Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku 23. juuli sündmused, mina olen Tõnu Karjatse. Täna peeti üle Eesti avatud talude päeva, kus osales kokku ligi 280 talu ja põllumajandustootmist. Kas see rikkus, mis inimestel vanast ajast aias on, et seda alles hoida, et kõik ei läheks nii, ühes? Kuuseks USA kongress jõudis kokkuleppele, ulatuslik käis Venemaa-vastastes sanktsioonides Prantsusmaale. Ajakirjanikud on mures pressivabaduse pärast president Emmanuel Macroni ajastul. Ilm on ka homme vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada hoovihma. Öösel langeb õhutemperatuur kohati viieni. Homme päeval tõuseb taas kuni 23-ni. Täna peeti üle Eesti avatud talude päeva, kus võttis kogu ligi 300 talu ja põllumajandustootmist. Meie korrespondent Juhan Hepner käis avatud talude päeval külas Hiiumaal asuvas lepaniidi mahetalus. Seal kasvatatakse kitsi ja lambaid ning tehakse kitsejuustu ja jogurtit. Talus töötavad suviti ka välisriikidest pärit vabatahtlikud, keda huvitab Eesti maaelu lepaniidi mahetalu perenaine Kaire Vannas ütles, et nemad osalevad avatud talude päeval teist korda. See on tema sõnul vaheldus talu argipäeval ja aitab tuua maaelu linnarahvale lähemale. Eks kindlasti inimesed saaksid tutvuda loomadega oma, võib olla väärarvamusi, kitsadest ja kitsepiima väga õudses. Maitses saaks kummutada ja saaks katsuda neid kitsi ja lambaid ka käega, sest ega võib-olla linnainimesed iga kord nendel ei ole seda võimalust. Lepaniidi mahetalus on saanud traditsiooniks, suviti käivad seal välismaalastest vabatahtlikud, kes soovivad kogeda tõelist taluelu. Prantsusmaalt pärit ja kolmeks nädalaks Hiiumaale tulnud Susanna ütles, et talle on olnud väga huvitav näiteks kitsede lüpsmine ja köögiviljade korjamine. Ma tahtsin avastada maaelu, sest ma olen pärit linnast ja ma tahtsin avastada ka Eesti kultuuri ja olla talus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Hiiumaa Mirjam Nutov vahendab nüüd muljeid Lõuna-Eestist mähkli külast, mida sealsed asukad kutsuvad vahtsa trollovi trolla külakesest külas on vaid kaks talu. Üks neist kuulub tuntud kunstnikule Heiki Trallale ehk Navitrollale, kes ka veel viimaseid minut Leida oma taluhuvilistele tutvustab, näitab, kuidas ta seal maali, mis ta teed, missugust elu elab. Aga kõrvaltalus elab siis tema näitlejast vend agu trolle, kes siin kasvatab tori hobuseid lihaveiseid, aga ühtlasi toimetab ka siin nende õde Tiia trolle, kes majandab vanaema aias. Mul ongi nüüd hea võimalus küsida Tiia käest, mis see vanaema aed on? Vanaema aed sai siis alguse sellest, et väga paljud inimesed tundsid huvi vanade taimede vastu, need ei saanud kuskilt mitte ühestki puukoolist, sai saa vanu taimi ja nad on hästi vastupidavad haigustele kõigele, et ma olen nüüd mingi 10 aastat sellega tegelenud ja see, kus, mis inimestel vanast ajast aias on, et seda alles hoida, et kõik ei läheks nii ühesuguseks, mis tuleb kuskilt ühtedest samadest kohtades. Proovime küsida mõne külastaja käest, et mis neid täna siia toonud, mina olen Ivika vanaema aias, oleme näinud ühte aia osa söönud. Sellepärast et see aed ja kõik seal kasvas ajas kõhu tühjaks ja öeldi, et sellest on ka suppi keedetud, niiet tulime sööma. Mis mulje jätab siis kõik see