Neljateistaastane Martin on juba pool oma elust linde  uurinud ja õpetab oma loodustarkusi ka teiste Siin on täitsa kellegi pesa olemas. Kui see arksaba pesa, siis on tutvume haruldase eksikülalise  puna harksaba ja tema pesitsemise müsteeriumiga. Siin on küll mingi poja janu. Elu merre suubuvates jõgedes muutub nüüd palju huvitavamaks  kui enne, sellepärast et siin on teel ühed väga põnevad elukad. Silmudel on kalaroogade menüüs kindel koht aga ometi pole  silm kala. Me läheme praegu külla haruldasele eksikülalisele,  Eestis punaharksabale, kes on otsustanud hakata meil pesitsema. Eesti pesitsusfaunasse on punaharksaba juba kaua oodatud  ja paar aastat tagasi leiti esimene pesa Valgamaalt Läti  piiri lähedalt. Täna oleme tulnud aga Järvamaale, kus tihedas metsas peaks  olema Eesti teine punaharksaba pesa. Et juba paar aastat tagasi hakati siin punaargsaba nägema. Paljud Eesti linnusõbrad käisid teda uurimas vaatamas,  kus ta lendab. Ja nii need vaatlused kogunesid ja hakkasid tulema noh,  vihjeid, et ta võiks siin pesitseda. Mis sa arvad, miks ta sellise koha just valis endale sellise  metsa siin? Eks tal teatud nõudmised ikka on elupaigale noh,  iseenesest see võsa, mis siin meie ümber on,  see nüüd väga hästi ei sobi, et see ikka suurem puu peab  olema ja et see on ikka jah korralik, selline kulli le  sobilik mets ja põld lähedal ja põld lähedal  ja eks ta ikka avamaastikul süüa otsib, et see on tal esmane vajadus,  et söögiala oleks kohal. Siim metsas peaks harksaba küll kaitstud olema. Siia ei julge mitte keegi tulla, nii tihe. Puna harksaba tunneb ära sügavalt harki saba roostekarva  tooni ja heleda pea järgi. Lennul paistavad tiibade alapoolel selgelt välja kontrastsed  valged laigud. Teistest kulilistest aitavad eristada veel  ka piklikud tiivad. Eriskummaline on tema hääl. Ja see on täiesti täiesti ennekuulmatu selline naerev,  mitmeosaline röövlinnu hääl, et et sellist kilka,  mis ma varem pole kuulnud, selle tunneb küll igaüks kohe ära  ja ja jätab meelde ka, ma arvan, selle järgi on väga hea määrata. Siin ta on. Mida sa näed, valgeid klarakaid võiks olla natuke rohkem,  siin. Näiteks, et pojad on pesas, aga. Kas sul on poeg või mitte enam? Et võib midagi hoopis juhtuda. Selle pesitsusega, jah, saab näha, kui me üles lähme. Siin pesa, pesamaterjali on maas näha, natuke on alla pudenenud,  aga alguses on siin olnud igatahes see pesitsema,  mis arksaba näitab, et kui sa siin vaatad,  seal on igasugust kiletükke ja mingit riideriba  ja et need näitavad, et ahaa, et tema armastab it. Temale meeldib igasuguste kiletükkide ja selliste inim inim  ma ei tea jäätmete ga mitte just aga siis inimtegevusedega  kaunistada oma pesa. Siin on küll mingi Mingi häda, et et on mingid poja jäänused. Ja need võivad olla siis selle arksaba poja omad  ja sest nad on siin vaevalt 15 10 meetrit pesast ja,  ja võimalik, et mõni kanakull või, või mõni teine kiskja on  pojad õnneks võtnud, siis. Kahju küll, aga looduses ei lähe alati nii,  nagu plaanitud. Täna pidime linde rõngastama hakkama, et ornitoloogid saaks  uurida liigi käekäiku. Siin. Ka edaspidi aga nende jäänuste järgi on näha,  et ta on ikkagi kasvanud üsna suureks see poeg  ja et see on, ma käisin siis vaatamas, kui nad olid ikka  päris päris väiksed tibud. Et pärast seda nad on saanud tükk maad