Kuskil viliseb, kuskil siriseb kuskil piriseb. Ja keegi seal rabas ikkagi liigub ka lapsepõlvehirmuga  üksinda öisel rabal. Vähkide võidujooks Natale üks vähk ronib peale või. Juba tuleb reaalselt 10 sekundit, läks aega  ja esimene vähk on praegu natas. Ise söönuks teistele söögiks. Augu väga imelikult. Aga seal ei tohiks olla kaardi järgi asustust. Karupesa pidi olema kaks kilomeetrit sealpool. Ja elama kolm kilomeetrit sealpool. Kuskil viliseb, kuskil siriseb kuskil piriseb. Ja keegi seal rabas ikkagi liigub ka. Loodus võib olla ühteaegu nii rõõmus, kutsuv  ja huvitav, aga samal ajal ka võõras, ühetaoline  ja lausa hirmutav. Minu lapsepõlve suurimaid hirmusid on olnud metsa ära  eksimine ja seal üksinda öö veetmine. Täna astun vastu oma lapsepõlvehirmudele. Legendi järgi olen tavaline päevamatkaja. Kes minimaalse varustusega on sunnitud ootamatult öö metsas  veetma enne reaalseid katsumusi kohtun kahe mehega,  kellele looduses olemine ja elamine on igapäevane tegevus. Minu koolitus algab praktiliste metsaoskuste õppimisega,  mis linnakeskkonnas harjunud inimesele võivad esialgu üsna  võõrad tunduda. Sinu keeles madrats? Ahaa, see on sellistel välikangas telgedel väga ürgsetel  vahendi tel kiiruga kootud matt, mis küljealust mõnusamaks teeb. Ja sellises pikkuses, nagu sul tarvis on,  saad sa selle halu lõhki? Üks olulisemaid oskusi on käepäraste vahenditega  tuletegemine sest sooja saamine ja selle hoidmine on meie  laiuskraadil loodusesse eksides peamine mure. Paneme selle räbu siia lähemale. Kohe esimese tõmbega. Järgmiseks vaatame üle minu varustuse. Selgub, et nii mõnigi asi on minu kotis ellujäämise  seisukohast isegi kahjulik. See ala kohe minema, halb jah, must tee,  kohv, alkohol viivad kehast välja suures koguses vett,  aga vesi on meie keha kütus ehk et must tee viib suuremas  koguses vett välja, kui ta ise sisaldab. Seda sa küll ei vaja, selge, aga õnneks on mul pudeli vesi. No ütleme, porioomi või, või, või mingi muu soolarohke vesi,  äädemeeste ka värska oleks, oleks parem,  et võiks olla soolaga vesi ja seepärast,  et sa ei kaota ju mitte ainult vett, sa kaotad  ka higistades mineraale ja soolade kaotamine meie kehas krampide,  peavalu ja muu ebamugavani. Üldiselt olen ma päevaseks matkaks hästi varustatud  ja elaks ka ühe suvise sooja öö vabalt üle. Siiski annab Erki mulle kaasa mõned lisatarvikud glükoositabletid,  suur prügikott, termokile, nöör ja korralik pussnuga ei võta  kotis palju ruumi ja kuluvad hädaolukorras marjaks ära. Kaasa pandud take juure kasulikkust ma veel mõista ei oska. Lisaks on kaasa kompassi ja piirkonnakaardi,  sest liiga kergelt nutidele Telefoni GPSi peale lootma  jäämine võib hoopis karuteene teha. Ja enne väikest eeltööd kaardiga ei tasuks üldse tundmatusse  kohta matkata. Ja kui nüüd on su ülesanne selline kiire kiire visand teha  siis ilmselt tuleks alustada sellest, et sa oma isandil  määrad kindlaks ilmakaared. Nii et juba põhi ja põhimärgi peale lõunamärgi peale samuti  märgi peale siis lääs ja ida ja nüüd tuleks hakata otsima  kaardi pealt siis neid objekte, millest mööda liikudes sa  tunneksid ära, et objekt on sama. No igal juhul Pärast väikest. Sigri Migritamist tuli mul selline kaart  mis on, kus on siis ilmakaared, kus on näha teed orientiirid,  kus on näha jõgi ja kus