Kas on linnukesel muret, küsib vana luulerida. Aina kiireneva elutempo juures pole meil enam mahti minna  lihtsalt linde vaatama. Ehkki Soomes ja teistes Euroopa riikides kuulub linnuretk  aina rohkem perede puhkepäevadesse. Linnuvaatlused on seal moes. Meil on moes aina rohkem tööd rabada, selleks kuluvad  pahatihti puhkepäevadki. Nii ei tea paljud meist, kas linnas enam linde ongi,  kui kerkivad pilvelõhkujad, jagatakse ehituskruntideks  linnalähedased metsad. Tallinnas võis siiani isegi ornitoloogia pidada kaduvaks liigiks. Viimastel aastakümnetel pole linnalinnustiku süsteemselt uuritud. Nii saame võrdlevalt rääkida vaid vanemate looduse,  tundjate muljetest ja tähelepanekutest, mitte teadmisest. Ometi on Tallinnas vähemalt üks kool, kust võrsub häid linnutundjaid. Lilleküla keskkooli õpilased osalevad nii Euroopa  linnuloendustel kui ka Läänemere uurimisprojektis. Nüüd tundub, et vähemalt ornitoloogid kui kaduv liik saab  Tallinnas siiski päästetud sest uus põlvkond on tulemas. Väga hea, kui see saab alguse niisugusest uudislindude vastu. Et seda Tallinna lindude tegelejate hulka nüüd kas  ja kui palju neid veel järgi on jäänud teada saada  ja teisest küljest ka neid paremini juhendada,  siis me võtsime nüüd plaani, et teha siis Tallinna linnuklubi. Minu ülesandeks, nagu ma aru saan, on natukene rääkida  muutustest linna või linnaümbruse linnustikust. Ja ma valisin selleks paigaks, kus seda teha,  veskimetsa, siin me praegu oleme. See oli omal ajal linnuhuvilise paradiis. Ma pean silmas Tallinna ümbrust, selline ilus laialehine lehtmets. Mille sarnast Tallinnas või ja Tallinna ümbruses teist  võib-olla polegi, ehk kõige lähem on siit Harku park. Ja kui me räägime muutustest, mis siinses linnustikus on toimunud,  siis me peame kõigepealt vaatama, mis selles metsas endas on  muutunud ja mitte ainult vaatama, vaid ka kuulama. Ma alustasin siin 51 aastat tagasi oma poisikese  linnuvaatlusi ja Ja mu mu külaskäigud Veski metsa katkesid siis,  kui siia tekkis üks aed, see oli küll traataed  ja siia tekkisid mingid sõjaväelaod. Mitte sellepärast, et, et oleks midagi järsult vaesemaks jäänud,  selles linnuelus vaid lihtsalt kaob ära. Kaob ära see seisund, see huvi, see, see,  see rõõm. Retkedest, kui sa pead jääma seisma mingi traataia taha on  siin nüüd üks teistsugune aed, see on loomaaia territoorium,  mis on piiratud niisuguse tõelise tiigripuuriga. Mina siit nüüd üle küll ei, ei, ei tahaks ronida,  ehk ma küll olen mitu korda mõelnud, et mis sellest  Veskimetsa linnustikust saanud on. Kui seda aia serva mööda nüüd edasi minna  ja läbi selle võsa, mis siit paistab, siis algasid lagedad,  kus praegusel aastaajal võis kindlasti näha vähemalt üht  põldpüüde parve, seal oli kas siis üks pesakond  või kaks pesakonda koos vahel oli neid mitukümmend,  siin olid orasepõllud, siis praegu on, ma ei tea,  kas seal on elevandipuurid. Loomulikult need muutused tingivad ka ka elustiku muutuse siin. Puud on muidugi suuremaks kasvanud, aga aga seesama raudaed  on näiteks säilitanud võsarinde siin all. Seda ei ole puudutud. Ma ei tea, missugused