Algavas keskeprogrammis räägime loomadega peetavatest võistlustest. Stuudios on bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. Kõikvõimalikud võistlused, kus osalevad loomad on läbi aegade inimestele meelelahutust ja põnevust pakkunud ja neid võistlusi, aga võitlusi, mida maailma eripaigus korraldatakse, on, on tohutult palju. Mul tuli praegu silme ette pilt kihutavatest jaanalindudest ja seda koos nende seljas istuvate meestega. See on küll üks hulljulge tegu, ratsutada jaanalinnu seljas. Nojah, kui see Yana Lyndon dresseeritud ja ta on õpetatud inimest seljas kandma, siis võib-olla ei olegi nii väga hulljulge tegu, aga aga selles mõttes on ta küll natukene minu jaoks kaheldava väärtusega tegu, et jaanalind ei ole ju väga suur tegelikult ja väga raske inimene kaalub peaaegu sama palju kui jaanalind isegi et see nagu ei ole väga eetiline tegu, istuda sellise linnu selga ja siis temaga ratsutada. On ju tehtud võistlusi, kus jaanalinnud pakendatud kaariku ette ja veavad enda järel kerget kaarikut, inimesed nendes kaarikus sees, et see on nagu niisugune loomupärasem, sellepärast siis jaanalind ei pea nii koormat kandma selle inimese näol. Ja nad üldiselt suudavad vedada päris kiiresti neid kaarikutest, jaanalind on ju tegelikult ääretult kiire jooksuga. Linda võib joosta kusagil 50 kilomeetrise tunnikiirusega päris pikka maad. Noh, muidugi mitte neid kaarikuid inimesi vedades ta seda ei suuda, aga ilma inimese kaarikut. Ta jookseb ta ikka väga nobedasti. Nii et selliseid võistlusi on peetud. Jah, ja inimene on püüdnud aegade jooksul igasuguseid võistlusi välja mõelda. Aga ta jääb niisugune mulje küll, et inimestel ei ole enam mitte midagi mõistlikku teha, et aega kulutatakse selliste asjade peale, nagu need loomadega peetavad võistlused on, aga noh, ju siis seda aega piisavalt Te ütlesite, et jaanalinnud jooksevad väga kiiresti Kellist, neil tuleb põgeneda või keda neil tuleb taga ajada? Ka neid keegi nii väga ei püüa ja ega nad geneka taga ei aja. Aga kuna tegemist on sihukeste suurte võimsate lindudega ja nende pulmamängud on hästi dramaatilised, kus siis isased tantsivad, jooksevad ja, ja seal olnud ka jalgadega omavahel taplevad, löövad jalgadega, ei anna linnu jalahoop on väga võimas siis jooned jalalihased lihtsalt tugevaks arenenud, et see võimaldab neil hästi kiiret jooksu ja ja eks tänapäeval näiteks inimese eest nad peavad täna põgenema ja ja vahetevahel võib-olla mõni gepard või lõvi hakkab mängima ja neid taga ajama, eks nad siis ikka nobedasti tema eest jalga lasevad. Aga ega tal tõesti selliseid tegelikke vaenlasi seal looduses ei ole, et selles mõttes tal nagu hädavajadust joosta ei ole, aga kuna tegemist on suure linnuga, siis tal on palju jõudu ja ja sellepärast ta siis seda jõudu kasutab aeg-ajalt sugusteks kiireteks, sprintides. Kas jaanalind peidab pea liiva sisse? No üldiselt ei peida, see on üks legend jälle, nagu ikka, me mõtlema asjadele juurde, aga see võib-olla on tekkinud sellest, et jah, ma tihtipeale hoiab pead Maaskuda rohtu sööb ja, ja siis kui ta juba pea sinna maha pannud on. Kaugelt vaadates võib tõesti jääda mulje, et pean torgatud maa sisse, ta seisab niimoodi, aga ta tegelikult nokib neid rohu kõrvekesed ja, ja sööb siis neid, nii et seda nüüd ei ole küll, et jaanalind torkas pea maa sisse, aga seda ilus joonistada ja ilus jutustada üksteise lugudes Yana pea liiva sisse, torkab. No inimesed on roninud kaelkirjaku selga ja, ja niimoodi peetakse siis neid võistlusi ratsutavad kaelkirjaku seljas. Võistlusi, mida kirjeldatakse, on lõppenud enamasti sellega, et siis nendest startiatest jõuab sama vähe finišisse nagu enamasti rally sõitjatestki, et autod lagunevad tee peal ära, no kaelkirjakud ei lagune ära, aga aga nad pilluvad kid seljast ja jätka otsis teed sinna, kuhu nende süda lustib. Kaelkirjaku jalad liiguvad niimoodi, ta kõigub küljelt küljele päris tugevasti ja, ja, ja need hüpped on ka kaunis sellised järsud, et see inimene tema seljas, selg ei ole tal mitte sirge, vaid veidi tahapoole kaldus. Et see vaene ratsanik, kes ta seal seljas siis on, see peab kogu oma tähelepanu tegelikult nagu selleks, et seal seljas püsida, et tal ei olegi nagu muud muud rolli, seal võid hoida ennast kramplikult küünte-hammastega põlvede kätega siis selle kaelkirjaku seljas ja enamasti need võidusõidud kõik lõppevadki sellega, et kõik pillutakse seljast maha ja ja mõni üksik siis jõuab sinna finišisse