No vaata ise siis vaata heita pilk, kuidas saab olla jääkaru  ei saa olla loomaaia üks ohtlikumatest loomadest,  vaata kui nunnu ta on. No sa võid selle kübara ja kostüümi talle ära võtta. Räägi illes ää suurtest karuest, millistest suurtest räägi  kõige ohtlikum, aga muidugi tema on ka ju valge suur jääkaru  on ka valge ja väga pehme nahaga, aga ta on suur  ja kuri on ju nii? No kuidas? Õnneks Robert ütlesin, ta on väga kuri,  Karl Robert, tere. Gedi miks? Kas tohib jääkalu pidada ta kodus? Näed, Karl Robertil oli sama küsimus. Jah. Kodus jääkaru pidada kindlasti ei tohi ja esiteks sellepärast,  et ta on ohustatud liikide hulgas ja teda võivad pidada  ja aretada ainult selleks ette nähtud asutused,  loomaaiad, loomapargid. Teiseks muidugi ka sellepärast, et ta on maailma üks  ohtlikumaid kiskjaid. Ma ütlesin sulle, et ta on ohtlik, ohtlik kiskja,  aga mitte see jääkaru vaid päris see suur jääkaru. Just võta siis ära selle laua pealt. Kui ta nii ohtlik on Nii ma panen siia pikutama, pane pikutama. Vabandust, vabandust. Ta on ohtlik Timmu jaoks. No mitte ainult, aga ta on kõigi jaoks ohtlik,  tähendab see suur karu, mitte see väike mõmmi,  temal ei ole teravaid hambaid, teravaid küüniseid. Kas sa tead, kui tugev ta võib olla looduses ta  nii tugev, et ta ühe käpatõmbega võtab 150 kilose hülge  veest välja? Sa kujuta siis ette, et ta ei pea isegi küünistega sulle  pihta minema, vaid oma suure jõuga, ta võib tõesti inimese. Tal on suured käpad ja ma olen näinud, vaata kui ma oleksin  nagu seal istuksin näiteks tema puuris, ma arvan,  et tema käpp mahuks täpselt minu peale ära küll. Nii et inimesed käivad loomaaias vaatamas,  jääkarusid, mõtlevad, et nad on sellised oi kui nunnud  ja kindlasti nad ma ei tea, söövad hoopis,  on taimetoitlased ja midagi nad inimesele ei teeks  siis tegelikult see on hoopis teistmoodi. See on hoopis teistmoodi ja vot karudel on see lugu ka,  et kui sa sinna puuri juurde lähed nii lähedale Sa küll vaatad,  et need puurivahed on noh, nii kitsad, et ei tea,  kuidas ta oma käppa sealt või hambaid läbi saab panna. Tegelt nad on väga targad ja kavalad, saavad küll. Ja kui see inimene on seal puuri lähedal,  siis, siis ta võtab oma kahe käpaga ja ta kinnitub oma nende küüntega,  selle inimese või mis iganes objekti külge,  kes tema lähedal on ja vot seal seda sealt kätte saada. Peaaegu et võimatu. Neid õnnetusi juhtunud ka on, aga vot lugu ongi selles,  et inimesed ise on ka olnud hooletud just täpselt,  et muidu neid asju ei juhtuks, sest tegelikult oleme me  loonud loomadele sellised tingimused, et nad ikkagi välja  niisama ei saa. Et puhtalt inimeste hooletusega on siin tegemist. Aga aga noh, jääkaru, eks ole, vaata kuidas jää nagu elaks  nagu jää sees, et kuidas ta siin Eestis üldse hakkama saab,  meil on ju? Noh, hea küll, väga soe see suvi just ei olnud,  aga noh ikkagi suvi. Looduses on neil ka oma rütm ja nemad alati ei ela jää peal  või lume sees. See tähendab seda, et ka polaaraladele saabub ükskord kevad  ja siis jää sulab ära. Aga kui jää sulab ära kõik jalg alt, kus see jääkaru  siis minema peaks, sest tavaliselt talvel ta ju elab koobastes,  eks ole, siis läheb, kus ta siis läheb võtta,  ela. Ujub umbes 500 kilomeetrit ja rohkemgi veel,  et jõuda maismaale kure, see on nagu just nii. Täpselt