Te kuulate Iraaniga kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes on taas alanud saade puust ja punaseks, täna on 26. mai. Ka kõikides nendes saadetes võtame luubi alla ühe laiema teadusvaldkonna ja vaatame, missuguseid uudiseid ja uuringuid sellest siis viimasel ajal esile kerkinud on. Tänaseks teemaks siin tänases saates on arheoloogia ja viimastest arheoloogia uudistesse sündmustest on siin raadio kahes rääkimast Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis tervist. Marge. Kas kuidagiviisi teid ka see mõjutas, ütleme siis arheolooge, et meil oli selline hästi hästi pikk ja külm kevad, mis, mis meenutas tegelikult enamjaolt isegi talvel. No natuke ikka mõjutas, et kui me muidu oleme juba märtsis labidad käes põllu peal kuskil, siis seekord läksime aprilli saidile. Ja me räägime täna siin selles saates juba õige pea ka ühes paigas, kus on siis selle aasta esimesed kaevandused käima, siis on siis Vastseliina, et meil on saates kaks sellist Eesti arheoloogia, kes ootab teemat ja siis kaks teemat, mis viivad meid siis Eestist kaugemale Inglismaale ja Madalmaadesse, nii et mõne hetke pärast juba siin kohe alustamas, tänaseks teemaks, nagu öeldud, saates puust ja punaseks on arheoloogia ja esimene teema viib meid. Tänases saates puust ja punaseks on teemaks arheoloogia stuudios on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ja Madis Aesma. Ja nagu just hetk tagasi öeldud, siis esimene teema viib meid Vastseliinas ja Vastseliina piiskopilinnuse väljakaevamistel on nüüd siis leitud üle 40 luustiku ja Marge, nagu ma aru saan, siis leid iseenesest oli noh, nagu sageli arheoloogias selline, mis tuli maopõuest välja täiesti juhuslikult. Te küll, aga noh, see Vastseliina piiskopilinnuses labidamaa sisse lüües võib sattuda arheoloogia otse, et see oli muidugi selge. Et piiskopilinnus ise on rajatud 14. sajandil, aga siis see, mida seal praegu tehakse, on ehitatakse, plaanitakse ehitada palverändurite maja. See nüüd ei ole otse piiskopilinnuses vaid piiskopilinnuse ja piiri kõrtsi vahel, et kes on Vastseliinas käinud, et need võib-olla teavad maantee äärde jääb piiri kõrts, endine piiri kõrts, kus on siis praegu muuseum ja ja kohvik. Ja siis piiskopilinnus jääb teest natuke eemale ja siis sinna kahe vahele plaanitud, siis palverändurite maja ehitada. Kuivõrd Vastseliina on selline tegelikult üsna vana valvur, palverändurite sihtkoht, eks ole? Ja Vastseliina on hästi tuntud oma ristiime poolest. 1353. aastal juhtus selline imeline sündmus, et linnuse kabeli seinal rippunud rist liikus ise seinalt altari kohale ja küünlad süttisid saladuslikult põlema. Ja siis selle peale kulutati linnus palveränduri kohaks. Ja keskajal oli ta väga tuntud palveränduri koht, aga sõdades seal 16. seitsmeteistkümneni Nende sõdades ja pärast Põhjasõda jäi linnus täiesti varemetesse. Aga nüüd on uuesti palverändureid hakanud seal käima üle maailma. Nii et kohalikud elanikud, vald ja, ja siis sihtasutus, kes seda linnas praegu haldab, otsustasid, et oleks tore seal tänapäevastele palveränduritele atraktsioone pakkuda ja turismi arendada. Nagu ma aru saan, siis need luustikud, mis nüüd leiti selle uue palverändurite maja ehitamisel, need on siis pärit 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist kas see tähendab seda, et need on, ütleme, Liivi sõja aegsed? Ja sina hakati matma Liivi sõja ajal. Need matused ei ole selle linnusega tõenäoliselt seotud. Et seda, et seal kuskil kalmistu on, see oli tegelikult teada, aga loodeti, et see koht, kuhu täpselt see palverändurite maja tuleb, et võib-olla selle koha peal enam matuseid ei ole. Seal ei ole varem eriti põhjalikke uuringuid tehtud. Aga sattus niiviisi, et see palverändurite maja ikkagi saada sattus otse kalmistule, nagu sina ütlesid, et leituda 40 lustliku, siis see oli aprilli lõpu seisuga, praeguseks on sealt leitud 147 luustikku kokku. Ja, ja nüüd kalmistu alal on kaevamised lõppenud, nii et lustlik arv ei suurene, kaevamised seal jätkuvad trasside alal, et seal elektrikaablid ja muud sihuksed, väiksemad trassid, aga need jäävad kalmistualast välja. No kas