Vennasvabariikidest saabunud võimsad masinad aitavad viia  võiduka lõpuni võitluse Eesti põlluharijate põlise vaenlase  soo vastu. Kuidas taastada lagesoid, mille pindala on viimase 60 aasta  jooksul vähenenud peaaegu kolm korda? Kas käsitsi, nii käib siis soo peamise katte eemaldamine? Või hoopis kopaga? Vahel kõhe ka, oli mõned päevad tagasi alles,  et muda hakkas kabiini tulema. Miks kasvatab väike tüll poegi masinate müra keskel? Et meie oleme hetkel kuskil siin siit siis liigume selles suunas,  see on kunagine, siis turbakaevandusala väljaveo tee. Ja meie eesmärk on täna jõuda peaaegu kõige kaugemasse  taastamisala nurka, mis on siis siin need neli paisu,  mida me tahaks siis täna-homme teha. Ja kui me jõuame veel, siis teha siin ka kahte paisu. Osoon läheb täna koos Eestimaa looduse fondi talgulistega  soosaare sood taastama ja seda vaid käterammuabiga. Nii esimene kraavi üle. Saab märjemat kohta ka tunda. Tööd pole veel pihta hakanudki, aga ma olen juba täiesti  higine sellest kandmisest. Umbes kilomeeter on veel sihtkohani. Rabas on hea asi, et siin saab vahepeal ennast turgutada. Sinikatega. Nüüd on vitamiine täis. Ühesõnaga, kuivendatud alade eripäraks on  ka rästikud, aga täna vist rästikuid väga väljas ei ole,  aga ühesõnaga olge valvel. Valvsad. Jäänud on 250 meetrit. See on siin nüüd sihtkoha märk ja see on jah,  meie eile tõin oma kindad ära. Et see on siis üks kraavikene See tuleb nüüd ilusti. See läheb päris pikalt siia soo sisse, veel. Ja kui siit vaadata, siis no vesi on. Põhimõtteliselt kraavi põhi on noh, meeter peaaegu et  kraaviennast ole näha, aga kõik on siin all jah,  et siin turva vaiba all toimub päris ilus. Siis vee, vee liikumine, turba profiil on läbi lõigatud  ja veetase. No siin nii all, et kui me siia kõrvale vaatame Ütleme noh, seal turbasamblaid peaaegu ei olegi selline  metsavahel et siin üksikute laikudena on,  aga. Aga noh, see kuivenduse mõju on siin ilmne. Et samune kraav lihtsalt juhib kõik vee siit soost välja ja. Vanad kaardid näitavad, et soosaare soost on juba ammu  turvast võetud. Esialgu toimus töö käsitsi ja mahud olid väikesed. 1966. aasta ortofotol on näha juba freesturbaväljakut. Raba kuivendamiseks rajati uus kraavivõrk  ja sellega ühendati ka ümbritsevad laukad. Meie eelkõige taastame siis sooloodusliku veerežiimi,  mis on siis nõnda, et see veerežiim peaks keskmiselt olema  30 sentimeetrit alla maapinna. Kui me nüüd siia kraavi vaatame, siis me siin-seal näeme selgelt,  et see rohkem pool meetrit ja enamgi. Et mõte on jah see, et esmalt siis kiirelt veerežiim taastada,  mida see paisude rajamine ka võimaldab ja seejärel juba  tuleb kõik muu tagasi. Palju neid paise siia tuleb siia, soosaare tuleb neid üle  500 ja enamus tuleb kopatöödega. Aga sellist õrnemates kohtades ütleme, kus see kuivendus  mõju nii ilmne veel ei ole. Ja kuhu me ei taha neid trassiraieid teha,  et Kop li saaks siis siia, me tuleme vabatahtlikega  ja teeme käsitsi. Mida need mehed teevad, et nad ei ole üldse siin? Kraavi juures ja ahah, nemad siis teevad meile  paisumaterjali jaoks siis auku. Kust me siis lõikame, turbapätsid, ja siis need turvapätsid  siis tekitavadki selle paisu siia ehk et kasutame kohalikku materjale. Saan ma siin aidata või siin on ainult labidat vaja siit  otsast tõmmata. Nii käib siis soo peamise katte eemaldamine. Ja siin all peaks olema siis see parim paisumaterjal nii. Heleda ahah, kõige, Hele jääb kõige Paremini kokku selle jahil me oleme. Sellest saab hea paisu. Soode taastamistööd võivad olla ka nii mastaapsed,  et labida tööst üksi jääb väheseks. See mürakas kopp rassib Endla looduskaitsealal  ja siinne objekt on soode taastamisel