Maarja praegusele 10 aasta nüüd palju suvesid, sa mäletad? Mõned suved ei ole päris meelde jäänud, aga kui ma olin nelja aastane, mäletan, siis me läksime isaga Toolse lossivaremetesse ja siis, kui hakkasime tagasi sõitma, siis tuli väike kobras üle tee. Ja siis isa peatas auto kinni ja siis see loom jäi meil niimoodi vaatama. Ja siis järsku hüppas auto poole ja ehmatasin nii ära ja siis putkast metsa. Tal oli selline lapik saba punakas kaarile, siis mustad väikesed silmad. Ja see oligi sinu tolle suve kõige üllatavam sündmus. Jah, sest ma ei olnud enne päris elusat kobrast näinudki ainult piltidelt ja televiisorist, aga siis ma nägin teda päriselt. Minu meelest on iga suvi isemoodi, mõni suvi on vihmane ja mõni on väga kuum, igal suvel juhtub midagi erakordset, midagi, mis jääb igast suvest meelde. Ja minule tuli suvi siis, kui hakkas juba kooli ära lõppema. Ja ma läksin tunnistusega koju ja mul oli hästi hea meel, sest tunnistusel olid kõik viied. Ja siis ma nägin, et üks kollane liblikas lendas aia kohal. Ja siis ma tundsin, et suvi on nüüd tulnud, et kool on läbi, liblikad lendavad ja praegu mulle tundub, et suvi senine tütarlaps nagu toob endaga hästi palju rõõmu ja valgust kaasa. Aga kui ma väiksem olin, siis ma mõtlesin, et suvi all millegipärast päkapikk kujutasin teda niimoodi ette kollase mütsi ja siis valge habemega, mitte punase mütsiga, ei kollasega just miks kollane? Just. Sest kollane nagu suvevärv, kollane päike ja kollased lilled, nurmenukud ja võililled võlli toovad ju ka endaga suve alguse kaasa ja kollane värv rõõmus ja soe värv. Võililled on ka nagu väikesed päikesed. Mu isal on üks hästi vana raamat leidsin pööningult, see oli siis ilmunud, kui isa oli laps, see oli juba siin luitunud ja seal olid lilledest mõned muinasjutud sees. Eks muinasjutt oli niimoodi, et ükskord ela siukse hästi kuri vibukütt, kes kogu aeg metsas pidas jahti ja loomi üldse ei sallinud. Et ta tahtis kangesti endale varandust ja kulda ja sellepärast ta neid loomi jahtiski Nendest raha saada nende nahkade eest. Escort mõtles, et tahab päikesega taevast alla saada, endale, et noh, et siis ta on kõigist nagu rikkam ja lasi noole päikese pihta. Ka siis päikeselt tuli tähti tulised kiired ja põletasid selle mehe ära. Ja kus see nool päikesesse läks, sealt kukkusid väikesed kollased killukesed alla ja nendest said võililled. Missugused su lemmiklilled on? Mul on kaks lemmiklill piibeleht ja kannike näiteks liilia või büroos või need on sellised nagu uhkemad ja pidulikumat ja suursugusemad lilled, aga kannike on väike, lihtne lill ja piibeleht, sellepärast et minu meelest on ta väga armas väikeseid valgeid koljusid küljes. Kõik lapsed on vast lugenud seda piibelehe neitsi lugu. Jah, piibelehe neitsi, muinasjutt mulle endale väga meeldib. Ma loen seda vahel mitu korda mul üldse raamat endal olemas, kuidas piibelehe neitsi piibelehtede sees ja vihm ujutas tema majakese üle ja siis liblikas viis ta ühele teisele piibelehele, aga seal elas hoopis Piibelehe printsi, siis piibelehe neitsi sai selle printsi naiseksid, nad hakkasid koos elama seal. Minu meelest on see väga ilus muinasjutt. Olen vahel endale ette kujutanud aias, kuidas lilled näiteks omavahel vestlevad või või missugused nad on, nägu neil peas on. Näiteks mõni roos on hästi selline ilus ja uhke ja kõrk minu meelest nagu teiste väikeste lilledega eriti ei taha sõbrastadagi, aga kannikesed ja meelespead ja need on nagu sellised sõbralikud ja lahked lilled. Kui tuulehoog tuleb ja paneb näiteks kannikese õied, räägi natuke värisema, siis mõtlen, et kannikesel natuke hirm. Vahel, kui maias olen ja peab