Te kuulate Jaaniga kahte. Laevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Ter eetris on raadio kaks alanud saade puust ja punaseks, see on saade, mis tunni aja jooksul toob teieni viimaste nädalate põnevamad teadusuudised ühest valdkonnast. Ja kui me vaatame aknast välja, siis me näeme, et loodus on tärkamas ja noh, kas just seetõttu igal juhul meie tänane saade ongi pühendatud looduseteemalistele uudistele ja siin stuudios on minuga koos ja saatejuht Arko Olesk aitamas siis neid uudiseid lahti rääkimas. Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg, tere randal. Tere, Argo. Ja need uudised, mis me teie jaoks täna oleme välja vaadanud. Taimedest need ei räägi kevadet ärkamisest ka mitte, aga palju põnevat seal on. Räägime näiteks kopra tammidest, ämblike kasulikkusest ja veel mõnestki muust, aga alustame võib-olla sellise kriitilisema või halvema uudisega ehk siis lugu sellest, kuidas inimese mõju ulatub maakera kõige kaugematesse soppidesse. Nagu ma aru saan, siis teadlased on senimaani arvanud, et, et maailmamere sellised kõige suuremad sügavikku, mis ulatuvad seal rohkem kui kuue kilomeetri sügavusele. Et need on senimaani jäänud ikkagi üsna puutumatuks, et inimese mõju ei ole sinna ulatunud. Nüüd siis on teadlased läbi viinud uuringu, kus nad näitavad, et see meie lootus on olnud üsna naiivne. Tegelikult ka seal on meie mõju üsna tugevasti tunda, eks Randel, oskad nüüd täpsemalt rääkida, kus teadlased siis käisid, keda nad uurisid ja mida nad leidsid? Sellega on jah, selline naljakas lugu, et nii-öelda igapäevapraktika on seda inimese ja maailma lootust korduvalt purustanud. Kunagi kaheksakümnendatel oli üks uuring, mitte küll süvikutes, aga sellistes kaugetel ookeani saartel ja otsiti sellist kohta planeedil, mis oleks inimtegevusest puutumata ja, ja juba siis ei leitud. Ja nüüd siis arvati, et äkki need ookeani põhjas olevad sügavad alad siin Mariaani süviku näiteks, et äkki siis äkki see on nüüd see koht sihuke viimane tumenurgakene, kus on kõik selline ürgne, nagu ta kunagi on jäänud ja inimese käsi pole sinna jõudnud. Aga nüüd siis purustati ka see lootused, et tõepoolest kahte sorti inglise keeles öeldakse, püsivad orgaanilised reostusained, prossistanud orgaanika polülitens, et kahte sorti selliseid aineid PC piisid. Ja siis PPT, mis on, mis seal sellised toodete põlemist takistavad ained, et sellist kahte tüüpi toksilisi aineid leiti sügavast ookeani põhjast kirt pähilistelt ja teadlased arvatavasti muidugi väga õnnelikud selle üle ei olnud. Ja nagu ma aru saan, siis see ei olnud niimoodi, et noh, natukene midagi on sinna jõudnud Vaidki võrreldi kontsentratsioone, mis Kirta helistes on sellega, mida me võime leida kasvõi siit ümbruskonnast tavalistes keskkondades, siis noh, see oli täiesti võrreldav ja kohati isegi tugevamaks. Ja seal ma vaatasin ka üks selline huvitav võrdlus, et üks Hiina väga reostunud jõgi, liia ohe, jõgi, et et väidetavalt Ta pidi isegi selle reostunud hiina jõe konsentratsioonidest olema 50 korda rohkem pissiviisid pissi piiran siis polüklooritud Piiifenüülid, ehk siis sellised orgaanilised toksilised ained, kus on paljud kloori sees. Need on mingisugustes jahutusvedelik, kes osades värvides plastiku, põlemise ja vale käitlemise tulemusel võivad nad jõuda ette. Et ja muidugi pestitsiidid ja igasugused sellised putukatõrjekemikaalid ka, et pissi, biit jõutud sinna ookeanipõhja ja, ja just nimelt mitte ainult jõudnud vaid, vaid kogunenud sinna süviku põhja, nendesse setetesse, nendesse loomadesse, kes seal elavad, et väga suurel-suurel hulgal tõesti. Ja tegelikult, kui nüüd uurida, siis need ained, nende kahjulikkuse sai teada juba ütleme 50 aastat tagasi ja alates kuue, seitsme kümnetest nende kasutust nagu tugevasti vähendatud. Ja ometi me leiame neid ikka igalt poolt. Ja ja Nybishi piide kui ka igasuguste putukatõrjevahendite kuri kuulas kurikuulus TTT ja nende kasutamist. Erinevate selliste rahvusvaheliste kokkulepetega piiratakse kogu aeg, aga, aga sellised kokkulepped nagu sarnaselt ka kliimakokku no nad