Kevad on üks kõige parem aeg istutada viljapuid kuid lisaks  tavalistele viljapuudele nagu õunapuud, pirnipuud loomi  ja kirsipuud on olemas ka veidi vähe levinud viljapuid. Ja minul on siin üks selline toompihlakas,  sellest selle liigi nimi on Lamark, toompihlakas  ja toompihlakad on sellised puud, mis on nagu kaks ühes. Nad on ühtlasi ilupuud, sest nad õitsevad kevadel väga ilusasti. Neil on kena lehestik, aga suve teises pooles annavad  ka nad selliseid pisikesi mustikamaitselisi marju. Ja mina otsustasingi nüüd selle endale siia istutada  ja igasuguse viljapuu puhul on oluline, et tuleb kõigepealt  teha üks korralik istutusauk korralikuks istutusauguks. Ma nimetan sellist auku, mis on, no vähemalt kaks korda  nii suur kui see, kui see mullapall, sest viljapuud vajavad  heaks eluks korralikku, mõnusat, rammusat mulda. Ja sellepärast ma peaks siia panema põhja komposti. Nii mina olen juba istutusaugu valmis teinud. Ma arvan, et, et see on päris paras. Ma nüüd tavaliselt tasuks mõõta seda augu sügavust ühe  sellise pulgaga, kuna iga viljapuu hoolimata,  mis liiki ta on, tuleks istutada samale kasvukõrgusele,  kui ta siin potis on siis kui ma istutan ta umbes  nii kõrgele, siis mul on siin põhjas piisavalt ruumi,  et panna sinna komposti soovi korral mõnda marjaväetist ja,  ja lisada siis ülejäänud muld ja ta jääb just õigele kasvukõrgusele. Mina kasutan hobuse sõnnikukomposti. See on ökoloogiline, siin on palju toitaineid  ja ühe sellise puu jaoks tasuks siia panna. Ma panen ikka, tead, ma panen kohe viis käputäit veel,  mis on oluline, et kui ma nüüd hakkan seda puud istutama,  siis otseselt need juured ei tohiks kohe komposti sisse  minna ja seetõttu lisan ma siia veidi istutusmulda. Kellel on nüüd oste, selline mõnus must muld,  täitsa tasuks osta juurde istutamisel mõnda mõnda lisamulda,  see peaks arvestama, et ta võiks selle istutuseks kasutatud  uue mulla natukene oma mulla ga segada, siis tekib siin  istutusaugus selline mõnus mulla kooslus,  kust juured on nõus ka natukene eemale ennast ajama juurdumisel. Nii vaatame. Nii, ja kui kõrgus on paigas siis mina soovitan see  istutusauk nüüd siit ilusti läbi kasta. Sest et kõige olulisem on, et see niiskus satuks sinna  juurde juurde ja kuni see vesi sind sisse imbub,  nii kaua hakkame seda juurestikku siin jälgima. Kõik need juured siin peaksid minema ilusti,  otse sügavalt mulda ja potis kasvanud istikute puhul on  hästi oluline kontrollida, et mingi juur ei oleks siin keerdus,  mina vaatan, et sellel väga hullusti midagi ei ole  ja selleks, et need juured ilusti sinna mulda läheksid. Ma natukene soputan seda juurepalli, aitan teda lahti. See, et siin mõni juur katki läheb, see ei loe. Aitäh. Ma arvan, et see on päris hea. Veel on hästi oluline enne istutamist, et see mullapall  oleks läbi kastetud ja nüüd pistan ma selle puu mõneks ajaks veeämbrisse. Veevannis peaks ta olema niikaua kuni mullapallist enam  veemulle välja ei tule, siis on kindel, et ükski õhk üldse  ei oleks õhku seal ju juurikate vahel. Nii. Ja nüüd tõstan ta ilusti auku, aku. Vaatan veel seda kõrgust, võib-olla on vaja panna mulda. See on selline sättimise ja saputamise töö. Kui istikul on juured väga tugevad ja laiad,  siis tuleks nad kohe niimoodi sättida siia laiali ilusti,  et nad hakkaksid tulema. Selle istikuga nii suurt muret ei ole ega kedagi. Nüüd tuleb mulda lisada. Ja aeg-ajalt jälle kontrollida seda istiku kõrgust,  ma panen kohe selle pulga siia. No näed, nii palju, saan tõsta. Kui. Kui istutus on on valmis. Siis tasuks see pind multsiga katta sellepärast,  et muld hoiab niiskust. Ja, ja takistab siis seda vee ära auramist  ja kindlasti kõige olulisem. See tuleb veel läbi kasta. Ja kui sind seda mulda kinni vajutada, siis tasuks teha  ümber selle istutuse, selline vall et kastmisvesi kohe ära  ei valguks, kui me selle siia Valame see hoiab vett kinni. Toompihlakad on meie kliimas täiesti külmakindlad. Aga marjadega peab natukene ootama, et nad hakkavad kuskil  kolmandal-neljandal aastal peale istutamist hakkavad vilja kandma.