edasi kasvada. Ja, ja noh, see on, ma ei tea, umbes nädal aega või,  või, või hiljem juhtunud muidugi, mis veel võib olla,  et siin on väga suured tormid olnud, et tormid võivad olla  pojad ka alla paisanud, et, et noh näiteks Põlvamaal ma just  aitasin hiirepesa hiirepoja pessa tagasi,  et kes oli alla alla kukkunud, et, et seda on  ka see aasta juhtunud. No palju siit veel lennuvõimestuseni on noh,  päris päris tükk maad ikka, et see on nüüd selline  mõnenädalane poeg, ma arvan, et teised, mõni nädalat tuleks  tal veel kasvada. No kahju küll ja palju neid poegi üldse oli? Kolm tükki paistis olevat. Praegu jah, siin on ühed jäänused, et eks me võime siin  ringi vaadata. Kas kuskil on veel? Ülo võtab linnujäänuse DNA analüüsis kaasa. Geneetiline materjal näitab loodetavasti täpsemalt,  kellega on tegemist. Linnuhuvilised on näinud siin taevas vaid ühte harksaba vanalinna,  seega mine tea, kes on tema paariline. Harksabadel tuleb harva ette ka hübriide,  näiteks hiireviuga. Täna pole vanalindudest kippu ega kõppu. Aga mis see põhjus võiks olla, miks ta siia Eestisse ikkagi  niimoodi järjest enam tuleb, et see Sest tänapäeval muidugi alati on hea ütelda,  et kliima soojenemine, eks, et noh, mine tea,  jah, ta on lõunapoolne liik, võib-olla tõesti sellepärast  levib siia. Aga, aga noh, ilmselt ka mingid muud põhjused võivad olla,  et mõni lihtsalt avastab maa olla. Jah, noh, ma arvan, et oluline põhjus on see,  et Rootsi järksabadel läheb väga hästi, et Rootsis on päris  tugev populatsioon Lõuna-Rootsis ja ja see on nüüd kasvamas  ja eks nad siis vaikselt hakkavad niimoodi  ja noored hakkavad maid avastama. Punaharksaba esimesi pesitsuspaiku oodatagi pigem Saaremaale  või Lääne-Eestisse kuigi ka Lätis on mõned paarid paiksed  lähedast sugulast. Must harksaba on Eestis kohatud üha sagedamini,  kuid ka selle liigi kohta pole ühtegi põhjalikumat ülevaadet avaldatud. Mul on need rihmad ka selle järgi valitud,  et ühel on must ja, ja teisel punane rihm,  et siis on nagu Mal on mõlemaks valmis. Kui mustvärksaba peaks Eestis pesitsema hakkama,  siis on, on. Kohe rauad valmis selleks. Ka see, mitu meetrit see üles nüüd läheb. See on üsna-üsna madalal, tegelikult see pesa,  et kuskil. 12 13 meetrit vist tavaliselt röövlinnud teevad kõrgemale. No see on selline tüüpiline iireviupesa,  aga. Kõige vähem kuskil kümmekond meetrit, kõige rohkem 20 25. Naljakas, kolmnurkne kask, aga head teed,  ma jään alla patrullima. Nii see arksabapesa siis on. Igasugust sodi. Ja asju on siin küll. Poeg ei paista. Ja udusulgi peaks olema rohkem, kui oleks pojad pesast välja läinud. Ikka mingi jama on juhtunud, siin on igasugust sodi,  jah, siin on. Mis need on, mingid mullatükid. Ma ei tea, kas see on tualettpaber või mingi muu. Nööri on ta vedanud. Aga ka mingi looma. Karvu on siin, ma ei tea, kas see on rebane ilmselt  või või mõni selline loom. Et jah, raipe raipe söömisega ta on küll tegelenud,  samas on ka. On ka mingeid sulgi. Noh, mingeid värvulisi on siin. On siin nahka pannud? Kalasoomuseid paistab siit olevat. Hiireviul omas sellist räppetombusodi siin küll ei paista. Näed, keegi on ma kindlasti ilma jäänud. Puu kõigub tuules päris korralikult ja noh,  näha on, et siin praegu pesitust ei ole ja vähemalt saime  tõesti hea kogemuse milline üks see pesa välja näeb. Nii