midagi sellist saab öelda juba praegu, et kes need inimesed siis selliseid täpselt on, kes sinna maetud, kas, kas kohalikud eestlased? Ja tõenäoliselt on need kohalikud inimesed, kes on sinna maetud. Et kui alguses arvati, et võib-olla on tegemist ka palve ränduritega või linnuseaegse kalmistuga, siis nüüd on selge, et see kalmistu on alguse saanud Liivimaasõja ajal, 16. sajandil põhjas kohalikud on sinna maetud kuni 18. sajandini ja üks osa ja noh, ja seal on nii mehi, naisi, lapsi, et tõenäoliselt needsamad külaelanikud, kes seal kuskil linnuse lähedal elasid, et siis kui see linnus juba jäi kasutuselt ära, et siis hakkasid sinna matma linnuse ees olevale alale ja mis on nagu päris huvitav on see, et kuigi neid külakalmistuid on varem leitud meil ei ole leitud tult külakalmistud tõst lahinguvigastustega surnuid. Et kuigi me ju teame, et on Eestimaal olnud, aga suured sõjad, siis seni kaevatud kalmistutes kesta tüüpiliste lahinguvigastustega surnuid ei ole, aga sellel kalmistul nüüd leiti üks ühishaud, kus oli kuus inimest, üks neli meest, üks naine ja üks nooruk ja kõikidel olid niuksed tapmisjäljed, et tõenäoliselt ei ole ise lahingus osalenud, vaid palju löök olid saadud selja tagant. Need on, ilmselt on neid rünnatud ja ja ära tapetud. Lihtsalt jäid jalgu ühesõnaga sõjalasi. Jah, jah, vaat seal On teada, et noh, see linnus käis käest kätte, aga noh, tõenäoliselt konkreetselt see sündmus leidude järgi on seostatav ühe sündmusega, 1565. aastal, kui Vene väed piirasid linnust ja samal ajal tapsid ka külaelanike, nii et noh, võimalik, et, et see on selle sündmusega seotud. See linnus käis seal käest kätte ja seal olid ka, oli rootslaste käes ja poolakatega äsjane, seda tappelust oli päris palju ja loomulikult need kohalikud küla inimesed said kõige rohkem tegelikult selle käigus tõenäoliselt kannatada. Ja siis lisaks sellele lahinguhauale on siis seal ka nagu lihtsalt tavalise autoga üks huvitav tav ühishaud oli seal veel, et oli ühte hauda maetud 15 inimest, kes olid peamiselt noorukid ja lapsed ja nemad tõenäoliselt olid kas mingi haiguspuhangu epideemia. Ilmselt hukkunud. Jah noh, enam-vähem kõik samast ajast, aga kõikide matuste puhul ei ole võimalik praegu täpselt öelda, mis ajast need on, need, need, mille juures münter leidus, nende puhul sai täpsemalt öelda, aga noh, ligikaudu nad on kõik, peamiselt on need 16 17, sajand. Matused. Kas nüüd seda on ka täpselt teada, et mis nende leidudega edasi peale hakatakse? No üks asi on see, et nad on avastatud, eks ole, 147 skeletti siis osad neist surnud, ilmselt haigustes on inimesi, kes on jäänud sõjale jalgu, aga mida nüüd edasi tehakse selleks, et ütleme seda pilti tolleaegsest elust veel paremini lahti harutada? Praegu kõik need määrangut luude ja esemete kohta tehtud kaevamiste jooksul, sest hetkel on juba käimas teised suured kalmistu kaevamisel Tallinnas Tõnismäe tänaval kosmose kino vastas, kus on Vana-Kaarli kalmistu ja kus on ka sadades, tuleb ilmselt luustik välja. Nii et hetkel meie Ostoloogid on hõivatud juba teise projektiga. No ilmselt siis, kui sügis kätte saab ja suured kaevandused saavad läbi, siis võetakse uuesti kõik need luud ette, jagatakse neid täpsemalt määrama, et praegu esmapilgul Martin Malve osteoloog, kes, kes neid uuringuid Vastseliinas teostas, tema ütles, et ta mõne puhul nägis, et on tuberkuloosihaigeid, onud ja vähemalt üks oli ka süüfilisehaige, mis ta ütles, et on ka nagu huvitav, et kuigi on teada, et tõenäoliselt ikkagi maa inimesega põdesid süüfilis, siis seni ei ole ühtegi selgelt jälge sellest lei. Nii et mida ta tegema hakkab siis, et võtab kõik luustikud ükshaaval ja püütakse niivõrd palju infot nendest luudest hammastest välja lugeda, kui palju on võimalik? Ja arvata võib, et siis avatakse üks selline senitundmatu peatükk. Jah, Liivi sõjaaegsest Kagu-Eestist, kus tõepoolest Vastseliina kantsis erinevate võimude vahel käest kätte käis. Sõda vaieldamatult oli tõesti kohalikule elanikkonnale isegi võib-olla kõige kurnavam, kuivõrd see kestis kokku lausa 25 aastat. Tänasin raadio kahes arheoloogiast