Algavas saates ajame juttu Ida-Virumaal maja ehitava Arvi raudojaga. No ehitusalal ma olen nii palju tegutsenud Kanadas, mul on maju olnud seitse maja on olnud üksteise järel. Arvi raudoja on enne sõda lõpetanud Tallinna reaalkooli ja käis nüüd Eestis viibides ka kooli. Hiljutisel juubelil. Ja muidugi muidugi, kõigepealt meil oli 50 aastane, selle kooli lõpetamise juubel, 10. juunil 41. aastal lõpetasime. See oli meil klassikokkutulek huvitaval kombel meie klass on üks paremini säilinud, kuigi me olime kõik kutsealused. Ja meil oli seal kokkutulekul oli 15 poissi koos. Ja neid on veel välismaal ka veel mitmed, nii et meil on suhteliselt, väga hästi, on säilinud klass suhteliselt õnnelik klass, peab ütlema tõesti ja võib-olla isegi sellepärast, et suurem osa, kes sattusid punaarmeesse neid usaldatud ja seal olid mingisugused protestid olid, ja siis võeti nad üldse maha, olid tööpataljonis ja ja kuidagi juhtus niimoodi, et suurem jagu jäid järele info, minu teada vist sõjas otseselt lahingtegevuses keegi surma ei saanud. Kas teil tuli ka viimase suure sõja ajal mundrit kanda ja missuguse armee mundris? Ja see tuli küll, kõigepealt ma oleksin pidanud punaarmeesse minema, kuna ma olin kutsealune võrdlemisi ma, kuna ma detsembri alguses sündinud, siis oleks ma kuu aega hiljem siinsed olnud, siis ma poleks kutsealune olnud. Aga mul juhtus just niimoodi, et see oli kooli lõpuklass ja vanemad elavad mul elasid sellal Riisiperes ise, aga ma olin registreeritud Tallinnas venna juurde. Nii et kui kool lõppes ja kohe pärast kooli lõppu sai Riisiperesse maale mindud vanemate juurde siis mina sinna ei olnud veel registreeritud. Ja kui tuli see kõigepealt pärast lõpetamist, oli küüditamine neli päeva hiljem, 14. juunil 22. algas sõda peale ja pärast seda oligi mobilisatsioon. Ja mina muidugi sinna lauluväljakule ei läinud ja siis oli mind tuldud sinna luise tänava korterisse otsima. Aga muidugi nad mind sealt ei leidnud ja riisipärast nad nagu ei osanud otsida. Ja seetõttu ma jäin kahe silma vahele ja siis ma varjasin ennast seal metsas, kuni sakslased sisse tulid. Meil ei ole neid suuri rabasid seal, aga me olime vaikse nelja nelja poisiga, lihtsalt tegime endale koopad metsa kui kellelegi karjamaale ja varjasime ennast seal. Aga siis suuremaid metsavendade koondisi selles kandis nagu junud kuulda aga metsavendi, kes oleks võinud metsavennad olla suurem jagu läksid punaarmeesse siis oli vanemaid mehi seal ja kes siis järele jäi, siis moodustati muidugi omakaitse, kui sakslased sisse tulid. Ja mina olin ka, muidugi omakaitses püssi ei olnud, käisime sama, läksime, vaatasime relvi saadaja harude vahel või haruteel. Oli suur lahing mõni päev pärast Riisipere vallutamist sakslaste poolt 23. augustil 1941. Ja siis sealt saime relvi ja laskemoona ja isegi veoauto, saime sealt riisi Brauma kaitsele. Ja siis pärast seda tekkis poistel mõte, et nüüd tuleb Leningrad puhtaks lüüa. Et lähme sellesse kaitsepataljon Eesti kaitsepataljoni siis Narva maantee Kreutzwaldi nurgal oli meelse staap, seal, kus ma elan, 30 536. pats kaitsepataljon. Ja seal siis saime olla paar kuud Läti vormidega ja siis seal muidugi sai ka niimoodi olla, kes maalt tulnud poisid olid, nemad magasid siis seal ruumides seal nii-ütelda