ka. Kui see kaelkirjak ikka pahas tujus on ja ta juhtub ka seda inimestel Dogsama jalaga, siis kaelkirjaku jalahoop on see, mis suudab lõvi purustada. Nii et noh, ütleme inimesest taastub lihtsalt läbi, kus inimene talle jalgu jääb. Jah, paras niisugune enesetapjalik ettevõtmine, kaelkirjaku helia ratsutamine ja minu teada ei ole neid õnnestunud eriti dresseerida, nad on ikkagi metsikud ja, ja praktiliselt loodusest püütud isendid, kes siis kõik inimesed harjunud ja inimene püüab siis nende seljas liikuda. Pühvlitega ratsutamine nõuab ka head pealehakkamist ja julgust. Seal on Kagu-Aasia meelelahutus, on, see on ka päris hull, sest nad, nad istuvad ju mitte seal pühvli enda seljas, vaid, vaid nad sätivad ennast sinna sarvede peale see võidusõiduajas. Ja kes siis seal kükitab ja mõned on püsti seista seal. Ma ei saa päris hästi aru, miks inimesed siukse asjaga peaksid tegelema. Et nad nende pühvlite sarve otsas istudes püüavad üksteisega võidusõit, aga, aga nii nagu alguses sai öeldud ju inimestel ei ole lihtsalt väga palju midagi teha ja siis ajaviiteks mõeldakse igasuguseid hullusi välja. Tegelege pühvli, ole mingi ratsaloom, Ta on koduloom, nendega küntakse põlde ja, ja ta on suureks abiks, veetakse kraami. Nad on põhimõtteliselt aeglased loomadega, nemad ei ole sellised, kes väga kihutada armastaksid, aga nad on jälle suhteliselt äraarvamatult. Meie tavaline lehti võib ikkagi vahel, kui midagi teda ehmatab, siis ta jookseb, saba seljas päris kiiresti. Ega asjata ei ole eesti keeles on selline väljend nagu vasikaga võidu joosta, ma ei tea, kui paljud kuulajatest on nüüd vasikaga võidu joosta, mina olen lapsepõlvest seda korduvalt teinud ja peab ütlema, et et see oli parem kui mingisugune kergejõustikutreening. Sellepärast, et mul õnnestus päris nobedasti ennast treenida vasikatega võidu joostes. Ja tegelikult vasikad jooksevad harva, aga kui nad siis jooksevad, siis tõesti saba seljas ja täiesti sihitult need võssa ja ega nad ei vaata siis enam, et sama lugu nende pühvlitega, et kui nemad ka jooksma hakkad, seda läheb äraarvamatult ega teda seal inimene ei suuda juhtida, tema läheb, kuhu tema läheb ja siis tuleb küsida, seal seljas, senikaua kui ta seisma jälle jääb, siis loota sa tervelt sellest maha saada. No sama lugu on kindlasti ka härgadega rodeo näiteks. See rodeo on, on hoopis kummaline võistlus, seal võib nagu aru saada, tegemist on koduloomadega õieti selliste metsistunud koduloomadega, keda püütakse siis nagu taltsutada, aga noh, ega need suured pullid, kelle seljas ratsutajad püüavad püsida, ega need ei ole ka mingid ratsaloovad, eks nad, sellised veoloomad ja võib-olla nad ei ole isegi osa bioloomadeks mõeldud, vaid nad lihtsalt on elavdama sihukest rahuliku pulli elu seal niidu peal, aga siis inimesed on tõmmanud neile sadulat selga ja püüavad nende seljas ratsutada. Ja noh, need kuulsamad pullid, kes ajaloost teada on, nad on suutnud enda seljast ikka sadu ja sadu ratsanike maha pilduda, enne kui siis keegi suutis püsida, see nõutud kaheksa sekundit selle härjapai metsiku hobuse seljas ja, ja siis on nagu võistluse võitjaks kuulutatud. No vanasti oli see natuke karmim veel, siis kauboid võistlesid niimoodi, et, et sa pidid püsima selle härja või siis hobuse seljas selle Koldist välja lastud kaheksa lasu ajal kaheksa pauku järjest lasti vastu taevast. Aga kujutage ette, kui see on sihuke kartlik loom ja siis ümberringi Pongutatakse. Tahes või tahtmata hakkab perutama seal ja visklema ja ehmub televiisorist, ma olen neid vahel vaadanud, siis, siis see tundub aeg-ajalt jälle selline, et, et neil inimestel ei ole ei elustega tervisest erilist kahju, kui nad võitlevad, sest päris karmi hetke on olnud, kui inimene on sattunud selle pulli sarvede, et ta on visatud paari meetri kõrgusele vastu aeda või kuhugi või ka hobuste käest saadud, päris valusaid kabjahoop. Nendel üritustel liiguvad suured rahad Kindlasti on seal suured rahad ja noh, see Ameerika rahvuslik rodeo, mida peetakse, see on ju tohutu, too meelelahutusse kestab peaaegu kaks nädalat ühtejärge ja pealtvaatajate arv küünib ikka meeletutes suurustesse, seal isegi 200000 inimest on seda 10 päeva jooksul vaatamas käinud. Noh kujutage ette, kui igaüks ostab midagi närida, ostab mingi pileti, teejooke taimset, telgib seal olla paar päeva koha peal või on hotellis või kusagil pargib oma autot, mille eest ta peab maksma, nii et noh, rahad lisaks veel kihlveod. Sest