nii ja, ja just sellepärast, et saada  siis toitu maismaalt sellepärast et. Talvel ta ju püüdis hülgeid, eks ole, tegi jää sisse augu,  varitses hülgeid, see oli tema põhiline toit talvel. Aga samamoodi hülged liiguvad ka, kui jääd enam ei ole,  liiguvad ka maismaale nii-öelda suvitama,  hülge teed jääkarud järel. Ja täpselt nii, et toit on ikka põhiliselt see,  mis loomad ju liikuma panevad. Karl Robert näitab meile, kuidas loomaaias jääkaru elab. Al on päevalt on väiksem, emasenini on rida,  nola on ka veel, on ka üks poe, aga tema on praegu suurem  kui alan. Kolm jääkaru. Ma ei saanud aru, mis kolmanda nimi on. Ei ole, meil on tegelikult neid rohkem. Ma tutvustan. Meil on nord isane noora, emane, Friida,  emane ja kõige pisema Aaron. Tema on ka nüüd isane, neli tükki, neli tükki just nimelt. Ja kus nad siis, kus nad siis elavad, kas nad elavadki koos  ühes puuris? Ei praegu elavad ühes puuris Friida ja Aron  ehk siis ei, Frieda on Aaroni ema ja tema peab olema oma ema  juures õppima seda jahi instinkti, õppima seda,  kuidas inimestega käituda ja nii edasi. Et ühesõnaga tema on oma ema juures umbes kaks aastat,  nüüd just. Kas sa oled näinud ka, kuidas ta õpib, et oled sa näinud  täitsa täitsa ise pealt, et nagu ema teeb ette  ja siis teeb Aaron järgi selle. Otseselt nii ei ole, ma arvan, päris kangekaelne poiss meie  ja pigem on niimoodi, et ema peab teda pidevalt keelama. Et siis, kui ta eriti pisikene veel oli kuskil poolteist  või kaks kuud, siis ta ju tahtis täitsa omapäi seal puuris  ringi kõndida, mis sellest, et et seal otsest ohtu ei olnud,  eks ole, teist isast jääkaru ei olnud seal,  kes võiks maha murda, et Frida siiski kogu aeg piiras teda  ja tegi häält, et vot tule nüüd minuga kaasa,  sa pead minu järel kõndima. Et täpselt nagu meil inimeste riigis, et meie  ka ei lase imikud kuskile omapäi oma riigis  ka emad hoolitsevad oma laste eest väga hästi. Aga kas jääkarudel on siis niimoodi, et kaks isast ei saa  kunagi olla ühes puuris või? Kui see oht on olemas? Just kahjuks niimoodi on isased omavahel ei klapi mitte  kuidagi kokku ja, ja täpselt samamoodi, isa ei ole nagu  sisuline pere loom. Et siis, kui nad on emasega paaritunud ja ma olen tiineks jäänud,  siis isa lihtsalt läheb ära. Ja pärast seda, kui emane on ka sünnitanud,  siis ta hoiab seda väikest karupoega isa seest,  nii kuis ta jaksab. Sellepärast et isasel on kujunenud see instinkt,  et teised jääkaru pojad hävitada. Kuna jääkarudel nii-öelda looduslikke vaenlasi ei ole,  siis on kujunenud see, et isased ise hoolitsevad  selle eest, et liik liigi arvukus nii-öelda nagu üle ei kasva. Oma poja murda. Aga mis see tähendab, et neil ei ole siis looduses? Keegi ei ole nende jaoks ohuks, mis see tähendab? Ei jääkaru, seda küll. Kas, kas ma tea, polaarhundid, mida keegi rebased? Nemad pigem murravad ise polaarrebaseid just et nemad on ju  kõige võimsamad ja kõige suuremad, et kui me juba arvestame,  et kui palju kaalub hunt, kui palju kaalub karu,  no siis me juba juba ise arvata, et kes,  kelle maha murrab. See on päris hea elu, mingit hirmu nad ei ole. Kuningas on seal ja kõik on kuningad. Aga siiski, kõige suuremaks ohuks on inimene  ja teiseks ka suured kliimamuutused. Aga miks inimene ja mida inimesed teevad? Inimesed ka jahivad neid, mis salvi