rohima, siis meil tuleb selline tüdimus peale, et üldse ei viitsiks. Aga kui ma rohinya ja vaatan vahel ka, kuidas väikesed maasikalehed on ja väikesed õied hakkavad lahti minema, siis tuleb endal kohe parem tuju ja siis hakkan kiiremini Rahimajad kõige aiatöid tegema. Aga kas see on ikka suvel vaja natuke tööd ka teha võiks ainult ringi lipata. Minu meelest see on suvel nagu täitsa kohustuslik etel natuke aias ka töötama sest inimene peab tahtma tööd teha. Tuleb juba väiksest peale hakata tegema, sest kui suureks kasvad, siis oskad juba kõike teha ja ja on juba väikesed kogemused kaelda näiteks aiatöös, et missuguste umbrohtu niimoodi kitkumine, missugust teistmoodi. Minul endal on siis vahel selline tunne, näiteks, et vaatan seda umbrahus peenart ja mõtlen, et kui ilus siin on. Kui umbrohte enam ei ole vajalikku nõgesid ka väga kõrvetavad siis mõtlen just niimoodi, et koe tõmbandid välja, et siis ei saa enam kõrvetada. Mõtlen, et need on nagu sellised kurjad mehikesed püüavad, viimase võimaluseni neid välja ei tõmmataks. Aga mina just tõmban välja, kuidas su istutatud väikesed puud kasvavad, kasvavad jõudsasti. Ma usun, et suvi on peaaegu kõikide laste lemmik aastaaeg ja tänavu on selle poolest ilus kevad ja suvi, et kõik õitsevad hästi kaua. Toomingas õitseb kaua ja sirelid ja. Jah, sest kui oleksid hästi-hästi soojad ilmad, siis oleks õitsemisaeg lühem. Ma arvan, et suvel peaks iga laps oma puhkuse ikka maal veetma, sest maal on suvi väga ilus. Muidugi meeles saab supelda ja. Tänavu on küll nii tuuline ja jahe olnud, et ega vist ette küll ei ole sina veel saanud. Mina ei ole veel vette saanud ka, ma loodan ikka, et läheb soojemaks, meeldib ujuda ja oskaks askem. Mulle meeldib eriti selili ujuda, ma ei tea, miks. Alati kui mere ääres olla, siis on kohe selline nagu teistmoodi tunne, et kajakad karjuvad ja ja vahel näeb luiki ka merel, sügisel Meriseni nagu vahel väga vihane ja haljale kurb. Selline nukrameelne on suured hallid lained. Sügisel tulid lained peaaegu isa majani sentigi kallast ära. Aga õnneks ikka päris majani tulnud. Talvel on muidugi meri jää all. Kevaditi kui vabaneb jääst, siis ongi rõõmus nägu, jääpangad ujuvad mööda merd. Aga suvel on meri kõige rõõmsalt siis, kui on laste kilkamist, ranna asja, kõik suplevad ja teevad veesõda. Kui viimaks viidud ja et ta ta, ta ta suu toime dada. Kõik, mida. Kui õhtul on Toompeal juurde viima Maani Kasto. Taani diivani. Peale ja keegi ei pidanud. Õhtuti vahel, kui päike loojub, sisalda täitsa värviline, punane ja helesinine ja roosa ja tiikide vesi on enamasti jällegi roheline, mitte päris sinine. Kui on selline soe ilm, siis on meri ka täitsa selline tumesinine. Aga kui tuleb torm sisalda hall, kui vihma sajab ja teeb toas istuma, üldse välja mängima ei saa. Mul tuleb vahel ka endal selline kurb tunne peale, et suvise siis on, kas siis jälle, kui sajab sellist peenikest vihma, siis vahel on see lausa mõnus vihma loodusele vaja gaasist, kui ainult päike paistaks kogu aeg, siis ei oleks enam melu pärast vihma on alati rohi on märg ja puude lehed vihmatilgad veel peal karge õhk ja värske, väga mõnus on sisal. Ja siis, kui päike paistab ja päikest vihma tuleb, siis tuleb taevasse vikerkaar ka ja see on väga ilus sinine, kus liigele taevavärviline. Ühes raamatus ma lugesin sellist muinasjuttu, et liblikatel olid enne värvitud ja hallid kiiva taga, siis tark lõikas neile Vikerkaares tiivad välja, sellepärast ongi nen nii värvilised tiivad. Ma vaatan ja uurin, kuidas oi ta, kuidas saab, nii et keel on ja ta sai kuue eredad kaar rahva ja täiesti Siigin marditeade. Päästu seega inhabid