Tallinna merealade keskus, tanker Meripäev. Õppus õppus, õppus, kaubalaev, väljus Kunda sadamast  ja korkas kokku tankeriga meripeal tanker meri kogu  mahtusega 4000 kuupi. Tähelepanu meeskonnas ülekaaluses reostus,  töö ja. Iga-aastane merereostustõrjealane, rahvusvaheline ühisõppus,  puhas Meri on taas käima läinud. Esimesena kihutab sündmuskohale kindral Kurvits. Kindral Kurvits on politsei ja piirivalveameti kõige uhkem  alus ja ma saan aru, et see reostustõrje on juba siia sisse ehitatud,  eks ju. Jah, selle laeva puhul on reostustõrje seadmed juba laeva  sisse ehitatud. Siin konkreetselt on pommi rull. Külje pealt tehakse luuk lahti ja meri lastakse laeva sisse. Vesi lihtsalt voolab sisse, siia. Jah, õline õline vesi jah. Ja seejärel siin külje peal selle alumiiniumhoovaga  haaratakse siit pommi ots ja pommid tõmmatakse laeval külje  peale välja, et laeval tekiks külje peale justkui tiivad,  millega aidatakse seda reostust siia laeva sisse juhtida. Seejärel sõidab laev aeglase kiirusega reostusesse sisse  ja teise luugi taga on näha harjad, mingid harjad? Jah? Nii ja õlireostus korjatakse veest välja mehaaniliselt  ehk siis harjaga kõik õli korjatakse siia kogumis kolusse  ja siis pumbatakse edasi teki all olevatesse tankidesse. No kui reostustõrjelaevadel on uhked süsteemid olemas tõrjeks,  siis tegelikult peavad olema ka sadamates selleks tehnika olemas. Ja ikka sadam peab olema reostustõrjeks valmis  sest sadamal on kaitsta sadamat reostuse eest. Nii see, mis tuleb avamerelt sadama poole kui  ka kui ka sellise reostuse tõrjeks ja, ja korjeks peab  valmis olema, mis võib sadamas tekkida. Õlitõkkepoomid moodustavad vette sellise kaitse  ja siis piirame laeva kas siis ümbert või  siis Kaida ümbert nende poomidega ära. Sadam on küllalt kompaktne, meil on 100 500 meetrit,  mis võimaldab õnnetuse korral kogu sadama lokaliseerida. Läänemeri on sisemeri, mis on ümbritsetud tiheda inimasustusega. Inimtegevus mõjutab merd mitmel moel, eeskätt läbi  eutrofeerumise ehk toitainete lisandumisega merekeskkonda. Osa Läänemerd varitsevaid ohte võivad olla väga salakavalad  ja isegi sellised, millest meil pole õrna aimugi,  milleks me praegu siin oleme. Praegu oleme tulnud siia mere äärde, et vaadata,  millised loomad ja taimed siin elavad ja  selle läbi üritada aru saada, kas mere seisund on hea,  halb või rahuldav. Selleks võtsin kaasa sisukuse riistapuu,  see on põhjamuti kopa moodi tööriist ongi põhimõtteliselt  nagu kop ja, ja selle kopa nagu mõte on see,  et saada merepõhjas kätte meresete. Siin üks tegelane paneb ringi. See on üks elukas, nii siis tõesti üks põhja loom ja,  ja näed Tegemist on võõrliigiga liik ei ole meie kohalik,  tegemist on verd Kir Vähiga, kes on tulnud Põhja-Ameerikast  meile ja kaugelt, kes on kasutanud nii-öelda jänesena  laevade ballast sees ja suutnud ära vallutada Läänemere  ja temast on kujunemas üks juhtliike. Ehk siis see näitaja iseenesest ütleb, et  ega see olukord nagu väga roosiline ei ole. Me oleme ikkagi praegu linnapiirkonnas, siis see pruun  niitja löga, see on nüüd otsene mereväetamise tagajärg. Kui me ikkagi merre saadame suuremas koguses fosforit,  lämmastikku, siis see ei jää seal mitte niisama,  vaid see paneb need koha peal olevad vetikad vohama. Tegemist on ikkagi häiritud süsteemiga. Meil on siin olemas võõrliike. Peamiselt ütleme, loomad, kes siin ringi sebivad,  ongi võõrliigid. Karbid on praktiliselt ära kadunud, selle taga on hoopis üks  