saak on käes, seekord siis mitte. Linnu rõngastamise tulemus aga aga vähemalt on linnuteaduse  jaoks mingisugune mingisugune saak ikka,  no ma lootsin, et ma saan rohkem igasugust jälgi nende  saagist leida, et mõned mõned värvulise suled ma leidsin. Aga mind just väga huvitab, et mis, millest need Eesti  marksavad toituvad. Et kui lõuna pool nad on jah, sellised rohkem  raipetoidulised siis Saksamaal näiteks nad on just sellised  hiiretoidulised irevi kolleegid ja, ja mida nad Eestis teevad,  noh, see võib olla hoopis iseasi. Läheme vaatame igaks juhuks üle ka 50 meetrit eemal asuva  punaharksaba eelmise aasta pesapuu, kus Ülo vaatluse  kohaselt pesitseb tänavu hoopis hiireviu. No siin on neid pritsmeid juba tunduvalt rohkem. Et, aga noh, näed jälle, kiletükid on, on sellest eelmisest  aastast ja Mõlemad jäljed nii hireviu kui punaalgsaba. Äkki nad läksid koos paari siia, läksid ühe pesa peale. Mine tea jah, mis neil siin, mis nüüd, millega nad siin  hakkama kõik on saanud? Aga ka tühi? Eesti on ikka edukas pesitses olnud, kuigi jälle ei julge  mürki võtta, et pojad lendu on läinud. Udusulgi on väga vähe. Looduse müsteerium ei lõpe ka siinkohal. Hiljem saame teada, et Järvamaale pesa rajanud harksaba  vanalind ei pruugi olla üldsegi puhas liik vaid hoopis puna  ja must harksabahübriid. Sellisele arvamusele jäid fotosid teraselt vaadanud  linnuharulduste komisjonide rahvusvahelised eksperdid. Kes oli aga tema paariline, kas punaharksaba must harksaba  või hoopiski hiireviu? See jääbki täna saladuseks. Elu merre suubuvates jõgedes muutub nüüd palju huvitavamaks  kui enne, sellepärast et siia on teel ühed väga põnevad elukad. Ja nad peaksid olema siin nendes torbikutes. Oh, siin on hääled juba, kust oot-oot-oot-oot? Kus tuli kuskil oli hääl. Siin ongi, see on sees. Nii kuidas me teda näeme, nii, siin toru otsas on. Uus kork. Kaks tükki see huvitav kala moodi veeloom polegi kala. Ta on jõesilm, kes koos ojasilmu ja merisutiga troonivad  Eesti kui faunas, kui kolm ainsat sõõrsuude  ehk lõuatute esindajat. Juuli lõpus augustis algab merre suubuvates jõgedes  jõesilmude kuderänne. Eesti loodushoiukeskuse kalauurijatel on neil päevil kiired ajad. Meeste ülesandeks on koguda nüüd ja ka aastaringselt andmeid,  mis aitaks välja selgitada silmude leviku  ja arvukuse muutusi. Ongi selline lugu, et, et nende samade silmude jõesilmude  kohta ikka enam-vähem on teada üht-teist sellepärast,  et neid juba püütakse, nii palju inimesed tunnevad nende  vastu suurt huvi aga neil on ka olemas väiksem vend. Keda kutsutakse oja silmuks ja siis oja silmu kohta kahjuks  Eestis info on üsna kesine ja siis nüüd me täiendame seda  infot enda uurimistööde käigus ja üpriski olulisel määral  ja eriti just veel selle ojasilmu asjus. Mis Oja ja jõe silmu eristab? Tõtt-öelda polegi päris eraldi liigid. Nii väga eraldi nad on nagu ühe ühe looma kaks vormi  kutsutakse neid satelliitliikideks või paarisliikideks  nii-öelda suguküpsetel isenditel on väga lihtne vahet teha. Jõe silm on, et umbes nii suur, noh, selline 35 sentimeetrit,  isegi 40 sentimeetrit pikk, võib ka mõni üksik pikem olla. Aga oja silm on selline nagu pliiatsi suurune,  aga see on üks konks. Seda suguküpset oja silbu näeb ainult kevadel selleks,  et teada saada, kas seal jões oja silmu ka on. Selleks tuleb