enam kui nende loomavõistlustega kaasnevad kihlveod ja kihvt pidades liiguvad ka väga suured summad, samuti nagu need head võistlusloomad on hirmkallid, et ega neid ju odava hinnaga ei müüda. Nii et eks seal liigub palju rahasid ja, ja sellepärast võib-olla ka näiteks alati loomakaitsjate sõna ei jää nagu kõlama, sellepärast et raha paneb ka kõige valjema suu lõppkokkuvõttes kinni. Nii et see võistlus on, on suurte rahade liigutamise kohta täpselt samamoodi. Minu poolt nagu aktsepteerita maid, võistlusi on rakendite võistlused, need on hästi huvitavad ja need koerad on juba sajandeid teeninud inimest niimoodi, et nad veavad siis kelke. Vained nartasid enda järel, inimesed on vedanud kaupu, põhjaaladel on siis liikunud paigast teise nende koertega ja teadusekspeditsioonidel on neid kasutatud ammutusendaks koera rakendiga lõunapoolusele, see oli meeletu retk tegelikult läbi Antarktika ja kestis peaaegu 100 päeva 99 päeva. Ja siis lõpuks kohale jõudis, noh me kõik teame, milline tema saatus lõpuks oli, et selles mõttes ega temal ei olnud kerge, polnud kerge ka nendel koertel, kes teda aitasid sinna lõunapoolusele. Aga tänapäeval korraldatakse koerte võidusõite ja, ja noh, see on ikka tõeline niisugune nii inimese kui kui loomavõimete proovilepanek suures osas on tihtipeale nii, et inimene nagu vaatab, kuidas loomad võistlevad, aga siin on mõlemad päris sellise suure taluvuse piirile pandud ja selles mõttes võib seda ka nagu päris spordiks pidada ja on kord olümpiamängude kavas olnud 32. aastal koerarakendi võistlus, seal oli 80 kilomeetrine distantsis. Aga noh, täna päeval peetakse neid võistlusi päris pikkadel distantsidel, pikim oli Vistseebeeringi võistlus ja, ja seal oli see distantsi pikkust pealt 2000 kilomeetri. Ja noh, see on hullumeelne distants tegelikult koera rakendiga läbimiseks Alaskal peetavad võistlused ei ole sugugi väiksemad, need on veidi lühemad küll natuke üle 1000 kilomeetri on nende pikkus, aga selle no ütleme, pooleteise 1000 kilomeetri läbimiseks kulutatakse aega tsirka üheksa päeva. Loomulikult seal vahepeal on puhkused, lebamise, hetkede koerte toitmine, aga ikkagi, ega see kerge ei ole, noh, mõtelge me ennast näiteks sellesse külmusesse ja lumetormi ja mis seal kõik vette tulla. Nii et see on katsumus nendele loomadele kui ka inimestele. Selles mõttes näib ta sihuke sportlane võistlus välja võrreldes mõnede teiste võistlustega, ütleme mis mulle üldse kohe nagu ei meeldi, on kuke ja, ja tapluskalade võitlused Kagu-Aasias. Nende võitluste tulemus on tihtipeale see, et üks osapool siis sureb kukevõitlus, et need on olnud varem ka Euroopas minu teada nüüd Euroopas neid enam pidada ei tohi, nad on keelatud Aasias neil veel edasi peetakse. Ja seal, et see võitlus oleks julmem ja inimesi verejanu rahuldavam, siis ju need kuked topitakse täis narkootikume, et nad oleksid vihasemad ja agressiivsemad ja lisaks kannused on neil metalliga kaetud, nii et see teise veristamine oleks nagu kohe kindel ja enamasti lõpebki teise poole surmaga. Taplus kaladel ei ole narkootikume ega, ega siis ka mingisuguseid raud kannuseid, sest neil ei ole ka kannuseid üldse, aga tapluskalad on sellised, et nende võitluskirg on aretatud juba nii selliseks, et et nad ei jäta seda võitlust enne, kui vastane on surnud ja need paremad tapluskalad maksavad väga suuri summasid, aga tulemus on tihtipeale nii, et sa selle oma võitleja kalapõit ühe ainsa võitlusega kaotada ja see summa kõik on läinud, noh muidugi seal jälle ka on need kihlveod ja kõik muud asjad, mis seal juurde käivad. Et rahad tapluskalade võitluses ka liiguvad, on kolossaalsed, kuigi tegemist miniatuursete kaladega, tapluskala ise on ju väike, ta on niisugune nelja viie sentimeetri suurune, ainult kala ise on väga kaunis. Kuidas teile võitlus istub? Kui päris ausalt öelda, siis ei istu. Tähendab ta istu jälle sellepärast, et ta on minu jaoks nagu mõttetult verine ja piinav ja, ja selleks et seal inimeste meelt lahutada, tappa lihtsalt suhteliselt piinaval viisil need loomad maha. Ma ise ei suuda sellest nagu päris hästi aru saada. Et miks, miks ma peaksin siukseid asju vaatama minema? Ma ei ole kunagi ja seda päris härjavõitlust nimodi areenilt vaadanud. Ma lihtsalt ei ole tahtnud minna seda vaatama, aga ma mõnikord filmides olen, olen seda siis jälginud ja ütleme see lõppvaatus, kui siis matat horon seal lava peal või areeni peal ja kes siis selle mõõgaga seda härga lõpus