nagu selles hoones. Aga kuna minul oli venna juures elamine, siis mina läksin õhtul pärast õppusi läksin jälle Luise tänavale nagu koju ja olin seal. Muidugi, nädalalõppudel oli ikka tahtmine minna Riisiperesse vanemate juurde, aga seda linnaluba ei olnud, kui kerge saada, juhtuski niimoodi detsembri alguses arvatavasti vist KuMul antigi linnaluba sain siis. Laupäeval sõitsin siis jalgrattaga, Riisiperesse oli juba nii külm ja lumine natukene juba ja ja kui ma sealt esmaspäeva hommikul tagasi sõitsin ja läksin sinna Narva maanteele, siis selgus, et see hoone oli tühi. Ja siis ümbruskonna inimesed tulid nende käest küsida, et mis siin juhtus. Et pühapäeval oli pandud see väeosa rongile ja oli vilunud, arva neid tagasitulijad, kellel linnaluba oli, neid oli seal neli-viis tükki. Siis saabusime sena Narva maanteed, mis siis nüüd teha, et kas katsume oma käe pal kuidagi sinna Narva järel sõita, et kuidas seda piletit saab ja mis moodi see asi üldse käib? Või kelle politsei peab pöörduma, mingit teadet ei olnud selle kohta. Ja siis üks tarkpea tuli mõttega välja edega sakslastel enam nii hästi ei lähegi, et võib-olla nüüd on õige aeg tsiviili minna. Ja siis võtsime, kuidas tsiviili minna. Staap oli Toompeal, astusime siis jala Toompeale ja väga lihtne saksa ütles niimoodi, andke oma Sold puhid ära ja ja olimegi tsiviilis, muidugi alguses kõhe tunne. Tsiviilis normid olid väga kehvad, 200 grammi leiba päevas ja ja et ei ole eriti asi see, et mis siis saab. Mina võtsin kätte, sain jälle Sis Riisiperesse, Läksin vanemate juurde ja siis tuli abiellumine juba noorikuga, kellega olin juba pikemalt. Ja siis olime Riisiperes sealt. Pärast jaanuari veebruarikuu siis vaatasime, käisin Tallinnas vahetevahel, et vaatamistöökohta saada raamatupidamise alal või või midagi. Gümnaasiumiharidusega pois. Just ja, ja majandusarus veel niikuinii. Ja siis juhtus just niimoodi, et midagi gaselli veebruari või märtsikuus, kui ma läksin Tallinna ja kohtasin sealt oma omaaegset konservatooriumi õppejõudu flöödiõpetajate Ewald, Proverid. Ja temal oli see must orkestrivorm oli seljas ja siis ta tuli kohe ideega välja, et tuleorkestrisse ma mõtlesin, no et selgus Proveraliselt flöödiprofessor, tema mängis esimest pleti, helilooja ploom mängis teist löötimis kohta, minul siis seal on. Et konservatooriumi pooleli jäänud. Siis tema ütles niimoodi, et nendel on moodustamisel XI piil monstrum. Saksa sõjaväe juurde kuulub niisugune, et kui sõjavägi marsib, siis kogu aeg mingisugune muusiga käib, orkester lõpetab ära. Siis on kaheksameheline spiilmas trupp, neli rivi, Picolot neli trummi. Nii et orkestri juht käib seal eestlasena, kepp on seal käes, egorkestrakat lõpetamas, selle kepi üles, annab märku ja et järgmine nagu orkester lõpetab järgmisest taktist hakkab Viilma struk mängima dist piimast trupp mängib, kordab, võib olla sama lugu. Mitmed korrad kuni siis näiteks, et orkester on küllaldaselt puhanud ja siis hakkab orkestrile mängima ja nii see asi käib. Nii et kuna mina olin flööti konservatooriumis õppinud rivi Pikkolon ju põhiliselt sama ilma klappideta, lihtne pill, mitte grammatiline. Ja siis ma õpetasin teistele kolmele poisile ka selgeks, neli poissi leidis trummimehed ja siis see oli see mees piimast