi ja tänapäeva meditsiini aidata. No loodame ja peaasi, nagu sa ka rõhutasid, on see leping alati hoolikalt läbi lugeda kõik väikeses kirjas kirjutatu sealjuures, et mis nendest andmetest siis edasi saab. Kuulame siia vahele natukene muusikat ja räägime teistest meditsiiniuudistest juba õige pea edasi. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, täna Sirime meditsiini ja terviseteemalisi uudiseid, siin stuudios neid tutvustamast saatejuht Arko Olesk ja geeniteadlane Riin Tamm. Rääkisime plaanitud suur uuringust Google'i ja teadlaste koostöös, nüüd liigume edasi tulemuste juurde, kus on ka tud ulatuslikult inimestelt geeniproove ja analüüsitud neid ja jõutud huvitava tulemuseni. Et mehed ja naised on erinevad. Õigemini sees ei ole eriti maailma muutev uudis. Me teame seda kõik, et mehed ja naised on erinevad, aga kuidas täpselt ja millises ulatuses ja mis neid erinevusi põhjustab. Et, et selles osas tuleb aina rohkem informatsiooni välja, on uudiseid, mis lükkavad sellised fundamentaalsed erinevused ümber, näiteks siin hiljuti leiti meeste naiste ajud ei ole sugugi nii väga erinevad struktuuri ja ülesehituse poolest. Aga nüüd Iisraeli teadlased uurisid siis meeste naiste geene ja leidsid, et seal on tegelikult need erisused, et ikkagi üsna üsna märkimisväärsed. Ja Riin, nagu kui ma saan õigesti aru, siis tegelikult vahe ei ole mitte selles, et meeste naiste oleksid erinevad geenid, vaid vaja, nagu selles, et kuidas need geenid töötavad. Jah, täpselt nii ongi, sellepärast et võrdleme kahte inimest, siis nagu kõigil inimestel on, ütleme kasvõi, ütleme siis nagu tervetel inimestel, siis, sest kui meil on mingid geenihaigused, siis südames ei arvesta, et kui me vaatame kahte inimest, siis tegelikult meil kõigil on, eks ole, siis tsirka 23000 geeni. Aga millised need on ja kuidas nad täpselt töötavad, et see on siis, see on erinev seal inimeste vahel erinev see, vaatame mehi ja naisi, siis tuleb välja, et nende vahel on see veel rohkem teistsugune. Ja kui me räägime sellest, et geenid on samadest, siis staatiline DNA on kõigil siis ühesugune, et seal võivad olla siis erinevad variatsioonid. Aga see, mis kujundavad meie tunnused ehk see sellest, et see, see sõltub siis geenide ja just nimelt avaldumisest. Ja siin töös näidati, et on circa 6500 geeni mis meestel ja naistel avalduvad erinevalt. See tähendab siis seda, et näiteks naistel mõned geenid töötavad agaramalt, toodavad valku rohkem meestel samal ajal siis vähem. Mõnede kliendi puhul on siis nagu vastupidi. Jah, see ongi nii, see sõltub hästi palju sellest koest, kus skeem töötab sest me kõik saame alguse ju tegelikult ühest munarakust ühest seemnerakust ja kuidas see on võimalik, sest et sellest munarakkude ja seemneraku ühinemisest tuleb siis selline väga kompleksne organism välja, nagu on inimene. Et see ongi sellepärast, et inimese sees erinevates kudedes töötavad, siis on siis avaldunud töötavad erinevad geenid, mis mis juhivad siis seda, et miks, miks meil tekivad kopsud ja miks meil lekkiv paks ja miks meil tekivad muud elundid. Lisaks sellele, et ja ka mehed ja naised on füsioloogiliselt erinevad tähendab seda, et naised täidavad võib-olla natuke teistsugust rolli nagu siin on imetamine ja muud sellised iseloomulikud omadused, mida, mida meestel ei ole too siis geenekspressioon või see geenide avaldumine nendes kudedes siis hoopis teistsugune. Ja tegelikult kuidas nad seda uurisid, oli siis see, et nad kasutasid tegelikult ühte andmebaasi kus oli see geenide avaldumise