on näha ka see mööda raba kulgev teerada,  eeldatav teerada? Ja ja siis kaks olulist raba. Kui teadmised piirkonnast kogutud ja varustus pakitud,  on aeg teele minna. Enne päris üksinda jäämist saan ka väikese rabakoolituse. Laudteelt kõrvale ma omal käel tihti ei astu,  kuid eksinuna tuleb ka sellisel maastikul hakkama saada. Rabal on kummaline komme, juba vanarahvas teadis,  et raba imeb endasse, soo imeb ja, ja tegelikult ei imeta midagi,  vaakum t rabas me ei kasuta keppi niimoodi,  noh, mis, mis kasu sellest on? Sellest ei ole abi meile, rahvas ohtlikes kohtades kasutab  seda toorest raigas edasi ja sellepärast ei ole soovitav  kasutada okaspuud, millel on männased, ringikujulised  männaste kohad on kõige nõrgemad, kipuvad murduma sedapidi väänamisele. Ja, ja kui ma nüüd näen, et siin on selline lagedam,  madalam heledam ala, siin on mõned kõrgemad kohad sees. Ma püüan siit üle liikuda. Raba peal ohukohtades eriti tuleb astuda täistallaga nagu karu,  sest kand lõikab nii, et täistalla peale veenduda,  et kannab, viid keha raskuse peale. Aga muline? Nonii sealt hakkas juba läbi andma, proovime siit. Ja näe, ei kanna ja vajudki läbi. Kui ma nüüd hakkasin ennast välja siit sikutama teise jalaga,  siis vajuks teine jalg ka sisse. Esimene asi, kui sa sisse vajud rapasohu sisse vajud,  olgu siis põlvini või, või puusadeni. Latt risti ette. Kui sa vajud juba rinnuni sisse, siis keerad ennast,  keerad ennast külitsi ja lati peale. Veendun ka omal nahal, et veidi harjutades on lirtsuva raba  peal võimalik käia ja korralik roigas on igati abiks. Kuigi märjaks saad sa igal juhul. Ja muide, rabavesi on täiesti joodav. Euroopa puhtam vesi. Natuke on siis siin koostiselt on ta kõige rohkem vesi,  natuke on siin rabataimi, nagu näha, turvas. Puhas vesi värskes looduses, mida veel võiks tahta? Kui ma olen saanud teilt nüüd koolitust ja kui ma tean asju  tuletegemise soojas hoidmise söömise, joomise liikumise kohta,  kas ma pean ikkagi millegi suhtes hirmu tundma  või kartma, kui ma üksinda, ma ei ole kunagi üksinda metsas või,  või raba ööbinud? Ei hirmu tuleb tunda ainult siis, kui sa ei ole üksi,  sest inimesel on vaja karta ainult teist inimest. Niikaua kui sa oled looduse looduse rüppes  ja seda loodust tunned austada. Nii kaua ei ole sul tarvis karta ei ei karu  ega mesilast. Nii võtan ikka roika kaasa. Roigas rabas käimiseks? Asjad on kaasas. Egas midagi, vaatame siis. Kas ma jõuan välja või ei jõua nägemist kõike head sulle  ja jää ellu. Nii koolitajad kui osooni võttegrupp jäid minust seekord  rabaserva maha ja edaspidi tuleb tõesti ise hakkama saada. Õhtuseks eesmärgiks olen võtnud raba kõrgeima koha väikese rabasaare,  milleni viib üle ohtlike ärme vaevu märgatav loomarada. Väsitav on see Läbi raba minemine aga. Saapad lirtsuvad. Olen jõudnud raba saarele. Näha on, et siin lähevad männid kõrgemaks  ja Ja tuleb lausa keset rabaga. Lehtpuid. Et järelikult Siin läheb see olustik kuivemaks ja kõrgemaks. Suured puud tõesti. Vaatame siis. Siin on mingisugune. Laagripaiga. Võimalus. Mul on olemas. Vihmakeep telk, mantel, mul on nööri. Mul. Nuga prügikoti sisse, panen sammalt, nii et sellest saab  täna väga mõnus. Magamisase panen siia kahe puu vahele ja vaatame,  mis välja tuleb. Aga näete? Päike on loojumas, kõige kaunim aeg