Täna on meil taas kord külas Keidi loomaaias,  tere kõigile, et rääkida siis loomadest,  mis meid huvitavad ja täna huvitas Timmut,  kes, Vaat vaat üllatus väga erilise erilised loomad. Robert on valmis näitama meile väga erilisi loomi. Ma arvan, et see toit ja aita, mine, mis kattis seal ma näen,  mina paistab see valge, ta juba hakkab uulima tulema. Täitsa ilusti, tere. Timmu ma täna räägin sulle oma lemmikutest,  loomadest, loobanaalid. Ta on väga ohutatud liik, sest Ameerika nal valastas ta  kohaala ja, ja loomad kasvandab natsi ja neid on looma eest hada. Naalitsat. Ei jõe ääres ja jõe ja tikud tiikide ääres,  need on ujud nagu kaevatud, võeti üks emane üks isamel  ja pandi alla ja siis võrgud kokku, nagu  siis hakkasid kudlutama Keidi, miks sai ta  nii palju loomaaias? Aitäh Robert sulle loomaaeda. Robert on minu sõber loomaaiast reporter  ja tema on loo nende Loomaaia sõprade seltsi liige Aga miks on siis naaritsaid loomaaias nii palju nagu Robert  ütles 100? Just nimelt praegusel hooajal eriti veel noh,  ütleme 110 kuskil. Aga kus need naarit sa Euroopas nagu veel on? Kindlasti on paljudes loomaaedades aga praktiliselt  võib-olla et kogu Euroopa nii-öelda looduses on nad välja  surnud ja kindlasti on üksikuid isendeid. Aga nagu me juba rääkisime, et, et Ameerika mink on  siis oma töö teinud just, aga on ka teisi Euroopa loomaaedasid,  kes tegelevad samamoodi sellise. Kudrutamisega või? Kui panevad naaritsa kudrutama, panevad kudrutamas. Ja siis saab naaritsad palju. Siis me taastame niimoodi liigi jah, aga kui palju,  kui palju te aastas neid Hiiumaale siis saadate? Esimesed on saadetud, noh, ütleme mingi 30 40,  aga ma ei tea, palju neid seal on, sest et me ei tea,  palju nemad on seal juba ise paljunenud. Just nimelt, et sellepärast võtab see kogu uurimistöö üldse aega,  et midagi saaks täpsustada. Aga näiteks kui mõni laps läheb Hiiumaale oma vanematega,  siis ta võib ju pilgu peale visata, et kuidas seal  naaritsatega lood on. Inimesed on näinud neid küll ja, ja mõni naarits on noh,  kuna nad on inimestega ju seal loomaaias harjunud juba nad teavad,  et et inimene võrdub toidu andmine, inimene annab mulle toitu,  siis on ka nii juhtunud, et et mõni naarits on pugenud  kellegi tare alla, täitsa käinud keldris süüa varastamas. Aga vot inimene on ise ka selline, et noh,  nunnu väike loomake, no mis ma ikka, muidugi ma annan talle süüa. Aga see tegelikult ei ole siis õige. Tegelikult ei ole õige, sest et ta harjubki sellega ära  temal ei ole vaja enam energiat kulutada,  et ise toitu kätte saada. Ja sellepärast kindlasti panen inimestele südamele,  et metsloomi ei tohi toita. Seal on väljas täitsakeegi Mida sööb naari, aklihased ja kala asju ja oska? Küll ja oma aias neil ei noh, nad ei ela ju veekogu ääres  päris niimoodi, et et küll, aga neile väga maitse pakliha,  nad on lihatoidulised, eks ole. Karnivoorid kiskelised ja, ja samas ja kala meeldib neile väga. Aga meeldib ka teinekord võib-olla jogurti topse lakkuda  ja nii edasi, ikka lubatakse neile maiuseid,  eks ole teinud. No muidugi, siis on mõnus elu peal, siis nad lähevadki  Hiiumaal sinna suvitajate juurde, küsivad natuke jogurtit,  kahvli ja kastet. Ja aga looduses nad elavad veekogude ääres,  sellist mitte just väga kiirevooluliste jõgede ääres  ja oma sellest veekogust, nad