käia kevadel kudemise ajal. Püüda neid konkreetselt suguküpseid oja silma  ja siis on võimalik teha kindlaks Järgmised silmud jätame siit koorkülast ära. Näe paista. Märgisega. Hoiab kinni? Ei taha välja tulla. Veel oli üks. Miks on vajalik praegu silmusid märgistada,  mida te sellega teada saate märgistamisega,  me saame põhimõtteliselt nagu kolme asja kõige laiemas  plaanis teada, esiteks, kuidas nad liiguvad. Ehk siis nende rändetempot, et me näeme,  et täna ta on siin võib-olla nädala pärast on seal kuskil  üles voolu läinud, sest igal märgisel on oma number. Individuaalne märgistamine käib. Teiseks kui me teame, et meil on siin näiteks 100  märgistatud silmu ja kui me püügiperioodil saame neist 40  protsenti kätte siis me selle järgi saame järeldada,  et, et me püüame 40 protsenti siia sissetulevatest silmadest  kinni ja siis me saame vastavate koefitsientide alusel  arvutada välja selle, et mitu kala siia üldse tuleb. See on see esimene osa ja teine, et kui suur on püügisurve. Meil on nii huvitavad suud ja sealt vist tulebki see nimetus,  sõõrsuu sõõr, suu või lõuatu. Näed, tal ei ole selliseid lõugu, tal on jah selline suu  lehter ja üks huvitav asi veel, näe kuidas ta hingab,  vaata. Tal ei ole ka lõbusaid. Tal on sellised, siit on näha välised lõbusad pilud nende  kaudu siis hingab näe pumpa, siis tal ei ole paaris uimi  kõhuuimi ja rinnauimi nagu tavalisel kalal. Ja ühesõnaga ta on ikka ise värki isevärki loomad. Söövad värsket elusat kala, eelkõige seda kala,  mida kalanahka ja päris nad võivad, väiksema kala võivad nad Nad. Nad haagivad ennast niimoodi kalale külge kinni  ja siis hakkavad keelega puurima talle auku  ja samal ajal pumpama seda kraami söödavat kraami,  ehk siis kalakudesid endale seedekulglasse  ja siis hakkavad no sellest toitu. Väiksemad kalad nagu kilu ja räim võivad silmu  parasiteerivast söömisviisist surra, kuna tülikas loom  kurnab nad liigselt ära. Silmud on üle loetud, kõik vajalikud andmed on kirjas  ja lähevad tagasi vette. Täiskasvanud silmusid, me nägime aga kus peidavad ennast  silmu lapsed ehk silmu vastased. Kohe saame näha. Tegelikult nende vastsete ehk liivasonglaste elu ongi selline,  et pärast seda, kui koetakse ära silm koeb kärestikul  ja siis nad natuke allavoolu sätivad ennast põhja põhjasettesse. Silmu vastseid kutsutakse liiva songlasteks sellepärast,  et nende loomulik elukeskkond on siinsamas liiva sees. Mida selline liivasonglane sööb? Ta sööb veest hästi pisikesi igasuguseid söödavaid osakesi  ja ta ja ta sööb niimoodi, et ta pistab pea liiva seest välja. Tal on siin nagu selline väike mütsinokk püsti  ja siis vesi voolab. Ja siis siis ta laseb vett endast läbi ja sõelub välja sööda kraami. Jõesilm veedab vastsena neli-viis aastat jões. Seejärel teevad nad läbi moonde ja muutuvad täiskasvanud  jõesilmu sarnaseks hõbedaseks ning siirduvad mereelule. Meres kasvavad silmud paari aastaga täiskasvanuks  ja tulevad siis sügisel tagasi jõkke. Jões talvitudes küpsevad Emastel ja isastel silmudel sugurakud. Mais juunis koevad nad kärestikulistel jõelõikudel  ning seejärel surevad. Mõelge, kui üks emane silm koeb 50000 marjatera  siis sellest jõuab omakorda täiskasvanuikka  ja kudema ainult kaks silmu. Sügisel silm tuleb siis jõkke ja tuleb siia talvituma  valmistuma järgmisel kevadel tavaliselt mai