on sellised, millest ikkagi peetakse kinni rohkemal või vähemal määral mõnel pool ka, et ta kinni. Ja kui need nii-öelda vanad toksilised ained, mida kunagi sai aktiivselt kasutada, kui need on isegi võib-olla nii-öelda kadumas siis peale tuleb suurel hulgal uusi, mille mõjusid me veel ei tea, mille mõjusid. Me siin järgmise 50 aasta jooksul hakkame analüüsima ookeanis hüvikutest. Et selles mõttes noh jah ühte ühed keelatakse ja teised tulevad asemele. Aga kaug, kanne ja meie planeedi sellised nii-öelda protsessid, vee ringlus, atmosfääris toimuvad protsessid põhjustavad siis selle, et ükskõik kus kohas maailmas tehtud mingisugune õnnetus, ökokatastroof, mingi reostus võib jõuda absoluutselt igale poole, et me jagame kõik seda ühte planeeti ja, ja selles mõttes ei ole keegi kaitstud ka ka selles selle reostuse eest, mis kuskil meist kaugel toimub. Noh, praegu me rääkisime toksiliste ainetest, aga tegelikult, kui nüüd mõelda, siis meie igapäevane plastikkilekotid, kõik need ained, mis tegelikult olemuselt ei ole mürgised. Aga siin just järjest tuleb uudiseid, kus, kus ka sedasama plastiku prügi on lihtsalt selliste väikeste tükkide kujul leitakse igalt poolt, siin, äsja just sel nädalal oli, oli lugu ühest troopilises saarestest selline paradiisisaar, valged rannad, palmipuud tuhandete kilomeetrite kaugusel erinevatest asustatud punktidest. Teadlased lasid sinna, hakkasid liiva läbi sõeluma, leidsid liiva seest tuhandeid-tuhandeid plastiku tükke, rehkendasid kokku, et seal saare peal on umbes 17,6 tonni plastikut seal liiva sees, kuigi keegi seal saare peal elaja praktiliselt keegi seal ei käi. Et tundub, et see probleem, isegi kui me saame mürgistest ainetest jagu, siis plastiku probleem aina süveneb. Jah, on selline nii-öelda nagu mitte linnalegendi või noh, selline niisugune avalik küsimus, et kuhu kaob plastik. Et väidetavalt suur osa sellest plastikust, mis jõuab keskkonda või, või üleüldse nagu kasutusse, noh inimene on ka üks osa keskkonnast mingil hetkel lihtsalt kaob kuskile ja keegi, kui, kui lüüakse tonnid kokku, siis kuskile jääb nii-öelda miinus, kui see läheb. Ja, ja tõepoolest, et UV-kiirguse mõjul lainet igasuguste hõõrdumist tulemusena kõige tavalisem mõtetest kilekottidest kuni naftast toodetud riiete, auto kummideni. Lõpuks jääb see mikroosakestena igale poole meie ümber ja kas siis vett pinnasesse ja kui me nagu käime mööda mereranda ja meile meeldib näiteks mereklaas, et ilusad, lihvitud klaasikillud, klaasi tükikesed, me saame nendest ehteid teha. Ja no ma ise olen ka Islandi rannal jalutanud ja vaimustuses, et oi kui palju ilusat, värvilist vere klaasi. Et see on ka tegelikult samasugune reostus, mis me mõtlema, et on tore. Mingisuguses kontekstis, onju. Aga kui nüüd selle mereklaasi kõrval mingil hetkel on liiv täisplastikuterakesi, siis see ei ole nii tore et tegelikult loomade linnud neelavad alla seda plastikut, kas, kas see on neile kudekohti ja nad ajavad segamini plankton, organismid ei tee vahet? Zooplanktonit, väikesed loomakesed toituvad tavaolukorras fütoplanktoni, eksis taimsest, planktonilist, aga see toitumine on selline väga mehhaaniline, lihtsalt filtreeritakse vett näiteks mingisuguste selliste jäsemete abil ja, ja samamoodi viiakse sisse plastikutükikesed ja vähe sellest, et nad ummistavad nende sool torusid. Katsu ise plastikut suurte suutäitega alla neelata. See ummistab, Ta tapab need üksikuid plankton organisme, siis seeläbi siseneb see plastik ka toiduahelasse. Ja niimoodi võib see jõuda inimeseni välja. Nii et kui meie selle mereloomi, siis me sisuliselt klaneelam ilmselt plastikute alla ei ole üldse välistatud? Ei muuseas, kas sa oskad öelda, et kust suurem osa sellisest plastikust pärit on? No siin on väga erinevad allikad, et siin alates prügi merre uputamisest siis isegi räägitakse, et hambaid harjates, et hambaharju kogu aeg kulub ja kuskile need hambaharjad tükikesed peaksid nagu sattuma ja siis nailonriiete pesemine, väiksed riidekiud, isegi kunstmuruga, jalgpalliväljakud, autorehvide kulumised, vaatad aknast