teine võõrliik. Ümarmudil ümarmudil sööb meie karbid ära. Vetikaid on meil palju kõrgemaid, selliseid suuremakasvulisi  vetikaid võrdlemisi vähe. Ehk siis. Noh, indeks-kolm võib-olla kolm, kahe miinusega. Setteproovid on nüüd võetud, mida me järgmiseks uurime? Järgmiseks võtame ette kivisepõhja ja selleks on mul  niisugune taimeraam. Nii meile paneme kivi peale merepõhjas siis kindlalt alalt  kogume kõik selles sisalduvad taimed ja loomad siia  selle võrgu sisse ja siis nende taimede,  loomade hulga ja liigilise koosseisu järgi on võimalik aru saada,  kas meri on puhas või mitte. Nii väga. Mida nad meile räägivad? Taimed räägivad meil tegelikult natukene teist lugu,  mis seal sette põhjal settes oli asi võib- olla isegi hullem,  siin siis see kõigile tuntud adru ja tegemist on jah,  põhisadruga ja ta on hästi oluline taim,  kuna ta pakub elupaika väga paljudele teistele taimedele,  loomadele ja ta on aasta ringi olemas. See on nagu hea asi, see on väga hea asi,  ta hoiab enda sees väga palju neid nii-öelda toitainet,  ta ka nagu ladestab seda ja, ja ei lase sellest nagu  nii-öelda merele vohada. Mis siin veel on, see on merihein, meri,  sa nüüd see mereline kõrgem taim, mis on  ka nüüd hea näitaja, jällegi, et et selline taim ei saa nagu  ikkagi väga reostada piirkonnas kasvada. Ja see, keda me siin kohal jäime, tegemist on nüüd  turuvahiga jällegi selle meriheina peal ja tegemist on  järjekordse võõrliigiga. Jälle ameeriklane, et Läänemeres on väga palju Ameerika liike,  kui te ei teadnud, siis tegelikult pehmed setted ongi sellised,  sellised piirkonnad, kuhu ladestuvad need toksilised ja,  ja, ja erinevad teised reoained. Samas kivised põhjad on, kuna seal tee vahetus on parem  siis sinna need fosforiämmastik eriti ei nagu ei kuhju. Ja, ja see pilt näitab ka seda suurepäraselt,  et siin on nagu see olukord on nagu täitsa hea noh,  ikkagi neli pluss võib-olla isegi ja, ja  siis seal teises kohas, kus meil oli seda setet  ja kõike seda muda niivõrd väga palju noh,  seal oli ikkagi suht kasinapooli. Õlilaik on siin, õlilaike on keskel, kui siin on näha nüüd  see õnnetuslaev, siis õli triivib vastavalt tuule suunale  siis alla tuult. Ja laevad on paigutatud selliselt, et kõik see õli saadakse  nüüd kätte enne, kui ta peaks jõudma ronta. Lekkiv tanker Meritäht on Kunda lahel korralikult sisse  piiratud politsei ja piirivalveameti laevad Pikker  ja kindral Kurvits tegelevad õppuse juhtimise,  vaatlejate, transpordi ja reostustõrjega. Piirivalve lennusalga lennuk hindab merereostuse asukohta  ja ulatust õhust kimmerdamisel ja reostuse ümberpumpamisel  on ka veeteede ameti Eva 316 ja sektori pooled. Reostustõrjelaevadest on Soome lipu all meritaidu alused,  seili ja oili üks piirivalveturva ja mereväe loh. Üksinda kahjuks meie hakkama ei saa ja, ja pole riiki  Läänemerel kes saaks üksinda hakkama. Aga Soome on loomulikult kõige võimekam riik,  tal on kõige rohkem laevu kokkuvõtvalt kuskil 19 suurt laeva,  mis on võimelised siis Eestile alati appi tulema. Praegu me teeme nii-öelda seda kõike hüpoteetiliselt  ja harjutame, kas on olnud Läänemeres sellist õnnetust  ka või millal see viimati oli? No sellist Õnnetus oli viimati Muuga sadamas aasta oli 2000,  kus tuntud Alambra laeva nimega reostas siis Muuga sadamat  ja Muuga sadamas toimus praktiliselt nädal aega,  toimus siis õlikorjamine? Ja esindasid, sa oli esindatud, samuti olid Eesti ja,  ja Soome reostustele laevad siis. No praegu seda õli