Folgialbumi saates kuuleme Trad Attacki uut albumit kullakarva mis tuli välja 19. mail 2017 ja Trad Attacki kogu trio on siin stuudios külas Sandra, Vabarna, Jalmar, Vabarna ja Tõnu tubli. Seda albumit tutvustamas. Mida te ütlete oma teise albumi kohta sissejuhatuseks? Et väga hea album on, kõigepealt oleme ise väga rahul, nägime väga palju vaeva, ka üsna pikk protsess. Tegime esimest korda albumi, nii nagu me oleme kogu aeg tahtnud albumit teha, ehk siis piisavalt ettevalmistusega ja ja album oli valmis piisavalt palju aega enne ilmumiskuupäeva. Sellega oleme teinud nii-öelda, aga tööd juba välismaale, et see album jõuaks enne avaldamist erinevatesse raadiotesse erinevatesse väljaannetesse. Ja album on väga pikk 53 minutit, mis tänapäeval on üsna eriline, et tavaliselt riideksin ja 45 minutiga. Seega ka siin saates mõned lood natuke lühemalt, aga et täit albumit siis saab kuulata siis, kui selle endale kätte saad. 12 lugu on peal ja, ja ikka jälle inspireeritud Eesti pärimusmuusikast kasutatud ka vanu arhiivisalvestisi, mitmes loos ja muusikaliselt väga kirju. Selle albumiga The lisaks sellele te kasutate neid arhiivisalvestisi idega, toetate Eesti rahvaluule arhiivi. Ja tõsi on, et selline idee tekkis, sest me käime seal, mina käin seal kuulamas, näide, toon poiste nimed, arhiivisalvestis käisin ka ja seal on väga toredad inimesed ja ma näen, kui palju tööd nad teevad ja, ja kui oluline tegelikult on säilitada seal meie siis juuri mõnes mõttes, et ja noh, igal pool sihukeste asutustega finantspool on päris kehva, et siis me mõtlesime, et omalt poolt, et mis me saame siis teha. Et iga albumiga poest ostetakse, läheb 50 senti arhiivile ja, ja neil on ka väga konkreetne asi, mis nad teevad. Nad digitaliseerivad Saaremaa rahvalaulude ja kombestikku panevad üles internetti, siis kõigile tasuta kättesaadavaks, kuulamiseks, lugemiseks. See album jõuab tegelikult tõesti päris paljudesse kohtadesse, ma vaatasin, et juba sellel esitlemisi esimesel suvel sõidate juba 10-le maale vähemalt. Ja juba tegelikult mitmendat aastat me, meil on väga mitu agenti, kes nii Saksamaal kui ka näiteks Inglismaal ja mujalgi maailmas tegelevad selle nimel, et meie saaksime üles töötada oma rahvusvahelist karjääri mis on selle kõrval, et meil on ka masterplaan igas maailma riigis mängida ikkagi väga sihipärane tegevus olnud meil endal ka. Ja tõesti, Lähme Venemaale nüüd jälle uuesti üle üle aastumil aastaga pausi ja siis lähme Marokosse, mis on meie jaoks uus koht ja Luksemburgi? Ja siis on juba need kohad tegelikult, kus me oleme käinud, kuigi uued festivalid siin Euroopas Poolas, Soomes, Portugalis, Itaalias, Inglismaal, Rootsis ja et neid riike tuleb päris päris palju reisimist, on ka see suvi. Ja mõned esitluskontserdid on ka Eestis. 30. juunil Tallinnas Telliskivi loomelinnaku hoovis on suur parkla autodest tühjaks. Ja 26. augustil setomaal Treski külas minu talu heinamaal. Sinna mahub häid lambaid, õiguvalia. Minu suur palve on, et iga loo juurde nüüd räägiksite mõne toreda loo. Plaadi avalugu on siis talgusee, on selline laul, mida lauldi siis, kui hakkasid talgud ja kutsuti inimesi kokku kutsuti noori mehi, noori naisi ja, ja seal on veel teine niisugune varjatud lugu ka, et selle kutsumisega proovitakse leida ka siis endale õige kaasa. Ja talgutegemine