siin majandamine väga ilus, ära ei taha enam minna. Tartumaal käis avatud taludes Eva-Johanna Mallene. Päeva avaüritus toimus Kaspiri talus, kus peaasjalikult peetakse lambaid, samal ajal kui lambad päikese eest varjus pikutasid, kus pererahvas oma talu toodangut ja värskelt küpsetatud saiakesi need valmisid mesilaskuuris, mis tänase päeva puhul pagaritöökojas oli tehtud. Praegu populaarne mesilaste teema viis meid järgmisena metsaservad allub. Pererahvas võttis külalisi vastu suure entusiasmiga ning peremees Allan Sarap näitas huvilistele, kuidas Metvurritada kodukohvikust sai osta kohalikust tatra ning rukkijahust küpsetisi. Rõõm vaadata, et on päris palju külalisi ja, ja tegime sellise mee Hurritamise, noh, et inimesed saaksid vaadata, et kuidas mesi siis kärje sees ta tegelikult purki jõuab või üldse. Välja ta sealt saab, alati ei olegi vaja tegelikult kodust väga kaugele minna, et mõni huvitav talu üles leida. Tartu elanikel oli mugav võimalus külastada kõrvuti asuvaid Ihaste ratsakeskuste Angorepiti farmi, kus toodetakse pehmete küülikute karvast lõnga ja kudumeid. Hei aasta Tallinna poolt on ekskursioonid, tallidesse on ponisõit, on suurem hobusesõit siis küülikud, vormis saab vaadata erinevaid angoora küülikuid, näha kuidas neid rügatakse, kuidas sind hoitakse, väike tutvustus erinevate tõugude koha pealt ja ekskursioonid samamoodi. Kui eelmise kahe avatud talude päeva statistikat uurida, siis on tõenäoline, et sel aastal oli talude külastajaid üle 100000. Uudistajataks olid peamiselt lastega pered mis on ka täiesti õigustatud, sest lastele ja kus tegevusi küllaga, räägib Gerretz. Vaena possegasid, tulen, vaatan elik kõik jahupoolseid, mis sa arvad, miks sellist päeva on vaja, et inimesed saaksid näha niuksed taluloomad. Mõned tulid ka uudistama, kuidas enda talupidamisele hoogu juurde anda. Näiteks mendi tuli kogu perega. Elame ka alevikus kanepis ja igal aastal oleme ikka käinud, nii kaua, kui nad on olnud, püüame vähemalt käia, proua kasvatab vaarikaid, taks kuskil vaarika talus käia ja veel natukene neid vaarikakasvatamise nippe teada saada. Paljudele aga polnudki niivõrd oluline, kuhu tallu täpselt jõuda. Spetsiaalse kaardi pealt sai valida kasvõi kõige lähema avatud talu. Me oleme juba mitu aastat käinud avatud talude päeva ja seekord juhtusime siia, Tartusse ja Tartumaale, et muidu Tallinnast meil tegelikult oli plaanis piimandusmuuseum on ja, ja, aga me ei tea, kas me jõuame sinna, kui õues vaatame, ütleme telefoni lahti, vaatame järgmisse tallu. USA kongressi vabariiklased ja demokraadid jõudsid kokkuleppele ulatuslikeks Venemaa-vastastes sanktsioonides, millega soovitakse karistada Moskvat Ühendriikide presidendivalimistesse sekkumise ja sõjalise agressiooni eest Ukrainas ning Süürias. Prantsusmaa ajakirjanikud on aga mures pressivabaduse pärast president Emmanuel Macroni ajastul. Erle loonurme kommentaar. Emmanuel Macron on ametis olnud veidi üle kahe kuu, selle ajaga on ta andnud ei rohkem ega vähem kui täpselt ühe intervjuu. Lisaks teatas Macron mõni aeg tagasi, et nüüdsest hakkavad temaga välisvisiitidel kaasas käima ainult need ajakirjanikud, kelle ta ise välja on valinud. See on prantsuse ühiskonnas pretsedent. Mõned päevad enne 14, kümnendat