ei ole ja ma vaatan, et isegi üks üljes  paistis seal praegu, nii et praegu on igatahes see meri puhas. No väga tore, ainult rõõm. Nüüd me olemegi laboris, kuhu tulevad need proovid,  mida merest sai toodud? Siin käib juba sorteerimistöö ja Just nimelt need proovid on võetud sügavkülmast  ja üles sulatatud ja, ja see töö on siiamaani ikkagi käsitöö,  seda saab teha inimene, seda ei saa ükski masin teha,  sest vaadake ise, kui erinevad, kui mitmekesised loomad  ja taimed siin kõik on, neid tiike nimetatakse indikaator  liikideks ja indikaator liigid näitavad,  kas meri on lihtsalt öeldes puhas või ta on reostanud,  seal on näha väikseid kirpvähilisi ja seal on näiteks näha  väikesed kervähilised. See kõik, mida te siin näete, on iseloomulik puhtale merele,  sest et puhas meri, see on eelkõige liigirikkus,  taimede rikkus. Ja no elu on siin häirimatu. Reostunud merekeskkond on seevastu liigivaesem,  kuid seire käigus kogutud indikaatorliikide proovide torkab silma,  et mõni looma või taimeliik on muutunud väga arvukaks. Üks või teine liik hakkab metsikult arenema. Talle sobib just selline nii-öelda tugeva troosusega toitelisus,  sega vesi. Temal hakkab seal laiutama, teised liigid taanduvad,  taimed võivad ära hävida, kui roosus veel suuremaks läheb. See tähendab metsaelanikud kaovad ära, jälle kohe liike  vähem ja lõpuks jääbki üks-kaks liiki ja nemad võimutsevad  ja mühavad, seal need tavaliselt ongi kaks liiki üks on  siis kehast vett läbi filtreeriv söödav rannakarp  ja teine on sete pindmise kihte sööv. Balti lamekarp ja nemad nende just hulk tõuseb. Nemad on väga tundlikud indikaator, riigid selles mõttes. Aga kas siis tõesti nende aastate jooksul,  millal teie olete mereuurimisega kokku puutunud,  on muutunud see ka, et mõnes kohas on nüüd selgelt vähem  neid söödavaid rannakarpe, mis tähendab,  et meri on muutunud puhtamaks. Väga raske on tänapäeval leida sellist piirkonda meres  kus söödavat rannakarpi on väga massiliselt. Ja kui seda söödavat rannakarpi ka väga massiliselt on,  siis on see looduslike protsesside tagajärg. Merre satub igapäevaselt materjali ja aineid,  mis pole looduslikku päritolu. Üheks tõsiseks kaasaja probleemiks on mereprügi. Näiteks tavaline kilekott laguneb s järjest pisemateks  osadeks muutub sünteetiline materjal sisuliselt märkamatuks. Just sellised võõrkehad kujutavad mereorganismidele tõsist ohtu. Kuidas on fliis mereprügi? Ma ei kujuta ette, ausalt öeldes ma, ma kannan seda seljas. Tähendab siis ta muutub prügiks siis, kui ma teda enam ühel  hetkel ei kanna või juba. Prügiks iga kord, kui seda fliisi pestakse. Kui me riideid peseme eraldub mustus ja eralduvad  ka väiksed kiutükid, miks ta seal keskkonnas on ohtlik? Ta ei jää sinna vee ja ta ei sadestu põhja  ja ta ei muutu mitte aktiivseks. Ta läheb filtreerijatesse loomadesse karpidesse. Samuti plankton sööb teda sisse. Sooplankton ja sealt edasi ka kaladesse. Seda kõike on väga raske ette kujutada ja siin laua peal on  tegelikult veel ka hambapasta. Siin on keel pesukeel dušikeel, eks ole,  ja. Kehakooria kõik selline asi, mida me kasutame,  siis ka enda pesemiseks. Õnneks on üsna palju kosmeetikat. Nii-öelda efektiivsed plastikgraanulid on asendatud  looduslike alternatiividega soola, suhkru. Pähklikoore puru, mis on kõik orgaaniline Ja ja laguneb väga hästi, tegelikult toote pealt on alati  võimalik ka neid plastikühendeid lugeda ja aru saada,  et, et millega päriselt on, on tegu. Kas selle kõige