naabriiti. Sel suvel mõni sõber ka on, kellega sa mängid, oled sa rohkem üksinda? Maal mul selliste omavanust sõpra ei olegi. Me ei ole päris Karepal. Me oleme sellises väikeses külakeses, kus eriti palju elanikke ei ole. Suvekodu on Rutjal. Aga meie naabri üle tee, seal on väikene nelja-aastane tüdruk, kes siis ma käin vahel temaga mängimas. Vahel me teeme koos tema aias või minu aias tööd ja siis ma õpetan teda ise ka, mismoodi tuleb näiteks Takeid välja kiskuda ja nii nagu mulle on ise õpetanud. Harilikult tema tahab nukkudega mängida, siis ma aitan teda natuke selle juures siis kiigume ja kingime liivakastis temaga ja kui sa üksi oled. Kas sa vahel ära kipud, sellepärast et sul ei ole kedagi omasugust, või leiad sa siiski seal metsa vahel mere ääres kogu aeg tegevust? Minu meelest on maal alati tegemist igavus teise külje alla. Vahel kui mul tuleb siin natuke kurvem tunne, natuke igatsen juba koolikaaslaste järgi ja natuke tahaks juba koolis ka käia ja siis ma vahel lihtsalt lähemalt tööd tegema ja siis kaob see nukrus ära. Kui meile isaga sõitsime maale, siis üle tee jooksis sokk ma jõudnud teda eriti vaadata, ta läks nii kiiresti, aga ta karv oli täitsa punane, ask kõnelema polnud enneni punast Saku näinud ka isa ütles, et suveks lähevad punaseks. Meie oleme isaga väga palju loomi näinud, ribast ja põtru ja pean ennast selle pärast lase õnneseeneks näiteks rebast ju teda haruldane näha. Ta ennast väga palju ei näita. Ka meie oleme näinud kohe päris lähedalt ja kui me käime metsas, siis ise õpetab ka, kuidas metsas tuleb liikuda ja räägib ka vahel, mis siin metsas on olnud ja kuidas tema lapsena, mis loomi Temasin nägi. Metsas tuleb käia vaikselt, sest mets on ju loomade kodu. Nemad elavad metsas ja minu meelest on neil ka siis selline tunne, nagu, et keegi tuleb meie koju hakkab seal trump asju lõhkuma. Ja kui linnupesa on, me oleme leidnud linnupesi ka nendel ei tohi peale hingata munadele muidu linnuema jätab nad maha ja siis pojad ei tule enam välja sealt munadest. Ükskord me, ma nägin ühte pesa, mis oli puult maha aetud ja munad oli keegi katki teinud. Selle kindlasti inimene, sest ega mõni loom sellega ei oleks hakkama saanud. Nojah, aga seal olid näha, jalajäljed olid sambla peal ja minu meelest oli isegi inimese kätetöö, sest need olid ka niimoodi katki murtud, neilt pesaoksad ja. Nii et seda ei saanud teha ükski suurem Lindega, ükski loom. Ma küll arvan nii et ei olnud, ta on ju olemas halbu inimesi ka, kes loomadest ei hooli ja loodust ei armasta. Aga kas sa metsas laulu järgi tunned linnud ära valeta, õppinud linnuhääli kuulama ja ja ära tundma, missugune laul missugusele linnule kuulub. Ma päris suur lindude tõlge ei ole, aga lehelinnulaulu ma tunnen ära. Tunnen metsvindi laulu ära. Kui mõni lind laulab, siis ise vahel ka ütleb, et kuula kui metsa lähed ja tahad midagi seal näha, siis tuleb olla tasa ja vahel tuleb ka päris. Kaua käia, üks kord leidsime metsast Ühe putuka suure siniselt läikiva. Ja siis isa ütles, et oota ja vaata ja mis ta teeb, siis kütitasime umbes tund aega seal selle putuka kohaliasse, putukas hakkas munema, mutukas seisis kogu aeg paigal. Metsa tahan ma alati minna, sellepärast et metsa on hoopis teine asi kui linn. Seal ei ole nii palju kära ja ja mets on kuidagi palju sõbralikum, rahulikum. Ja kui juba tead, mis taimi võib seal kohata ja missuguseid putukaid ja missuguseid linde siis on palju parem kohe metsa minna. Siis ei tunduda sein võõram või niimoodi. Pool beibeeaa saanid, saade. Peenral soove ei peasaamissaade täis. Me suure. Juunikuus on üks tore sündmus jaanipäev on see sinu jaoks ka selline eriline