rääkimas Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Järgmise teemaga läheme meilt Eestist kaugemale, aga jääme siiski. Puust ja punaseks. Kuule traadi kahte saade on puust ja punaseks ja Marge Konsa ning Madis Aesma on täna viimastest arheoloogiasõnumitest rääkimas ja me rääkisime siin eelmises saatelõigus just nimelt sellest, et Vastseliinas tuli välja 147 skeletti, ehk siis terve selline 16. seitsmeteistkümnenda Randi kalmistu osad, neist ilmselgelt ka Liivi sõja aegsed nüüd järgmise looga, millel on samuti Eestiga omalaadne seos, läheme ajas kaugemale minevikku, ehk siis varajasse keskaega aastatesse 450 kuni 800. No see on võib-olla isegi see aeg, mida Euroopas on nii-öelda kõige pimedamaks keskajaks nimetatud. Ja täpsemalt siis Madalmaadesse, kus siis leideni Ülikooli teadlane Martin von happeren on nüüd vaadelnud sellest ajast pärinevaid haudu ja ta on jõudnud ühele üsna omapärasele järeldusele. Tavaliselt kui vana ava puhul leitakse, et see on hiljem avatud, siis on esimene järeldus kohe see, et tegemist on olnud hauaröövlitega. Aga Martin man happeren on nüüd siis oma vaatluste põhjal jõudnud järeldusele, et väga paljude haudade puhul, mis sellest ajast pärinevad, juhul kui need avati, polnud tegu mitte röövimisega, vaid sellega, et maetu järeltulijad võib-olla juba järgmisest inimpõlvest tulid ja avasid oma esivanema või siis lihtsalt vanema haualugupidamise märgiks võtsid sealt mõne eseme kaasa ja läksid siis sellega koju tagasi, nii et ühesõnaga kui haudu avati, siis ei pruukinud alati tähendada röövimist, vaid oli mõnikord justkui selline vanaisa, vanavanaisa või vanavanaema juurde tagasitulek temaga taaskohtumine. Päris kummaline. Jah, no avar on matuste puhul muidugi iidamast-aadamast tuntud asi, et kui kasvõi Egiptuse püramiidide peale mõelda, mõelda, et siis ka seal tõenäoliselt esimesed hauaröövlid, tõenäoliselt üsna peatselt pärast matmist. Aga mille poolest see nähtus, mida see leideni uurija kirjeldab, on natukene teistmoodi? Huvitav on sellepärast, et esiteks neid haudu, mida siis pärast matmist taasavati et on tehtud väga valikuliselt, et see ei ole mitte nii, et kalmistul noh, nagu oleks kuskilt otsast pihta hakatud ja lihtsalt suvaliselt, et auto avatud vaid need on nagu selgelt näha, et on anud teatavad hauad välja valitud siis kui haud on avatud, siis sealt on võetud ära ainult mõned esemed. Et väga palju väärtuslikku on jäetud alles ja võetud on ära ainult nagu üks või kaks. Mis oligi see põhjus, miks sa suuri hakkas mõtlema, et mis toimub, eks ole, et see ei saa olla nagu lihtsalt avara sellepärast, et võtta ära väärtuslikke esemeid ja sellest isiklikku kasu saada, vaid see peab olema toimunud mingil muul põhjusel. Ja selle nähtusega käib, kas see, et et see on toimunud sellist haudade taasavamist, on täheldatud üle Euroopa ja just sellel ajal, kui On toimunud üleminek paganluse kristlusele ja kaasa arvatud Eestis, aga noh, Eestis kuna see ülemine paganluse kristlusele oli 18. sajandi 13. sajandi alguses siis, siis meil on seesama nähtus kui hilisemast ajast, kui seal, Madalmaades või, või, või Prantsusmaal või mujal Euroopas. Omapärane on muidugi see, kuidas seal üldse teada, saades hauast midagi ära võetud, sellise tavalise inimese hauast assi asju ei ole ses mõttes, et kui havastamidega ära võetud, siis seda seal enam ei ole. Kuidas sai leidini Ülikooli teadlane, ütleme siis tavalisi, selliseid keskaegseid haudu vaadates, mis olid avatud, teada, mis seal täpselt ära võetud on. Seda kutsutakse arheoloogi metoodika. Et ma natukene kirjeldan siis, et, et kui haud on avamata, siis kõik pinnasekihi, mis selle matusepeal on, on ladestunud nii, nagu nad ladestasid. Aga nii kui toimub sinna hilisem sisse kaeve, siis keeratakse need kihid segamini. See on juba esimene asi, et sa juba ainuüksi pinnast vaadates arheoloog on võimeline tuvastama, kas see pinnas ladestunud nii, nagu ta algselt Ta oli või on seal toimunud mingi hilisem segamine, see on esimene, kus sa juba aru saada. Ja teiseks, mis sageli nende matuste puhul on see, et, et ikkagi seal neid luid on mingil määral nagu liigutatud. Näiteks Eestis on