on juba tänapäeval ka väga populaarne, et miks mitte seda, seda lauldaja optis leida selle töö tegemise kõrvale ka teine väike eesmärk ja tegelikult. See lugu sündis neil viimasena, aga plaadil on esimene Noore mehe. Onu. Neli teemad. Piinanud naine nalja niidega. Nalja liidega? Naised. Albumi teine lugu on sõit, selle laulu sõnad on väga veidrad, aga need on tegelikult väga olulised sõnad, need on lastel liisusalmid või mitte, ainult laste liisusalmid, liisusalmid üldse, et kui mängus vaja kedagi välja arvata või siis kedagi mängujuhiks saada, siis loeti liisusalmi, et kõik teavad, et vanamees, vanamees, 66, poolteist hammast oli tal suus, aga Sandra leidis kodust ühe lehe, kus oli natuke keerulisemalt sõnad peal. Ja see lugu iseenesest oli juba enne neid sõnu olemas, et see taust ja kogu see, kuna me leidsime ühe sellise arhiivisalvestise, kus siis mängiti teist mängu, mängiti seda mängu, kus paned lapsepõlve peale, siis ütled talle seitseid sõitja mööda mööda kruusateed liivateed igasugusest igat moodi auku ja lõpuks. Ja siis me tegime sellest sõidust väikse sämpli ja see hakkaski kordama, sõitsid. Ja selle teksti luges sisse need liisusalmid siis Aivar, Tom. Eitas ta ei ideedi Jaaniga. Meelikseinik imesidega. Edellidega. Küditusid nabašina olen mängus. Kallimale albumi kolmas lugu oli juba tegelikult minul mõtetes mitu aastat ja see just see arhiivisalvestis ma leidsin, selles on üks Siberi eestlaste laul ja salvestatud üheksakümnendatel ja see mulle väga meeldis, aga pikka aega Jalmar ütles, et see ei sobi Trad Attacki vendi. Kuniks üks, et me jäime prooviruumi Tõnuga kahekesi ja hakkasime selle looga niimoodi jämmima ja midagi sealt tuli ja siis tuli ka Jalmar alla keldrisse, kus me proove tegime ja vaikselt hakkas arenema ja tundus, et selleks hetkeks oli ta küps ka meie jaoks. Ja, ja nii see Kodu oli ja kusjuures see on vist meie plaadi peal üks selliseid meloodilisemaid laule, et muidu ütleme, eesti pärimus varasem, suhteliselt sihuke monotoonne meloodias, see on nagu väga meie kasutame seda, ma olen tavaliselt osa siukseid, uuemaid rahvalaule, me oleme väga-väga vähe teinud, et see on siis üks. Kallimale ta sinna. Saada ja kallim ilmale ta. Lamp. Matma. Ta meid. Ja ta ei taha neid. Parem oleks, parem oleks, kui ma läheks. Tore oleks parem kui parem kui karma rantega suurega. Unelaul unelaulus laulan mina esimest korda Bodeerumatebiidi laula esimest korda selles mõttes nagu plaadi peal solistina, aga tegelikult on tegemist unelauluga ja väga lihtsad sõnad on unelauludel, nagu ikka on siis unne sulgutamise helid ja hääled. Mis siis seal loos niimoodi kõlavad ja siis lõpuks on ka väike Trad, Attacki lik visioon, milline üks nagu võiks välja näha seda lugu alustab üldse kannel, et me selle plaadi peal eel, nii et me andsime lugudele seda, mida nad vajasid. Et meie mõte on niivõrd sellele, et kuidas nad nüüd lõpuks siis hakkavad kontserdil kõlama vaid just praegu, mida nad vajavad. Ja see lugu vajas kannelt, nii et kasutasime siis kümnekeelset kannast. Albumi viies lugu nüüdispolka ka sellele andsime me seda, mida see lugu vajas, kuna see on niisugune Fangilik ka siis kõlab selles loos ka lehmakell, ehk siis kaubel trummarite lemmik mänguriist. Selle loo põhialge sündis meil ühel ühes pakis teid siis, kui me olime leedusel festivalil