Eestis üks suuremaid. Sellel kopal tundub tööpõld siin väga lai,  mida ta peab jõudma ära teha. Selle kopal on laias laas kaks ülesannet,  ta peab täitma ära selle kuivenduskraavi  ja siis kindlate vahemaade tagant. Ehitama kraavile paisuda ja kraavi täitmine ise toimub  siis niimoodi, et kopa ülesanne on tõsta kraavi tagasi  seesama materjal, mis kraavi kaevata, see on sinna kraavi  kaldale kunagi tõstetud. Mis tingimused see siin loob, kui kunagi rajatud kraavide  võrgustik likvideerida? No selle kraavide võrgustiku likvideerimise eesmärk on meil see,  et veetase pinnase, see muutuks stabiilsemaks. Ja ka kuival perioodil oleks vesi maapinnast mitte rohkem  kui 20 25 sentimeetri sügavusele. Et see oleks just kuival ajal nii-öelda see vajalik tingimus,  et soo saaks areneda. Kuigi ekskavaatori töö tundub esmapilgul üsna robustne  ja võib tekkida küsimus, mis taastamisest me siin üldse  rääkida saame, siis siin lõppes eile töö. Kraav on kinni aetud ja siia on rajatud ka pais. Vesi on juba tõusnud maapinnaga ühele tasemele  ja saab ühtlaselt selle ala peale laiali. Kraavide sulgemine põhimõtteliselt siis tagabki meil selle,  et vesi ei liigu väga kiiresti soost välja,  sest kraavid ongi selleks tehtud, et vesi hästi kiiresti  liiguks soost välja nagu looduslikus soos. Vesi otsib oma teed ja see võtab kaua aega  ja kõik see kõik selle aja tegelikult siis taimestik  ja muu elustik saab sellest tekkivaid tingimusi ära kasutada. Siin ongi siis üks meie 40-st seirekaevust,  mis erinevatel taastamisaladel meil üleval on  ja siin konkreetses linnussaare rabas on meil kolm seirekaevu. See seirekaev kujutab endast siis sellist kaemeetrise  plastmasstoru ja siin on Noh, me kutsume teda taiveriks, põhimõtteliselt on ta  sukelduja ja rõhuandur, et siin on sees rõhuandur,  mis mõõdab veesamba rõhku ja iga tunni tagant  siis salvestada endale mällu selle rõhunäidu. Ja kui mul on andmed maha loetud, siis ta näitab mulle  ka kohe ära graafiku ja praeguse praeguse hetkel on veetase  25 sentimeetrit maapinnast või sellest mättapinnast allpool,  noh, ta võiks olla ikkagi sentimeetri maapinnast allapoole,  et siis oleks nagu turbasamblale ka head tingimused. Kui ruttu te neid tulemusi ootate siin, mille nimel need  tööd käivad, tegelikult, kui need kraavid kinni saavad,  siis noh, teistest taastamisaladest kogemus näitab,  et see tuleb ikkagi kiiresti, et ja oluline on just saada  nagu üles see suvine veetase vegetatsiooniperioodi jooksul  omab aurustumine ja suvel läheb veetase madalaks  ja just see nägu on see, mis seda taimkatet muudab. Mitu aastat tagasi siin tehti, siis no siin tehti enam-vähem  poolteist aastat tagasi on raiutud ja noh,  vaata, kuivendamise mõjul muutub, on ju rabas taimkatte,  et siin on näha, sisse on tulnud koht, mis ei ole rabale,  nii tüüpiline taim ja siin on ka sammal näha muutus,  et siin näeme, palu sammal, mis on omane kuivale metsatüüp  ja siin on ilusasti juba näha selle koha peal,  kuidas siin metsasambla sisse tulevad turblasamba tutid,  nii et ainult poolteist aastat sellest taastamise tööst  ja juba turba sammal ronib siia metsasamblale vahele. Siin jäi silma üks junn, mis ilmselt kuulus metsisele,  aga lausa metsisele. Jah, niisugune suur kanaline siin. Metsis. Suvisem junn, et talvel tal on heledamad kollased,  siis kui ta männiakaid sööb. Kuidas üldse sellisel kuivendatud rabas või soos sellise  floorafaunaga on, et on siin midagi väärtuslikku veel alles? No sellega ongi niimoodi, et siin on mitmesuguseid liike  ja kohati võib-olla isegi liigirik Suurem kui kuivendamata alal, sest siia tulevad sisse nagu,  kui me kõndisime siiapoole, me nägime, et siin oli maasikat  