välja ja põhimõtteliselt neid allikaid, sa näed igal sammul. Ja kusjuures ma leidsin mingi statistika, mis ütleb, et ongi suurem osa sellistest plastiku mikroosakestest mis akendest on leitud ja kui kaks kolmandikku pärineb kahest allikast, need ongi siis rõivad ja rehvid ehk siis rehvide kulumine, rõivaste pesemisel eralduvad mikroosakesed, et, et see on selline kaks põhilist allikad tegelikult. Kohad, kus me saame tegelikult oma käitumisega nagu üsna selgelt olukorda mõjutada ja muuta, kui me natukene muudame seda, kuidas, kuidas oma igapäevaseid tegevusi teeme. Ja palju plastikut on ka näiteks kosmeetikas IGA PÄEV kosmeetikas siin neid nii-öelda kraabid või, või sellised nagu graanuleid sisaldavad kreemid. Et sul on võimalik valida, et kas sa kasutad mikroplastikut sisaldavaid kreeme või näiteks soolakristalle sisaldavaid kreeme või mis sulavad vees ära, et et erinevad variandid on täitsa olemas. Et inimesed nüüd vähemalt selle jutu peale oskavad pisut täpsemalt vaadata, mida nad kasutavad ja kuidas nad kasutavad. Kuulame siia vahele natukene muusikat ja siis jätkame plastiku teemaga pisut teise nurga alt. Kuku raadio kahes saade puust ja punaseks, täna loodusteemaliste uudistega siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja zooloog Randel Kreitzberg. No eelmises saatelõigus viskasid õhku selle küsimuse, kuhu kaob plastik. Ja kui nüüd väga pingutada, siis võiksime niimoodi liialdatud väita, et see süüakse ära. Sellepärast et üks viimaste nädalate, võib-olla isegi kõige põnevamatest uudistest on sellest, et leitigi röövik, kes suudab süüa kilekotte ehk siis sedasama polüetüleen, millest kõik need, et kilekotid on tehtud senimaani selliseid sedalaadi kilet, lagunevaid organisme oli teada väga vähe ja nemadki suutsid teha üsna väikeses koguses. Nüüd aga on leitud putukas, kes siis paneb kilekott kahe suupoolega randal kellega. Ja et kui plankton see plastikut, siis see on suur ja paha asi, aga aga kui meil siin on selline vahva liblikas nagu vaha leedik ehk vahakoi ehk mesilase leedik, et kui, kui tema sööb kilekotte, sest see on meile täiesti positiivne uudis. Ja on ju tegemist tuntud mesitarude parasiidiga ja selleks, et ta seal mesitarudes liikuda ja toituda ja areneda suudaks, on tal siis sellised sellised ained vastsete poolt mida nad eritavad, mis, mis suudavad need siis lisaks mesitaru kärgedele, kärjeseintele isegi kilekotte lagundada, et kes teab, äkki sellest tuleb üks suur suur vaha leediku edulugu. Nii et mesilasvaha on olemuselt samasugune polümeer üsna vastupidav aine nagu polüetüleen ehk siis kilekotiaine. Ja siis nagu sattus juhtumisi, et kuna ta on arenenud, lagundama vaha, siis see mõjub ka kilekottidele. Tuli niimoodi välja, et see polüetüleen kirjeldatakse, et on suhteliselt nagu raskesti biolagundada plastik. Mis meil veel klassikalised lisaks kilekottidele praktiliselt kõik veepudelit, see, mida sa ostad poest siukseid, läbipaistvad vissi ja Bon Aqua ja need kõik polülitelendist, et et need on sihuke tugevat süsiniksidemetega plastik. Ja senimaani nagu kuulus sellesse rühma, mida, mida eriti nagu noh, noh, mõned üksikud bakterid natukene ja keegi nagu seda nii-öelda maitsta maitsta ei taha, aga selles mõttes on ju väga vahva ja neid neid vahaleedikuid, olgugi et nad on parasiidid needist pidada, isegi kasvatama tööstuslikult. Sa ei ole kuulnud? Ei ole nii, mille jaoks huvitav küll. Et nad on lisaks sellele, et nad on need mesitarude parasiidid, neid kasutatakse ka teaduslike eksperimendi loomadena ja, ja nad on ühed sellised vaata mingisugustest liikidest on saanud sellised nagu laborihiired näiteks ja kes meil on siin äädikakärbsed ja ja osad vesikirbud. Niimoodi kasutatakse laboris selliste standardsete laboriloomadena sellepärast et siis on tulemused nagu erinevate teadlaste töögruppide vahel võrreldavad ja minu arust vahaleedikaliga üks selliseid ja nii nagu nende igasuguste laborirottide ja hiirte ja, ja nende äädikaga täpsetegagi Saiga vahaleedikuid tööstuslikult endale nii-öelda tellida katseteks ja erit kasvatatakse. Aga