tuli lihtsalt üksiku fancylik Rich ehk kidrakäik. Kuidagi tundus, et vot siukest lugu on ka plaadile vaja. Ja, ja kuidagi tuligi ja saigi selline fancy polka, et Sandra leidis sellele vastavad Eesti pärimusmuusikatorupillimängijad, et siis nende lintidelt leidis head motiivid ja panime. Kuidagi kokku selle kõike see ja see on selline alati profolka maailmas üldse väga toimib igal pool, kus me seda mängime, siis selle peale lähevad inimesed alati. Kabale on siis järjekordne Siberi eestlaste lugu ja tegelikult mina olin seda lugu kuulnud juba ammu. Mu kui oli selline bänd nagu alleaa kunagi ammustel aegadel, kui ma olin 12 aastane ja, ja seda lugu ikka aeg-ajalt bändid on teinud ja kuidagi nüüd see sattus meieni, kuigi me oleme alati proovinud leida ikkagi uusi salvestisi, uusi lugusid, siis tundub, et see lugu nii väga tähtis tulla meie juurde, et me otsustasime, et paneme siis sellega plaadile. Ja seda lugu me tegelikult tegime, ülikaua me tegime, ma arvan, üle aasta aja seda lugu vähemalt otsisime. Meil oli küll, kuna keeda kogu armastuse, rohi on seal refräänis sees ja mõtlesin, et noh, et see võiks kuidagi olla selline natuke sihuke nõialik lugu ja oime, keetsime neid erinevaid käike, mõtlesime, lõpuks oli see, et sai kuidagi nagu kõigesse villand, seda materjali liiga palju ja siis lõime käega ja panime lihtsalt kuidagi panime ajama nii-öelda ja siis see lõpuks tuli kahe minutiga umbes nii pikkusi lugu, ise on eksal, tuli tuli kõik kõik välja aasta otsa mõtlesime üle ja siis lasime lahti. Tuli. Harva harva summardiviiduda kulinal. Albumi seitsmes lugu on mõmm ja mõmm ütlevad meie toredad karud. See on eriti mujal maailma, sest üsna haruldane igal pool mujal öeldakse ikka kas A või r või mille öeldakse. Ja selle meloodia sündis kitarril ja kuidagi ka aega otsisime ka sellele loole, mis pilli võiks Sandra mängida. Lõpuks jõudsime vileni ja siis tükk aega mõtlesime, et kuna meil olid enne seda hästi palju loomadega lugusid, karud ja hundid ja, ja kõik oli tegelikult natuke läbi käinud ka, siis miskipärast tuli niisugune jällegi sihuke käiguke ja siis keegi ütles. Ma ei tea, lihtsalt proovisin, Lõmm, sina ütlesin, et mul on au esimest korda olla siis sõnade autor. Mina mäletan teistmoodi, mina ütlesin mõmmi ja siis Sandra põhined sõnadega öeldes mõmm-mõmm. Tegi sellest jääb ikka laulja. See näeb ääretult sümpaatne väljaga plaadiga. Kui sa loed. Lõmmõmm autor Sandra Vabarna kahjuks mööda alla viitkümmet protsenti Autorite ühingusse nende sõnade eest ei andnud, et aga selle looga oli veel see tore, et tõesti otsisime pilli, mida mina võiks seal mängida, parmupill, torupill, saksofon, kõik käisid läbi jäise pik vile ja, ja pool aastat hiljem, kui mängisime seda Kanadast, siis tuli üks mees Jalmari juurde, küsis, kas te olete karusid näinud. Jalmar ütles, et ei ole ja et ja siis ta küsis, et aga kust te teadsite, karud laulavad üle Melidel. Sest me kasutame seda ülemini vilet ja siis see oli tõesti mul siiamaani tuleb ka see kananahk ilule nagu kuidagi Jalmaril tuli ka ja ma tuli ka, et kuidagi nii intuitiivselt panime kokku selle pilli ja. Loo tabasime märg. Järgmine luu on metsakuningaga kaheksa metsa kuldselt kuningad, mis räägib loomulikult meie metsade kuldsetest, kuningatest huntidest. Et kuidas hoida siis hunte eemale, sest et