päev olnud? Jaanipäev on minu jaoks alati eriline, sellepärast et kui ma juuni alguses tunnen, et suvi on alanud, siis jaanipäeva paiku tuleb see Pälis suvetunne ikka kohe kätte, et tavaliselt, kui me teeme lõket, siis me kutsume kõik oma küla elanikud sinna äärde ja siis mängime mingisuguseid mänge, sõnamänge ja siis tantsime ja jaanipäeva paiku on ööd valged ka näeb seal kõike teha. Bullerby lapsed, mul on kodus selline raamat, seal ma lugesin, et kui panna üheksat sorti lilli öösel padja alla ja kui üle üheksa aia ronida, siis näeb unes, kellega sa abiellud, lugesin sealt ka, et tüdrukud tegid niimoodi. Hakkasid üle üheksa aia ronima ja poisid ajasid neid kogu aeg naerma ja et nad midagi unes ei näinud. Seal oli niimoodi, et näete, ei tohtinud sealhulgas üldse rääkida ega midagi. Ja siis poisid ajasid need naerma ja panin need niimoodi rääkima. Ronisid küll ülaüheksa aiaga, muudkui tortsesid naerda ja panin küll pärast üheksat lilli, endal padja alla, aga ei näinud unes midagi. Ei. Ma tean, et vanasti oli kombeks otsida jaanipäeval sõnajalaõit see pidi siis sellele leidjale õnne tooma. Ja mina arvan, et see sõnajalaõis oli kindlasti jaan juures, sellepärast et sõna jälgi muidu ei õitse. Aga ma arvan, et jaaniostma jäädi, särab, helgib pimedusse, sitantsis ise nagu väike-õis. Et harilikult, kui jaaniussi leiad, siis on järgnevatel päevadel siin rõõmus tuju ja siis läheb kõik hästi. Kas seal suvel ka võtad oma värvi karbi pintslid ja paberijoonistused? Suvel on hea joonistada väga palju, mida joonistada, kasvõi noh, lilli ja liblikaid merd ja olen proovinud maalida niimoodi ka merd nagu vahel suured kunstnikud teevad, et ainult moodi laigukest test ja et vahel isegi punaseid jutte sees ja aga kui muidu moodi pilku peale heidad, siis on täitsa rahulik sinine meri. Enda pildiga ma küll päris rahule ei jäänud, aga ma jäänud piltidega kunagi päris rahule kada, midagi uut otsida. Muidugi tuleb minu meelest nendesse piltidesse panna ka seda metsa lõhna. Metsakohin ja keik, metsahääled ja lõhnad. Et siis kui seda pilti vaatad, siis tuleb kohe päris mets nagu silme ette. Mitte selline pildi metset ainult maalitud, vaid ikka, et oleks nagu päris. Minu meelest on niimoodi õige. Heinaajal jälle või et kõik kohad heina järele. Kui heinaaeg on möödas, siis on juba üks osa suvest läbi. Vahel kui surud näo hästi sügavale inte sisse, siis tulevad kõik mõtted on nagu rohelised, minul ikka ikka nagu sellised Heine, rohelised mõtted. Rohutirtsud, kogu aeg siristavad, tuleb vahel selline mõte ka, et rohutirtsud on heina sees ja neil on siin väike viiul. Ehk siis kui mängivad. Mul on üks raamat, suve värvid, seal oli kirjas, et suvel on oma hääled ja värvid lehma ammumine karjamaal ja Minu meelest laulupidu kohe peab olema alati sellepärast, et ta on nii siin lõbus ja kõik laulavad ja kui ma ise seal laulukaare all seisan, siis tuleb endal ka selline nagu hästi suur tunne peale, sest see laululava nii kõrge, hästi suur. Siis on hästi palju laulus sellel peal ja muusikat. Ma arvan, et ilma muusikalauluta jääksid inimesed hingeliselt nõrgaks, sellepärast et minu meelest on ikkagi muusikat väga vaja ja lauluseltside tuju rõõmsamaks ja vahel teeb nukraks tuju ja seda on vaja inimesele. Kus see muusika laul tuleb, oled siis sellele ka mõelnud? Ma ei tea, minu meelest, kui ma vahel vaatan laulupeo lauljaid seal laulukaare all lendajatele mõte ei tulegi, nagu päris nende suust, ainult see laul tuleb nagu kogu sellest laulukaarest ja laulu peast. Maa ja ilm laulab ja mitte ainult see koor üksi, vaid ka laululava ja kõik taevas ja linnud seal üleval. Mütsi oma ja meri.