sedasama nähtust täheldatud Virumaal pada kalmistul ja jaga Kukruse kalmistul, kus on pärit kuulus Kukruse emand, kes on ERMis väljas, aga seal oli ka üks teine hästi huvitav matus. Mehe matus number 39, kus oli siis niiviisi, et seda oli kolm korda koguni avatud. Et kõigepealt oli satutud puusaluu peale ja siis labidaga oli tõenäoliselt mingi väike tükk seal puusaluust ära löödud ja siis järgmine kord satuti vasakule rinnale ja siis oli ribid sealt ära võetud, aga neid ei olnud kuhugi ära visatud, vaid kõik luud olid selle surnule alles, aga need, mis ei olnud oma kohal, olid siis kõik kokku kogutud ja kolju juurde tehtud väike süvend ja sinna olid need luud pandud. Aga tõenäoliselt nad üritasid midagi võtta rinnarinna juurest linna kohal, sest pada kalmistule on täpselt niiviisi tehtud. Pada kalmistul on koguni 24 protsenti, matustest on hiljem taas avatud. Ja seal on just need taas avamised on enamasti rinna piirkonnas ja samamoodi, et palju esemeid on kõik alles. Klustikkujus, käevõrud, sõrmused, ilusad nagu väärisasjad on alles. Aga siis midagi on sealt rinna kohalt nagu ära võetud. Et samamoodi niisugune natukene nagu müstiline ja raskesti seletatav. Et esialgu kaarioloogid arvasid, et tõenäoliselt oli tegemist avaram, oli ka, et võib-olla on, et ikkagi mingit väärismetalli võtsid, aga aga kuna see fenomen on laiem ja neid tõlgendus, siis on rohkem, siis võib arvata, et ka Eesti puhul äkki see ikkagi nii ei olnud. Neid on siis arvamusi, on mitmeid, et üks mida on tegelikult arvatud, et kuna see kõik toimus Risti usustamis perioodil siis võib-olla neid avati sellepärast, et neid ristida, et see on üks arvamus. Ja ja mul hakkas see endale ausalt öeldes korraks nagu peas. Tead, ma tean, aga suhteliselt viimasel hetkel siiski. Ja, ja siis on arvatud ka seda, seda ei ole mitte ainult Eesti kohta arvatud, vaid noh, nüüd nagu laiemalt, onju, et tegelikult see, see fenomen, mida siis Martin Harpener uurib, et see on nagu juba ammu tun ja selle kohta on varem ka kirjutatud pakse raamatuid, nii et noh, tema jätkab nagu ühtlasi kes nagu liini ja pakkus lihtsalt oma nagu tõlgendus välja. Aga nagu lisaks on, siis veel arvatud seda. Ta võeti asju sealt aga mitte endale omastamiseks, vaid selle maetu sugulaste kahjustamiseks. Et see on seotud võib-olla siukest paganlike või religioossetel mingit ettekujutust, aga aga et kui sa võtad teisalt nagu esivanemalt midagi ära, siis sa saad seda kasutada näiteks kaetamiseks või siukses nagu paha tegemiseks. Ja siis On veel üks arvamus, et võib-olla võeti sealt esivanemate asju, et astuda uuele, usule kristlusele nagu vastu, et need esivanemate esemed võiksid olla väega asjad, neid võis nagu minna vaja, et just nagu uue usule vastu astuda või vastu hakata nagu enda usku nagu tugevdada. Ja siis nüüd on siis viimane arvamus, mida see leideni uurija välja pakkus. Et neid avati sellepärast, et, et saada reliikviaid ja see oli niisugune nagu mälestustoiming et arvamusi on palju ja tegelikult noh, see et milline see ikkagi nagu täpselt õige on ausalt öeldes raske öelda. Ja võib-olla oli tegelikult erinevatel puhkudel isegi isegi nagu erinev põhjus ei saa seda öelda, et need, need ei võinud olla paralleelselt täiesti võiks üks, mis on, muidugi siis selge on see, et need leidsid peamiselt aset ikkagi just sellel ajal, kui oligi selline nii-öelda paras religioosne segadus käimas, siis just nimelt vastavas lõpuosas. Kui meil siis on need säärased hiljem avatud hauad pärit tõesti 12. sajandi lõpus 13. algusest, siis Madalmaade näitel, mis siin siis selle leiden Ülikooli teadlase Martin Evan happereni tööst ilmneb, seal toimusid need samasugused asjad siis mõnisada aastat varem ehk siis varajasel keskajal perioodil 450 kuni 800. Sellised lood kuulad saadet puust ja punaseks, täna räägime siin arheoloogiast ja stuudios on Marge Konsa Tartu ülikoolist ning Madis Aesma. Järgmise teemaga jääme samuti välismaale. Täpsemalt siis Inglismaale. Aga hakkame rääkima sellest ajast, kui Inglismaal kinnitasid kanda üha püsivamalt viikingid, kes muud üle Põhjamere saabunud. Suur, metsik nuhtlus, nii nagu keskaegsed