ristikut täiesti sellised taimed, mis tüüpilises rabas  või soos ei kasva. Aga siin ei ole selliseid liike, kes vajavad just seda eriti looduslikku,  kuivendamata sood. Ja kui me tegime gi siin oma liigi inventuure  ka siis me nägime, et noh, siin kuivendatud osas eriti sealpool,  kus on veel kõrgemaks männid kasvanud et esinevad sellised  suhteliselt tavalised liigid, aga siin, kui me nüüd  võrdlusalaks võtsime looduslikuma sooosa,  siis seal leidsime selliseid liike, kes näiteks Kesk-Euroopast,  kus sood on juba valdavalt ära kuivendatud,  et seal on nüüd juba väga haruldased Ja, ja sellepärast on meil see võimalus,  et, et kui me siin taastame, siis tulevad  ka siia need liigid tagasi. No nüüd läheb see plastik sisse, mida ma seljas kohale vedasin. Mis efekti see annab siis? Blokkima selle, et kui seda paisu sin, täidame, Saame siit vee ära võtta. See värske vesi ei tule peale. Paned nagu toru kinni? Jah, korraks. Kui me seda taastamiskava ja projekti tegime,  siis me käisime Soomes Rootsis ja oleme lätlastega koostööd teinud,  et, et me oleme näinud, millised paisud on,  on meile näidatud, millised paisud peavad,  millised ei pea, no näiteks puitpaisude puhul on palju  probleeme olnud, samuti plastiku puhul ikkagi kõige  selliseks sobivamaks, materjaliks on nimetatud turvast  ja see on pidanud ja seda on ka suhteliselt ohtralt nendel taastamisaladel. Ehk et siis läbi selle kogemuse mujalt riikidest me neid  töid oleme kavandanud ja mõneti oleme ka õnnelikus olukorras,  et et taastamistööd Soomes algasid üheksakümnendatel Lätis  siin eelmisel kümnendil, et meil on hea võimalus õppida  nendest vigadest ja siis Neid välistada See on sügavam, kui ma arvasin. See on ikka põhjatuses. Et mõte on, et teeme hästi suure virna, siis kui on  piisavalt päts olemas, siis järgmisena viskame kraavi vees tühjaks. Ja kohe siis pätsid otsa. Paisu rajamisest süsteem on väga lihtne. Isetehtud turbakaevandustest tulevad sellised ehituskivid,  mis lähevad riitadesse. Siin kõrval on juba uus paisukoht ootamas. Vennasvabariikidest saabunud võimsad masinad aitavad viia  võiduka lõpuni võitluse Eesti põlluharijate põlise vaenlase  soo vastu. Laialdased kuivendussüsteemid rajatakse nüüd ennenägemata  lühikese ajaga viies ellu looduse ümberkujundamise  Stalinliku plaani muudavad meil ju raatorid,  sood ja rabad lokkavateks viljaväljadeks. See annab meie rahvamajandusele täiendavalt tuhandeid tonne põllumajandussaadusi. Need on, on Eesti ühed ürksemad ökosüsteemid  kus eriti rabades on selgelt inimene selle kuivendusega  teinud vea On tehtud valearvestusi ja rikutud sellega  tegelikult see maastik ära ja see on tegelikult elementaarne,  vastutustundlik käitumine, et kui sa oled teinud mingi vea,  sa saad aru, et see on nagu vale asi, mis sa teinud oled. Et siis see viga nii-öelda on vaja likvideerida. Kui palju selline töö erineb sellest, mida muidu tuleb teha? No ikka päris palju, kuna nüüd on nagu kraavide kinni ajamine,  muidu tavaliselt on kraavide kaevamine metsas  ja nagu juuresolevalt pildilt näha, siis siin on päris mäda,  et annab maadelda nende kändude väljarebimisega,  et kui on pehme pinnas, et kandmisega on probleeme. Et tegelikult on päris ohtlik töö, mida siin jälgida,  tuleb eelkõige seda, et pea vee peal hoida. Et kui nagu väga kriitiliseks läheb ära,  et siis rohkem kände alla, kui on võimalik,  kui ei, siis tuleb taganeda. Et. Ei ole meeldiv, kas on vahel kõhe ka, oli mõned päevad  tagasi alles, et muda hakkas kabiini tulema juba plaatide  peal olles, see on kuskil, ma ütleks poolteist meetrit lausa  peaaegu ja kuidas sa välja said? No sain grammi veel tagasi lasta ja sain kaks kändu endale  