torkab, siis nende mõõgad on teravad ja torkad on suhteliselt sellised kiired ja professionaalsed, et nad tapavad seal looma kiiresti. Aga kõik need, kes looma siis nagu vihaseks peavad ajama ja teda ärritavad nende väikeste odade ja nooltega, mis loomale selga pillutakse. See osa on minu jaoks natukene liig, sest see sihuke verest tilkuv härg seal areeni peal see ei ole nagu see, mida, mida peaksid vaatama minema. Pärg on värvipime, punane, väärte, täielik. Leiduda ärritab see riie, riideliikumine ja, ja ilmselt ka mingid häälitsused ja järsud liigutused. Aga te olete ilmselt ka kõik tähele pannud, et, et kui liikuma hakkab, seda liigub mitte selliste Siksakkidega vaid suhteliselt otsejoones, nii et see mata, tori selline tants seal või see graatsiline liikumine tegelikult näitab selle looma liikumise ja see psüühika väga head tundmist. Sest seal ikkagi osatakse väga täpselt see samm just nii palju kõrvale astuda, et see härg vihiseb siis selle inimese eest täiel kiirusel mööda. Aga Mulle meeldiks, et võitlused oleksid veetud ja neid loomi asjatult tapetaks. Teisest küljest noh, eks nad ole kõik lihaloomad ja põhimõtteliselt tapetakse niikuinii ära. Aga see tapmine võiks olla natukene tsiviliseeritud ja selline, et, et need loomad peaks kannatama ja piinlema sel areenil. Päris huvitav oleks jälgida poolot, kus osalevad elevandid. On šotlased, mõelnud elevandipolo, ma ei ole seda kusagil näinud, ma sellest ainult lugenud ja ausalt öeldes on seda väga raske ette kujutada, kuidas elevandiga on võimalik Poolat mängida, aga peetakse juba rahvusvahelisi võistlusi, kus mitmed riigid osalevad ja nad on väga innukalt mängimas, seda ma ei ole näinud, kui suur see pall võib-olla ma kujutan ette palli suurune, võib-olla isegi suurem pall olla. Ja kui neid reegleid sai loetud, siis reeglite juures üks väga kummaline asi, et mäng peatatakse kohe, kui ratsanik elevandi sellest alla kukub, siis jäetakse mäng seisma, aidatakse ratsanik elevandi selga tagasi ja siis mäng jätkub jälle. Ja, ja tundub, et, et siiski see mäng on päris kiire ja päris palju õnnestub väravaid lüüa, sest need skoorid, mida seal mängude juures saab lugeda, on ikkagi nii, et ühele või teisele võistkonnale on löödud seitse või kaheksa väravat. Ja kuna mängu enda pikkus lühike poolaeg kestab 10 15 minutit, ainult siis siis on päris arusaamatu, kuidas nii suurte loomadega suhteliselt suure palliga õnnestub nii lühikese ajaga nii palju väravaid toksida. Jalgpallurid võiksid siit õppust võtta, et neil tuleb väravate löömine suhteliselt aeglasemalt. Aga elevandi? Poolas on väravate löömine jah, väga-väga nobe tulema. Elevant vist allub dressuurile päris hästi. Ja eriti India elevant aafrika elevandi trasseerimine ei ole nagu eriti kaugele viinud, aga, aga india elevant on ju teada-tuntud tööloom, transpordiloom, ta on ikka tõstnud päris suuri koguseid siis ühest kohast teise palk ja, ja asju, mida siis vaja vedada on ja noh, kujutage ette, ta on ikka peaaegu neli tonni raske loob, nii et temale võib ka päris aukartust äratav koorma selga panna ja ega teda eriti takistage ükski asi, nii et ta läheb igalt poolt läbi. Tal ei olegi vaja erilist teed, lihtsalt näitab suuna kätte, sinna ta läheb ja tallab selle tee sisse vajadusel, et tal ei ole nagu vaja teid ajama hakata, selles mõttes ideaalne transpordi ja koduloom ja ja neid on kasutatud ka sõjapidamisest, nad on sõjaelevandid olnud noh, kõige kuulsamad ilmselt olid Hannibali elevandid, kellega ta isegi üle alpide on liikunud, aga india ülikud on omavaheliste sõjakäikudel ka kasutanud elevante ja elevant. Ta on ju kasutatud ka lihtsalt sellise uhkuse asjana. Neid on ehitud ja ja kõige kummalisem võistlus on siis elevantide kulturismivõistlused, neid on siis treenitud, nende lont venitatud ja neid hästi söödetud, lihaseid arendatud, nii et on nii nagu kulturismivõistlusel. Et inimesed areenile neid hinnatakse, elevante tuuakse, areenile hinnatakse, mõõdetakse lonti pikkust ja seda, kui proportsioonis on lontkõrvad ja kui ilusad lihased ja muskli sealt nad välja näevad. Nii et elevantide kulturism on ka olema see see võistlus, Mulle näiteks meeldiks seal kedagi tapetaja loomi söödetakse hästi, nende eest hoolitsetakse puhtaks enne võistlust ja mis saab veel parem võistlus olla, kui, kui see loomale tehakse head? Kaamelitega peetakse ju ka erinevaid võistlusi. Kaamel astub kummaliselt, kõikudes küljelt küljele, see kõik või on