topsis. Nii et siis ma saingi orkestrisse ja, ja orkestris olid head saksa sõjaväenormid, viinad, suitsu suitsumees ja ma ise tegelikult ei olnud. Ja need tulid mul tulevikus kasuks väga hästi. Ja muidugi sa oled juustud ja võid ja mida tsiviilinimestel oli väga raske saada. Ja siis ma olin orkestris niimoodi natukene aasta Spirmas trupi poistele tegelikult lihtsam, sest orkester käis mängimas haiglates ja, ja Linda mäel kontserte suvel andmas ja nii edasi. Nendes pilmastupi poistel tuli siis natukene võib-olla vahtkonnas käia Tartu maanteel invest teises kohas, võib-olla käisime toitu toomas peastaabist, et saime oma toidunormid kätte ja siis juba 43. aasta maikuus järsku tuli teade, et orkestrit ja piimast lubist, eriti need nooremad poisid saadetakse Poolasse väljaõppele ja muidugi siis sealt rindele. Asi see oli küsimus, et mis siis nüüd teha? Mõtlesin, et esimese okupatsiooni ajal sai ennast juba varjatud ja kaasa ei läinud ja nüüd siis ka mõtet minna minema hakanud, eriti kui sakslased hakkab juba kehvemini minema. Ja siis ma läksin jällegi Riisiperesse ja siis seal ootasin võimalust. Vend, kes oli minust 15 aastat varem, oli juba Soome läinud ja oli Soome sõjaväest, tema saatis juba käsipostiga kirju. Et siin on elame päris lahe, et otsest suud rindetegevust ka ei ole ja siis tekkiski mõtet, et tulebki Soome minna, aga see muidugi on väga lihtne, sellepärast et kogu aeg hoiti silma peal, kes sa oled, käid erariides ringi ja juba olid mobilisatsioonid ja aga siiski õnnestus lõpuks augustikuus augusti lõpus Soome minna ja siis oligi nii, et sõitsime sinna Kolga randa. Ma hakkasin 2500 Saksa marka selle ülesõidu eest. Kolga rannas, siis tuli Soomest, paat tuli vastu, sinna mahtus 33 inimest, mahtus peale, nii et see oli lahtine kalapaat. Et käega katsuda üle ääre vett. Ja siis oli paras torm, oli ja lainetus. Nii et kui sakslased sealt mandrilt helgi heitjatega kammisid seda veepinda, siis me muidugi väljapaistva me olime niivõrd madalal ja teine pluss oli veel muidugi see, et meiega koos tuli eestlastest piirivalvurite grupp tuli kaasa üle kleidisaba soomlaste sama sama paadiga. Kuidas oli see operatsioon organiseeritud ja kuidas sai ühenduste kontakti võtta nende üleriietega? No see oligi nii, et see oli riskantne, see oli riskantne ettevõte. Ma käisin oma pead, käisin Tallinnas ja seal oli Estonia puiesteel oli üks mees, kes müüs seal õieti puust kostitada pote ja niuksed nõusid puunõusid ja mees puunõusid ja siis oli kuulda, et temal on kontaktid, ekad aga ikka kukkus. Praegu just jälle ei ole, ikka ikka ei ole. Aga mul juhtus nii, et mul abikaasa õde oli sel ajal nende maabussidel oli nagu toriks kohtus inimestega ja siis ta maali riisi pärast ta saatiski teateid, tulge nüüd kohe Tallinnasse ja et on võimalus pikemateks nad, räägi mis võimalus olla ja noh, see oli siis selge. Sõitsime siis Tallinnasse ja siis tema pani kindrali muretsenud siis selle sõiduloa, mis pidi olema, et üldse Loksa kanti sõita. Ja samuti pileti ja siis seal oli suur järjekord, aga me saime, kui abikaasaga esimeses järjekorras. Sõitsite liinibussiga. Liinibussiga, jah. Ja siis ma usun, et selle männiku peatuselist tee ääres oliks kõrts, männiku kõrts oli. Ma olen sealt läbi sõitnud tagasi seda enam