ei lähe kunagi kaugemale kui  100 meetrit maksimum. See tähendab seda, et nad ikka on täiesti noh,  sellised veeloomad nii-öelda sealt, nad püüavad vähke,  kalu, igasuguseid limuskeid tigusid, aga  ka väiksemaid närilisi nagu rotte, nagu rotte just nimelt,  nad on ikkagi kiskjalised ja täpselt ja loomaaias,  enne kui nad loodusesse lastakse. Tegeletakse siis sellise programmiga, et,  et harjutada neid nii-öelda looduses hakkama saama. Just sellepärast ootavad seal jõe ääres hakkliha  ja just täpselt alguses võib-olla nooruses nad saavad ki  selle toidu kätte inimese käest. Aga sealt edasi hakkab see progress nii-öelda,  et see toit juba liigub või ta lausa jookseb. Ja sa pead ka ise kätte saama. Ta peab aru saama, et see ei ole hakkliha,  vaid et ta peab hakkliha tegema, selles,  muidu ootab, jogurtitops tuleb varsti vastu. Jah, elu on keeruline naaritseda, aga väga  siis on see tõesti väga tore, kui tehakse sellist trenni  ja väga tore, et on olemas ju Hiiumaa, kuhu saab neid viie,  muidu ma saan aru, et see on suur probleem,  et sa neid paljundanud ja paljundanud ja kudrutavad kudrutavad,  aga kuskile pole neid viia. Opasse ka neid saata. Ja aga nüüd, eks ole, naarits sööb roti ära,  aga keda siis naarits peab kartma? Naarits peab kartma suuremaid lihasööjaid nagu näiteks rebased. Rebaseid on meil väga palju ja, ja rebased püüavad  praktiliselt kõike, mis neil vähegi kätte saada on. Kas sina tead, et meil on kasakaleid juba palju? Šaakaleid on juba palju just ja nemad võivad  ka kindlasti noh, täiesti kindlalt kohe naaritsatele just melt. See kulub ka siis treeningu treeningukavasse,  et nad oskasid karta või nad näiteks on jõe ääres  ja vaatavad, et oh, rebane, rääkis natuke juttu,  aga rebasel natuke teised plaanid. Et. Ei ole sellist asja, et me nüüd paneksime nad vastastikku kuskile,  noh, kellegi rebase või hundiga, et sellist asja ei ole küll,  aga me harjutame neis inimkartlikkust just et seda neil  tuleb ka seepärast, et muidu nad lähevadki inimeste juurde  ja kui nad inimest kardavad, siis ma arvan,  et nad oskavad ka kõige muu suhtes olla juba ettevaatlikumad. Aga need naaritsad näiteks lähevad ju muidu inimese juurde  ja inimene teeb mütsikrae ja kindad. Ja vanasti oli see täiesti lausa suur mood. Et naaritsakasukaid kanti ja naaritsamüts. Aga tänapäeval see on ju ikka ikka on inimesi,  kes sellega tegelevad, ikka tehakse karusnaha karusnahale  väga palju. Jaa, et tähendab seaduse järgi ei tohi neid kindlasti mitte  mingil juhul püüda ja, ja karusnahaks teha aga vanasti tänu  inimese tahtmisele teha neist kasukaid ongi tänapäeval  siis olukord neil selline. Väljasuremise ohu, väljasuremise ohu nad on isegi nagu  punases raamatus siis ju on, nad on punases raamatus. Ja, ja praegu on nende olukord selline, et need ei ole isegi  märgitud veel looduses olevateks, vaid nad on ikkagi  märgitud kui loodusest välja surnud just ainult Hiiumaal  ja koma või sinna sulguda, seda panna ainult Hiiumaal  ja võib ka nii. Nii et lapsed, ma arvan, et mina soovitan minna jälle loomaaeda. Ja minge loomaaeda, tehke pilti, pange see pilt lastejaama  leheküljele ülesse ja. Suurimat pildi saatjate vahel me loosime välja auhinna. Pere pääseme loomaaeda ja tagalapsed ja taega. Järjest jagada kõike, sest nõnda järes aga. Te võite ta, mis mul ikka sürpriis