info juba olemas. Ja seal andmebaas sisaldas viitekümmend kolme erinevat Sis kudet, mida oli analüüsitud. Ja 45 nendest kudedest olid sellised üldised meestele, kui naistele ja mõningaid olid sellised spetsiifilised kus sa küsid, mis need olid, siis ma jään sulle vastuse võlgu hetkel ilmselt on need ikkagi sellised noh, soojätkamisega seotud meeste ja naiste vahel erinevad. Ja tegelikult oligi väga-väga suured erinevused, olidki siis reproduktiivelundite puhul näiteks, sest noh, vaadates peale me saame sellest ka kõik tegelikult väga hästi aru. Ja oli ka erinevusi, huvitavaid erinevusi siis näiteks noh, muidugi viimane näärmete arengu puhul võib-olla see ei olegi nii, nii midagi üllatavat. Aga kui me räägime näiteks lihaskoest või sellest, kuidas me rasva siis salvestame siis meestel naistel käituvad geeni nendes kudedes teistmoodi. Kas see ongi siis niimoodi, nagu ma siit aru saan, et no meestel siis, et need geenid, mis panustavad lihase kasvu, on siis aktiivsemalt, sellepärast ongi mehed nagu sellised turjakamad ja lihas massilisemad ja naistel seevastu siis rasvapõletuskäitu tõhusamalt. Nojah, sellepärast mehed ongi, mehed-naised jah, ilmselt looduse niimoodi selle ilusti kõik moodi paika pannud, et, et niimoodi need asjad toimivad. Mis siis nagu sellest teadmisest meile kasu on, et mehed ja naised nokk geeniaktiivsuse tasandil on erinevad? No üks oluline tegelikult fakt ongi, ongi see, et kui me teeme igasuguseid assotsiatsiooniuuringud, mis tähendab seda, et me püüame erinevaid haigusi siis seostada geenidega, et mingid geenid võiksid olla siis mingi haiguse põhjustajad siis tegelikult siin on väga selge selline, ütleme, selline punane tuluke, läheb minul küll põlema, et me tegelikult peaksime mehi ja naisi sellistes suurtes uuringutes ja haiguste kujunemise uuringutes tegelikult uurima täiesti eraldi, sest nagu siit välja tuled ja ka tegelikult varasemast on teada, et sugude vahel kujunevad haigused erinevalt haiguse algusaeg on erinev, haiguste raskusaste on erinev. Ja samamoodi, kui me räägime kas või pikaealisuse eest, siis me teame ka seal, et tegelikult mehed siis elavad, eks ole, ikkagi vähem kui naised hoolimata sellest kõik riskikäitumise ja kõik muu asja kõrvale. Ja kui mehed, kes on elanud, siis väga pikaealiseks on siis äärmiselt hea tervise juures. Et noh, seal peab nagu lihtsalt midagi teistmoodi, jälle mu naiste see ei saa olla see, et seal on mingi universaalne mehhanism, et kaks sugu tegelikult kuidagi koos eksisteerivad, aga samas nad töötavad nagu täiesti erinevalt. No siin jah, tuuakse ka välja seda, et südamehaigused näiteks avalduvad sugude vahel erinevalt ja seostati nigga nagu mingite nende konkreetsete geenidega, mis siis sealt uuringust leiti, kas see tähendabki, et tulevikus mehed-naised sisuliselt peavad käima erineva arsti juures võtma erinevaid ravimeid? Meditsiin spetsialiseerub? Ma hiljuti lugesin ühte huvitavat artiklit, mis tuletas jällegi meelde seda sellist nagu pikaajalisusega seotud, aga ei oska seda, nagu et ongi selline sexpessifitki meditsiin põhimõtteliselt, et ongi, et kui sa arsti juurde lähed, siis arst juba vaatab, et ahah, sa oled mees, sa oled selles vanuses ja nii edasi, et ta vaatab seesamaealist naist, siis ta tegelikult peabki nagu võtma neid nagu täiesti selliseid individuaalseid üksikjuhte ja, ja väga täpselt meeles pidama, et kellega ta täpselt tegemist on ja ka ravimite puhul täpselt samamoodi. Et me naised ja mehed ja ka ja ka naised omavahel, eks ole. Tegelikult lagundavad