ei ole, see olla maha põlenud. Ja sealt selle nurga pealt siis läkski, tee sinna Kolga randa, ega me täpselt ei olnud kuskohalt midagi, nii see oli, niukene salajane jutt, kõik. ATisad, tuled siia, viiakse sinna, pannakse paadi peale ja läheb. Ja siis meid viidi sinna. Ma hakkasin raha ära seal ja siis jäin sinna kõrtsu ootan, mina olin siis ainukene, kes selle liinibussiga tuli. Siis võib-olla üks paar tundi hiljem saabus sinnaks, autos oli muidugi endine vene vene kasvamistauli, siis tuli sinna kohasel üks viis-kuus poissi seal peal ja paar kasti võid siis, et nad olid selle veoautole saanud, selle sõiduload läksid seda võid ära viima. Ja siis selgus, et need poisid olid ka siis Soome minejad. Nii et siis mina hüppasin ka sinna lahtise veoautole peale ja siis viidi meid sinna Kolga Atla randa. Jäime enne külameeste sauna sinna ja siis sauna jääme siis ootama. Ja siis, kui saabus juba kesköö, siis selgus, et Paat on kohale tulnud, aga see oli siiski küllalt sügavasele kiiluga, nii et ta ei saanud täitsa randa tulla, siis me läksime siis ööpimeduses juba sinna randa seal siis viidi meid aerupaadiga sinna mootorpaadi peale. Ja siis öeldi, et noh, kõik on korras, et kiirpaat kaks ja pool tundi olete Soomes. Kas üleviijad olid eestlased või soomlased, eestlased, eestlasi ja kauaüleseid. Siis mõni öeldi, et kaks ja pool tonni kiiret kiirpaat, aga tegelikult mis juhtus, oli see, et vaata, kas sõitma läks ikka nii põt ja mõtlesin, et huvitav tuurid peale, paned hetkel liikmega, nii jäigi tegelikult. No ja siis kolm korda tee peal läks veel mootor rikki ka veel, nii et, et meil võttis pilti, saarele jõudmine võttis kaheksa tundi. Siis esimesed kaks kordame veel randa ei näinud muidugi pimeduses ja siis udune ja kõik ja aga siis kolmas kord, kui mootor rikki läks, siis juba paistsid juba need Soome kaljulaigud passiteemal. Ja siis lõpuks saime sinna pirty saarel, no seal anti meile siis süüa ja siis piirivalvepaadi slepis, siis viidi meid Helsingi sadamasse, siis praegune, see edelasadama. Ja siis, ega need soomlastest väga hästi ei teadnudki, mis me üldse peale hakata, aga siis selgus, et seal sadamas mitte väga kaugel umbes kilomeetril maad, meri, tulin, kadu oli koolimaja. Kuhu siis need põgenikud seal siis koondati, oli põgenike ees juba ja seal juba mõningaid ees. Muuseas, oli ka reali joonestamise kunstiõpetaja kunstnik Eduard Ole oli seal ees ja veel teisi tegelasi ja ja siis oligi nii, et meil oli Eestis öeldud, et ärge te saksa raha kaasavad, et sellega midagi seal teha. See informatsioon osutus valeks, kuna kui me kohale jõudsime, siis oli võimalus vahetada, Sainz oli ühest Saksa margast, sai neli Soome marka. Teine asi oli see, mida meile õpetati. Et kuna soomlastele sakslastega väga head suhted, siis oli risk, et meid võidakse tagasi saata. Ja siis meile õpetati, nii et kui te käest küsitakse, tuleb ülekuulamine, siis seletage, et küsitakse, et miks te soome tulite, et me tulime selleks Soome et astuda vabatahtlikult Soome sõjaväkke, minna punaste vastu sõdima? No niimoodi me siis muidugi rääkisime sisse, Helsingis olemine ei kestnud rohkem kui neli päeva siis tehti väikene, seal komisjon vaadati järele, need, kes olid siis sõjaväkke kirja pannud, muidugi naisija, lapsi need