on. Söögimuret ka pole, aga Erki andis mulle kaasa. Sellise. Take juure, nüüd on aeg seda maitsma hakata. Kui see niimoodi lahti koorida? Siis on selline valge. Täiesti nagu selline kaalika moodi. Ja lõigata siit. Tükk. Ja maitseme siis, missugune. Maitseb? Ja maitseb ka nagu kaalikas. Praegu on täpselt südaöö ja. Ja niisugune mõnus vaikus on ümber. Igal pool on see päikese kuma veel ümberringi päris kotti me  ei ole. Aga vaikne on küll. Ainult niisugune sääsepirin on ümberringi. Nüüd tuleb vist magama jääda. Ja oodata seda varast. Suvehommikut head ööd. Ah oi. Tere hommikust. On umbes läbi ja päike tõuseb alles tunni aja pärast. Palju valgem on võrreldes kella ühega, panin endale sellise  liika võrgu või sääse võrgu. Õigemini siia ette, sest. Erinevalt karudest ja huntidest on sääsed siin öösel ikka  põhilised tapjad, et veidi ma ikka kuulasin kogu aeg,  et kas on mingid kribinad, krabinad ja. Terve öö on muidugi käod kukkunud üksteise võidu  ja sealt taamalt kostab ka tetrede. Hääli Tedret siin ikkagi öösel möllavad. Mingi aeg oli üsna vaikne. Ja nüüd on hakanud jällegi linnud kõvemini laulma,  hommikused hääleharjutused. Nii et ega siin polegi midagi. Öö on üle elatud, üksinda rabasaarel. Ja et sain hakkama. Läheb siis esimene mõrd, aga vaata, mõrrapanekuga on  väinärve selline lugu, et kuna väinjärve on hästi suure  kallakuga ja läheb järsku sügavaks siis mõrra pead panema  otsaga kalda poole. Et muidu tekib selline olukord, et mõrd hakkab ennast välja  kruttima või nah alla kaldast kruttima. Ja siis me ei leia hommikul seda mõrda üles. Siis on korras, jääb püüdma, jääb püüdma järgmine,  võtame mingisugune 15 20 meetrit vahet ja paneme järgmise murra. On augusti keskpaik, vähipüügi tipphooaeg. Nüüd lähme püüame järgmiste püügivahenditega,  et katsetame ka NATO ja aktiivsem püük, sportlikum püük. Kindlasti lastele atraktiivsem. Paneme ühe ühele poole silda. Paneme siia sööda peale. Võtame siit veel ühe ahvena. Lõika sälgud sisse, äkki on parem. Ja paneme siia, paneme siia terve ahvena peale  ja vaatame, palju neid vähke siia siis tuleb. Pane siia. Aitab küll, aga lased sisse, no ikka, vaata,  pane nüüd siia sama sillaserva. Siis on meil pärast hea vaadata, mis siis nagu toimub. Vaata. Vaata üks vähk ronib peale või. Juba tuleb reaalselt 10 sekundit, läks aega  ja esimene vähk on praegu nat. Siin laua peal on terve assortii vähipüügivahendeid,  tänapäeval võib siis vähki püüda kahe seadusliku vahendiga  on vähinatt. Mis on siis nii-öelda tõstevõrk suusastatud vähi ronivad  siis siia. Sööd pannakse siia peale ja see lastakse vette,  traat vajub põhja ja niimoodi ta püügil on,  et selle nata läbimõõt peab olema 50 sentimeetrit suurem,  ei tohi olla. See annab ka vähile siis nii-öelda põgenemisvõimaluse nii,  ja siin siis on vähimõrd konkreetselt niisugune kokkupandav asi. Et sellel mõrral on nüüd oma kriteeriumid jälle,  et siit läheb vähk siis sisse, eks ole, sööt käib siia  vahele keskele. Ja siit vähk välja ei saa ja selle mõrva  siis läbimõõt võib olla üks meeter ja neid suublaid  nii-öelda või pujuseid võib-olla kolm, mitte üle kolme. Tähendavad need kohad, kust vähk saab siseneda. Vähk saab püügivahendisse siseneda ja ta ei oska siit enam  välja tulla. Väidetavalt on küll sedasi, et on tarku vähki,  kes oskavad välja tulla