vanasti, kui hunte oli rohkem ja küll nad viisid ära lambaid ja, ja väikseid beebisid ja koeri kitsesid igasuguseid asju siis neid sõnu lausudes siis Hundid ei tule nagu maa ligi ja ühtlasi on selles loos ka eepiline esimene Jalmari elektrikitarrisoolo, mis ei ole mängitud elektrikitarrile vaid ikkagi ausa akustiliselt 12 keelse kitarriga. Mingitele Tallinna ja Tapa tonni toominga lemmikut ei ole selline paljuneda oma tonni toomingas hunnile. Ta ei ole kuldse kuningalaane, valged radikad, metalllaane, valged, tonni karja sekka neil kurjem karjapoisil luti tohodonni ära. Kurja karjakoerad, hoolikad, hobused. Albumi üheksas lugu on päevake ja mul on au olla selle loo nii-öelda ainuesitaja ehk siis soololugu. Kunagi kui ma neljane-viiene, siis ma laulsin setokeelse loitsu ka päikese välja ja nüüd 25 aastat hiljem mõtlesin, et, et peaks jälle ühe päeva loitsu kuidagi kamba võtma ja kuna Sandral oli see arhiivisalvestis ja mul oli mingisugune lugu, siis mis juhtus, nagu kokku sobivad. Siis mõtlesin mõtlesimegi, et Need võiks nagu koos käia, aga kogu bänd nagu ei leidnud selles loos endale kohta niimoodi, siis ma jäingi üksi ja tegingi päris üksi. Kui me olime stuudios, siis mängisime muid lugusid linti siis kui tekkisid väiksed pausid, siis ma käisin ruttu, harjutasin, et kuidas ma seda üksi mängin ja mõtlesin, et see oli ka üsna nii-öelda stuudios, põhimõtteliselt noh, mul oli, oli peas, oli see lugu olemas, valmis, kõik oli kõigil korras, aga see, kui sa ikkagi oled nii-öelda mikri taga ja nüüd pead nagu salvestama, et siis olukord on natuke teine, et siis ma pidin ikka natuke harjutama ka päris külmalt ja sealtpeale minna, niiet päevake. Päeva poisid toorelt meditsiin karbidasega, Aneti laseme sõrmusid. Poisid kanepitarusid, tule välja, anna tihabeti päevalanna päeva poisid poole pätsi karmi talve. Kaleti arvasid. Siis järglasi päeva keelega üle Anneli, pühapäeviti. Kale piltidega. Säde sündis üks osa sellest sündis Värska kultuurimajas, kus me käisime proovi tegemas ja see oli täitsa suvisel ajal. Ja ma mäletan, kuidas me Tõnuga pärast sõitsime bussiga bussiga tagasi tagasi Tartusse ja jõime limonaadi, sihuke täitsa täitsa maa, nagu oleks maal vanaemal külas käinud ja teine osa sündis meie juures keldris ja, ja see on Jalmar tegi selle põhiosa ja siis mina kuidagi meloodia peale ja meile meeldib öelda, et säde Tõnu ütleb seda väga hästi, et. Jah, kõigepealt seda, et ja siis tulin, mina mängisin kellamäe, vabandust, et meil on uus peale kandle ka, näiteks kellamäng on selline uus instrument, mida me kanname nagu kaasas täitsa. Aga säde on. Põhimõtteliselt tähendab seda, et kui uus ja vana omavahel kohtuvad siis lööb alati sädemeid nagu poolused, samamoodi nagu maa ja taevas, kui saavad kokku siis välku, et natukene nagu muusikaline pilt sellest. Ja säde oli ka esimene singel, mis me välja lasime märtsikuus juba ja, ja sellele on ka üks väga ilus, sihuke natuke müstiline, maagiline video metsas tehtud. Ja teine singel, mis me elasime, välja oli imepuuplaadi, siis eelviimane lugu ja sellele on ka üks tore tore video jällegi metsas. Kuidagi selle plaadi on väga tugevasti metsa teema, kuigi me seda üldse ei plaaninud, sest kui me arutasime, et mis võiks olla plaadi kaanepilt, siis ma teadsin seda kuskilt olin kuulnud, et 80 protsenti folgibändidest