päris suur ja ma tean nii mõndagi inimest, kes on öelnud, et tal tuli niisugune merehaiguse tunne peale, et hakkas süda läikima, et ootas meeleheitlikult, millal ta ükskord sealt maha saab, enam ta küll sinna kaamel selga ei läheks. Need kaamelid, kellega turiste lõbustataks, need enamasti on need kahe küüru kaamelid. Aga need, kellega siis neid jooksuvõistlusi peetakse ja kes üldse on nagu siuksed sportlikumad ja ratsutamise, loovad, et need on ühe küüruga kaamelit, aga need ühe kiiruga med liigud samamoodi ebameeldivat loksudes ja see nõuab ilmselt päris kõva harjutamist taluda seda kaameli seljas ratsutamist, aga kõike talutakse ja kaamelite võistlused on siis sellised, kus siis läbitakse päris pikki distantse paarikümne kilomeetriseid distantse ja ja kiirused, mida need kaamerad suudavad arendada, on jälle päris aukartust äratavad seal 40 kilomeetrit tunnis. Noh, see on päris muljetavaldav kiirus, noh tegelikult see 40 kilomeetrit tunnis tundub olevat loomariigis üldse päris sihuke normaalne liikumise kiirus ja kui me nüüd võrdleme näiteks inimesega sprindis terve maailmarekordit joostes liiguvad alla 40 kilomeetri seal 36 kilomeetrit tunnis või ütleme, 37 38 kilomeetrit tunnis, nagu need praegused viimased maailmarekordid on siis enamik loomi jookseb täiesti normaalses olekus, ilma staadionite naelkingadeta spetsiaalset treeningut oluliselt kiiremini kui inimene suudab eriliselt treenituna seda, seda maad läbida, need inimene selles mõttes on suhteliselt kehvakene. Isegi selline kohmakas loom nagu näiteks ninasarvik või jõehobu, suudad mõlemad joosta kiiremini kui meie kõige kiiremaid sprintereid. Et selles mõttes niisugune liikumise kiirus tundub olevat loomariigis tavaline ja normaalkiirus, aga nüüd kaamelit juurde tagasi tulles, siis kaminate juures on jälle üks kummaline võistlus, mida korraldatakse seal isaste kaamelite võistlus, võitlusturniir ja see on suhteliselt jõhker. Kõigepealt näidatakse isasele, kaamelile, emast, kaameraid, tal tuleb see hinnahimu peale ja, ja siis, kui ta on juba hästi selline agressiivne paaritumisvalmis, siis järsku vahetatakse see emane ära, tuvus teine isane asemele ja, ja loomulikult läheb see kaamel siis väga kurjaks ja, ja siis nad hakkavad omavahel võitlevad, nad hakkavad kaelaga niimoodi 11 takkuma ja püüad hammustada. Hammustused nüüd teist kaameraid päris ära ei, ei rikuks neile sellised suukorvid pähe pandud, nii et nad päris hammustada 11 ei saa. Aga nad löövad nii jalgadega kui pead 11 ja ja jällegi, inimesed tulevad siis seda võitlust vaatama. Noh, mulle tundus natuke jõhker, aga, aga see on traditsioon. Mõningates idamaades juba pikk ja aega olnud ja midagi pole teha. Selliseid asju korraldatakse. Põhjarahvas korraldab põhjapõtradega võistlusi. Daniele traditsioonile veo loob nii nagu hobune ja, ja mõnedes piirkondades härjad, et nendega tehakse tõesti võistlusi ja seal on neid võistlusi nagu mitmesuguseid, on selliseid võistlusi, kus siis on need väikesed nartad, ühe inimese nartad tegelikult ja seda veab siis üks või kaks põtra, on põdra rakendide, kahe põdrarakend, aga lisaks on olemas veel siis siuksed, suured nartad, kus vanasti siis kui need põhjarahvad ringi liikusid, tere mahtus peale sale kuus põtra ees ja ja ka nende pakendite vahel on siis võistlusi korraldatud ja kuus põtra veavad ju tegelikult väga kiiresti enam-vähem samasugune juba nagu see koera pakendite võistlus ja korra veel tagasi tulles koera rakendite juurde, siis tegelikult seal Nende koerte koolitamine on ääretult keeruline ja, ja raske töö, nad ei hakka sul nii väga kergesti jooksma jooksma seal rakendis ja ja tavaliselt on nii, et rakendi koosseis on enam-vähem kindel ja mitte ainult see koosseis ei ole kindel, vaid ka need kohad, millise koha peal üks või teine koer jookseb, on päris kindlad. Ja selles mõttes nende rakendid dresseerima päris raske ja seda tööd teevad ainult väga suured spetsid testid, kes suudavad siis need koerad niimoodi välja õpetada, et nad suudaksid seal rakendi vedada, nii et nad kõik liigud ühes suunas samaaegselt sama rütmiga, sama kiiresti nadi purele omavahel vaid, vaid teevad seda tööd, need on need Siberi või siis Alaska koerad, keda siis kasutatud nende pakendite vedamiseks. Kusagilt ma lugesin, et Nõukogude liidus oli omal ajal nende koerte arv, kes oli siis nagu biokoerte Narvel seal Kaug-Idas, et see arv oli päris kolossaalne, see oli 50 60000 vahepeal ja neid oli siis