ja kui on tark vähk mõras,  siis toob ka teised välja. Oluline asi, millest ei tohi üle ega ümber minna,  on vähipüügi jaoks, on vaja püügiluba, püügiluba  ja mina ka selle soetasin ja see oli muidu päris lihtne. Mul on tulnud sõnumi peale ja ka emaili peale kalastuskaardi info. Püügivahendid peavad olema tähistatud, kuidas seda teha? Kõige lihtsam vahend, et meie oleme, meie oleme kasutanud,  võtab plastmaspudeli. Et see jääb siis pinna peale. Hoia siit kinni, et son siia. Niisuguse mõnusa. Mõnusad sõlmed peale ma ei tea, võtame siit ühe veekinna markeri,  kirjutad enda isikukoodi peale, selge, teeme nii. Nii et kalastuskaart vähipüügiks kuni viis vahendit üheks ööpäevaks. Ja püügivahend peab olema reeglite järgi tähistatud. Mis vähi mõrda meelitab, vähimõrrad peaks ära söödastama. Söödaks kõlbab vähile igasugune lihaline asi. Et kõige parem on kala väidetavalt püütud kohalikust järvest. Võib-olla aug, ahvena, särg, mis iganes,  aga vähk ei põlga ära ka kanaliha veisemaksa loomamaksa. Muidugi vanasti püüti konnaga, aga konnad on meil kõik  kaitse all, et konnaga ei, ei püüta enam. Meie oleme valmis, ei tea, kas vähid on söömaajaks  ka valmis? Väinjärv on Kesk-Eestis siin pandivere kõrgustikul niisugune  üks ainukene järv või noh, üks suuremaid  ja ilusamaid järvi ja legendi kohaselt on  siis Väinjärv tekkinud või tekitatud härja poolt,  kes hakkas siis kahe jalaga kraapima nii-öelda tegelikult on  tekkinud see jääajal 12000 aastat tagasi. Vähipüük võib täitsa niimoodi meeldima hakata,  vahendid on praegu sees, teevad oma tööd,  siin saab ju nautida lausa olemist. No aga asja eesmärk ongi see, et võtta niisugune mõnus mõnus  öö või õhtu panna kokku mõnus seltskond osta mõned vähipüügivahendid. Ja, ja niimoodi ta käib, jah. Kas ajaloost on teada ka seda näiteks, et vähki on püütud  lausa töönduslikult massiliselt? Töönduslikult ilmselt vähki püütud ei ole,  aga vähki on püütud küll sedasi, et, et müüdud teda  Saksamaale viidud rongivagunitega. Pidid ikka teistsugused kogused olema, jah,  sulased olla, võtnud ennast töölt töölt lahti. Õnnestus sulase on võtnud ennast töölt lahti  ja püüdnud ühe kuuga sulase aasta palga,  et, et seda vähki vähki pidi ikka palju olema. Kontrollime natad üle, vaatame, aga lähme vaikselt,  ärme kolista, et silla peal lähme niimoodi. Panen valguse natuke madalamaks. Näed peal? Ja ja ei lähe sisse, näed, nad ei oska sinna minna,  Nad ei oska minna, jah, see. Oli jah, pikk, et on see 11 sentimeetrit. Seda mõõdetakse siis siit ogaorkidest siin niisugused kõvad  orgid tal otsa sees. Kuni siis laka lõpuni, see annab mõõdu välja. See annab mõõdu välja, jah, 11. Katsume siis üles leida need vähimõrrad,  mis enne õhtu valguses said püügile pandud. Kas ma saan kätte käes? Vähk on sees ja isegi mitu. On see Neli vähki on sees, kõik on väiksed jah,  laseme nüüd ükshaaval tagasi, loeme nad üle. Me peame esitama ka püügiaruande, kuna meil on siin olemas  ka nii-öelda mõõduvähk kõrvale panna, et see oli nüüd mõõdus vähk. Et see on selgelt selgelt alamõõduline taga. Järgmine. Jälle väike tagasi. Vähki on aga kas ka suurt, ahah, kuule, vaata,  üks on päris suur. Mõnes. Teen ta tühjaks, selle vahi pikkus on see 10 sentimeetrit 10  ja pool sentimeetrit. Et see on nüüd see vähk, mis juba vaatate,  võiks kotti panna, aga tegelikult tal on ikka sõrg,  on väike. Et see kasvab järgmisel aastal mõõtu,  et selle püüame järgmisel aastal kinni. Nii, ja nüüd on niisugune vähk mis võiks olla  siis mõõdus? 