noh, selleks väga selline noh, kas just groteskne, aga, aga selline äraspidine huvitav nüanss, kui nüüd vaha leidis kokku, tööstuslik tootmine, saaks alguse hoopis nii-öelda kui areneks edasi selleks, et, et, et plastikut seeläbi lagundada. Kuidas sulle tundub, et kas nagu nende selline massiline kasvatamine, kasutamine, selleks, et hakata plastikust lagundavad, kas kas päästaks meid selle probleemi käest? Ei, pigem pigem mitte, et see on niisugune huvitav ja vahva nüanss, aga noh, see, et hakata liblikaröövikud massiliselt kasutama plastiku lagundamiseks, ei, oluliselt lihtsam on, on võib-olla toota sellist bioplastikut biolagunevat plastikut, mis bakteriaalset laguneb. Et sa panevadki endale koju kuskil komposti või on siis sellised spetsiaalselt komposteerimise alad kus siis plastik ära komposteerub ja sul ei ole vaja kedagi spetsiaalselt kasvatada või transportida või lisa lisatööd teha selleks nagu selline biolagunev plastik on nüüd hästi olemas, isegi poest saab osta prügikotte selliseid pakendikotte, aga millegipärast on ta ikkagi nagu üsna vähe levinud, võrreldes selle klassikalise kilekotid on, miks see nii võiks küll olla. Ja siin on neid biolagunevaid plastikuid toodetakse tegelikult samasugustest toiduainetest, mida me iga päev nagu tarbimegi mais kartul, soja, kookosisegi riisist, tehakse neid kilekotte ja ikkagi noh ta on kallis. Ma kujutan ette, et äkki naftast või naftaproduktidest kilekotitootmine on odavam. Et kui sul on valida, et kas selle kartuli müüd inimesele söömiseks või loomadele toiduks või teed sellest kilekotte sisse, kartulikilekott peab ikkagi suhteliselt kallis alla ja, ja teine asi, et niukene energiamahukas ja, ja ei ole veel piisavalt hästi sisse töötatud niisugune nagu protsess, et ta on natukene selline eksklusiivne nišikaup, et eks ta sellepärast ka natuke kallis on või või siis lihtsalt on ka sellepärast et need inimesed on lihtsalt nõus rohkem maksma selle kilekoti eest, kes tahavad seda kasutada. No ilmselt küll, aga noh, samas ma mõtlen, et isegi kui me ei hakka nagu massiliselt kasvatama neid neid röövikuid, siis ilmselt me teame, mis on need ained, mis tema seal sooletraktis või tema eritatuna lagundavad seda, seda kilet. Kui mul õnnestub nagu seda massiliselt toota, siis siis võib-olla saab seda kasutada Nad ja prügiprobleemi leevendamiseks ja see võiks olla täitsa variant. Sest tegelikult noh, see on ju jube palju ägedaid näiteid igapäevaselt, mida me kasutame, mida mida, mida me oleme nagu loodusest nagu üle võtnud, et ma ei tea, alates hai naha, nii-öelda imiteerimine lennuki tiibadel või, või laeva laevakere veel ja, ja siin vaid lennukit üleüldse, noh, inimene ju väga-väga suures osas sihukesed vahvad arengud, mida me igapäevaselt kasutame loodusest üle kopeeritud, et et miks ei võiks siis ühelt liblika röövikult natukene õppida. Tõsi, tõsi, ise lõppu ma ikka pean ära rääkima selle, kuidas teadlased jõudsid üldse selle, selle röövikunis on ka täitsa põnev lukku ja näitabki, kui suurt rolli mängib jälle juhus, teinekord suurte avastuste tegemisel nimelt see hispaaniateadlane ise ei tegele üldse, ei tegele üldse röövikutega või mesilastega või plastiliin, hoopis teise teise valdkonna teadlane ootan hobimesinik ja siis ükskord puhastades oma neid mesitarusid, leidis ta sealt, need parasiidid koristas ära ja, ja torkas nad lihtsalt kilekotti, pani kõrvale, et siis pärast tegeleb nendega ja kui ta mõni aeg hiljem tagasi tuli, siis avastas, et kilekott on auke täis ja needsamad röövikud on seda teinud ja sealt tekkiski see huvi ja hakati hakkasid siis kolleegidega uurima, et kuidas ta seda suudab ja kui palju ta suudab ja juudid sihukesele avastuse, nii et see on ka täitsa vahva lugu. No aga siin tulebki öelda seda, et vaat suured avastused tulevad nendeni, kelle nii-öelda mõistus või vaim on nende vastuvõtmiseks valmis. Et kas oskus sellist nüanssi tabada ja ära näha ja, ja selle taha nagu näha midagi, mis sealt nagu võiks välja kasvada. Et see on nagu see ikkagi ma ütleks, et väga tubli mees naine, kusjuures