juunikuus  toimuvaks kudemiseks. Tähendab, tuleb jõkke siin enam ei toitu,  tal isegi kaob seedekulgla ära, ta ei saagi toituda. Kui ta ei toitu, siis ta ju nälgib ja selle ajaga ta  loomulikult siis kaotab kaalus. Aga mis on eriti huvitav, on veel see, et ta kaotab  ka pikkuses, kala muutub kergemaks ja lühemaks. Nii et silm selle talve jooksul, kui ta ei söö läheb mitte  üksnes kaalu mõttes väiksemaks, vaid ka tõmbub kokku. Just täpselt, see on väga-väga põnev, minu meelest. Millised on silmade elupaigavajadused, kus neile meeldib elada? No silmul peab elupaik olema mitmekesine,  selles mõttes, et erinevates elufaasides on vaja erinevat elupaika,  selline elupaik käest kärestik ja kellele see sobib,  selline on vajalik kudemisperioodil silmud,  koevad käredama koha peal. Nii siis pärast seda on vaja, et see väike silm,  vastne ehk liivasongla ehk liivasonglane leiaks endale  mõnusa vaikse, sellise liivase põhja põhjaga koha,  kus kaevuda ja seal siis elada. Jõesilmudele on oluline ligipääs kärestikele. Inimese rajatud rändetakistuste ületamiseks on kalade  ja silmude vabaks liikumiseks ehitatud pääse  mis tihtipeale on läbimatud. Selle truubi puhul oli niisugune häda, et lihtsustatult  öeldes ta alumine ots oli ehitatud veepinna kohale õhku  umbes nii palju vesi sealt kuk, kus alla  ja silmu jaoks selline sõlm nii-öelda oli täiesti võimatu  läbida ja siis leiti selline väga efektiivne  ja hea lahendus, et et tõsteti seda. Veepinda sellesama tehiskärestiku abil, mida me siin nägime  selle tulemusena praegu on see truubi juures veetasemete  vahe kadunud ja lisaks on siin hästi suur Suur selline väärtuslik kärestikuala, kus saavad silmud  ja harjused ja meriforellid ja kalad saavad siin elada  ja paljuneda, nii et väga hea lahendus. Jõesilm on uskumatult võimas kuderändur,  kes võib takistuste puudumisel läbida lausa sadu kilomeetreid. Meil on ju väga hea näide Koiva jõe vesikonnas,  seal lõunapool näiteks Vaidava jões silmud on kohal,  kuigi merest on see 300 kilomeetrit ja rohkemgi. Silmadel läheb üldiselt täitsa normaalselt,  et. Teda püütakse, jätkub püügiks ja püütakse just sellisel moel,  et populatsiooni kui niisugune või populatsioonid ei ole kahjustatud,  et üle püüki ei toimu. Aga üheks määravaks teguriks on see, et kui palju on  paljunemise kudemise võimalusi ja kui nüüd mõelda näiteks  kui palju veel potentsiaalset koelmuala näiteks Pärnu  jõestikus Sindi paisu taga, kui tohutult palju seal võiks  olla silmu kudemist ja kui palju silmu sealt juurde võiks tulla,  siis selles mõttes on veel kõvasti arenguruumi. Oleme täna, siis tulnud siia Kuressaare linna lähedale metsa  loode tammikusse kus siis on väga huvitav elukeskkond  ja lähemegi kontrollima ühte minu pesakasti,  et kas sinna on, kas sinna on mõni lind sisse pesitsema läinud. Mina olen Martin. Ma olen 14 aastane ja mulle meeldib käia looduses,  ma vaatan linde. Pildistan aga. Kõik see, mis looduses toimub, see pakub mulle suurt huvi,  sest et loodus on etteaimamatu ja see ongi  selle juures huvitav. Siin ta meil siis ongi. Peab üles ronima ja vaatama, kas kedagi on ka. Või noh, kas keegi oli, sest et enam ei pesitse Siin on täitsa kellegi pesa olemas. Järgmine aasta peab siis tulema pesitsus alal jälgima,  et kes siin pesitseb. Ja muidugi eelnevalt talvel ära puhastama sellest