ja taluvad ravimeid nagu väga erinevalt, nii et ma arvan, me liigume selle poole ja see on tegelikult väga-väga tähtis. Ja üks asi, midagi, mis ma tahtsin ka veel mainida, oli see, et et kui räägitakse jälle, ma tulen tagasi nende assotsiatsiooniuuringute juurde ja räägitakse mingist uuringust, leiti jälle mingi portskeene, mis võiksid mingit tunnust mõjutada. Aga see, ütleme, see efektisuurus oli väga madal, et noh, oli mingisugune võib-olla viis protsenti või kuus protsenti, et kus on siis see ülejäänud, see, et mis seda haigust põhjustab, et kas kõik on keskkonnabaktereid ja arvatakse, et tegelikult, kui me hakkamegi tegema neid uuringuid eraldi, hakkame väga selgelt eristama mehi ja naisi, siis me tegelikult saamine, et efektid palju suuremad, ehk siis niinimetatud missing, härid, pilliti või see puuduolev, see pärilikkus, et see võib ka osaliselt tegelikult siin peituda. Nii et paljud asjad, mis on seni jäänud võib-olla häguseks ja seletamatuks, siis selle perspektiivi pealt vaadates võivad osutuda arusaadavamaks. Ja ma väga usun seda ja see on ka oluline selles mõttes, kui me räägime geenide avaldumise uurimisest siis kui me räägime mingi haiguse uurimisest, siis me peame väga spetsiifiliselt ära määrama selle koe, kus näiteks haigus avaldub vaid kudemishaigusega seotud on et kui me olime verest lihtsalt inimese DNAd ja võib-olla seda geenide avaldumist ei pruugi olla üldse nii täpne, kui me saame kätt näiteks kas või diabeedist, räägime. Me lähme rasvkoesse sisse või räägime mingitest konkreetsetest organitest, mille kudet me peaksime antud konteksti suurimad, ma arvan ka see aitab meid tegelikult väga palju edasi. Väga põnev, aga kuulame siia vahele taas natukene muusikat, et siis uuematest ravimitest ravimeetoditest rääkida. Edasi juba järgmises uudises. Kaugelt ära. Ei suutnud. Jätkub saade puust ja punaseks täna meditsiiniuudistelainel ja järgmised kaks uudist on sellised, mis võiksid anda lootust nii mitmetelegi haiguse põdejatele. Niisiis on teadlased jälle välja töötanud paar uudset ja huvitavat ravivõtet mis küll praegu mõlemat tuleb rõhutada, on katsetatud ja töötavad hiirte peal, aga kui need õnnestub üle kanda inimesele, siis tõesti saaksid abi päris paljud raskelt haiged ja esimese uudise puhul, kas ma eksin, Riin, kui ma ütlen, et siin võiksid siis kõige suuremad kasusaajad olla näiteks leukeemia ehk siis verevähi põdejad? Kahjuks mitte. Siin uudises on just sellest juttu, et kahjuks need teada saama katsetusega nii kaugel veel ei ole, et just nimelt verevähki saaks, saaks selle meetodiga veel veel siis ravida. Selle uudi uudisest saavad tegelikult kokku, ütleme, materjaliteadus, inseneeria, meditsiin tegelikult, mis on nagu selline interdistsiplinaarne ja mulle see väga meeldis, see oli siuke väga lahe uudis, sest suudetakse luua uusi materjale, mida on tõesti võimalik panna siis ühtegi inimeste praegu ka ütleme siis nagu hiirte sisse ja on võimalik näha selliseid tulemusi, mida, mida siis tegelikult algusest peale on soovitud. Ostis teadlased, töötasid välja sellise materjali, millest nad tegid sünteetilisel luuüdi põhimõtteliselt. Ja see luuüdi, luuüdi on siis meil kõigil kõigi inimestel olemas satub siis meie luude keskel on selline käsnataoline. Ma ei teagi ta kuidagi midagi, kolmine ollu sisust, mis toodab meile põhimõtteliselt siis mis sisaldab tüvirakke ja loodad meile siis vereloomerakke. Ja kuna vereloome tegelikult on üks olulisemaid asju meil meie sees kuigi mängu see, et, et kui praegu, kuna ma ise