Ello naine. Nonii, väga tore, kuulame siia vahele taas natukene muusikat ja jätkame söögijutuga pärast sõda. Jätkub saade puust ja punaseks, täna loodusuudistelainel ja eelmises saatelõigus rääkisime röövikutest, kes söövad plastikut, jätkame söögijutuga. Räägime sellest, kui palju söövad ämblikud ja teised sarnased elukad, ka selle on nüüd teadlased kokku löönud, kokku arvutanud, aga alustame sellest, nagu sa Randel mulle ütlesid. Kas sina pead kodus ämblik, kui nii võib öelda? Ja, või õigemini on ämblik mind ära kodustanud, ma teen tasuta tema heaks tööd. Et tegelikult tegelikult mulle üldse ämblikud eriti ei meeldi, et või ei ole suuri ämblikke fänn ja, ja eelistan nendega kokkupuudet vältida, aga aga mul on akvaariumi nurgas akvaariumi lambinurgas elab üks ämblik ja ma tean, et seal akvaariumi lambi kõrval ei lenda enam mitte ühtegi kärbest ega sääskedega ega looma. Ja siis ma aeg-ajalt panen talle ühe või paar kärbest, mille üle tal paistab, et on hea meel. Sellepärast et ta tuleb kohe oma sellest võrguurust välja ja pistab selle pintslisse või midagi vähemalt askeldab selle kapsaga või saadan sinna, panen aga aga tõepoolest, et noh, Ma ei tea, palju ma talle NEDC rahva endale iga päev kärbse, võib-olla kord nädalas kärbse või? No senimaani igatahes on elus ma loen talle sinna paari nädala tagant ikka endale ühe kärbse pannud sinna. Nii et noh, iseenesest võib ju mõelda, et palju see üks kärbeskaalu ma ei tea, kas ta grammigi kaalub, meil on ikkagi üsna pisikesed, ei, vist ei tohiks ja et kas ämblik ise ei jaksagi väga palju ära süüa. Aga samas et kui kõike ämblikud maailmas kokku lüüa, siis see, mida nad suudavad, on ikkagi päris päris palju ja täpselt seda siis Šveitsi ja Rootsi teadlased koos ongi välja arutanud. Kuule, millised sulle tundusid need arvud, kas need olid tõesti niimoodi ootuspärased pigem või, või nagu üsna ootamatult? No need arvud olid suured, selles muidugi ei ole kahtlustki, aga, aga samas ma olen selliste modelleerimiste statistikaga natukene varem ka kokku puutunud ja, ja kui mingeid asju globaalses mastaabis vaadata, siis need arvud lähevadki suureks. Et kui ma siin hakkasin inimestest isegi rääkimagi, siin sipelgad ja bakterid kõik lihtne näide baktereid meie kehal samuti ma ei, ma ei julge isegi suurusjärku pakkuda, et noh, on ju teada, ämblikke on palju, erinevates keskkondades on neid ikka osades metsades, troopilistes, metsades on need ikka ikka ikka väga palju, nagu selles töös seal kirjutab keskmiselt meie planeedil võiks olla 131 ämbliku ruutmeetri kohta. Jaa, jaa, noh, tõesti need numbrid on suured ja tonni tonne toitu söövad aastas. See kõlab, kõlab suure numbrina, aga, aga täiesti usutavalt. No ütleme, need arvud siinkohal siis ka välja. Arvutuste kohaselt söövad ämblikud ämblikud aastas 400 kuni kaheksa miljonit tonni putukaid ehk siis noh, meie mõistes liha aastas ja võrr võrdlusena siis kogu inimkond suudab aasta jooksul liha ja kala süüa samuti umbes 400 miljonit tonni, ehk siis sisuliselt meie toidu kogus on sama suur kui kõigil Ämlikel kokku ja kui siia kõrvale panna veel vaalad kõige suuremad loomad meie planeedil, siis ka nende kogu aastane tarbimine jääb umbes samasse suurusjärku niimoodi mõnisada miljonit tonni. Biomassi kuule, aga niimoodi vaadates tundub see ikka juba veel omakorda veel eriti suur see number. No aga tähendabki, kuna putukad on pisikesed, siis see mõõtkava, kui palju on ämblik ja kui palju nad kokkuvõttes ära söövad, muutubki natukene haavamatuks. On jah, aga vaatasingi seda ämblike lugu ja siis huvi pärast vaatasin ka mida, mida ütleb internet Veneid sipelgate kohta ka selline hästi hästi kirvega löödud hinnang, mis kindlasti pole selle avaldatud, teadusartikliga võrreldav, aga aga sipelgakoloonia kohta sai samuti teada, et niisugune sipelgakoloonia, kus elab miljon sipelgat, tarbib 700 kilogrammi toitu aastas. Ja kogub kusjuures veel suurusjärk rohkemgi. Et kõike ta ei, ei tarbi, ära jääd. Väidetavalt võib meil olla maailmas kuni 10000 triljonit sipelgat ja see teeb siis nende sipelgate poolt