kavatsused on loomaaiale edaspidi  selle territooriumi suhtes, aga aga, aga see on. See on hea, et ta seisab niimoodi puutumatuna praegu  ja ma usun, et ega linnud laululinnud ei tunne ennast siin halvasti. Kui see aed eest ära võtta, siis mets ei ole enam see mets. Ma mäletan seda kogemust, mis ma sain kakumäelt siis,  kui sealt kadus ära range piiritsoon. Ma käisin vahel salaja, pakume nõlval vaatamas,  mis on merel liikel ja mis on metsas liikvel  ja pärast seda, kui see range piiritsoon sealt ära kadus,  siis siis muutus ka õhustik. Nii et need põhjused, millest ma siin enne rääkisin  või äsja rääkisin, need ei tarvitse sugugi olla ainukesed On veel põhjused, mida me ei oska seletada,  minu käest on küsitud, kuhu on varblased kadunud. Ma olen nüüd saanud öelda, et varblane hakkab tagasi tulema. Minu koduümbruse tänavatel ma mäletan seitsmekümnendatel,  kaheksakümnendatel aastatel kevadhommikuti,  need helisesid varblaste siutsumisest. Ja siis ühel hetkel Sa kõnnid mööda tänavat,  hommikul lähed Kadrioru poole, sa ei kuule ainsatki varblast. Ja ma olen mõelnud, on selle põhjuseks siis need varesed,  kes seal ikka on elanud, on selle põhjuseks. Kassid, kes seal ikka on elanud, ma seda selgitust ei leia. Nüüd on nad hakanud jälle ärkama, need varblased. Ja see on omamoodi tore. Tervitused, lähed välja, üks põõsas on varblasi täis. Nii et on olemas nii nagu kadunud Eerik umari linnuteadlane ütles,  et mingid liigisisesed põhjused Paljusid muutusi me võime seletada elukeskkonna põhjustega,  aga paljusid põhjusi või paljusid muutusi me. Me sellega seletada alati ei saa. Kui nüüd sinna vaadata, kus need majad on,  siin on täis ehitatud, siin olid ju heinamaad  ja kui sealt otse tulla üle heinamaade, siis. On loomulik, et seal enam ei saa pesitseda niisugune kitsa  ökoloogilise nišiga lind, nagu on lambahänilane neli-viis  pesa vahel leidsin siit heinamaadelt, kui ma läksin siit  otse kodu poole või tulin sealtpoolt. See, et ta on täis ehitatud, ei seleta ometi seda tõsiasja,  et, et sedasama huvitavat linnuliiki enam  nii palju ei näe. Ei näe näiteks Matsalu looduskaitseala luhtadel. Need muutused on üldised. Mu kokkupuutud Vilsandi linnuriigiga näitavad  ka katastroofilist vaesumist, liigilist vaesumist,  aga neid ei saa mitte seletada sellega, et siia,  kus, kus enne olid põldvutid ja põld, püüd  ja rukki räägud laulsid, on nüüd näiteks elamud või,  või on nüüd loomaaia loomaaia puurid? Need ei ole nii lihtsalt seletatavad. Praegu laulab rasva tihane ja sinite. Alvares hõbe kahekesi. Ja linnas. On linde? Mitte just palju, aga, aga niisugune kindel seltskond,  kes elab linnas aasta ringi. Ja noh, eks suvel tuleb neid juurde ja, ja linna linnuelu Põhiliseks oaasiks vähemalt Tallinnas on ikkagi. Meie pargid ja ja üks parim linnukoht on aegadest aega olnud  kesklinna kalmistud. Siin on terve kalmistute kompleks ja kalmistud,  sellepärast et siin on palju erinevaid puid  ja põõsaid. Ja mis linnuelu põhiliselt mõjutab? Võib-olla see, et. Et meie pargikultuur ja, ja meie pargi arhitektuur näeb  isalt ette igasuguse võsa järelkasvu ja niisuguse