teed sõjaväkke ei läinud ja mõned üritasid tsiviilka minna. Siis need, kes siis sõjaväkke olid sisse kirjutanud, need pandi siis rongi peale ja ja viidi meid turgu. Siis turus anti meile sõjaväevormid selga, olime paar päeva tulus, seal saime kasarmute head sööki ja siis mõtlesime, et Soomes on ikka tore, et kui juba tagalas nii hästi süüa saab, mis siis veel rindel on? Arvestades saksid järgi, et rindel oli parem seemne kui, kui tagalas tagalas oli väga kitsas, Soomes oli muidugi ümberpöördult peale, nii et kui tagalasse head siia siis rindel oli ka ikka väga kitsas. No minul oli muidugi, seega meil ei olnud ju mingit ettekujutust, kui palju neid poisse seal Soome sõjaväes on ja kuna ma teadsin, et mul vend on seal, siis ma küsisin ka, et ma ei tea, sest ta on või kust need üldse asuvad. Et oleks tore, kui saaks oma vennaga samasse diviisi või üksused, saaks teda ka vahetevahel näha. Aga tegelikult oli neid poissi seal Soome sõjaväe suhtes niivõrd vähe, et, et sa vaatad peaaegu samasse rühma, ei saanud oma vennaga. Kui ma ei eksi, esimesed eestlased olid vallila pataljonis Jah, oligi see kogu see, kogu see üksus oli vallile vallile pataljon, mis Soomes oli kuidagi siiski nagu natuke halvema kuulsusega. Et nagu nad ise ütlesid, et jätkad ja noh, niuksed kehvemast rajoonis, sel vallila linnaosa on seal Helsingis mis ei ole eriti hea kuulsusega ja nad ei teadnud, mis Eestis ka peale pandi, sinna nähtavasse vallile pataljoniülem oli nõus sellist riski võtma, et välismaalt tulnud poisse oma üksusesse võtta. Nii motiive siis sinna vallila pataljoni siis sattusime ja see oli siis see jalgalas selle kao järve ääres oli see väljaõpe, laager. Ja siis sealt meist moodustati, see oli vist 10. kompanii muidu seal soomlaste üksused ka need praktiliselt ei olnud seda rahvastel kuigi palju, aga siis see oli see aeg augusti lõpust septembri algusest, kuid siis hakkas neid paate tulema järjest Soome tulema ja siis muidugi algas seal välja jah, umbes nädal-paar hiljem piidise üksus sealt jalga last ära osa viidi rindele, kes juba Kaugverid seal olnud ja osa viidi siis sinna periood lähedale, käega pääle kus oli siis teine laageneetmelt endised soomlaste suvilad. Siis olime seal suvilatesse ja seal siis tehti väljaõpet. Rinde lähedal me olime midagi nii, võib-olla üks, 15 20 kilomeetrit nendest taga tahapoole. Te ütlesite äsja jätkat vallile meeste kohta ka, võib-olla nad olidki head lööma ja löögimehed. No küll nad seda võisid olla jah, aga Nad siiski suhtusid eestlastesse kuidagi üleolevalt ja ja nendel on niisugune ütlus, umbes nii, et kui me tahtsime eesti keelt rääkida, siis öeldi, et kelle leiba sööd, selle keelt räägid. Ja igast muud asjad. Nii et seal olime siis seal käega, seda väljaõppel, seal siis juhtus niimoodi. Me käisime muidugi Toomas metsamaterjali seal kuskil lahtiste veoautodega ja juhtus niimoodi, et oli vihmane ilm, hästi külm ja kui tagasi tulime, mina nähtavasti külmetasin. Et oli öösel seal naridel magades ka meil ei olnud tekkimine, ainult sinelid, sinelid panid peale ja seljakoti panid peale, oli, hakkas hirmus külm palavik ühesõnaga siis hommikul tuli siis sena ambulantsi minna ja seal võeti siis kraaditi ja muidugi palavik oli seal midagi üle 38. Ja siis öeldi nii, et