Tere. Lapsed teate. Ma käisin terve augustikuu iga päev loomaaias. Noh, kuna ma olen õues nähtamatu, siis teie mind vist ei näinud. Ja mina nägin teid küll. Ja sind nägin. Sind nägin ka ja, ja ma nägin sind ka mitu korda veel,  aga, aga seal augusti kuus, terve augustikuu ma nägin ühte poissi,  kes oli seal loomaaias peaaegu igal päeval  ja poisi nimi oli Karl Robert Sikka iga päev kohal. Ja, ja ta ütles, et ta tunneb peaaegu kõiki loomi,  kes seal loomaaias on ja mina mõtlesin siis,  et oleks tore neid loomi ka teile tutvustada. Karl Robert, oled sa valmis? Teletimmu ma täna räägin, et ma, ma olen looma seltsi liige. Ma aitame üritusi korraldada näiteks me näiteks,  kui looma sünnipäev on, siis me aitasime,  me valvasime, et keegi topiks puulitesse näppe väga käinud  1005 konda looma ees. Ja ma soovitan teistele lapse lastele ka. Väga huvitav, igal juhul on seal loomaaias,  mulle tundub nii. Tule, palun, astu. Astu edasi. Palun. Tere. Tervist. See on minu sõber Keidi, kes töötab loomaaias  ja kuna mina tahan minna loomaaia sõprade seltsi,  noh, ma tahan selle, ütleme nii, et liituda nendega. Aitäh. Kas sa tegeled romantikaga ka või mida mina,  jah, sellepärast, kuule, mul on ka sõber loomaaias. Mitte loom, mitte loom, päris inimene, üks poiss. Robert. Ma käisin terve augustikuu, tead sa peaaegu iga päev  loomaaias ja sain Robertiga kokku. Aga kas tema on loomaaia sõprade klubi või  selle seltsi liige, seltsi liige. Mina tahan ka, mina tahan ka liikmeks saada. Jah, aga ma tahan kõigepealt teada, mis asi see on. Kuule, äkki seal on vanusepiir? On sellel vanuse piir ei ole, tegelikult on niimoodi,  et loomaaia heaks saab, saavad kõik midagi teha,  kes vähegi soovib. Ja seda saad ka sina saad ka sina tulla loomaaia sõprade  seltsi liikmeks, mis tähendab seda, et, et et see on just  loodud inimestele, kes ei saa loomaaias töötada. Ei ole ju kõigile kohti olemas, võib-olla kõik ikkagi sooviks. Aga vot lugu on selles, et sul on võimalus läbi  selle seltsi. Olla loomaaia eluga kursis, teha midagi loomade heaks,  teha loomade elu paremaks ja kaasa luua üritustel et seal on  sinu võimalus, kui sa oled loomaaia sõprade seltsi liige,  luua loomaaia nii-öelda elus igatpidi kaasa  ja osa saada selle elust ja loomadest. Ja siis siis sa selle läbi selle seltsi hakkad sa tundma  ka kõiki loobi palju, palju paremini. On nii, vot see nüüd ei tähenda seda, et sa päris tiigri  või leopardipuuri saaksid ronida. No see on ohtlik ju isegi no kui ma ei ole loomadega  igapäevalt igapäevaselt tegelenud. Loomulikult tuli. Just nimelt, et siinkohal on ka paljudel vabatahtlikel  ja võib-olla ka liikmeks astujatel natukene vale arvamus,  et noh, et nüüd ma pääsen igale poole ligi kindlasti  ja saan võib-olla seda looma seda looma paitada. Aga tegelikult nii ei ole just nimelt, et me saame ju muud  moodi ka heategevuslikusulik. Ma täna räägin sulle tiigli eest, tiigrid on ohustatud ka. Ja meil on, on piga ja Boman Back on potman väljas. Aga pigihtsalt, nii. Vana, et ta ei käi enam väljas meil ja neid on maailmas väga  vähe ja sellepärast, et neid Teised maalased, arvad, et sellest saab pulbrit. Et siis tervis paraneb? Ja. Ja ja neid seda nahka müüakse musta tulu maha. Ahah, aga nüüd oli siis juttu mitte lihtsalt tiigritest,  vaid amuuri tiigrist, jah. Just nimelt amuuri tiigrist, aga üleüldiselt on maailmas  tiigrid väga ohustatud. Amuuri tiigreid on meil looduses alles umbes kolm  või 400, kõigest. Kogu maailmas kolm. Tiigreid, kus kohas amuuri tiigrid üldse elavad,  no lisaks siis loomaaedadele ma saan aru. Elavad põhimõtteliselt Siberi Venemaal, siis. Siis Korea