metsikuma  osa kõrvaldamise. See on nagu niisugune esteetiline eesmärk,  kuid selle eesmärgi Realiseerimisel nagu unustatakse ära see,  et just linnud Ja kindlasti ka ülejäänud elustik, kes linnaparke asustab. Just neile meeldib just see metsikum looduse osa. Nii et praegu vingub ka siin saaga. Ja sellega kindlasti see elustiku mitmekesisus väheneb. Kui rääkida linnalinnustiku muutustest, siis need muutused  on enamasti välistel põhjustel enamasti välistel põhjustel. No näiteks, kui me lisa söödame, toit, toidame,  mis talvel linde, mida Tallinnas eriti ei tehta,  no Kadriorus tehakse natukene siis muidugi me meelitame  sinna kokku tihased ja need tihased tuleb  ka metsast juurde ja ja sellega hoiab nende arvukus talve  läbi kõrgemana, aga noh, suveks nad tavaliselt rändavad  jälle kuskile mujale. Aga niisugused suuremad ja tähelepanuväärsemad muudatused  linnalinnustis See on tegelikult seotud ikkagi sellega,  et noh Ühe dekaadi jooksul kordub alati Eestimaal peaaegu alati üks  karm talv ja see vähendab paljude lindude arvukust. Ja see ei ole ainult niisugune lokaalne nähtus,  näiteks kui on külm talv ja väga karmid tingimused kuskil  põhja pool, siis ka need linnud, kes, Meile sealt rändavad, nende arvu võib väheneda  ja omakorda jällegi, kui meil on väga karmid olud  või on meist lõuna pool väga karmid olud,  siis paljud liigid kavatsevad meid ju talvituda. Vanade põlispuude mahavõtmine Vabaduse platsil Toompeal  ja Harjumäel vapustas kaks aastat tagasi mitte üksi Tallinna  looduse sõpru. Toonane linnapea väitis, et linna esindusväljak vajab kultuuristamist,  aga hoobid puudele olid ka hoobid lindudele. Haljastusprojekti arhitekti nägemus avardas Toompeal puude  mahavõtmisega linnavaateid. Ka lubati rohke e põõsaste istutamisega Harjumäele  linnulaulu juurde tuua. Vähemalt talviseid linde, uushaljastus projekt aga juurde  toonud ei ole. Maastiku ja pargi arhitektid on väitnud,  et tegelikult vajavad uuenduskuuri kõik Tallinna pargid  nende ideede ga võidab küll parkide dekoratiivsus,  kuid kannatab linnustik. Võib öelda niimoodi, et, Need, kes on puude peal, elavad ja pesitsevad suurte puude peal,  need on loomulikult kadunud, sest noh, midagi ei ole teha ju,  kui metsalinnul ei ole kõrbes noh, midagi teha  ja vastupidi. Aga samas ei ole ka põõsad sirgunud, on mingisugused haledad,  haledad rootsud alles ja seegi võtab aega,  kui nad saavad nii-öelda jalad alla, järelikult ei ole  ka tulnud need põõsaste linnud, no konkreetsemalt  siis põõsalinnud lehelinnud ütleme põhiliselt,  kes siis, kes siis maas või põõsastel või sellises rägas,  kes armastavad sellist segadust, nagu ma ütlesin Ära riisumata lehti näiteks nii et need on  ka kadunud. Kui kiiresti võiks muutuda niisuguse suure linna linnustik? Ega me ei ole mitte millegi poolest erinevad mingiks  Pariisist või või Helsingist või New Yorgist  või ütleme, needsamad tendentsid, mis iseloomustavad noh,  siinseid inimesi. Iseloomustavad ka linde, ütleme need üldisemad sellised  tendentsid nii-öelda linnastumine, näiteks kui sealsamas Võrumaal,  kus on endine linnapea, kes siin