kella kolme ajal läheb siis buss ja viib siis tagalasse sinna haiglasse. Siis tuli seda bussi oodata, seal väljas, riided seljas. Kuidas bussiaeg tuli lõpuks siis bussiga sinna, siis selgus, et see haiglamisele endine koolima seal tegelikult ei olnudki mingist õiget raviasutust, vaid öeldi, et siin ei ole midagi teha, et lähed edasi järgmise haagist veel paar tundi oodatud teine buss, Sevissis hallila haiglasse oli ka päris haigla juba seal juba linnavahel magada. Ta muidugi siis pandi mind noh, arvestada niiet infüanssaete palavik ja ja sinna sinna palatisse, aga siis muidugi igaks juhuks võeti kurguproovi seal Natoga, hiljem tuli teade koet välja siit, et seal on disterit või difteeria. Ja siis viidi palatisse nagu karantiini balantesse, seal oli kaks soome sõdurit, mees, mina olin siis kolmas. Ja siis õnneks olin ma endale kaasa võtnud soome keele õpiku Eesti Eestis välja antud soome keele õpik vihikutes. Ja kuna mina tegelikult ei tundnud ennast eriti halvasti, soomlased olid nii, et nad ei saanud üldse süüa, kant hästi, vedelat mannasuppi neelamisega raskusi, minul seda probleemi olnud, väike palavik oli, aga jooksis kohe kõvasti seda soome keelt tema. Ja saad sain haiglas olla kaks nädalat ja siis selle aja jooksul ma olin seda keelt juba nii palju ära õppinud. Et kui ma sealt ära läksin, siis ma sain puhkuse Helsingisse. Muidugi ma ootasin oma abikaasat järele, sellepärast abikaasa jäi maha. Tema ei tulnud minuga soomekaaslasel esimese korraga, kuna tema õde, kes seda sõitu aitas organiseerida, ta oli minu abikaasast üheksa aastat vanem. Targeme, teadlikum inimene, tema ütlused mu abikaasale, et sinule vaja pojaga minna. Poeg, variant aastane, siis et sina pea paramika Eestisse. Aga tema muidugi tahtis järele tulla, siis hakkas oma käe peal otsima ja õnneks leidis ka võimaluse. Ja siis ta saabus, oktoobrikuus saabus siis soome ja nii kui ma olin sellelt toibumis puhkuselt Helsingist, mis, mida oli 10 päeva olin tagasi, sain paar päeva juba jällegi väljaõppelaagris olla, kui tuli teade abiga juba jõudis kohale, saatis teate, et on kohale jõudnud, sain jälle uue puhkuse, kolm päeva jälle Helsingisse seal tulises korraldada, tal kuhugi elamise saaks ja sain talle väikse töökoha ja ja siis tuli jällegi sinna õppelaagrisse tagasiminek. Millal te rindele jõudsite? Rindele jõudsime detsembris, detsembris Me läksime raerindele 1940 nelin kolm, enne seda Me käisime rinde taga, käisime traataedu tegemas. Siis läksime öösel hommikul juba valgeks, hakkas minema, pidin muidugi tagasi tõmbuma, kuni me siis lõpuks ise rindele läksime. Pärast seda siis, kui meieaegsel täis sai, siis vahetati meid välja, toodi tagalasse ja siis ma sain vahepeal juba, kuna ma olin seal soome keelt ära õppinud. Mina sain juba sinna staapi vett pumpama, toimistusse sain endale koha ja kuna ma olin masinakirja õppinud ja ja Ramose assigas vorme tegema, siis ma hakkasin juba tõlkima. Igasugu uurimistekste näiteks oli niimoodi, et keegi läks puhkusele ja seal kontrolliti väga rangelt, mis sul kaasal isegi jalarätid pididki kirja panema. Ja rongi peal teinekord kontrolliti, et kas su nimekirja kõik on alles, kas sul on rohkem või vähem, et kadunud on see ja selle kohta siis pidi jälle misse rapordi tegema. Mis