tegelikult kliinikumis igapäevaselt meie juurest käivad läbi patsientide materjalid, kes just nimelt kas on minemas või on käinud juba luuüdi siirdamisele, siis ma olen selle teemaga üsna hästi kursis. Et kui see praegu toimub, siis niimoodi, et kui tõesti ütleme, patsiendil on näiteks leukeemia ja siis tal on vaja tegelikult enda luuüdi täiesti välja vahetada ehk siis nii ravimitega, kiiretusega tegelikult siis tapetakse maha kõik loodis olevat rakud ja need asendatakse siis terve doonori rakkudega. Aga antud kontekstis eesmärk ei olnud siis, et saaks tervetuudi välja vahetada, vaid pigem see, et panna siis juurde neid niinimetatud nagu terveid loodi rakke ja nendele, kes näiteks kus inimestega, kellel on mingisugused sellised lihtsamad verehädad, kas mingid hüübimisprobleemid või on siis aneemia või on mõned näiteks autoimmuunhaigused, kus immuunsüsteem siis ründab endareid näiteks luudi rakke. Et pigem on see selline kompenseeriv või, või kaasa aitab mehhanism praegu, et inimese organismis oleks ka niinimetatud neid terveid tüvirakke? Et sisuliselt, mida nad teevad, seda võib kirjeldada nagu et ei vahetata välja mitte tervet luuüdi, vaid, vaid peaaegu nagu terve luuosal on võimalik viia inimese organismi noh, neid materjale, mis kasvatavad sisuliselt enda ümber selle uue luu ja uue luuüdi. Jah, põhimõtteliselt küll, et nad nägid seda efekti päris ilusti, et kui teadlased olid hiire sisse viinud selle materjali, see oli väga ilusti näha, et see välimine kiht, luustus ehk muutus selliseks kõvaks nagu meie luud on, sisemine materjalikiht jäi, siis võttis sellise loodi struktuuri nagu inimesel uudion, seened, käsnataoline ja nad tegelikult näitasid ka seda, et seal see niinimetatud sünteetiline luudi siis tootis väga ilusti doonori rakke ja need läksid ka ringlema selle hiirevereringesse. Nii et kui nad pärast hiljem mõned kuud hiljem seda hiirevereringet uurisid, siis seal väga ilusti püsisid just nimelt need sealt sünteetilisest luudist pärit rakud olid täiesti olemas. Nii et tegelikult sa nüüd järgmine samm selles suunas, kus on nagu vaikselt liigutada, et me suudamegi, no kas siis labori tassis või inimkehas või üldse organismis kasvatada täiesti uusi toimivaid terveid elundeid. Ja ma usun küll ja nüüd mul on hea meel, et tegeletakse just selliste väga oluliste oluliste teemadega, just nagu see luuüdi, mis, mis tõesti on, on eluliselt vajalik ja oluline ja kui nad tõesti suudavad näidata selliseid edusamme, siis ma väga usun ja loodan, et seda on võimalik ka tulevikus ikkagi inimeste peal proovida ja katsetada. Ja ma väga loodan, et, Töötab väga põnev, me ootame seda ja kindlasti, kui see juhtub, anname teile teada taas hetk kuulata muusikat, et siis edasi rääkida teistest saavutustest. Ja meie järgmine uudis siin puust ja punaseks saates lubab ka leevendust potentsiaalset leevendust. No võib öelda miljonitele inimestele maailmas sellepärast et suhkurtõbi on üks haigus, mis tõesti mõjutab miljoneid ja mida mida rohkem inimesed ei hoolitsema tervise eest väga põhjalikult, siis seda rohkem see haigus ka ka levib maailmas, ehk siis on selline läänemaailmas niimoodi epideemia mõõtusid, vaikselt võttev tõbi ja just seesama teise tüübi diabeet, mille puhul siis inimesel elu jooksul kujuneb välja siis resistentsus, insuliinile ole Heariin võib alustuseks siis selgitage, et mis on see mehhanism, mis kehas toimub siis kui inimene jääb suhkurtõppe. No kui inimene jääb see suhkrutõppe, siis juhtubki see, et, et nagu sa ütlesid, et kaob ära