inglased neid vähemalt nimetasid. Puust ja punaseks. Kuula saadet puust ja punaseks täna stuudios arheoloogiast rääkimas Marge Konsa Tartu ülikoolist ja Madis Aesma raadio kahest. Ja meie järgmine teema viib meid aastatesse 872 kaks kuni kaheksa, 73, täpsemalt nende kahe aasta vahelisse talve ja sellel talvel pani põhjalast Rootsist, Norrast, Taanist Skandinaaviast tulnud viikingid Leincon sööri krahvkond püsti, võimsa võimsa laagri. Ja kui varem olid viikingid käinud Suurbritanniast rüüsteretkel, niimoodi tuldi laevaga kohale võeti see, mis silma hakkas, ega kätte jäi, sõideti siis jälle minema. Siis nüüd Roger on näide sellest, kuidas viikingid ikkagi vanal heal Inglismaal tõsiselt kanda kinnitasid ning talvituslaager R oli märksa suurem kui nii mõnigi tolleaegne Inglismaa linn. Selle pindala oli siis vähemalt 55 hektarit ja sealt on võimsalt igasuguseid erinevaid leide saadud enam kui 300 mängunuppu, näiteks, mis siis viitavad sellele, et viikingid talve mööda saates ohtralt mängudega tegelesid, see on leitud ka selliseid esemeid, mis viitavad siis laevaparandustöödele neid, mis viitavad sellele, et sulatati näiteks juba röövitud väärismetalli sellisteks kangideks, millega viikingid kauplesid. Aga tõepoolest, tegemist on siis märkimisväärse telkides koosnenud talvelaagriga, mis nagu öeldud, nii mõnestki tolleaegsest enda meelest päris soliidses linnast suurem oli. Ja nagu ma aru saan, ainulaadne leitsiski. Marge. Ta on ainulaadne seda oma suuruse pärast, eks neid talvelaagreid on siin-seal veel leitud, aga ükski nendest pole nii suur ja kogus talvelaagrite süsteem on seotud siis suure viikingite väe liikumisega Inglismaal. Et see toimus siis perioodil 865 kuni 879 ja nii nagu sa ütlesid, siis jah, et enne kui käidi lihtsalt rüüsteretkel, siis nüüd viikingite taktika muutus ja nad jäid Inglismaale talveks kohale. Ja need on ka nende vallutus siis üha rohkem seotud poliitiliste ambitsioonidega. Ja kogu see liikumine Inglismaal lõppes siis sellega, et Ida-Inglismaa läkski siis tervikuna viikingite kätte, et enne oli Inglismaal Q7 anglosaksi kuningriiki. Aga pärast viikingite vallutust jäi siis alles ainult Wessexi kuningriike, säilitas iseseisvuse ja ülejäänud oli siis viikingite all ja neid viikingi talvelaagrite asukohad, et nimetatud anglosaksi kroonikas, nii et tegelikult need aastad ja nimed on teada, kus nad viibisid ja kuidas nad liikusid mööda Inglismaad aga raske avastada, noh näiteks, et nad olid seal Londonis ja Yorkis ja need on tänapäeva suured linnad, noh, praktiliselt võimatu, too on sealt seda, viikingite ajastukiht on seal praktiliselt hävinenud. Londonis aga Yorkis üht-teist on alles. Ja üks tuntud laagrikoht oli rektanis, mida on kaevatud, aga siis see torksi suurlaagrikohv Ta on tõesti selline, mis ka kinnitab, et see vägi oli väga suur, et nende teiste laagrikohtade põhjal on hakatud kahtlema selles, et kas need kroonika andmed ikka on õiged, et kui räägitakse tuhandetest meestest ja sadadest laevadest. Aga nüüd selle laagrikoha suurus on 55 hektarit, see on umbes nagu peaaegu nagu Kadrioru park. Et see nagu tõesti kinnitab ja kõik need sajad leiud, mis sealt siis saadi. Et tõesti, see armee oli väga-väga suur ja seal olidki nagu noh, vähemalt sadakond laeva. Ja selleks ajaks olid tegelikult ikingid jõudnud Inglismaal käia kusagil umbes mistahes need on 80 aastat, sellepärast et esimene selline teadaolev registreeritud rüüsteretk siis noh, millest vanad kroonikad räägivad, toimus aastal 793, kui siis Põhja-Inglismaal lindis forni mungakloostrit rööviti ja sellest räägiti, populaarne seriaal viikingid või siis vaikiks, seal on ka see üks selliseid esimesi võtmesündmusi, aga jah, kusagil võib siis nii-öelda, et enam-vähem 80 aastat käidi niisama ja siis turgatas meretagustele meestele pähe, et mis me ikka siin edasi-tagasi sõidame. Ju siis vaadata seda ka, et kohalikes suurt vastuhakku nagu ei ole, et võikski vabalt neid ise kontrollima hakata. Ja see on ka väga huvitav, et kuidas nad neid kohti valisid laagripaikadeks või, või ka üldse neid kohti, mida nad ründasid. Et on tähele pandud