vastu on üldse mingisugust rohtu  ka või? Tükid õnneks. On võimalik veepuhastusjaamas? Elimineerida, aga ühel hetkel on need need  nii pisikesed ja osad tükid on nii väikesed,  et need lähevad sealt veepuhastusjaamast läbi  ja need jõuavad ka lõppkokkuvõttes merre. Sinu ülesand. Naftareastuse poomi suunamiseks aru saadud ankee süsteemi  paigaldamine kasutame selleks üks suur ujuk,  üks suur ankur. Need merereostustõrjelaevad on välja saadetud,  teie olete saanud ka signaali nii-öelda? Et seal midagi merel toimub, päästeamet on kohale tulnud,  mis teie ülesanne siis nüüd on? No meie ülesanne ongi siis see õlireostus  siis enne kalda jõudmist kinni püüda. Pommidesse, et praegu ta on veel kaugel merel. Aga te olete valvel. Just teeme ettevalmistusi selleks, et meil on nagu info olemas,  et see Üks ülilõik on nagu siis politsei käest nagu jooksu pannud,  ütleme nii ja siis me ei peaks selle enne kaldale jõudmist  kinni püüdma. Ja see on väga oluline, sellepärast et kaldalt juba selline  koristus on väga kallis ja no see nõuab suurt ressurssi. See väga pikaldane jah, et õlipoomiga oleks oluliselt lihtsam. Kuigi tegemist on õppusega ja tegelikult nafta merre ei voolanud,  siis õlilaik on meil ju olemas ja see on siin meil paberi  peal või siis elektrooniliselt, et see on kuidagi nüüd  modelleeritud siia kaardi peale ja. Ta on jah, modelleeritud siia kaardi peale on kantud  reostuse lähtepunkt ja nüüd see punane punane joon näitab,  kuhu ta tõenäoliselt peaks peaks laik siis edasi liikuma  ja kuhu ta rannas võiks jõuda. Eks tegelikult teie panete siis selle reostuskoha sisse  ja arvestades see programm arvestab erinevate näitajatega Arvestab just nimelt jah, eelkõige hoovuse  ja ilmaga, aga samuti arvestab ta loomulikult  ka selle reoainega, mis tüüpi kui paksu või vedela näiteks  naftasaadusega on tegemist. Palju sellist modelleerimist üldse nagu reaalselt ette tuleb,  praegu on õppus, aga kas reaalses elus ka on? Reaalses elus on sellist modelleerimist küllalt palju,  aga, aga õnneks meil pole nüüd viimastel aastatel päris  tükil ajal olnud selliseid juhtumeid kus oleks olnud  tegemist üldse suurema tõsisema reostusega. Küll aga oli see modelleerimine meil näiteks abiks 2014.  aasta Muraste piirkonna reostuse allika tuvastamisel  ja ka selle seal oli kaks reostust järjest al Ees lahes oli  teine siis selle reostuse edasise leviku prognoosimisel  ja ja, ja, ja siis seal proovide võtmisel ja,  ja noh, mitmesugustel töödel, nii et ta on meil praktikas  olnud abiks küll ja küll. Läänemere tervise kontrollimiseks tuleb peale  indikaatorliikide uurida ka keemiliste ainete sisaldust. Keskkonnauuringute keskuse keemialaborites analüüsitakse  aastast aastasse proove, et tuvastada ohtlikke aineid  Läänemere veest, põhjasetetest ja elustikust. Mida me praegu siin ette valmistame? Praegu me peenestame kala ära ja siis amoganiseerima. Mis see humogeniseerimine tähendab? Sisuliselt me valmistame kalasmuuti, kalasmuuti tuleb siit  analüüsi käigus, me peame vabanema kõigest,  mis on kala. Et alles eks ainult pestitsiidid, BC. Ja muud ohtlikud ained. Nüüd need kalalihakuubikud saavad ühtlaseks massiks  ja sealt õnnestub juba analüüsi aparaadid leida üles,  kas selles kalas oli ohtlikke aineid? Kuna soov on leida kalaorganismis talletunud ohtlikke ühendeid,  siis kuivatatakse kalamassi, et eraldada vesi. Seejärel saab lahustite abil kätte ohtlikud ühendid,  mille kogus mõõdetakse. Ja nüüd võtame selle kava