piirivalvuritel omat, Lakendid oli postitöötajatel ja siis oli veel nendele, kes kaupa vedasid ja ta oli terve armee koeri, keda siis kasutati transpordi vahendamisest, mingi muu jõuga seal tegelikult liikuda ei olnud üldse võimalik. Ja kui veel koerte võistlustest võiduajamistest rääkida, siis hästi levinud on ju see koertejooks mööda ringrada, kus nad vajavad jänest, aga mehaanilist jah, karvatuust, mis on siis vastavalt lõhnastatud ja siis koerad lastaks aiast lahkuda, mootor veab seda jänest ees ja koerad jooksevad järgi ja ja, ja need on siis hurda koerad, kes jooksevad seda jänest taga ajades enamasti erinevad tõu kurdad. Ja, ja see on päris naljakas päris selle võistluste algusaegadel Inglismaal, kui see võistlus, väljamõeldis, kasutati ka elusaid küülikuid ja on kasutatud mujalgi elusaid küülikuid, aga küülikutega on see häda, et ta ei taha nagu mööda ringrada joosta, tema läheb kuhu iganes. Ja selles mõttes selle mehaanilise jänesega on nagu kergem, et tema jookseb täpselt õiget trajektoori mööda, koerad siis tema järel ja need koerad jooksevad väga nobedasti seal parimad jooksjad jooksevad üle 70 kilomeetrise tunnikiirusega ehk kaks korda kiiremini, kui näiteks inimesed printerit oma parimates jooksudes on jooksnud ja need võistlused on tegelikult meil siin ka põhja pool Soomes Rootsis päris levinud, seal võib neid ka vaatamas käia, kui keegi huviline on. Noh, ega seal väga palju jälle midagi vaadata ei ole, aga on huvilisi, kes, kes veedavad nädala lõpus või nende võiduajamise jälgides ja see totalisaatoril jälle see, mis kedagi rikkaks teeb ja kellelegi viimased rahad ravib nende võiduajamiste juures, nii nagu hobuste võiduajamiste juures. Moskvas korraldatakse näituse suures siia raames igal aastal sigade olümpiat, õigemini võistlevad põrsad. Jah, need on mõne kuu vanuselt kolme kuu vanused põrsad ja neile on mõeldud ka siis erinevaid võistlused välja. Ma ise arvan, et seda päris naljakas, kas vaadata sellepärast, et et tundub, et nende võistluste käigus neil loomi nagu eriti millekski sunnita, et neid õpetatakse lustima ja inimesed naudivad, siis seda lustimist jooksevad, ujuvad, mängivad Tallinn ja see meenutab rohkem Ameerika jalgpalli. Et seal ei ole nagu väravad, vaid on need jooned, mille taha siis pall püütakse ajada, siis fikseeritakse ära, kes rohkem kordi selle palli teisel poole sai ja need põrsaste võidujooksud noh, kes on jällegi sigu lähedalt näinud, see teab, et neid mingit rada pidi käima panna. See on kaunis raske ettevõtmine, ega nad ei taha käia seal, kus sina tahad, et nemad lähevad sinna, kuhu nemad tahavad ja kui need on ikkagi dresseeritud ja nad püsivad teatud distantsi teatud raja peal ja jõuavad siis ka finišisse. Noh, see on enamasti selline õnnemäng, et kui teda mingi asi näiteks tee peal huvitama hakkab, siis ta võib kärsa taeva poole keerata või hakata näiteks kuhugi külje peale minema. Selge on see, et enne rajale minekut tehakse põrsale dopingukontroll. Ja kontrollitakse eeskätt seda, et kas neid alkoholi veres sead tegelikult. Mitte agressiivseks, aga, aga energilisemaks alkoholi toimida teatud määral dopinguna küll ja sellepärast siis kontrollitakse ära, et neid põrsaid ei ole söödetud mingi alkoholi sisaldava ainega ja nad ei ole siis pool joobes. Võistlustel lähevad, nii et tõesti jah, dopingukontroll on seal seal päris karm inimene, on ta ainult isegi tuhkrud võistlema torudes jookseb ja tähendab, eks nendega samamoodi, et nad metsikute loomadega nende käitumist raske kontrollida ja mis paneks näiteks mingit uhkust mööda põrandat, otseliik kui teda huvitavad kõikvõimalikud praod ja, ja servad, nukataguseid ja kõikide ta liigub seal siksakis ja see on tema loomuomane, sest looduses ei ole tal kunagi vaja sirgjoones kuhugi minna, vaid tal on vaja toiduotsingud käia, kõik need kahtlased kohad läbi ja nuuskida üle. Ja siis inimesed jah, nende võistluste korraldamiseks ei leidnud muud mõistlikku lahendust, kui on võetud 10 meetri pikkused torud lastud tuhkrud ühest otsast sisse oodatud, millal teisest otsast siis keegi välja tuleb, võib korraldada igasuguseid asju, aga, aga selle võistluse mõtet on nagu raske tabada ja seda pinget nagu üleval hoida, et miks ma peaksin seal istume, vaatame, ootame, millal keegi sealt torust välja ronib. Korraldatakse näiteks kanide prussakate võidujookse. Distantsid ei ole väga pikad, need on paari meetri pikkused distantsid ega putukaid nüüd eriti