insuliinitundlikkus ehk siis organism ei suuda iseveres suhkrutaset reguleerida. Sest suhkur, üleeilne suhkur tegelikult võetakse siis maksa ja seadis lagundatakse ära, aga kuna inimestel ei ole siis süsteemid või need mehhanismid ei tööta korralikult, siis organism ei saa aru, et suhkrut on liiga palju ja seetõttu siis ongi vaja siis abistavaid vahendeid ehk siis endale insuliini süstida, et hoida need suhkru suhkrutasemed siis kontrolli all. Ja praeguse põhine. Todd kontrolli all hoidmiseks ongi süstimine. Nüüd lubavad teadlased, et võib-olla pääseb sellest. Need katsed jällegi on läbi viidud hiirtel peal, aga paistab, et tegemist on ravimiga. Mis suudab tõesti seda haigust mitte ainult kontrolli all hoida, võid siis nagu tõesti nagu ravida. Sina lugesid artiklit, triin, oskad sa nüüd siis seletada, millega siis teadlased välja tulid? Teadlased on põhimõtteliselt välja töötanud välja selekteerinud hetkel ühe potentsiaalse ravimikandidaadi mis tõepoolest võimaldab taastada, siis praegu küll hiirtes seda insuliinitundlikkust tänu sellele tegelikult näitas ka üsna sellist pikaajalist toimet, ehk siis on võimalus ka see tõepoolest niisugune tundlikkus taastada, et, et ei peaks siis võtma Õisu endale juurde süstima, et, et keha organism saab ise jälle selle suhkrutaseme reguleerimisega hakkama. Neil oli neid kandidaati, millest nad hakkasid siis seda sobivat välja otsima, oli tsirka 364000. Nad tegid väga palju erinevaid katseid, et viia see see uus sisse molekul nagu võimalikult spetsiifiliseks, mis tõepoolest siis oleks. Et tal oleks ainult üks sihtmärk, kuhu, millel see toimiks, neil oleks võimalik ja see vähendaks sellega kõrvaltoimeid, mida tavaliselt erinevate ravimite puhul üsna palju on. Aga selle konkreetse hästi spetsiifilise molekuli puhul nahkhiirte tegelikult ühtegi sellist kõrvaltoimet täielikult ei täheldanud ja nad ütlesid jälle, et see on nagu üks, üks väga hea märk, et see, et see võiks edasi minna siis kliinilistes katsetustes Śaksa hakata sedasama molekulides inimeste nii-öelda testima. Ja mida see molekul siis teeb ta kuna inimestel siis tekib tõepoolest inimsed rasvuvad ja siis nende kehafunktsioonid on sellest häirunud ja neil kujuneb välja insuliiniresistentsus. Tähendab seda, et insuliin ei seostu enam raku pinnal oleva retseptoriga. Ja nad näitasid, et selle taga on üks, üks tegelikult üks molekul, mis seda insuliiniresistentsust põhjustab just sedasama molekuli vastu nad tegelikult selle inhibiitori välja töötasidki, et mis suruks siis maha seda efekti. Et see insuliiniretseptor siis ei töötaks enam kui praegu. Kui isegi need, kes süstivad endale insuliini, peavad ikkagi vist üsna rangelt jälgima sellist päevarütmi ja toitumisse kõiki selliseid asju siis vähemasti hiirte katse tundub näitavad, et kui seda molekuli või seda ravimit võtta iga päev, nagu on ette nähtud siis tegelikult see taastab keha võime tulla toime suhkru. Tegelikult sellist toitumise muutust, võimelist ranget jälgimist võib olla väga vaja. Ei olegi. Jah, see oli tõsisest ikka hiirte puhul täielikult no näitasid, et et kui nad andsid seda molekuli ja hiir sõi, siis ütleme ikkagi sellist rasvarikast toitu siis poole seda insuliini insuliini seda reguleerimist üldse tegelikult ei mõjutanud. Et see tõepoolest see molekul hoidis seda insuliinimehhanismi nagu väga hästi kontrolli all, aga see ei anna alust arvata, et siis ma söön palju, tahan ja teen, mida tahan, et ma arvan, et kui see haigus on ikkagi kujunenud, siis hoolimata sellest peaks oma tervisest