möllas Tulevad inimesed ikkagi Tallinnasse, siis samamoodi tulevad  nad kusagilt sealt Prantsusmaa lõunaosast Pariisi  ja see on üks tendents, teine tendents inimeste puhul on,  et ka paljud linnud, kes seni on olnud sellised pelglikud mittelinnalinnud,  on tulnud linna ja, ja vähe sellest on hakanud  ka siin pesitsema ja on hakanud pesitsema paikades,  kus nad võib-olla ei tohikski olla, ütleme esimesel pilgul  no näiteks mitmed kajakad, suured kajakad,  suured ja väiksed kajakad. Ma ei hakka liike nimetama siin. Või tiirud, kes on tüüpilised ranna ja, ja meresaarte linnud ja,  või kusagil roostik, kes on kolinud näiteks  ka Tallinna katustele pesitsema sest tegelikult linnud  vaatavad asja hoopis teise pilguga, nemad vaatavad linna  tegelikult üks kivi, kivikõrv või selline noh,  kannjon, kitsad tänavad, karniisid. Ütleme selline ja selline kivist valdavalt  ja mitte ainult kivist, selline selline elupaik  ja kus koha peal see platoo on, kas ta on kaheksanda  või viienda korruse tasemel maja katus, kuu,  kassid näiteks ja, ja inimesed ei pääse siis miks mitte  ja rahulik olla. Pimedas külmas ma mäletan, esimene kord,  kui ma kuulsin, oli ikkagi paarkümmend kraadi külma. Ja aeg oli kusagil kas detsembri lõpp või jaanuar  ja rasvatihase Uljas kevadlaulis. Ja, ja nüüd on aastaid, nüüd on ta kolinud siin Eesti panga poole. Ma ei oska öelda, kas see on sama lind tõenäoliselt  ja on juba uued ja see on sisuliselt need rasvatihased siin  kesklinnas siin pideva kunstvalguse tingimustes on natuke on  segi keeranud, on keeranud segi, et, et kevad on nende jaoks  juba saabunud sama se ööpäev läbi valgus on aktiviseerinud  neid seksuaalselt ja, ja loomulikult laul on  selle näitaja, konkurents prügikastide ümber on läinud vingemaks. Ma ise mõni aeg tagasi, me püüdsime hinnata lubi toimetuses  prügikasti inimeste arvu Tallinnas, siis me jälgisime  mitmeid prugikaste Peaaegu ööpäevaringselt. Ja ja ühe korra mul õnnestus isiklikult näha näiteks seda,  kuidas üks selline prügikasti inimene ja suur see oli,  mustamäel hõbe, kajakas omavahel võitlesid nii-öelda  toidupalakese pärast. Seejuures see inimene oli väikest kasvu ja,  ütleme suhteliselt tagasihoidlik. Aga kajakas oli suur ja agressiivne. Mul ei olnud sel hommikutunnil kaamerat kaasas,  aga ma arvan, see oleks see pilt oleks veel rahvusvaheliselt  tähelepanu äratanud ja neid pilte on. Ma arvan, on paljud näinud, kuidas käib võitlus  toidupalakese pärast mõne prügikasti prügimäest ma ei hakka rääkima,  seal on see pilt igapäevane. Tallinnal ei ole oma spetsiaalset linnuparadiisi,  nagu on näiteks Helsingis viiki linnukaitseala. Meil on Kadriorg, on Nõmme mets ja on veel mõned paigad,  kus linnulaulu tasub otsima minna. Kõige suurem linnuparadiis on vist aga ikka prügimägi. Ehkki ka pääsküla pressitakse neid prügi hoopis kokku  ja linnutoitu on seal hoopis vähem. Tahes-tahtmata tundub, Tallinn läheb praegu lausa  vastupidist teed, sest linnutornide püstitamise asemel  võetakse hoopis kasvavaid puid maha. Kas ühiskonna muutused muudavad ka Tallinna linnustiku? Võib-olla muutuvad koos