seda, et sageli nad tegidki oma laagreid anglosaksi kuningriikide administratiivkeskuste juurde. Et kasutasid ära ka varasemaid kindlusi ja kuna keskustes ka anglosaksi kuningad korjasid makse ja seal olid päris head varud, nii et see pidanud kuhugi kaugele minema. Aga torksia natukene teistsugune, et see ei ole otseselt ühegi keskusega seotud. Küll on seal suur jõgi tantrenti jõe kaldal, trendi jõgi ühenduses merega, nii et nad said illust seda jõge pidi alla sõita, aga ta on looduslikult, on ta väga ja hästi kaitstud koht, et ühel pool on siis jõgi on jõeäärne, sihuke väike kõrgendik, mida siis teiselt poolt ümbritsevad soised alad. Nii et, et see oli ilmselt väga oluline see looduslik kaitstus, aga seal lähedal ümberkaudu on suured ja võimsad isikud. Ja nende peale olid muidugi viikingid väga maiad, sest kirikutes ei olnud väga tugevad kindlustuskaitsemeeskonda ja, ja aga samas parandusi oli seal lõigul palju. Ja munkades polnud muidugi teab mis vastupanu ka, eks ole, tavaliselt. Ja selle laagrikoha kaevamisel leiti, et lisaks viikingite päritolu esemetele ja viikingiornamentidega esemetele oli seal ka anglosaksi esemeid, nii et ilmselt üks osa, et kohalike elanike muudeti tõenäoliselt orjadeks. See oli muidugi ka viikingite, nad ainult ei korjanud väärisesemeid kokku, vaid orjakaubandus oli viikingite majanduses oli sellel väga oluline roll. Muuhulgas siis leiti sealtsamast Orksist sellest viikingite talvekorterist enam kui 100 araabia päritolu hõbemünti ka, mis siis peavad olema sinna nagu teadjad ütlevad, jõudnud läbi selliste teada-tuntud viikingite kaubateede ja ei saa sugugi välistada, et nii mõnigi nendest araabia müntidest ju võis sattuda sinnasamasse torksis läbi Eesti tegelikult, sest et araabia poole mind ikkagi ju Skandinaaviast itta sõites üle Läänemere. Ja miks mitte ja pole tegelikult üldse välistatud, et sealsamas laagris võis ka olla tegelikult Balti või Läänemere idakalda taluinimesi. Et tegelikult see armee ei olnud nagu meie mõistes selline armee, kus oleks olnud üks väejuht ja kes kõik oleks käinud nagu ühte marsisammu. Et see armee on tinglik nimetus, et et see koosnes erinevate pealik sõja salkadest, kes siis aeg-ajalt tegutsesid ühiselt, aga ka Inglismaal nad seal aeg-ajalt lahknessitaja tegutsesid eraldi ja mõnede reptonis mis on teine viikingilaager, kus oli ka suur matusekoht ja seal üks matus, milles tehti analüüs, selgus, et tema võib olla pärit kuskilt Baltimaadest, aga noh, täpselt ei tea, kuskohast. Et tegelikult jah, nendes vägedesse võiksid kuuluda inimesed Läänemeremaadest. Nii et Vikingil käimine oli kindlasti ahvatlev Saaremaa või Eesti ranniku noormeestele meestele. Ja no siit muidugi saab juba omaette sellist huvitavat fantaasiates aretama hakata, aga jah, üldiselt vist ikkagi ma ei tea, kui palju sellega tegeletakse, et ütleme, kaevatakse mõni selline noh, siis võõrvallutaja kusagilt välja ja hakatakse tema tänapäevaseid selliseid võrseid kusagilt taga ajama või siis täpselt uurima, millisest piirkonnast pärit on, see peaks olema ju tänapäeva sellise DNAtuvastuse juures suhteliselt lihtne ikkagi ikkagi öelda, et kust kohast keegi on täpselt tulnud. Ja see ei ole keeruline. Aga noh, kui on palju luustik näiteks seal reptonis oli üle 200 luustik, võib olla korraga ei jõuta nagu kõiki ära analüüsida, aga noh, hetkel näiteks Taanis Kopenhaageni ülikooli ettevõtmisel käib nagu suur viikingid DNA projekt, nii et see, see on midagi sellist, mida tõenäoliselt nagu paari aasta jooksul me saame teada väga palju uut ja huvitavat, kes siis ikkagi viikingid käisid ja kes sinna seltskonda kuulusid ja kuivõrd homogeenselt olid või vastupidi, et kuivõrd erinevatest piirkondadest need mehed, et ühte seltskonda kuulusid. Ja see on kusjuures ka omaette küsimus tegelikult veel, et noh, me teame, et reitingud on, eks ole, Skandinaavia päritolu, aga aga kui nüüd ütleme võtta kas või neid, kes käisid seal, eks ole, Inglismaal rüüsteretkedel, kas seda kuidagi üldse on võimalik tänapäeval kas see kuidagiviisi, ütleme, protsentuaalselt kirja pandud või väljendub see kusagil, et kui palju neist tulid