Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 25.-st juunist. Stuudios on Kärt Kelder. Euroopa peab senisest jõulisemalt vastama Venemaa küberrünnakutele ja valeinfo levitamisele, leiti brüsseli mõttekoja New direction arutelul. Venemaa mõju Balti riikides. Tänavused jaanid said peetud ühegi kannatanute. Kokku üldse pühade ajal oli 239 väljakutset, siis reedest kuni tänaseni pühapäevani. Eesti inimesed on varasemast rohkem teadlikumad tervislikust toitumisest. Inimesed on täiesti adekvaatsed oma toitumist hindama ja me ei vaja selleks ametnike või poliitikute regulatsioone. Viljandi linnas leiab selle augusti sügisel esimest korda aset kunstifestival qq ehk Viljandi kunstikuu. Et ei ole varem olnud sellist festivali, et kunst astub galeriist välja, tuleb linnakeskkonda inimesele lähedale, kõnetab kohe otse otse tänaval. Ilm on öösel pilves selgimistega, sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Homme võib ka hoovihma sadada. Sooja on 13 kuni 18 kraadi. Euroopa peab senisest jõulisemalt vastama Venemaa küberrünnakutele ja valeinfo levitamisele. Selline mõte jäi kõlama brüsseli mõttekoja New tarbeks on arutelul Venemaa mõju Balti riikides. Epp ehand jätkab. Euroopa Parlamendi euroskeptiliste, konservatiivide ja reformistide fraktsiooni mõttekoja arutelul sel nädalal kõlasid Vene ohust rääkides vanad mured nagu sõjaline ja majanduslik koht ning integratsiooni probleemidest tulenev haavatavus. Üha tõsisemaks teemaks on tõusnud aga kõik internetis infoväljal toimuv Euroopa Parlamendi liige Lätist Robertsile. Sedasi Itse Moostimportelt riided näokleebis Information, ma arvan, et see on kõige olulisem oht hetkel mäng informatsiooniga mäng küberrünnakutega, mäng, internetitrollidega, mäng kõigega, millega on võimalik. Inimesi Euroopa liidus segadusse ajada Leedu esindaja Euroopa Liidu juures Viitaneni lüpsjene loodab selles vallas Euroopa Liidu ja NATO koostööle ning audiovisuaalsete teenuste direktiivile. Audio režissöör, veel direktor ja siis olin. Ma arvan, et audiovisuaalsete teenuste direktiiv on väga oluline, et meil oleks vahend, mis võimaldaks algatada rikkumismenetlus ja küsida küsimusi meediaallikate kohta, mis levitavad valesid ja viha. Eesti olukorra kohta analüüsi kirjutanud Mariita Mattiisen ütleb, et Euroopas tuleks rohkem ressurssi panna tegevustesse, mida teeb näiteks Venemaa levitatavat valeinfot esile toov instratcomi. Töörühm. Nad teevad head tööd samamoodi, Lätis asuv strateegilise kommunikatsioonikeskus teeb väga head tööd. Nüüd loodi ka hübriidohtude vastane keskus Soome. Et tõenäoliselt ka sealt hakkab mingeid tegevust tulema, aga neid peaks olema minu hinnangul kõvasti rohkem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehan Brüssel Tänavused jaanid möödusid põhja päästekeskuse juhataja Priit Laose sõnul hukkunute jätta, kuid siiski töiselt. Enim väljakutseid tehti Harjumaal, kokkukustuti kutsuti päästjaid välja ligi 240-l korral. Seekord oli nii suuremaid sündmusi väiksemaid lõketega seotud intsidenti kokku üldse. Pühade ajal oli 239 väljakutset, siis reedest kuni tänaseni pühapäevani. Ja võib-olla kõige paremini iseloomustab see, et väljakutsete raskuspunkt oli just 23. ehk jaaniõhtu kella kuuest õhtul kuni laupäeva kella viieni hommikul oli 103 väljakutset, et see võib-olla näitab ära, kus suunas need väljakutsed, et meil seekord jäid väga suures osas tegemist oli lõketega ja siin võib ka öelda seda, et väga paljuski päästjad klaarisid nende pühade inimeste omavahelisi suhteid, aga oli ka tõsisemaid tulekahjusid. Näiteks 24. juuni öösel kell kolm 13 Tallinnas Haabersti linnaosas heinamaa tänaval põles ühekorruseline elumaja ja 10 minutit hiljem põles samuti ühekorruseline maja Rapla maakonnas Vigala vallas väärtu külas. Seal sai ka üks inimene. Põletushaav oli ka veeõnnetusi. Võib-olla kõige sellise iseloomulikum juhtus täna kell 14 44 Viljandis, kus päästjad kutsuti Paala järve äärde ja, ja teatati, et üks seltskonnas olnud inimene on riietega vette läinud ja kadunud. Päästjad leidsid 10 minutiga inimese üles, tõite kaldale andsid kiirabi kiirabile üle. Kiirabi viis ta haiglasse, et nendest kõikide pühade väljakutsetest põhiraskus langes just Harjumaale. Seal oli 110 väljakutset, 239. näiteks Hiiumaal käisid päästjad väljas ainult viiel korral ja Saaremaal kuuldavasti pühade ajal kirikus väga palju inimesi oli kaheksa erinevat suust, kus päästjad osalesid Ida-Virumaal 53 ja teistes maakondades jagunes arv suhteliselt võrdselt. Eesti inimesed on varasemast rohkem teadlikult tervislikust toitumisest nii selgus Toiduliidu poolt tellitud ja Faktum Ariko läbi viidud uuringust. 