poolsaare siis ülaosas põhjaosas et nende levik  tänapäevaks on jäänud väga kesiseks. Kahjuks. Aga kas nad suudavad siis elada mis tahes keskkonnas,  nad suudavad elada Siberis, siis tähendab,  et nad suudavad elada väga külmas. Nad suudavad elada Eestis ka Eestis just nimelt selles mõttes,  et Eesti kliima kui selline, et lumi tuleb maha  ja nii edasi, eks ole, et kindlasti, kui te olete loomaaias käinud,  olete näinud ka meie pootsmani seal lume sees püherdamas,  eks ole, et tegelikult see on looduslikult tema puhul  täiesti normaalne, et tema keskkonnas sajab  ka lumi aeg-ajalt maha. Küll aga ei ole Eestis meil selliseid Neid taigametsi ja laialehelisi, selliseid puid,  mis on näiteks Siberis põhjal Aga mets on, sa mõtled, et see on siuke paks,  paks, paks mets. See on selline tehnikum just täpselt, et temal on vaja  ikkagi varjuda, kuskil tema on selline ju noh,  nagu kaslased ikka, kodukassid ka täpselt samamoodi,  neil peab alati mingisugune karp või kast olema,  kuhu nad sisse saab pugeda. Täpselt samamoodi on ka suured kaslased. Vaata kui suur liha käntsakas tal ees oli seal ripus. Eestis pole nii palju lihagi, mis ta sööb,  vaene loom. Eestis on tegelikult neid loomaliike, mida ta oma kodukohas  peaks sööma näiteks hirvelised ja, ja metskitsed  ja nii edasi, et neid põhiliselt ta püüab  ka oma looduslikus kohas, kus, kus ta elama peaks. Aga siiski just elukoha nii öelda selle struktuuri mõttes,  kus kohas ta peaks elama, kus talle meeldiks elada,  seda siin Eestis ei ole, tegelikult igale kaslasele on vaja  väga suurt liikumisruumi, sellepärast et looduslikus mõistes  Ta on harjunud meeletuid vahemaid läbima pidevalt. Ja see tähendabki seda, et kui te olete näinud loomaaias,  et mõni kastlane käib puuris edasi-tagasi pidevalt,  eks ole, see tähendabki seda, et tegelikult tema instinkt on  kogu aeg edasi liikunud just toidu pärast jalapärast kogu  aeg süüa otsida. Et selles mõttes sellist võimalust tal väga ei ole,  küll aga on puuri sisustatud igasuguste huvitavate  mänguasjadega teinekord, et tal oleks mingitki tegevust,  mida kaslased ikka vaja ronimis näiteks nii ronimis täpselt  või siis küünte teritamist. Kui nad looduses teevad seda vastu puitu näiteks  siis meie oleme neile mingeid nööre noh,  ümber sidunud ümber palkide ja nii edasi. SaaNad saavad tervitada. Robert, kas sul on ka küsimusi? Keegi, kui kiiresti jookseb tiiger Ta jookseb täpselt nii kiiresti, nagu tal vaja on,  ehk siis kui kiiresti jookseb tema saak ja seda võib  võrrelda täitsa meie autode linnakiirusega,  ehk siis kuskil keskmiselt 50 kilomeetrit tunnis,  aga vot kui see saak on kiirem, siis lühiajaliselt on tal  võimalik ka kiirendada 60 ja 65 kilomeetrit tunnis. Uuris muidugi sellist kiirustiku üles ei võta,  noh, kindlasti mitte ja edasi-tagasi ka edasi-tagasi  ja juba pidurda pidurdama. Jah, kindlasti, et niimoodi on. Vot see on küll väga huvitav küsimus, seda on mult küll  lapsed ekskursioonil küsinud ja nii edasi. Igal loomal on oma kaitsevärvus just nii. Aga huvitav, miks tingril kaitsevärvust on vaja? Teda otseselt ju keegi ei ohustab, on niimoodi? Tõusta otseselt või ustada, miks mind ju jahimehed,  näiteks kui kindlasti peatume minu triibulisusel. Nii siis ma olen lastetoas triibuline, näete  ja noh, et kui keegi tuleb mind näiteks varastama,  siis ta ei leia mind üles, ta arvab, et sokk on laua peal. Vaata ma sulandu s on selline loogika, Timu,  no ma loodan lihtsalt, et keegi tule sind varastama,  oled sa triibuline või mitte, ma loodan,  et keegi ei taha sind varastada, Timu, me vaatame seda asja,  aga loodame, et loodame, mitte nii. Aga tiiriga