tänapäevasest Norrast kui palju Taanist ja kui palju Rootsist? Torksi puhul ongi äratada, et tegelikult need seltskonnad olidki erinevatest kohtadest. No Inglismaa esimesed rünnakud tõenäolised lähtusid Norrast kõige varasemad rünnakut, noh seal nagu lindis vaan ja Joorkini tinglik Šotisaared, et need nagu Norra rannikule kõige lähemal, aga hilisemate rünnakute puhul nende suurte armeede puhul seal tõesti oli vist selline segaseltskond. Nüüd seda me teame, et viikingiaja päris alguses, sest lindisson ei peeta enam viikingiaja alguseks ega esimeseks rünnakuks, vaid nüüd on salvestatud raamatusse tähistavad ametlikult viikingiaja algust 750 peale Kristust ja nende puhul on teada, et need mehed olid Rootsist. Ja tõenäoliselt need kõige esimesed viikingirünnakud olid hoopis ida poole veel röövretked. Ja need lähtusid Rootsist. Sellised lood nii palju praegu viikingite, siin raadio kahes kuulad saadet puust ja punaseks, üks teema on meile veel jäänud tänasesse saatesse. Sellega tuleme jälle siia Eestisse ringiga tagasi. Kuulad raadio kahte tänases saates puust ja punaseks on teemaks viimased põnevad sõnumid, uudised, uuringud, arheoloogiavaldkonnast. Üks teema on meil veel siia saatesse jäänud ja see on seotud siis ühe seitsmendal juunil kaitstava doktoritööga. Mis siis puudutab seda kuidasmoodi, kasutada koos arheoloogilisi allikaid ja siis folkloor seid allikaid, mis põhimõtteliselt tähendab siis seda, et näiteks Marge, kas ma saan õigesti aru, see põhimõtteliselt tähendab siis seda, et sa kuulad mingisugust rahvapärimust, mis viitab millelegi mingisugusele konkreetsele kohale ja seal toimunud asjadele. Ja siis lähed sinna labidaga kohale. Ja see on üks variant ja teine variant on see, et sa kuulad regilaulu ja saad sealt inspiratsiooni. Kuidas tõlgendada arheoloogilisi jäänuseid? Okei, aga, aga kui sageli need asjad siis niimoodi edukalt koos töötavad, kui sageli on niimoodi, et et sa tõepoolest lähedki muistendi peale labidaga kohale ja seal ongi midagi ja kui sageli juhtub siis seda, et regilaulul inspireerib asju õigesti tõlgendama, kui suur see nii-öelda eduprotsent on? No seda on raske öelda, et kui sageli me saame rahvalaulu põhjal õigesti tõlgendada, et see jääbki tegelikult ju teadmata, et sest noh, arheoloogidel meil on kasutada. Me teame ainult arheoloogiateadusest lähtuvalt meil näinud materiaalsed jäänused järeldusi, me tahame teha ju kultuuri ja ühiskonna kohta. Ja see ongi see arheoloogiateaduse probleem, et me ei saa iseseisvalt hakkama sellega ja me peame alati pöörduma siis teiste teaduste poole. Loodusteadlased on meile sageli abiks tõlgendamisel aga on ka teised humanitaarteadused ja noh, näiteks miks mitte ka siis folkloristika, rahvaluule või, või kohapärimus. Et kohapärimuse puhul on natukene kindlam, et me saame, eks ole siis öelda, et, et kui kui me võtame mingi toponüümi aluseks, siis lähme sinna kohale ja, ja teeme augu maa sisse ja kui seal on midagi, siis on osutunud nagu edukaks see kasutusviis. Ja kui ei ole midagi, siis, siis siis ei ole. Et no toporuumide puhul on kõige edukamad oleme me olnud linnuste leidmisel ja see uurimiste piksega oma uurimistega ka näitab seda, et enamus linnuseid nad kannavad rahvapärast nime, mis on kuidagi linnaga seotud. Lõuna-Eestis on see Liina mägi Vastseliina eks sedasama vangi, seda uut linnust põhimõtteliselt. Ja, ja, ja see võib olla ka maalinn, aga näiteks Tallinna külje all Iru linnamägi ja selle rahvapärane nimetus on linnapära. Nii et, et see ka osutab, eks ole, linnamäele vot see ei ole küll nagu 100 protsenti juhtudest, et kõik liinamäed oleksid muinasaegsed. Linnamäed, sest inimesed, kui nad hakkavad nagu nimetama, siis nad kasutavad sageli analoogiat. Et mõnikord ka lihtsalt mäe kuju on see, mis on inspireerinud kasutama selle kohta nii-öelda linna nime. Aga noh, tegelikult seal ei ole siis muinasaegsed linnast. Aga need, mis on muinasaegsed, linnused, need on sageli kannavad just Liinamäe nime või on kuidagi linnaga seotud ja pikne ise Karulas leidnud kaks uut linnamäge, mida ei olnud varem teada just toponüümi järge, et ta läks kontrollima