ekstrakti ja paneme paneme viaali  ja ongi valmis masinasse paneku. See masin siin on gaasi kromatograaf ja mida ta teeb? Kalalt võetud materjal on nüüd selles pisikeses pudelis ta  võtab väikese annuse süstlaga ja laseb siia aparaati sisse  ja me saame gi teada, kas kalas leidus ohtlikke aineid. Kui analüüs on nüüd tehtud, mida me siin näha saame? Et siin me saame nüüd näha piike, et iga piik tähendab  siis ühte ainet, mida me määrame. Et piik ehk siis see graafiku peal tekkinud terav tipp  tähendab seda, et need ohtlikud ained, mida te otsisite  sellest kalast on reaalselt olemas, temas kahtlemata  tavaliselt on igas proovis midagi olemas,  aga need sisaldused on üldiselt väikesed,  et ka meie kalad elavad reaalselt keskkonnas,  kus need ohtlikud ained pidevalt eksisteerivad just,  ja, ja kuna nad puutuvad pidevalt kokku ja need ained on  organismides akumuleeruvad, siis, siis nad on  nii hästi ka kalad mis viitab sellele, et kasulikum on ikkagi,  nagu öeldakse, nooremaid kalu süüa just nimelt,  et näiteks Eestis on soovitatud süüa räime,  mis on alla seitsmeteistkümne sentimeetri pikk. Et, et kui ta on, on juba pikem noh, seda enda,  et ta on vanem, et siis on tema organismi jõudnud rohkem koguneda,  neid ohtlikke aineid. On asju, mida tarbides ei kujuta ettegi,  et need võivad lõpetada Läänemeres ja ohustada sealset elukeskkonda. Nii on näiteks ravimitega. Igal aastal jõuab Läänemerre kuni 2200 tonni ravimijääk. Need samad jäägid kuhjuvad üles toiduahelate tippu  ja põhjustavad seal siis nendel organismidel erisuguseid häireid. Kuni selleni välja, et, Loomad ei saa enam järglasi ja, ja kalad  või siis ka imetajad mereimetajad kaovad lihtsalt meil ära. Laenuvereostusallikad on praegu peamiselt seotud linnadega,  kus tuleb. Kõik see, need jääkproduktid, mis meile ühel  või teisel moel ei sobi, mis suunatakse siis merre. Teine suurem reostusallikas on põllumajandus  ja see võib-olla on natukene isegi salakavalam,  sellepärast et tegemist ei ole mitte ühest punktis tuleva reostusega,  vaid see on selline hajus reostus, mis tuleb kas  siis jõgedest või väikeste ojadena või isegi seal õhu kaudu. Loomulikult ka transport, igasugune transport emiteerib  mingisuguseid gaase ja selles olevaid tahkeid osakesi,  need jõuavad ka lõpuks Läänemere väga tihti me ei teagi,  mis üks või teine ohtlik mürgi naine Meie eluga üldse ette  suudab võtta ja seetõttu tuleb olla ka väga-väga ettevaatlik. Ehk tuleb hoida, et selliste ohtlike saasteainete sisaldus  Läänemeres oleks väga madal. Siin oli mets, muidu, See võeti maha. Loopealsete taastamine peaks olema. See ongi tegelikult. Siin on veised peal ja kui siin veiseid peal ei oleks,  siis see oleks kõik kinni kasvanud ja ma pakun,  et see mereäärseks kõik nagu kõrge roomassiiv lihtsalt. Ja siis ma ei saaks siin pildistada ka. Mina olen Karljako toplaan, ma olen 19 ja gümnaasiumi  kõrvalt Ma üritan hobi korras tegeleda loodusfotograafiaga. Praegu on väga hea veetase kahlajate jaoks. Veetasemega on selles mõttes jama, et edelatuulega ta tõuseb  jälle nii kõrgeks siis jälle pole sellist mudast ala,  aga kui ta langeb, siis mudan ala jälle terve ranniku mudanaa,  siis on jälle keeruline pildistada. Aga muidu, see on kahlajate jaoks päris hea koht. Seda, kust see loodus, fotograafia huvi tuli,  ma ei tea, nii täpselt, mulle tekkis mingi hetk,  tekkis fotograafia huvi ja siis tekkis samal ajal  ka looduse huvi, nii et põhimõtteliselt fotograafia  ja nii-öelda