söödavaks koguseks 7000 triljonit tonni mingisugust lehemassi. Ma arvan, et kõiki analoogseid, selliseid arvutusi ja mudeldamisi teha siin Kall vihmaussidega ja näiteks lehe täidega selliste väikeste märkamatute loomadega, kes iga päev meie ümber on siis siis need numbrid ja, ja see mastaap võib-olla täiesti hoomamatu meie jaoks. Olgu kujutaks kui ette, et, et ämblik ei ole ja kõik need 400 kuni 800 miljonit tonni putukaid jäävad ära söömata, lendaksid või roomaksid või ujuksid jätkuvalt ringi meie ökosüsteemis, kas, kas me paneksime seda tähele? Absoluutselt? Ja midagi sellist oleme me siin hakanud tähele panema näiteks mesilastega. Et selleks, et suuri põldusid tolmendada. Me transpordime kunstlikult ise mesilasi ja pakkuminelda mesilas tolmendamis teenust ja kes teab, ei ole üldse välistatud, et kunagi tulevikus võib-olla niimoodi, et me ostame endale majja ämblikud sisse, sellepärast et muidu me lihtsalt ei suuda nende nii-öelda putukparasiitide keskel enam normaalselt elada. Et täidavad ühte ilmeksimatult vajaliku rolli ja, ja noh, iga päev me ei pruugi seda rolli näha. Aga tegelikult on kihvt aeg-ajalt selliseid asju, nagu meelde tuletatakse. Et või võtame vihmaussid maapinnast ära, et ma arvan, me matuksime tohutu hulga lehe varise ja mingisuguse siukse huumusekihi alla, kui veel vihmauss seal pinnases ei oleks. Et niimoodi on mõnikord täitsa põnev fantaseerida. Ja arvestades, et meil on ikkagi tulemas sääsehooaeg siin juba õige õige pea siis tasub mõelda natukene ämblike väärtusliku rolli peale, et huvitav, et kui me tõesti nagu soodustaksime nende elu Meie maja ümbruses, kas me saaksime nautida siis rahulikumat jaanipäeva mina oma ämblikku akvaariumi ämblikutoitmisega ühes väga loodan, et ta panustab minu rahulikumasse jaanipäeval natukene. Suurepärane, kuulame siia vahele taas pisut muusikat ning loodusuudistega jätkavad Arko Oleski randal Kreitzberg juba paari minutit. Meie järgmine uudis viib meid juba ka koduste loomade juurde, kes meist ei teaks kopraid kindlasti oleme kuulnud kobraste kohta erinevaid lugusid selle kohta, et kas need tammid, mida nad rajavad, on, on head või teevad nad keskkonnale mingil moel kahju. Nüüd siis üks värske uudis lisab sellesse debatti omaenda vaatenurga. Austa võib-olla sellest hoopis randal etega. Kas koprad on Eestis selline nii-öelda põlisliik, et kas nad on ajast aega siin elanud ja meie keskkonda kujundanud? Koprad kunagi olid meil ja siis neid kütiti kõvasti ja ausalt öelda ma ei mäletagi, mis konkreetne kirstunael või põhjus oli, mingi hetk, need kadusid ja viiekümnendatel toodi meile koprad tagasi ja kõik olid väga õnnelikud. Ja, ja kui ma kodus ämblikud hoidan, siis siis kobrast ma toidan ka, et et ma elan Elva jõe kaldal ja pikka aega hoolitsesin seal ühe ilusa noore tamme eest, et see kasvaks suureks puuks seal jõe kaldal ja, ja siis tuli kobras sellisele puu ära. Nii et need kobrastega on täitsa omaette, et omaette kontakt mul. Aga jah, viiekümnendatel toodina tagasi. Ja nüüd on nad jõudnud praktiliselt igale poole ja noh, teadupoolest koprad ehitavad tamme ja alati ei ole inimesed rahul selle tammi ehitusega või selle kohaga, kuhu kobras otsustab tammi teha. No ühelt poolt ongi see, et, et kui sinna tamm tekib, siis sinna taha koguneb vesi, mis ujutab, ülealasid ja on mõistetav, mis inimestele ei meeldi, kui isegi teinekord aiamaad või kodud jäävad sellise üleujutuse alla. Aga teisalt on ka argumenteeritud, et, et seal on ikkagi keskkonnale ka teatud moel kahjulik, ehk siis näiteks need kalad, kes varem seal jões elasid, ei saa enam loomupärasel moel oma elutegevust jätkata ja seeläbi samamoodi keskkond saab kahjuks jah, et siin käib, käib jutt just lõhilastest. Meil kopraga seotud siis peamiselt jõeforell, et jõeforell elab oma nii-öelda täiskasvanu elu sellises ala Harju keskmises, 10 meetri laiuses jõekeses, kus on selline vööni vesi, sööb seal oma toiduobjekt, õigest väiksemaid kalu ja putukaid ja ja, ja kõike sellist. Ja siis kord aastas, hilissügisel, talvel talve alguses käib kudemas ja tema