roomikute alla sättida ja siis ronisin uuesti peale  ja siis sain viimase plaadi välja tõmmata. Soode taastamistööde juures on üks oluline asi  ka raied miks neid tehakse soode taastamise puhul kõige alus  on eelkõige kraavide sulgemine, siis teatud juhtudel on  ka raied vajalikud. Kõige kriitilisem aeg on suvel kui on kõige kuivem aeg  ja kui sel ajal puud väga tugevalt mõjutavad veetaset kasutades. Vett omaenda elutegevuseks, siis nad viivad rabas veetaseme  alla ja meil võib olla olukord, kus me oleme küll kraavid sulgenud,  aga küllalt suur puistu. Samamoodi surub seda veetaset allapoole,  tarvitades selle vee ära lihtsalt kõige kuivemale ajale. Ja teine põhjus on see, see, et puudega seoses on  valgustingimused sageli metsa küllalt halvad  ja kui me tahame taastada selliseid avatud sookooslus  ja avatud soometsakoosluse samamoodi, siis see on tegelikult oluline,  et me nii-öelda puistu tihedus viiksime natukene alla,  et see valgus jõuaks maapinnani. Nüüd on järgmine etapp ja see on väga ajatundlik,  siis vesi tuleb välja saada. Võimalikult kiiresti, sest nagu me näeme,  siin on selline pehme turvaplöga. Et kui see jääb nüüd paisu alla, siis on suur oht,  et vesi hakkab siis paisupõhjast nagu läbi voolama. Ja siis, kui on tühi, kohe pätsid peale ja. Võtame rivvi. Ma arvan, et hakkame kohe viskama, teen siis paar tükki ära,  sest olen ikka peale, et ma olen päris põhjas ka. Nii. Hakkame siit siiapoole viskama, siia sisse või? Jah, läheb eluga nüüd. Nii kiirelt kui saab miks sa seda nüüd tambid siin? Et oleks ikka tihedam, sest no kui jäävad ainult pätsid lahti,  vaata siis on see oht ka, et jäävad mingid praod sisse. Praegu proovime ikka nii. Tihedaks saada see No nii saime lahti. Plastmassi loodusesse ei jää. Õnneks. Oh kui need paisud nüüd siia rajatud saab,  mis siin nüüd juhtuma hakkab siin aru? No ma eeldan, et me tuleme siia kevadel ja näeme,  kas see veetase siit paisust soo poole siis on taastunud,  on kõrgem kas paisud peavad siis, kui see nõnda on,  siis võib eeldada, et see turbasamalde katvus hakkab suurenema,  see puhmas rinde hakkab taanduma ja kohati hakkab  ka see puistu siin surema liivee tõttu. Mõneti ei pea seda traagiliseks pidama, sest puistu  aeg-ajalt ka looduslikes soodes Sureb ja tekib see puidu turvas, nii et mõneti me nagu oleme  looduslikus tsüklis, aga teisest küljest inimene on seda  tsüklit siin kõvasti kiirendanud, ehk et see puistu on väga  kiiresti tulnud siia ta väga üheealine. Üsna sirged on need männid ja ta on üsna tihe,  nii et nii-öelda looduslikust sellisest rabametsast  siirdesoo metsast ikka erinev. Taimestikuga on selline plaan, et me paneme paika sellised  püsiruudud ja lisaks sellele lennatakse drooniga suurem ala  siis need püsiruutude ja drooni piltide võrdlusel. Me saame öelda, et, et see, mis me drooni pealt näeme,  mis see siis maismaa peal tähendab ja seda  siis ekstrapoleerida laiemale alale, nii et  selle drooni abil nagu jälgida taimestumist laiemal alal. Miks soode taastamise töö üldse vajalik on? Looduskaitseliselt on tegemist? Väga-väga paljude liikide elupaikadega, mis on kuivenduse  tõttu hakanud Eestis kaduma eelkõige lagesood  ja nendega seotud elustike. Lisaks on sood äärmiselt olulised vee puhastumis  ja talletumiskohad, nii et nad stabiliseerivad kogu meie  maastiku veeringet aitavad leevendada, põudasid  ja samuti kõikvõimalikke äkksadudest tekkivaid näiteks uputusi. Samuti on soo taastumine vajalik sellepärast,  et kraavitatud sood on sageli süsinikuemissiooniallikaks nä. Kui nüüd võtta ette kõik Eesti kuivendatud sood,  siis hektarite arv on ju sadades tuhandetes. Et praegult on siis Eesti looduskaitse arengukava  ja soode kaitsetegevuskava ette näinud, et siin 2020.