looduse huvi nad tekkisid nagu käsikäes  pildistama hakkasingi, nii-öelda päikseloojanguid  ehk siis loodust. Aga samas, kui ma hakkasin rohkem pildistama,  siis ma hakkasin rohkem tundma huvi ka looduse vastu. Sealt nad hakkasid niimoodi käsikäes minema. Ja, ja ta niimoodi arenes. Praegu lähme vaatame. Lähme vaatame telki. Ma ei ole siin ammu käinud, aga tuul ja veetase võivad  selle telgi täitsa maa taha teha. Nii et praegu lähme kontrollima telki. Telk on enam-vähem püsti, natuke on, peatan,  lahti läinud, aga avardivõrk on täiesti maha lendanud. Ja tuleb kõik üles sättida. Loodus fotograafia on minu puhul üsna üsna ainuke ainuke  hobi kooli kõrvalt nii palju, kui jõuab. Aga seda, mis nagu, miks sa sinna metsa lähed,  sa ei oskagi seda kirjeldada, nii, nii täpselt. See see on nagu põnev ta eriti minu puhul just pakuvad huvi  loomad ja linnud. Ja ei olegi lihtsalt see, et sa lähed ja pildista,  vaid see, see tundmaõppimine ja see kõik see,  mis pildi taha ajab. See on hästi põnev. Kõige suurem osa loodusfotograafia juures ongi see See vaev, mis selle pildistamisega kaasneb,  et see ei ole lihtsalt see, et lähed Lähed mere äärde  ja roomad natuke ja saad pildi. See ongi üks. Üks mässamine käid ja vaatad ja. Võitleb loodusjõududega. Aga kui nüüd varje on üleval siis see koht on superhaigrute jaoks. Siin käib tohutult palju halli hõbehaigruid. Hõbehaigrud ja hallhaigrud ka tegelikult on mulle algusest  peale juba väga meeldinud. Ja see on selles mõttes, on, on super, et see koht on mu  kodu lähedal. Nad käivad siin toitumas siis kui vesi natuke kõrgem  siis need käivad siin. Muda sees ja, ja madala roo ääres. Ja samamoodi kured, kes sügisel kogunevad,  kui vesi on kõrgem, siis on, on siin telgi ümber suured kure kurekarjad,  kureparved. Aga pildistamiseks on Eesti loodus väga super. Ja Saaremaal on ka tegelikult see nii erinev just meie mere tõttu. Saaremaal on veel oma oma nii-öelda tunnusliike kõik  merelinnud ja punahirved näiteks aga Eesti puhul see Eesti  tunnus või see See kõige suurem väärtus ongi ju tegelikult metsad  ja rabad. Ja seal on nii palju pildistada,  see pakub ju kõikidele haruldastele ja vähemharuldastele  loomadele liikidele elupaiku näiteks must hoone,  kuid või, või metsised ja tedred. Aga. Aga see, see olekski see, mida nii-öelda oleks vaja veel  rohkem kaitsta ja metsade, seda tohutut raiumist nii-öelda vähendada. See on nagu see kurb osa, et, et Eesti seda kõige olulisemat Väärtust, mida me peaksime hoidma tegelikult et seda  võetakse tohutu kiirusega maha. Et linde mitte häirida, siis tavaliselt ma tulen sisse  varjesse öösel pimedas siis siis ei näe mind linnud,  siis ma tulen sisse ja hommikul päike tõuseb metsa tagant  siis on hea neid siin siinsamas ees pildistada. Ja tavaliselt ongi hommikuti. Hommikuti saab varjus olla. Kolm üldiselt kolm tundi, siis läheb juba. Läheb. Läheb päike nii teravaks ja tuul ka tavaliselt tõuseb,  et siis on juba keerulisem. Nagu näha, siis on väga hea rändepeatuspaik hanedele  kurgedele ka. Tuleviku osas ma, mul ei ole kindlat plaani,  mida ma tegema hakkan. Loodusfotograafia kindlasti jääb, jääb hobi ks. Kes teab, võib-olla võib-olla saab fotograaf töö,  see oleks väga, väga nagu super. Nii öelda väike unistus, aga. Seal neid nii-öelda väljundeid on tegelikult  nii palju, sest looduse loodusvaldkondi on  nii palju ja looduse tundmaõppimisega ma tahan edasi  tegeleda ja see on kindlasti üks võimalus,  mida jälle õppima minna.