kudealad on tavaliselt siis ülesvoolu kus on selline madalam ja kiirema veelisem külmem vesi, selline kruusale. Ja siis nagu roosa vahele ta siis koeb marjaterad. Ja, ja kuna meil lõhilaste jõgede kaitsmine on ka vastavalt Euroopa Liidu direktiividega mitte ainult soodustatud, vaid me oleme lausa kohustatud neid jõgesid kaitsma, siis ongi siin viimastel aastatel kõvasti avatud, nii kopratamme kui ehitatud kalatreppe sellistele nii-öelda traditsiooniline traditsioonilistele vanadele paisudele, et see forell pääseks sinna ülesvoolu kudema ja meie lõhilastel ja jõeforellil oleks, oleks palju järglasi. Aga, aga nüüd on siis jah, see, see töö avab natukene seda kopratammi teemat sealt teisest vaatenurgast, et nii, et USA-s isegi tuleb osadele lõhilaste liikidele kopratamm kasuks. Mil moel, et kui ta takistab füüsiliselt liikumist, kui sinna taha tekivad sellised tiigid, mis ma ei tea, võivad ilmselt kinni kasvada või ühesõnaga, vee kvaliteet muutub siis siis siis mil moel, et kalad, kes armastavad sellist külma kiiret vett, saavad sellest kasu? No see konkreetne uuring on suure kõlava pealkirjaga, et kopratammid jahendavad, alandavad jõe vee temperatuuri, mis on nagu täiesti ootamatu tulemus. Senimaani arvati, et noh, okei, kopratamm vesi seisab, võetakse veel jõe kaldalt puud maha selleks tammi ehitada, vesi soojeneb üles, ta on selline huumuserikas sekretär, rikas ja see kuidagi nagu üldse ei sobi lõhilastele. Aga nüüd sellesse USA-s tehtud uuringus soodustati kobrastel tammide ehitamist ehitati inimeste poolt ise neid tamme veel juurdegi ja, ja päris mitme aasta del siis seirati, et mis nendes jõgedes toimub ja, ja need teadlased ise ka kuidagi ei oska isegi päris sajaprotsendiliselt öelda, et mis nagu tulemus on aga 2,6 kraadi, leidsid emad, jõe temperatuur, keskmine temperatuur langes ja see nii-öelda stiilhed seal siis nende kohalik, selline lõhilane, meie siukene meriforelli moodi kala, kes seal nendes ameerika jõgedes elab, saab hoopis mõnusamalt selles jahedas vees elada koos kopratammi taga ja, ja väidetavalt ei ole need kopratammid ka niivõrd sellised nagu betoniseeritud tõkked, kust kala läbi ei saa, vaid, vaid ikkagi enamustest kopra tammidest suudavad kalad läbi läbi pääseda, et et mingisugused sellised avad või, või kõrvalharud kalade jaoks seal ikkagi on. Ameerika uuring. Mis arvad, et kuivõrd need tulemused võiksid sobida Eesti oludega, et, et kas, kas on meie, peaksime mõtlema selle peale jätma, et tammid alles mitte maha lõhkuma et võib-olla tänu sellele nii koprad, kui need lõhilased saavad paremini hakkama? See on selline väga tundlik teema. Et, et iseenesest on meil kohustus lõhilastele tagada ligipääs kudealadele isegi, isegi kui mõnikord nendes jõgedes, kus seda ligipääsu suurte rahadega nii-öelda kaasajal need ehitatakse. Võib-olla ei ole see kõige otstarbekam, et et ma usun, et meie loodus oma mitmekesisuses on selline, kuhu mahuvad ära jõeforellid, koprad ja tegelikult, ega jõeforell ei ole mingisugune, väga suur, haruldane kalaliik meil Eestis jõeforell on üks kõige levinumaid kalaliike meie jõgedes üldse. Et täitsa lihtsates väikestes Murastes niredes võib jõeforell elada ja natukene nagu võib-olla antakse talle sellist uhkemat staatust, kui isegi vaja oleks. Et lihtsalt selline nii-öelda kui võib öelda sooloogi kõhutundega tehtud soovitused, et natukene võib-olla suhtuda kopras sõbralikumalt, et pääsevad forellid kudema ja, ja tegelikult mahuvad väga paljudes piirkondades ja paljudes keeles nad ka täitsa kõrvuti elama. Väga tore, kuulamata taas muusikat ja võtame seejärel ette meie tänase saate viimase uudise, mis seondub kaladega. Ja meie tänase saate viimane uudis saab Ella raporteerida millestki võib-olla pisut erakordsest ei ole ju täiesti igapäevane, et siinsamast Euroopast leitakse uus kalaliik. Ja see liik paistab, on kõik see aeg elanud, mitte meie silme all tegelikult meie silme eest peidus nimelt sügaval koobastes, aga tõepoolest uus liik on leitud. Ja tõepoolest Euroopas ei ole varem leitud selliseid kalu, kes veedaksid oma