pärast need kadunud võis bastione vis past rohkemal. Ja siis Need ülekuulamised tuli jällegi tõlkida soome keelde jällegi minu töö seal ja kuna masinakirja ka tegin, siis tegin selle masinaga käsitleja. Kas te sattusite rahulikku rindelõiku või oli seal ka tulevad? Tulevahetust oli ikka sellepärast, et me olime kaevikutes ja sealt ainult sai välja vaadatud, päris kuhugi kellelegi võrdlemisi nii primitiivsed. Niisugune väikene karp oli ja siis 45 kraadi all peegel ja et sellega võis välja vaadata, aga kes oli vähe nagu julgeb või lohakam tõstis pea üle ja siis võiks pihta saada seal, nii et ühel oli isegi niimoodi, et eks kiivrist läbi see oli kiivrisukk oli alle, kiivri suka, õlg tumepruun, must jutt oli le kuuliga läbi lastud, lõi muidugi poisi selja peale, aga õnneks muud viga ei saanud. Aga üldiselt oli nii, et olime seal valvepostil ja oli kuulda, et mõnes mõnes lõigus venelased püüdsid kuulge saada ja mõnes kohas oli see raejoogi lihtsalt vahepeal see oli, oli jääs. Nii et mõnes kohas oli 50 meetrit, oli vahet, mõnes kohas oli 400 meetrit valetandel arenetel, seal oleneb, kuidas see jõe kallastel oli talvel lumega. Aga siis, kui see seal ära ära lõppes, rindel oleks, siis viidi meid jällegi sinna kokale hollila kanti siis olime seal ja siis, kui moodustati see IR 200, see eestlaste üksus sisse läks soomlaste valile pataljon alt ära ja siis hakati viima poise sealt ohvitseride kooliallohvitseride kooli. Ja siis mina sattusin seal allohvitseride koolitaavetisse. Me olime tegelikult ohvitseri kooliga kõrvuti, nii et seal oli täitsa paralleelne õppus. Allohvitseride kool lõppes mai lõpus ja siis läksid oma üksustesse tagasi. Kuna mina olin esimeses pataljon, kes olid varem soome jõudu. Need olid seal rinde kandis, aga kes teisest pataljonist tulid, need läksid teise patria tagasi, need olid kuskil tagalas nurmes ja teine pataljon nägi tegelikult seda rinnete suhteliselt vähe. Kui meie nüüd üks tagasi jõudsime, läksime jällegi jalga, laskuks me küll ei olnud, vahepeal oli jalgealust luhtunud niisugune lugu, et oli seal see plahvatus ehk sellest vist on Eestis ka kuuldanud? Jah, on küll jah, palju ohvreid, palju ohvreid ja ja nii, et võib-olla võiks ütelda jällegi, et oli õnn see, et ma sinna Taavetist sattusin sinna kooli et sel ajal sealt ära olnud, sest muidu ma oleksin olnud just just selle baraki kõrval kus see plahvatus toimus. Nii et seal jällegi saatus ja õnnelid mängus. Ja, ja kui me nüüd sealt Taavetist tagasi tulime mai lõpus juuni alguses jalgalasse, seal siis tuli veel natukene õppuste, tehti seal oriend seerumis võistlus ja nagu tavaline käikiga käib, me muidugi olime opilad, need on siis nii allohvitserikandidaadid ja meie aukraad oli siis ikkagi opilat, aga need, kes selle ohvitserikooli läksid, Need Taaveti natuke edasi viidi sealt hiljem siis veel edasi seal niini niini salusse ja kus nad siis seal läksid ja nemad jõudsid alles rindele siis, kui seal suured taganemislahingud juba olid peaaegu seisma jäänud. Aga muidugi, see väljaõpe oli suhteliselt lühike, sellepärast et kui me saabusime jaanuaris sinna Tiibetisse ja juba tulime seal maikuus, tulime ära ja siis nad olidki juba rindadest, see oli juba sõjaolukord ja. Allohvitseride kool pärast lõpetamist läks siis. No