-ks  aastaks me taastaksime 10000 hektarit soid. Õnneks on neid plaane rohkem, et paistab,  et jõutakse 20000 hektarit taastada. Aga, aga see kõik toimub kaitsealadel, see toimub nendel aladel,  mis ongi loodud selleks, et need kaitseväärtused,  need sood säiliks. Ja, ja kui nüüd looduskaitsealadel ongi kuivendusest rikutud sood,  siis, siis ma arvan, et selle peakski ümber pöörama,  muidu nad ei täida, täida gi oma kaitseala eesmärke. Et see kraavi Ulin siis lakkaks, ütleme nii, pai peaks. Suure puidutööstusettevõtte palgiplatsi servas võib kogu  kevadsuve kohata näiliselt haigeid tiibadega maas  laperdavaid linnukesi. Kui aga püüda neile läheneda, ripuvad linnukesed eest  või lendavad ära. Need on väiketüllid, kes vigast teeseldes ohtliku  sissetungijat pesast eemale meelitavad. Umbes põldlõokese suurust väiketülli eristab teistest  kurvitsalistest erkkollane silmarõngas ja väga eriline pesi. Sissetungija eemale meelitatud naaseb õhtust haudumiskorda  pidav isalind pesale tagasi. Just pesitsuspaiga erilisus teeb selle linnuliigi visaduse. Imetlusväärseks ja huvitavaks. Sobivate rannikuklibuvallide ja paepealsete kinnikasvamise  tõttu on väiketüll asunud pesitsema tööstusmaastikele  karjääridesse ja prahiplatsidele täis. Kurnas on neli beeži pruuni tähnilist muna,  mille emalind muneb isaslinnu poolt ettevalmistatud lohukesse. Enam kui paarkümmend päeva On pesapaari mõlemad linnud  pidevalt haudumisega ametis, trotsides vihma  ja tuuli, öökülma ja võimalikke pesarüüstajaid. Pesarüüstajateks võivad olla rebased, kährikud,  varesed või röövlinnud. Kõige suuremaks ohuks väiketülide pesadele on juhuslik  tallamine või ülesõitmine. Peagi on oodata tibude koorumist. Üksikud soojad kevadõhtud aitavad siin omajagu kaasa. Hilisel ennelõunal haudumiskorra vahetuse ajal tuleb rõõmusõnum. Kaks väikest tüllitibu on edukalt koorunud. Kuid kahe muna koor on alles terve ja neid tuleb veel  hoolega soojendada. Aina innukamalt tükib nüüd pesale kontrastsema  peasulestikuga tüllipapa, kes nõuab laste kasvatamisel  ka oma osa. Tibude koorumisest on möödas alles mõni tund kui pesale  naasnud emalinnu alt vupsab justkui juhuslikult välja  esimene tibu. Ema kamandab ta nokaga tiiva alla tagasi. See on maailma kõige soojem ja turvalisem paik. Vaatamata kergele vihma sabinale siirdub väike väike tüli  hakatis oma suurt maailma avastama. Väiketüllide toiduks on peaaegu eranditult selgrootud  ja nende vastsed. Nii väikse tibu jaoks on võililleseemne nokkimine andeks  antav eksitus. Ja juba ongi ka teine tibu väljas. Aeg-ajalt kukkudes ja komistades otsib temagi elu esimesi nokatäisi. Kuid maailm on külm ja karm paik. Peagi naasevad tibud soojendava tiiva alla tagasi. Õhtuks on kõik neli tibu edukalt koorunud. Nüüd on vanalindudel tegemist ja siblimist õige palju. Tarvis on äsjakooru nuid soojendada ja väikestel esiklastest  ilma ränduritel silma peal hoida. Et need ohtu ei satuks või laiali ei jookseks. Paaripäevaselt on aga tibud juba nii väledad  ja osavad et minu oskused neid kaadris hoida,  pannakse tõeliselt proovile. Tibu jookseb ja jookseb, jookseb, jookseb  ja hopsti. Ja ongi kaitsva emme tiiva all. Kuni lennuvõimestumiseni heidab tülli tibu ohu korral maha  ja muutub tänu oma varjevärvusele kohe nähtamatuks. Kuna väiketülid ise näivad uutes oludes kiiresti kohanevat,  siis saame meie inimesed selle vapra ja vähearvuka  linnuliigi uute pesitsusalade omaks võtmisele tublisti kaasa aidata. Oluline on lihtsalt märgata aprilli lõpust kuni juuli alguseni. Vanalindu märgates võime kindlad olla, et kusagil lähedal on  pesa või maad ligi kössitavad tibud.