metsas pilte siis mõtlesime, et ei, meie ei tee, aga ikka jõudsime sinna metsa. Jaga imepuus, on siis lugu? Üks tore, tore tädi, räägib loo ühest imelisest puust, kus kasvavad kuldsed viljad ja kõik käivad neid noppimas, aga need ei saa kunagi otsa ja tavaliselt ma käingi arhiivis kuulamas laule, aga kuidagi sattusid jutud ja ma täitsa huviga kuulanud, mõtlesin ja lõpust ja küsib, et mis asi see on? Võtmeplaadi peal. Lõikasime selle osa välja, kus tuleb vastus, mis asi see on, et kõik võivad arvata, et mida te siis selle all mõtleb, et ja see oli üks esimesi lugusid, mis, mis kombel sündis. Sellelt lehelt. Ja rahvas käib. Kaupa seal pidev häda käes. Ja väga hästi, aga tähendab. Ma veel tahaks teada selle eelmise loo kohta imepuu kohta, et mida see tädi siis lõpuks ütles oma vastasega? Ja siis ta pidas silmas piiblit, et kõik inimesed käivad, korjavad neid kuldseid vilju, söövad neid, aga neid ei saa mitte kunagi. Sealt vaat et need mõtted tartlasi, Albumi viimane lugu on kõige pikem lugu albumil, see on 10 minutit ja 56 sekundit, kui ma ei eksi, midagi sellist, mis oli tegelikult ütleme prooviversioonist diskolugu, aga, ja kolmeminutiline lugu, aga see oli jällegi see, et kus me olime. Me olime salvestamas Tartumaal väga toreda perekonna juures, kes laenasid meile oma maja, tegime proovi salvestust ja siis mõtlesime et seda diskorütm on juba niigi palju siin plaadilis jällegi loobusime kõigest sellest, mis me, Me olime teinud ja hakkasime teisest nurgast, lähenesime hoopis. Kuidagi tuli välja selline eepiline, natukene, isegi progressiivfolk kus on hästi palju kitarre, hästi palju kihte ja see noh, see on tõeline selline, ütleme niimoodi, et audiofaili ja melomaani lugu mingis mõttes, et kes viitsib kuulata ja kes tahab, et ja me oleme seda mõned korrad ka laivis mänginud, siis ütleme nii, et see väljakutse ja need meile meeldivad. Kullakarva on siis ka albumi pealkiri ja see, need sõnad on ussisõnad. See on täpselt see mõte, et uss võtab looduses kulukarva, kullakarva, murukarva, mullakarva v karva vihmakarva ükskõik mida iganes sa loodusest talle välja nopid, selle järgi ta suudab olla ja nii ka natuke nagu meie muusika, et et kui meile antakse taeva poolt, antakse ette, et nüüd on see funk, siis tuleb teha, siis me teeme rock, siis on loksis TV3 punktsion ponks, siis teeme, et me risti ette ei löö. Meile meeldib olla. Mitmetahulised ja mitmekoelised ja kuidagi see hoiab ennast värskena ja ilmselt ka kuulajad ja lasta kuidagi vooluga kaasa minna, et mitte piiritleda, et näiteks needsamad ussisõnade sattusid minule hoopis nii, et ma guugeldasin internetis, saab ka regilaule ja otsida on regilaulude andmebaas ja ma guugeldasin, ma ei mäleta isegi, mida seal ja vaatasin, tulid sellised, ma mõtlesin kulukarva kullakarva, issand kui ilus ja lugesin edasi mõned read, me tegime ise juurde, et ja sattusime pain seal ära kausta mitu kuud, selisel kaustas need sõnad, midagi ei juhtunud nendega, et siis vaikselt hakkavad niimoodi küpsema, et et õiged asjad jõuavad õigesse kohta. Folgialbumi saates kuulasime ansambli Trad Attack plaati kullakarva stuudios olid külas Sandra Vabarna, Jalmar, Vabarna ja Tõnu. Tubli. Saate pani kokku Liina Vainumetsa. Aitäh kuulamast. Folgialbum muusikut Hoyogordingute pragudest köögilaua tagant ja pilve pealt.