ühiskonnaga agressiivsemaks  ka linnud. Või kannatavad nad hoopis sotsiaalse ülekohtu all. Kas säästvale teele asunud riigis jätkub neil sama palju  toitu nagu lahkel nõukogude ajal. Kuidas ja miks on Tallinna linnustik ikkagi muutumas? Paljud linnud linnastuvad see tähendab seda,  et neil on siin turvalisem. Siia ei ole jutu röövlindude jahiretked,  nii nagu ta võib-olla kuskil loodusmaast. KulPõhjamaadest, ma tean näiteks, et niisugune lind nagu kaelus,  tuvi kellele meil kuulde või, või vaatekaugusele jõudmisega  on raskusi, ta võib istuda Norras Oslo tänaval kõnnitee  kohal ja vaadata oma kollase silmaga sind üle pesaääre. Niisugused muutused on ka, nad on meil ees. Praegu me näeme juba, et harrakas elab väga sõbralikult linnas. Varesed elavad aedades niisugust asja Neil aegadel,  millest ma oma juttu alustasin 50 aastat tagasi,  niisuguseid asju ei näinud. Nii et need muutused on võivad olla niisugused,  võivad olla teistsugused. On lihtsalt teised ajad. Ja nende aegadega peame me õppima koos elama. Sedasi. Üks aus, otsekohene Soome ugrilane ei ole ilmaga iialgi rahul,  iseäranis aga siis, kui ta linnainimene juhtub olema. Nii pahandasid paljud novembris, et väga äkitselt  ja pikalt külmaks läks. Meenutagem, et ammu enne jõulu olid maad metsad sügavalt  läbi külmunud ja merelahed paksu jääkaane all. Kui siis uue aasta paiku suur sula tuli jõululumi ära läks  ja lõpuks päris vihma sadama hakkas oli loomulikult  piisavalt põhjust nuriseda. Mis talv see niisuguse sopalögaga ikka on? Ise hakanud teadjad ütlesid. Et tänavu enam õiget talve ei tulegi? Aga ilma üle liiga vara otsustada ei ole tark tegu. Vana rahva ajaarvamise järgi on talve süda küünlapäeva paiku  ja nii oli see seegi kord. Meteoroloogide andmetel 100. jaanuaris maha kaks,  kohati kuni kaks. Kaks ja pool kuunormi sademeid, millest tähelepanuväärne osa  tuli laus vihma na. Veebruar algas samas vaimus. Ainuüksi neljandal ja ööl vastu viiendat tuli mitmel pool  14 15 kohati kuni 17 millimeetrit sademeid juurde. See sademete hulk ja ebatavaline soojus tekitasid mitmel  pool mitte kevadistega ainult võrreldava,  vaid paljudest kevadistest. Suurema suurvee. Eestimaa tuntuimad üleujutuste paigad on iidsetest aegadest  teadupärast Emajõe luhad. Metsjärve ümbrus, Kasarilu ja muidugi Soomaa. Kasari ujutas alam jooksul luhad kohe võimsalt üle,  aga seal jätkus vähemalt tavaline veeäravool Matsalu lahte. Sootuks eriolukorda sattus soomaa, sest suurveele kaasnes  ka jääminek nagu kevadelgi. Ainult et Pärnu jõel tekkisid Tori kandis võimsad jääsulud  ja ülevalt tõusis vesi seda kiiremini. Juba üksnes need harvanähtavad üleujutused oleksid  selle talve aastakümneteks meelde jätnud. Täiesti erakordne olukord tekkis aga siis,  kui ujutusele kaasnesid äkilised ja harva nähtavalt suured  temperatuuri kõikumised. Just küünlapäeva eelsetel öödel kukkus temperatuur selgetest  plussidest 30 kraadise pakaseni. Narvas näiteks miinus 29. Paljudes paikades Eestimaal toimusid. Looduses asjad, mida tavaliselt terve inimpõlve jooksul näha  ei saa. See oli ülev ja metsik vaatepilt, kuidas võimsad veevoolud  