11 sentimeetrit täpselt mõõdus. Osooni vähipüük õnnestus, me saime kätte 14 mõõdus vähki  ja kontrollisime järele, siin lakka all on näha Sugujalad kõik 14 vähki on isased. Kas on midagi teada ka vähisöömistraditsioonidest,  millal see meie regioonis või selles Euroopa piirkonnas võis  üldse alata? Kirjandus on üks kolmekümnendatel aastatel välja antud õnge  spordi käsiraamat. Seal kirjutatakse niimoodi, et vähki hakata sööma 15. sajandil. Et enne seda arvati ta saatanast olema ja teda ei lubatud süüa,  aga Eestis on ilmselt olnud ta niisugune heinaaja  või suvine niisugune söök, et kui noorem rahvas läks heinamaale,  niideti heina, võeti loogu, ööd olid pikad ja,  ja mindigi vähile püüti vähki keedeti. Hommikul mindi jälle tööle, mis tagaks meile selle,  et meil oleks vähke püüda ka tulevikus. Põhiline on see, et me ei veaks vähikatku ühest veekogust teise. See on see number üks on püügivahendite nii-öelda kuivatamine,  kui me käime ühest veekogust teise ja number kaks on see,  et me ei püüa alamõõdulist vähki, võtame  selle 11 pluss vähi, laseme selle 10 ja pool sentimeetrit  vähi kasvama ja siis muidugi aitab kaasa  ka see emaste vähkide tagasi laskmine. Võililli on inimesed iidsetest aegadest toiduks tarvitanud,  kuna nad on toitaineterikkad. Seda teavad ka putukad. Igaüks meist on näinud võilillede peal maiustavaid mesilasi  ja kärbseid. Kuid on ka veel teisi tegelasi, kes sealt midagi maitsvat leiavad. See on noor ritsikas, talle maitsevad õietolmukad. Need süüakse koos tolmuga poole lühemaks. Hallrohukas jätab tolmukad alles, sööb nende küljest vaid  õietolmu ja salatiks, sammustab kõrvale kroonlehtede küljes tükikesi. Kuna ritsikas on hallrohukas suurem, siis ritsikat nähes ta  kohkub ja paneb plehku. Saades aru, et ohtu pole, tuleb ta õiele tagasi. Hall rohukas teeb ritsikale tagasi. Ritsikas kohkub hall rohukat nähes ja nüüd pistab tema plagama. Kaugele ta ei jookse, sest temagi saab aru,  et tegu pole millegi ohtlikuga. Surukärblased õisi närida ei saa, sest neil pole selliseid suiseid,  millega hammustada saaks. Neil on pikk imikärss, millega nad õienektarit imevad. Imikärss on neil nii pikk, et nad ei pea mõnikord isegi  imemiseks kummardama. Lisaks taimemahladele toituvad surukärblased  ka teistest putukatest. Oma ohvri haaravad nad lennult, maanduvad  ja imevad selle tühjaks. Võililleõiel söömine on surukärblasele mõnikord  ka ohtlik. Seal võib ta sattuda näiteks krabiämbliku lõugade vahele. Samas kõrval söövad teised surukärblased rahulikult edasi  ega tee numbrit, et nende suguvenda parajasti süüakse. Surukärblane väiksele krabiämblikule korralik suutäis,  ometi tekib ämblikul kiusatus veel lisa haarata,  kui hallrohukas talle haardeulatusse satub. Aga mida sa tast ikka haarab, kui endal selline ports alles  hambus on? Kilpmardikas on toidulaua valikuga seekord eksinud. Tema toidutaimedeks on erinevad mündid ja võilille pealt ta  midagi maitsvat ei leia. Ta on veidi segaduses ja üritab meeleheitlikult kroonlehtede  vahelt midagi sobivat leida. Kui ta lõpuks taipab, et on vale taime peal  siis liigub ta edasi lootuses leida õige.