ikkagi hoolitsema. Sellega ma olen täiesti nõus. Nii et lootust paljudele inimestele jällegi hoiame teid kursis, kui selles osas tuleb uudiseid. Kui ta peab läbima kõik kliinilised katsetused inimeste peal, siis ilmselt võib eeldada, et see võtab ikkagi päris head mõned aastad enne kui ta inimeste peale üldse või inimesteni ravimine jõuaks. Nii et oleme ootel. Kuulame siia vahele natukene muusikat, siis kui muusikapala lõpeb, siis ei ole see uus ravimi valmis. Aga siis on valmis järgmine meie saate viimane uudis. Puust ja punaseks. Ja meie saate viimane uudis, selline üsna lühike räägib sellest, et kui me senimaani oleme teadnud, et normaalne kehatemperatuur on 37 kraadi noh, natukene võib-olla siia-sinna siis tegelikult on meie kehas paiku, kus temperatuur võib olla märgatavalt märgatavalt kõrgem. Riin, kus kohas, kuhu me ei tohiks oma näppe kehasse torgata, et mitte kõrvetada saada. Hea uudis on see, et ma õnneks ei saa näppe Petworgata. Aga, aga kui me läheme kehas siis rakkude sisse ja vaatame, millised organellid rakkudes elavad või on siis ühed väga olulised organellid, on Mitta konderid. Ja just mitte. Nüüd tuli uudis välja, mis, mis rääkis, et just Mitta Kondrites võib-olla temperatuur kuni 50 kraadi. Ouch, see on ikka päris palav. See on päris kuum ja miks ta siis nii kõrge on? Mis seda tekitab? Mitta Kondritel on selline oluline ülesanne rakkudes Nad tegelevad tegelikult just nimelt soojuse tootmisega. Ja nendes toimuvad on sellised. Kuid nagu raku sees olevat. Selline keemiavabrik võiks selle kohta öelda, et seal midagi toimub, seal toimuvad mingid protsessid, haiguvad, toodetakse midagi, sealt läheb välja ja midagi tuleb juurde ja hakkavad need protsessid otsast peale. Põhimõtteliselt toimub rakuhingamine, et mitu korda kasutab siis hapnikku, et oota siis rakkujaks vajalikku energiat. Ja tundub, et see, et see energia, tootmine, ajabki selle mitu temperatuuri siis päris kõrgeks. No mis on tegelikult ju loogiline, sellepärast et mistahes energia tootmisprotsess tekitabki soojust oleme seda täheldanud ka oma jõujaamadesse siin maa peal, et natukene huvitav, et, et teadlased alles nüüd sellised tõdemuseni raku sisemuse kohta jõudsid või siis said nüüd esimest korda võimalusel seda kuidagi mõõta ja jälgi number juurde panna. Jah, siin tegelikult olin ma, kui ma lugesin, siis ma sain aru, et siin oli tegelikult väike võidujooks selles mõttes, et selle tehti tõepoolest sellised temperatuuritundlikud, Flores selts, värvid, mida siis tegid need teadlased, kust nad pärit olid Prantsusmaalt ja ja teised, siis oli üks jaapani tegelikult meeskond, kes ka taolise siis temperatuuritundliku frasends värvi tegi, enne oli võimalik tõepoolest selle, selle progresseeruva värvi abil siis näha, et kui tempera tuur tõusis mito Kondris siis selle sensferdi intensiivsus langes. Ja selliseid katseid tehes on võimalik tegelikult üsna hästi kätte saada, siis et kui paljus temperatuur tõuseb ja, ja millistel tingimustel on siis temperatuur siin ühesõnaga seal maksimumi peal. Aga paistab, et rakk on ka suurepäraselt lahendanud selle üleliigse soojuse ärajuhtimise probleemid. Keegi meist ei ole veel ülekuumenenud, nii et meie normaalne kehatemperatuur püsib seal 37 kraadi juures. Aga see ongi Meie tänase saate viimane uudis, meie aeg on tänaseks otsa saanud. Siin stuudios tutvustasid teile viimaste nädalate meditsiiniteemalisi uudiseid geeniteadlane Riin Tamm ja saatejuht Arko Olesk. Saade on taas eetris nädala pärast, siis juba uute teemadega. Kuulmiseni.