aheldava pakasega võitlesid kuidas rahulikum vesi lausa  silma all tardus. Kuidas tekkiv jääsulp mitmekümne kraadises temperatuuri,  vahest aurates alla vett voogas. Kuidas järgmiseks hommikuks luhalagendikud kilomeetrite  viisi jää alla jäid? Kuidas terved metsad, jäävangi aheldati? Tänavu talvine kesk kesktalvine sula tuli ootamatult  nii loodusele kui inimesele ja eriti tõsiselt näitas ta oma  palet nüüd siin Soomaal Alam pedjal, kus tegelikult  suuremate jõgede luhad ja, ja alad ujutati väga tugevalt üle. Ja noh, eripära tänavu aasta oli see, et,  et kohe peale suur vett tuli väga tugev külm  ja siin jääpankades on näha, et see on esimese külmumine 26  kraadi ga külmus ära jää kuni kümme-viisteist sentimeetrit  kohati siis ta väga kiiresti läks alla ja vot selline jää  tegelikult tegi nüüd hästi palju kahju metsloomadele  ja ka loomulikult puudele osa puid, mis jää noh,  nagu haardesse jäid ja puud on need, mis hoidsid  ka jääd ülesse ja siis tekkisid sellised jõgede kallastele  tugevad rünnakud, mis on nüüd siis veel langemisega kuni  meeter meeter 20, kõige kõrgem koht, mis sai siin mõõdetud,  oli ligi meeter 30, see on ikka väga kõrge barjäär,  nii et loomad enam ei saa isegi üle jõgede liikuda. Ja väga ohtlikuks muutusid metsad, sest metsad siin soomaal  on nüüd totaalselt väga laialt üle ujutatud  ja jääkilp on nii paks, et tegelikult loom enam ei vaju läbi. Ja on olnud ka selline periood, kus jää on hästi libe  ja karta on, et tänavu aasta võivad sellised suurulukid,  noh ma mõtlen siin põtru, metskitsi ja sigu,  kes võivad siis tegelikult lausa libiseda jää peal ja,  ja murda ära ütleme, et siin Reieluu pähikuid ja, ja sellised, mida on  ka varem nähtud, kui loomad ületavad jõgesid,  nii et tegelikult loomadel on see periood ääretult kehv  ja nad on koondunud nüüd siin teeäärsetesse kuivas põndakutesse,  kus on see kontsentratsioon suur, aga kasulik on see jälle  nüüd teatud määral kiskjatele, kes siis saavad jää peal  vabalt kõndida, neil on nagu päkad paremad pidamiseks  ja võib-olla et kiskjate mõju siis tänavu aasta võib olla  nendele sõralistele küllalt suur ja teine väikene loomade  rühm on siis hiired kes siis on ka välja tõrjutud sellisest  oma põhilisest elupaikadest, nad on mätastel  ja kuhikute peal siin suur vea, nad ronisid lausa puude otsa  ja nüüd on nad noh, palju on hukkunud juba  ja nüüd on nad hästi kättesaadavad kõigile kärplastele  ja hiirtest, toituvatele, röövlindudele ja loomadele. Ja tulemuseks on see, et nendes piirkondades järgmine aasta  on hiiri vähe ja tekib ka see situatsioon,  kui saaklooma on vähe, siis lähevad ka siit ära  siis kiskjad ja nendest toituvad röövloomad. Et üldiselt on see praegune pilt silmale ääretult soliidne  ja ilus vaadata. Aga kui hakata loodusele Või loomade seisukohalt vaatama siis tegelikult on neil  üsnagi suur õnnetus ja selle katastroofi aasta. Ja praegu oleks vaja isegi mõelda selle peale,  kas inimene ei saaks kuidagi neid aidata kui nad on  koondunud sellistesse väga kitsastel territooriumidel,  kas mitte metskitsedele ja sigadele sinna isegi süüa viia.