elu ainult koopasügavustest, kus nad kordagi ei näe päikesevalgust ja selle tulemusena need kalad on ka siis sellised natukene omamoodi läbipaistva nahaga. Täiesti oli surnukahvatu, kui niimoodi võib öelda ja ka pimedad, sellepärast et neil ei ole ju nägemismeelt sugugi tarvis selleks, et koopas hakkama saada. No Randel, kustkohast see imepärane kala siis välja ujus? Need on ühed äärmiselt vahvad koopad. Et ma hiljuti nägin eesti televisioonis ühte dokfilmi Doonau jõest ja, ja need on seal Lõuna-Saksamaal, seal on selline väga kihvt niisugune nagu looduslik keskkond, seal on mäed, seal on mustad metsad, Black Forrest öeldakse nende kohta ja, ja sealt kus Doonau jõgi saab alguse seal nagu Doonau ja Reini jõe algus, et maa all ristuvad ja, ja seal moodustub tänu karstialadele selline suur maa-alune selline jõgede võrgustik või või selline nagu närvivõrk, selline veevõrk. Ja seal on tohutu sihuke hüdrodünaamiline aktiivsus, seal veevool on kiire ja, ja Ma saan aru, et sukeldujatele vist seal meeldib aktiivselt uurida neid vaid ka, et et see on, see on sihuke kihvt kant, jah, et võiks, võiks arvata, et mingisuguseid siukseid saladusi sellisest maa-alusest labürindist välja tulema. Nüüd tuligi tuli koopakala kas leida selles erakordne, et kas, kas, kas see liit kui selline midagi erilist, mida poleks osanud võib-olla oodatagi meil siin Euroopas? Nathan trullingu sugulane, et trulling, selline pisikene poistega kala, kes meil elab samuti Eestis? Talvistel mingisugune selline nõrgemat sorti kaitsestaatus ka. Aga elab meie täitsa tavalistes jõgedes ja, ja hoiades selline suhteliselt pisikene tähelepandamatu sihuke kala, kes õngekonksu otsaga ei satu väga tihti ja ja selles mõttes nagu täitsa eeldatavalt selline trullingu sugulane võiks seal koopas elada. Aga mis tegi selle selle trullingu sugulase niimoodi natukene, nii öelda mitte nii tavapäraseks oli see, et saadi teada, et see kala kalaliin või see uus liik arenes välja pärast seda, kui jää oli nendelt aladelt taandunud, ehk siis ta on sihuke pärast jääaegne uus liik, et see pidavat olema vahvleid, et ta on nagu niivõrd nagu noor, et tihtipeale need koopakalade liigid on pärit varasematest aegadest. Uus liik tõesti, 20000 aastaga on võimalik välja kujuneda ja muutuda, kaotada nägemisvõime, kaotada nahavärvi. Kõik sellised kohastumused käibki nagu üsna kiiresti. Kui selleks on head tingimused liigi tekkeks, mingisugune isolatsioon, mingisugune barjäär peab olema sigimisbarjäär või siis niisugune klassikaline saare efekte. Ühelt saarelt ei pääse teisele ja, ja kui see nii-öelda eraldunud populatsioon Lätit sellise nii-öelda pudelikaela ja ja, ja see uus keskkond soosib mingite tunnustega sihukeste isendite suunatud arengut, et tõesti 20000 aastat see tundub tegelikult ju väga kiiresti inimene 20000 aastat tagasi jooksis ringi vist vaja sest liha ja tegi igasugu huvitavaid asju. No meil siin Eestis läks jää, ütleme niimoodi 10 12000 aastat tagasi, meil vist ei ole ka päris selliseid koopasüsteeme, maa-aluseid jõgesid, et kuidas sulle tundub, ega meilt vist nagu ühtegi koopakala kusagilt välja ei tõmba. Kahtlasevõitu tõesti, et, et meil on sellised noh, karstialad on olemas küll, aga aga selliseid suuri vaalusid süsteeme, millel oleks barjäär, et sinna nagunii-öelda maapealsetest veekogudest jõgedest kuskilt ei saa nagu keegi nagu sisse ronida, et, et selliseid vist päris ei ole selleks oma aega suurt ja, ja suletud suhteliselt suletud süsteeme. Kes selle kala vastu huvi tunneb, siis ilmselt oleks mõistlik sõita Saksamaale sukelduma. Võib-olla läheb õnneks ja näeb, seda ma küll ei oska öelda. Kasse koopas tehakse teatud piiranguid ka seeläbi, et selline haruldane liik seal elab. Eks see varsti selgub. Aga sellega ongi Mehilane saade otsa saanud. Suur tänu Randelile tegema oli vahva. Täna siis olid siin stuudios saatejuht Arko Oleski ja zooloog Randel Kreitzberg. Tegime asja teie jaoks puust ja punaseks. Saade on taas eetris nädala pärast, siis puuteteemadega, suur tänu ja kuulmiseni. Raadio kaks, see on raadiokatseteks.