juulit ehmatas Macron avalikkust, keeldudes traditsioonilisest rahvuspühal toimuvast intervjuust mida riigitelevisioonis otse-eetris üle kantakse. Prantsuse ühiskonna jaoks mõjus veelgi šokeerivamalt, et intervjuu riigipeaga on enam kui neljakümneaastase ajalooga. Meedia reaktsioonid ei lasknud end kaua oodata. Möödunud nädalavahetuse vasakpoolse ajalehe liberatsioon esikaanel ilutses suurelt pealkiri. Kas ajakirjanikud tuleks põlema panna ja sellest veidi allpool ala peal kiri. Ajakirjanikud, tõuske. Prantsusmaa uudistekanali BFM-TV-poliitikaajakirjanik Jeremy prussaar analüüsis olukorda, öeldes, et niinimetatud tõejärgsel ja libauudiste ajastul tahab Macron kontrollida kuvandit ja informatsiooni, mis avalikkuseni jõuab. Et seda saavutada, lõikab ta ende traditsioonilisest meediast ehk televisioonist ja raadiost ja kirjutavast pressist ära. Prantsuse riigipea ongi öelnud, et tahab oma sõnumid avalikkuseni tuua sotsiaalmeediakanalit Twitter kaudu. Analüütikud näevad sellises käitumismustris sarnasusi Ameerika presidendi Donald Trumpi käitumisega. Trump on avalikult süüdistanud Ameerika pressi valeinfo levitamises ning alusetus kriitikast ema jada administratsiooni suhtes. Oma Twitteri konto vahendusel on trump nimetanud teiste seas nii New York Timesi kui CNNi Ameerika rahvavaenlasteks. Tundub, et ajal, mil tõe monopol on kaotsi läinud ning info tänavad on libauudistest umbes võib konflikti meediaga pidada justkui loogiliseks. Asjade käiguks on info edastamisel aastal 2017 toimumas murrang või leiab makrooned meedia on lihtsalt üks võimalikke takistusi valimislubaduste ja plaanide elluviimise teel. Neljateistkümnenda juuli traditsioonilist intervjuud tühistades tõi Macron põhjenduseks, et tema mitmetasandiline ja terviklik mõte ei jõuaks intervjuu vormis inimesteni. See kuulutati meedias irooniliselt aasta parimaks vabanduseks. Jaa, suvisest ilmast räägib nüüd Ele Pedassaar, palun. Homme hakkab kõrgrõhuala meie kohal lagunema. Öö tuleb Eestis vähese pilvisusega ja sajuta ning kohati udune. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul ning sooja on kuus kuni 12, rannikul kohati 15 kraadi. Homme päeval jääme nii Põhja-Venemaalt kagu suunas liikuva madalrõhkkonna kui Läänemere lõunaosa kohal tekkiva uue osatsükloni vahele. Eesti taevasse lisandub pilvi ning kohati sajab hoovihma, tuul puhub põhjakaarest. Õhtu poole pöördub saartel rohkem kirdesse. Tuule kiirus ulatub kahe kuni kaheksa, saartel õhtul 10 meetrini sekundis. Sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Teisipäeval idapoolne tsüklon eemaldub ning Läänemerel pöörleva madalrõhkkonna tõttu läheb ida- ja kirdetuul kõikjal tugevamaks. Vihmahooge on päeval hajusalt üle Eesti. Öösel on sooja kaheksast kraadist sisemaal 15 kraadini, rannikul päeval 17 kuni 23 kraadi. Kolmapäeval jõuab praeguste andmete järgi Eestisse niiske ja soe õhumass. Intensiivsemad hoovihmapilved jõuavad lõuna poolt pärastlõunasel ajal. Äikesed näosus suureneb. Ida- ja kirdetuul on puhanguline ning öösel on sooja üheksa kuni 16, päeval 20 kuni 25 kraadi. Nädala teises pooles peaks alles jääma, kuid mitmel pool on ka intensiivseid vihmahooge ja äikest. Te kuulsite Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.