vanast  pesast ja võib-olla ka teiste kakkude talvisest söögipoolisest. See sai kõik alguse sellest Et ema viis mind linnuvaatas hommikule kaasa ühe ornitoloogi  juurde ja seal ma jäin siis käima ja hakkas asi huvitama,  siis tuli hiljem looduse pildistamine. Ka loomad tulid juurde, et mitte ainult linnud. Ja niimoodi see asi niimoodi see huvi süveneb. Kokku on mul siin kolm pesakast. Kaks neist on ja kõik on erinevat tüüpi. See on selline, kus on mõlemal pool avad. Teine on niisugune, mis on sama kujundusega,  aga ees on auk. Ja kolmas on lahtine pesakast. See on siis linavästrikule punarinnale. Kõik sellised, kes, Armastavad lahtist pesakasti. Ma ei oska täpselt öelda, miks just linnud,  need kõige, see kõige nagu põnevam valdkond on. Ma ei tea, võib-olla sellepärast, et lindudel on see võime,  et nad saavad ka veel lennata ja nad saavad sul eest ära minna. Ja siis ongi alati see põnevusmoment, et kas ma nüüd saan  teda jälgida, kas ta lendab ära. Rebane jookseb niisama mööda maad on ju,  et tal läheb aega, aga kui lind läheb otse taevasse,  siis seda on juba natuke raskem teda jälgida. See ongi see põnevus minu arust. Vahel kutsun mõne sõbra metsa kaasa ja näiteks,  kui käin, käin, käime klassiga kuskil, et meil  klassijuhataja veab meid hästi palju metsa matkama  ja siis ikka vahest mõni lind on ja siis seletan neile,  mis lind see on ja õpetan taimi natuke, teised ka,  et nad tunneksid ennast metsas nagu kodus. Või siis mere ääres nagu kodus. Inimene peab loodust tundma, aga paraku tänapäeval väga  paljud ei tunne ja nad ei tunne ka huvi selle vastu,  aga loodus ongi see põhiline elualus ju seda peab tundma. Selles mõttes on siin hea koht, et siin on suur meri,  kus on. Partid talvel siis siinsamas ees on niisugune mudaauk,  kus on kahlajad. Ja siin on ka roostik, kus siis meeldib mõnedel. Varjulisemate eluviisidega lindudel elada. Minu meelest Eesti looduskaitses võiks nii. Üht kui teist ka muuta. Et praegu on näiteks väga aktuaalne, hakkas pardijaht Pardid käivad väikeulukite alla, aga nüüd maaomanik saab ise  ju selline seadus on, et maaomanik saab ise korrigeerida  seda väikeulukite laskmist. Ja põhimõtteliselt on siis nõnda, et kutsuda endal teed  mingisuguse firma, pakud seda pardijahiteenust tulevad  mingid itaallased valimatult lihtsalt lasevad,  aga see on ju tema maa peal, nii et kõik on seaduse silmis korrektne. Et see ongi see, et inimesed tegelikult nad ei mõista,  et loodust tuleb hoida ja see on oluline. Et praegu see võib-olla loodus saab veel hakkama kuidagi  ja teil endal on ka tore olla. Aga kunagi teie lastel ja lapselastel hakkab väga raske olema,  sellepärast et maa on nii saastatud ja loodust ei hoita. Ja varsti see kõik lihtsalt kukub kokku,  kui niimoodi jätkatakse. Seal on siis hõbehaigur. Passib seal roos. Hõbehaigur on üks huvitav linn, et sulestik on üleni valge,  aga nokk on kollane, jalad on mustad. Ta on alles viimasel aastal viimastel aastatel Eestisse tulnud. Nüüd on teda hästi palju siin. Vare sajab loorkulli taga praegu. Haned rändavad. Mul on nii palju hobisid, ma ei ole siiani suutnud otsustada veel,  et mis see õige on. Ja ma arvan, et ükskord see lihtsalt nagu tuleb  ja sa saad aru sellest, et mis see õige on. Aga ma olen täitsa kindel selles, et loodus Loodusel on oma koht minu tulevases elus.