60 protsenti vastajat tõest hindasid oma toitumise tervislikuks. Pea pooled leidsid tervislik toit võrdub puu- ja juurviljade tarbimisega. Samas vaid alla veerandi ütlesid, et oluline on toituda regulaarselt ning mitmekesiselt. Toiduliidu juht Sirje Potissepp tõi välja, et tervisliku toitumise põhialusteks on just toidu mitmekesisust, toitainete tasakaal ning kaloraaži vajadus. Suureks probleemiks on hetkel aga info üleküllus, mis tekitab eelarvamusi ning loob valesid toitumisharjumusi. Inimesed on täiesti adekvaatsed oma toitumist hindama ja me ei vaja selleks ametnike või poliitikute regulatsioone, mis meid küll segab tervisliku toitumise juures, on see kiire elutempo siis juba eelarve vabamus, tervislikust toitumisest ammutatakse infot internet ja sealt tekivad uued probleemid, et informatsiooni tervislikust toitumisest on niivõrd palju, et inimesed ei saa tegelikult enam aru, kes räägib õiget juttu, et siinkohal võib olla, tahakski inimestele öelda, et palun, kui te kasutate toitumisnõustajate teenuseid, siis küsige, kas neil on ka näiteks kutsetunnistus. Eelarvamustest on aga peamiseks väärhinnanguks arusaam, et tervislik toit on kallis. Uuringust ilmnes, et madalama sissetulekuga inimestel on toidulaud mitmekesisem kui rohkem palka teenivatel vastajatel, ütles tervise arengu instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk. Sissetulek, et see ei mõjuta toiduvalikuid, et kui nagu vaadata kõrgema sissetulekuga inimesed, siis võiks eeldada, et nende toiduvalik on tervislikum. Parem, et ma tegelikult ei ole sellega nõus, et tervislik toitumine on kallis, et tegelikult küsimus on ikkagi toiduvalikutes. Kui vaadata vastust küsimustele, mis on tervislik toitumine nimetada mõned faktorid, mis mõjutavad, siis inimesed on tegelikult väga teadlikud. Viljandi linn üllatab kunstisõpru augustis ja septembris esimest korda toimuva kunstifestivaliga qq ehk Viljandi kunstikuu Olev Kenk käsitleb teemat. Viljandi galeriist laineri barrest ütleb, et linna kunstielu toimib tõusude ja mõõnadega kuid seda iseloomustab professionaalsus ja põnevus. Viljandis tegutsev ka mitu kunstigaleriid, kuid kunstikuu annab linna kunstielule täiesti uue hingamise, tuues kunstikale riidest linnaruumi. Meil on seal alternatiivgalerii Supersioonikum on eragalerii, kus on võimalik väga-väga põnevaid maailmatasemel näitusi nautida. Meil linnagalerii on Kondase kunstikeskus, kus on pidevalt viis eriilmelist näitust, aga et ei ole varem olnud sellist festivali, et kunst astub galeriist välja, tuleb linnakeskkonda inimesele lähedale. Kondase keskuse juhataja Mari Vallikivi hinnangul on kuu aega kestev kunstifestival vabatahtlikena tegutsevatele korraldajatelegi üsna ambitsioonikas ettevõtmine. Kunstikuu eripära on see, et kuu on mõeldud sõna otseses mõttes tavalisele inimesele. See festival on interdistsiplinaarne, sinna mahub nii tantsukunsti, kontserteid, igasuguseid näituste avamisi, filmide vaatamist, tänavakunsti, sporti, mis on siis ühendatud kunstiga. Esimene kaks nädalat augustikuu lõpus täidab festivali suures osas rühmitus Artegraund, mis tuleb Soomest, kes siis toob kaasa umbes 60 kuni 70 soome, rootsi, läti kunstniku ja septembris, kui algavad koolid ja inimesed lähevad tööle tagasi, siis on üritused suunatud noortele. Kõik saavad jälgida seda kava, iga päev toimub midagi kuu aja jooksul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandist. Ilmast räägib nüüd lähemalt sünoptik. Maile Meius, palun. Homme Norra merele asetsev tsüklon täitub madalrõhuala, raskuskese koondub põhjalahele mööda õhukeerise lõunaserva kandub üle Läänemere Baltimaadesse, suurem kogus niiskust ning seetõttu algab uus nädal Eestis valdavalt pilvise ja vihmasena. Pärastlõunal suureneb äikeseoht. Tuul puhub edelast ja lõunast viis kuni 11, rannikualadel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kaheksa kuni 14, päeval 13 kuni 17 kraadi. Selline sai Päevakaja 25. juunil kuulmiseni.