Liinamäe nimelisi künkaid ja kahel nendest avastas uued, seni teadmata muinasaegsed linnused. Pikne kama siis ongi jah tõepoolest selle doktoritöö autor, millest me siin just praegusel hetkel räägime, selle nimi on siis arheoloogiliste folklooriallikate koos kasutusvõimalused inimjäänustel märgaladel, aga inimjäänused ja kalad tähendab siin natukene kitsamalt, siin mitte ainult linnamäe käisid vaid pigem siis soos toimunud matuseid. Ja noh, see on pikk, see kama noh, nagu niisugune hüpotees, et Eestis on päris palju rahvajutt ja, ja kohapärimust, mis räägivad kas sohu, matmisest või uppumisest, inimjäänustes soos, arheoloogilisi leide, meil on väga vähe, et õigupoolest meil ongi üks sihuke päris Palait, mis vastab kõikidele raba laibatunnustele. Jah, unifitseerunud räbalais on üks naisterahvas, kes seitsmeteistkümnendal sajandil oli jäänud rabivere rappa, see leiti juba 36. aastal ja tema surnukeha maeti uuesti maha, aga tema riided ja temaga kaasas olnud esemed, need anti Eesti Rahva muuseumisse ja need on meie uurijad on ka uuesti läbi uurinud ja ära konserveerinud, need on nüüd seal Eesti Rahva muuseumi uuel püsinäitusele ilusti väljas, et kõik saavad neid seal uudistada. Aga rohkem meil sellist klassikalist raba laipasid ei ole või ma ei tea. Ja pikne siis hakkas uurima, et äkki meil on ikkagi Kaarheoloogias võib-olla mingisuguseid teistsuguseid inimjäänuseid ja ta loetles kokku, et tegelikult meil on nagu 15-st kohast märgalalt, on leitud luid või siis koguni matuseid, aga enamus neist on kiviaegsed. Ja noh, need tõenäoliselt kirjaga liiga kauge aeg, et sellest oleks rahvapärimust säilinud. Aga uuemaaegseid muinasaja lõpust on siis vähem, et mõned on küll, aga need on, samamoodi, on luude leiud lihtsalt rabast või soo servast ja siis ta selle oma doktoritöö raames püüdis kontrollida neid kohti siis, millest rahvalaulud räägivad, et kus võinuks olla inimjäänuseid. Aga see on ikkagi väga keeruline, sest sood ja rabad on väga suured ja, ja need kirjeldused on väga ebatäpselt, nii et et jah, tal nagu juurde leida ei õnnestunud ühtegi raba laitva. Kui kaugele me üldse nende ütleme siis rahvajuttudega ja nende pärimustega ajas minna saamisel mõtles, et tegelikult ju ikkagi sood ja rabad ka ajas muutuvad, eks ole, mõnes kohas, kus võis olla rahvapärimuse ajal soo tänapäeval võib-olla siis ma ei tea juba kõrgsoo ehk raba või veel sinna üldse mingisugune põld äkki kuivendatud ses mõttes, et asjad ei pruugi jõuga selles mõttes päris alati kokku minna. Ja no mõnikord on isegi olukord, eks ole lihtsam, et kus enne oli veekogusest, nüüd saab nagu kuiva jalaga juurde. Aga eks see muidugi on keeruline rahvalaule ja rahvapärimust üldse kuidagi dateerida ja see oli ka üks tema doktoritöö üks artiklites käsitles seda teemat et kasutada arheoloogilisi allikaid selleks, et püüda rahvalaule eeskätt just regilaule lauludes esinevaid motiive dateerida. Ja mis ta nagu selgus, ta analüüsis matustega seotud regilaule, et regilaulud sellel hetkel, kui, kui nad üles kirjutati, 19. sajandil, et nad sisaldasid enamasti motiive pikast perioodist, seal seal sageli on igas kristlikud elemendid sees. Aga mõnes laulus ta leidis ikkagi viiteid muinasajale. Et näiteks on üks rahvalaulutüüp tütar ema haual, kus on juttu toonelast või manalast, see võiks olla seotud muinasajaga või siis sellised rahvalaulud, kus kivist haudadest. Et, et see võiks olla ka siuke muinasaegne motiiv. Sest noh, keskajal ega uuemal ajal sihukseid kivi haudu ei tuntud, on ju, et need on pigem võib-olla kivikalmetest sett, jäänused. Igatahes põnev töö ja tõepoolest päris omalaadne ja julge väljakutse siis ka ettevõtte just nimelt kaks niivõrd keerulist teemat, millest siis, milles siis ühendab just eriti keeruliseks see, et tegelikult needsamad meie rahvajutud rahvalaulud on, on kaunis hämara minevikuga ja just nimelt seerimatud. Sellised lood täna siin saates puust ja punaseks, rääkisime arheoloogiast ja stuudios olid Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma järgmisel nädalal juba siin reede keskpäeval sootuks uued teemad, kõik head ja mõnusat madalamale.