on siis, kuidas. Tiigriga on sellised lood, et temal on kaitsevärvust vaja,  et saaki varitseda et saaki just kätte saada,  sest et ega hirved ja kitsad, nemad ka ju on väga terava  nägemisega ja kuulmisega. Ja selle tõttu tal on kaitsevärvust vaja  ja kusjuures huvitav ongi see, et, et seal kohas,  kus tema elab, siis. Siis päike valgustab nagu neid lehti ja,  ja, ja puid ja see vari, mis ta tekitab selle varju taustal  jääb tiigri nagu täiesti nähtamatuks. Et kogu see valguse ja varjude mäng tekitabki maapinnale  umbes samasuguse mustri nagu tiigrina. Aga kust on toodud Tallinnasse need loomad,  kes elavad meie loomaaias, ehk siis pootsmani piiga. Nemad ei ole toodud loodusest ja nemad on toodud teistest  loomade loomaaedadest. Esimene siis piiga pärisnimega speigapeiga. Just nimelt, aga meie oleme talle siis tüdrukule omas  sellise hellitusnime pannud piiga. Ja tema on pärit Leedu loomaaias. Saabus Tallinna loomaaeda 1998. aastal ikkagi suhteliselt  ammu juba, mis tähendab seda, et tema on meie talitajatega  juba väga tuttav ja selline väga sõber ootsman veel võib öelda,  nooruke tema kohta on siis sündinud 2011 aastal Moskva  loomaaias tulnud Eestisse, siis aasta hiljem. Ikka toodud just. Aga võib-olla ta tahtis ise ka tulla, mina see tea igatahes  talle väga meeldib meie juures. Aga kui vanaks üldse tiigrid elavad? Vot meil on ehe näide sellest, et vangistuses võivad nad  elada väga kaua, et on ju pika pea 20 juba aga looduses teeb  vanus oma töö, hambad kuluvad, organism hakkab vaikselt üles ütlema. Saaki ei saa enam kätte, praktiliselt kaslased surevad  selle tõttu nälga, ehk siis kuskil kaksteist-kolmteist  aastat hoopiski selline maksim ja. Et looduses kipubki see vahe nagu loomaaiaga niimoodi olema,  et see vahe võib tõesti pool olla. Selge. Robert, kas sul on veel küsimusi? See on väga asjakohane küsimus ja selle küsimusega me jõuame  ka sinnani, miks tiigrid niivõrd ohustatud on. Mina arvan, et tiigrid otseselt Õnne ei too kui,  kui, siis toovad ainult nii palju õnne, et sul on teda  vaadata vägev ja, ja, ja loomaaiatöötajatele toob ta  nii-öelda sellist rõõmu. Aga vot siia õnne koha pealt me jõuame nüüd sinnani,  et vana, selline idamaade tarkus ütleb, et tiigrite kehaosad  küll sabad ja käpad Teevad inimestega imesid, et nendest siis tehakse ravimipreparaate,  mis pidavat inimesed täiesti terveks tegema,  ravima nagu kõiksuguseid haigusi, aga see on asi,  mida inimesed usuvad. Tegelikult see ei tundu ju üldsegi loogiline,  meile on ju niimoodi. Ja sellel samal põhjusel tegelikult ongi nad ohustatud,  sellepärast neid on, sellepärast siis kütitud  ja kütitakse siiani. Just nimelt ja vaadake Siin läheb edasi see nõiaring, et mida vähemaks neid  looduses jääb, seda kallimaks lähevad läheb nende naha hind,  nende kehaosade hind, mida kallim on, on  siis nende nii-öelda produktid siis seda rohkem neid  kütitakse püütakse üles leida, sest et nad on veelgi kalli hinna. Siis siis ei toone mingit õnne toonud, hoopis õnnetust on  toonud nendele viiulitele. Väga tore oli amuuri tiigri kohta üht kui teist teada saada  ja minu arvates on nüüd väga tore mõte, mida ma ütlen teile edasi,  et lapsed, minge loomaaeda, tehke oma lemmikloomast,  noh, see võib-olla amuuritiiger, aga võib-olla  ka mõni teine loom. Tehke oma mobiiltelefoniga klõps, see tähendab  mida pilti. Ja pange see pilt üles, kuhu. Lastejaama leheküljele ja kõigi pildi saatjate vahel me  loosime välja suure auhinna, mis on perepääse,  loomaaeda. Heiti, kas sa saad veel tulla? Jaa, ma tulen kindlasti hea meelega. Väga tore ja me kohtume geidiga veel. Väga lapsed, head aega.