dresseeridega ei anna. Tema läheb jälle, kuhu tema läheb. Ja siis mõni läheb lõpuks õigest kohast üle joone ka ja siis tema ongi, ongi. Sellest võistlusest võtavad osa siis niisugused suured tarakanid. Madagaskari tarakanid. Jah, no need on hästi suured, nad on seal kuue, seitsme sentimeetri pikkused, mõned suuremad võivad kuni 10 sentimeetrit pikaks kasvada. Ja nad on suhteliselt suhteliselt pragmaatilised tüüpidega, nad ei ole nii, meie prussakad on tihtipeale kiiremat või need ameerika tarakanid, kes näiteks jälle lõunasse huvitavaid inimesi tihtipeale poolsurnuks ehmatavad, kui nad hotellitoas või vannitoas ringi auto all või baarileti peal näiteks sel ajal, kui te võtate sealt pähkleid leti peal, siis jalutab sealt tarakan risti üles umbes kaks pool senti pikk. Et need on päris nobedad. Aga need suuremad on veidi flegmaatilisemad ja, ja nad on selles mõttes veel omapärasem, Madagaskari tarakanid. Nad liikumised tekitad siukest kahinat nagu krõbiseks, nagu kuiv hein või midagi sihukest, et väga, väga omapärane seal on sealjuures ma arvan, et lapsepõlves väga paljud on korraldanud ise kõikvõimalike putukatega võidujooksulepatriinu, Sid, pannud mingit rada mööda käima või selliseid asju oleme me ise ilmselt kõik mingil hetkel oma elus teinud. Ja need on siuksed, süütud mängud, aga näiteks Kaug-Idas on jällegi pärane, see naerdi Hiina mingites piirkondades, kus on palju palvetajaritsikad, korraldas palvetajaritsikad turniire. Palvetajad on siis sellised, kes söövad teisi putukaid, röövtoidulised jäänud, varitsevad neid sellises liikumatus positsioonis ta tükk aega nagu on paigal ja siis ootamatult ründab, tal on tugevad esijalad, millega ta siis haara peal tugevad lõuad, millega ta siis seda vastast hammustab. Ja tihtipeale ta teeb veel selliseid kummalisi kõikuvaid liigutusi, enne kui ta seda putukat või võimusaaki haarama. Ja nende võitlused on siis tavaliselt ka suhteliselt kurva lõpuga, teine vastane lihtsalt süüakse ära, et üks sööb teise ära ja kes kõhu täis saab, see võitja. Ja kummaline on see, et näiteks mõningate Aasia võitlusviiside hulka ka on arvatud ka selline liikumine nagu palvetajaritsikas liikumine ja sellest kujundatud kohe spetsiaalsed võitluslöögid ja sammud, mida siis on nimetatud ka palvetajaritsikad sammudeks on igasuguste mardikate võidujooksu korraldanud põder põrnikat võitlusi, isased võitlevad omavahel. Veretu võitlus kaksisest, põder põrnikat, siis püüavad teineteist sarvedega pikali panna, see on niisugune maadluse sarnane viis. Ja kui siis teine on pikaajaline, siis noh, sellega võitlus lõpeb, keegi kannatada ei saa. Ja see on siis kaotaja, kes seal kas siis maha visatakse oksa pealt või siis pikali kukub. Ja kõige kummalisem on kindlasti tigude võistlused, pannakse teod ringi keskele, lastakse siis neil liikuda ja see võistlusmaa pikkus on siis erinev, noh, on mõned Gussomeetri, mõned, kus on poolteist meetritud võistluse pikkus ja minu teada selle kõige kiirem, mis selle pooleteise meetri läbimiseks on tigu kulutanud, oli natuke üle kahe minuti, kaks minutit ja seal natuke sekundeid peale. Et see on teo jaoks ilmselt väga aukartust äratav kiirus, siis on ju korraldatud ka konnad, hitte, võistlusi, Ameerikas on meie rohukonnade sugulased, nad on meie rohukonnadest oluliselt suuremad, ütleme peaaegu kaks korda suuremad. Ja siis neid konni on kasutatud. Ma ei tea, kas see idee on tulnud sellest Mark Twaini jutustusest kuulsast hüppast konnast. See konnalugu lõppes Mark Twaini jutustus, nagu mäletame, kurvasti. Konkurent söötis siis sellele vaesele kuulsal hüpole konnale biotäie haavleid siis ja siis ta oli nii raske ta jõudnudki Masters hüpata ja suri ära. Aga nüüd tänapäeval kontrollitakse ilmselt ka haavli, dopingut ei ole rakendatud ja ja, ja siis mõõtmine toimub siis nii, et seal lasteaiakese konnal teha kolm järjestikust hüpet, mõõdetakse siis kolme kogupikkus ära. No, ma kujutan ette, et see päris lõbus olla, ega nemad Ma jälle üht-teist suunas, nii nagu meie tahame sirgjoont, vaid nad teevad selliseid hüppeid, mis lähevad just selles suunas, kus tal parajasti pähe tuleb hüpata. Noh, kes on konni näiteks suvel taga ajanud, see teab, et kord hüppab paremale, kord vasakule, kord otse edasi, siis ta võib ümber pöörata tagasi, näiteks hüpata. Et nende hüpete fikseerimine ja mõõtmine, see on päris keeruline töö. Aga, aga ilmselt ta ongi võetud sellise meelelahutusena. Tunne, et päris palju lõbu