nad jääkarutest teevad,  siis? Põhiline nahk, noh, ikkagi nahka. Kasukas täpselt nii, aga lihtsalt eriti kallis,  kuna nad on haruldased loomad. Ja nad on kaitse all. Aga kõige rohkem ikkagi kliimamuutused ja kliimamuutused on  sõna otseses mõttes jääkarud, nagu pannud nälga surema. Kliimamuutuse taandab, et läheb soe. Semaks neile jääb talvist elukohta aina vähemaks. Ja teinekord juhtubki nii, et oma seda nii-öelda suvist  teekonda alustades maismaale, nagu ma rääkisin,  et nad ujuvad väga-väga-väga pikka maad siis nad,  sest, et kogu see talveenergia, mis nad on kogu kogunud  ja hülgerasva söönud, läheb selle ujumisega kõik minema. Kujuta see ette, sa ujud näiteks 10 päeva järjest  ja sa ikka ei jõua kohale. Keidi k meeldib jääkalutele mängida. Selles basseinis. Basseinis basseinis just, aga neil ei olegi suurt veekogu  seal vot selle tõttu me ju eelnevalt rääkisime ka,  et nad oma elu jooksul väga palju ujuvad  ja praktiliselt ja kogu oma elu nad veedavadki pooleldi vee  sees üldse nad püüavad saaki veest. Nad ise on suured suplejad peale selle noh,  miks siis mitte mängida ka vee sees peale selle,  meie Eesti ilmad on neile siiski palavad ja,  ja on siis väga hea ennast mõnel suvepäeval ju jahutada. Ja nad on õiged Eesti suvitajad vees. Just kui meil on see rannailm ja rannavesi on ikka väga külmad,  siis neile sobib imehästi. Suvi seda parem jääkarudele vähemalt võime alati ennast lohutada,  kui on külm suvi, et jääkarudele see meeldib  ja neile see sobib küll sa ütlesid, et nad ujuvad looduses  500 kilomeetrit ja nad matkavad ju ka tuhandeid  või sadu kilomeetreid, aga siin nagu me pildis nägime,  Tallinna loomaaias on põhimõtteliselt selline selline väike  väike korter, korter, väike korter on, ütleme väike  ja kuidas see neid siis, kuidas see neile mõjub. Head sa neile kindlasti ei tee. Ka psühholoogilises mõttes just et loomadel on  ka oma selline väljakujunenud psühholoogia omad  käitumismaneerid ja kui nad ei saa instinktiliselt teha seda,  mida nad väga sooviksid ja mis on juba nende esivanemate  poolt niivõrd sisse kaasa antud siis tekib loomade stress,  igasugused stereotüüpsed käitumised, nagu näiteks Puuris edasi-tagasi pidev liikumine. Ta tahab lihtsalt kõndida rohkem just täpselt  ja ta kõnnib ki siis ju edasi-tagasi, aga ta kõnnib täis  selle 500 kilomeetrit edasi-tagasi edasi. Kas teil on plaanis uut korterit jää karudele ära? Seda ei saa nüüd küll korteriks nimetada,  see on kohe kindlasti, ma arvan, luksusmaja kos. See on neile väga meeldiv üllatus ja ja teate,  vahest ma ikka mõtlen, et, et ei tea, kas nemad  ka aru saavad sellest, et meil midagi nende jaoks plaanis on? Just nimelt. Kuna siis see plaan teostub See on juba praegu lahti ja inimestel on täiesti võimalik  seda külastama minna. No väga tore, vot me peame timu ki, me peame kindlasti. Ja me teeme pilti jällegi loomaaias ja eriti tore. Mina teen oma pildi kindlasti jääkarude majas jääkarude majas,  peaasi et sul jääkaru ka sinna pildi peale jääb. Muidugi, mis endast ei tee timmu muidugi jääd aru,  muidugi, ja noh, ükskõik mõni lemmikloom,  kes loomaaias parasjagu tundub, et ta on lemmikloom,  sellel hetkel tehke pilt, klõps. Pange üles lasta jaamalehele ja suurimate pildisaatjate  vahel loosime auhinnaks perepääse loomaaeda. Head aega head.