ja, ja ma arvan, et ega see võistluskonnale midagi häda ei tee. Aga väga paljud võistlused on sellised, mis siiski on loomade jaoks hukutavad, eriti kui me ajalukku tagasi lähme omal ajal ju Rooma keisrid lõbustasid ennast sellega, et et areenile pandi inimestega võitlema kõikvõimalikke loomi. Ilmselt ei ole aafrika sellist looma, keda ei oleks areenide toodud inimesega võitlema, seal on olnud nii lõvid ja jõehobud ja ninasarvikud ja elevandid, Jefräänid ja, ja kõik, kõikvõimalikud elukad on sinna pandud ja küll ühekaupa kahekaupa ja siis on inimesed võrgu ja odaga ja mõõgaga mis iganes asjaga neile vastu pandud. Ja mõned uurijad arvavad näiteks, et Põhja-Aafrikast, lõvid kadusidki ära just sellepärast, et ühelt poolt neid kütiti ja teiselt poolt toodi neid meeletutes kogustes sinna Rooma areenidel ja kus neid siis hapeti. Sellised võitlused on jälle julmad, õnneks tänapäeval neid ei toimu. Aga siiski näiteks tänapäevani on säilinud koerte võitlused, on ju aretatud teatud võitluskoerte tõud, kes siis võitlevad ka praktilised kuni teise looma surmani ja, ja need on Euroopas vähemalt illegaalsed. Need võitlused toimuvat põranda all toimub Venemaal ja neid toimub Aasia erinevates riikides, et selliseid võitlusi tänapäeval peetakse ja mina ei suuda neid küll kuidagimoodi heaks kiita, sest see ei ole jälle mitte midagi muud kui, kui loomade piinamine, aga jällegi seal liiguvad väga suured rahad ja väga paljud inimesed on nõus selliste asjade eest maksma ja seda vaatama. Ja nii nad siis on veel püsinud suhteliselt Parpaarsetena tänapäevani välja. Räägime postituvide võistlustest ka. Noh, need võistlus on eri sugusid, korraldatakse võistlusi, selle pealegi pikema distantsi pealt tagasi pöördub kes siis kiiremini mingi distantsi läbib ja need tuvide hinnad tegelikult on jälle kolossaalselt, noh, ma ei kujuta ette, et näiteks mingi asi sunniks mind maksma ühe tuvi eest 1,2 miljonit, kui mul oleks näiteks noh, niisugune 1,2 miljonit krooni sihuksed, rahad liiguvad selles äris näiteks Taiwan on selline maa, kus see kirjatuvide võistlus on eriti populaarne, seal kasvatatakse tohutus hulgas neid võistlusi, toimub nii, et nädala jooksul võib-olla neli 500 võistlust kus need huvitses osalevad ja, ja ega seal ka jälle väga palju näha ei ole, sa lased tuvi lendu ja, ja siis mingil hetkel ootad supsti, nüüd ta tuli, saabus kohale ja, ja ongi kõik. Aga kuidas tuvid oskavad ette nähtud paika lennata? Tuvi teil on väga hea orienteerumis paist, neid dresseeritakse väga pikka aega, et need viiakse tasapisi jälle kodust kaugemale ja siis süüa saavad nad seal kodus jällegi ja niimoodi nad kogu aeg pöörduvad aina pikema ja pikema distantsi tagant, kuningad harjuvad alati tulema ühte kohta tagasi. Väga paljud linnud orienteeruvad, kes see tähtede, mis iganes järg ja tuvid täpselt samamoodi. Ja, ja kui see tuvi siis kusagilt lendu lastakse, siis ta lihtsalt hakkab orienteeruma ja tal see kodukoordinaadid kuidagi seal ajus ajus olemas, nii et ta lõpuks saabub siis õigesse kohta tagasi. Noh, mõne läheb see kiiremini, mõnel aeglasemalt, seal võib vahel olla igasuguseid kõrvale kallutajaid, aga lõppkokkuvõttes nad sinna kohta, kus neid on kasvatatud, kuhu tagasipöördumist on neisse harjutatud, neil tekib niisugune niisugune refleks tegelikult. Et, et see on see koht, kus tema tahab siis olla ja, ja siis nad kasutades neid temale teada olevad orienteeru, siis ta lõpuks tuleb ka väga kauge maa pealt tagasi. Aga loomulikult, eks neid läheb kaotsi ka aeg-ajalt, neid võivad röövlinnud, rünnata mis iganes, võib-olla nii et ega see alati alati õnneks ei lähe, aga need võistlused siis korraldades nii, et nad ikka väga pikki maid ei pea läbima, et pigem on see, et teatud distants paar-kolm kilomeetrit selle pealt, siis võetakse see aeg, kui kiiresti üks või teine tuvi Jel kohale jõudis. Nii et need võistlused osa on naljakad ja lõbusad, kus on midagi vaadata ja loomadel ei tehta kahju, aga, aga teatud osa on ikka natuke jõhkrad ka. Ja eks meist igaüks peab ise otsustama, mis talle meeldib, mis talle meeldib. Kust läheb tema taluvuse piir, et huvitav on teada, et nad võistlevad omavahel. Vahel on see naljakas, vahel on see kurb. Aga lõppkokkuvõttes selline on elu meil ümberringi kogu aeg, mõnikord kurb ja mõnikord naljakas. Te kuulsite keskeprogrammi. Stuudios olid bioloog Georg Aheri ja Marje Lenk. Saade valmis koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.