need läksid oma üksusesse tagasi samuti, mina samuti ja mina läksin samuti mehhani siis sellesse kolmandast kompaniist ja ei saanudki kaua olla, siis ta hakkas juba aktiivsus tekkima. Meil oli parajasti orienteerumisjooks, oli käimas ja me olime oma partneriga, olime, kes oli ka seal kooli lõpetanud. Lootsime isegi võitjaks tulla, kui järsku tuli teade, tulid vastavaid jooks lõpetada kohe laagrisse tagasi. Ja et tuleb rindele minna. No ja siis siis oligi nii ruttu, et asjad kokku ja jätke kõikuma, sella kotid maha, ainult kerge varustusega. Et venelastel on niuksed, partisanid on kuskile metsa sattunud sinna, et need tuleb likvideerima minna. Ja siis viidi meid sealt võib-olla üks, kuus-seitse kilomeetrit, viidi sinna mäe poole ja jäätiseküla serva seisma, peavad seisma, põlesid mingit liikumist näha, kaevusime seal sisse, siis õhtul juba hakkas kuulma kooride ja hobuste ja veoautode sõitu ja selgus, et rinneli juba sinna saabunud. Siis öö läbi. Me olime seal sissekaevunud ja siis hommikul siis anti käsk, et nüüd tuleb taganema hakata. Ja venest kohe meile järele ei tulnud, siis tuli võib-olla oleks paar kilomeetrit taha, pole, oli tankitõrje liin, jääme sinna tankitõrjeliini taha ootama. Ootasime kuni venelast jõudsid sinna välja ja siis tuli uus taganud, aga selgus, et vahepeal juba mere ääres tulid soomlased meist juba kaugele taganenud peaaegu kottijäämise ohus. Ja nagu selgus tagantjärele, meie olime haabala lõigus, aga need, kes selle Jäppile küla alla läksid, see oli esimene Kompanii minu teada ma ei tea, kus see teine kompanii oli, me olime kolmas kompanii Jäpylal täitsa koti, osaliselt need seal oligi mul oma sõpru, koolivendi, kes seal sisse jäid. Me arvasime, et nüüd tuleb muidugi kindlalt kadunud, aga mõnel isegi õnnestus pääseda ja on praegugi Eestis. Aga siis me muidugi taganesime sealt jalga last mööda, muidugi me oleme sinna laagrisse ei saanud. Me läksime, võib-olla üks kilomeetri kauguselt läksime laagrist mööda, aga asjad jäid sinna kõik maha. Ja siis sealt taganes heina, Raivo, allapoole Raivole silda hakati just põlema, paneme selle puusild. Nii et me arvestame, et me jõudsime sealt üle, kuidas järgmised olid. Et ei teadnudki, mõned ujus üleselt, kes Elyyaksjaid siis oodati? Me üksus koondati vammel su juurde, seal olime telklaagris öösel ja paar päeva olime seal, siis pandi meid jälle veoautode peale ja viidi meid givendava juurde. Ja giveneva juures oli tegelikult see Mannerheimi liin. Seal oli jälle niisugune jutt ikka samasugune jutt, oh situn kuskilt jälle partisanid läbi tulnud ja et tuleb likvideerima minna, aga tegelikult oli täisrinne, oli seal tehti rünnak, aga sealt läbi tungida absoluutselt ei suudetud suvast. Soomlaste kahurvägi oli niivõrd nõrk, ettevalmistav tuli oli niivõrd nõrk ja vähene, et sellest ei olnud eriti suurt midagi abi ja siis, kui venelased oma vastu selle rünnaku vastu suurtükitulega alustasid, paugu vahet üldse kuulda ei olnudki, see oli tohutu, mis sinna, mis sinna neid mürske, mürske imede üldse sinna keegi, keegi ellu ei, lihtsalt takerdus sinna liinile see rünnak, kuni siis järgmisel pärastlõunal seal öösel oli, see algas peale, see järgmisel pärast lõunal, siis meie üksus vahetati välja. Siis me jäime umbes viis kilomeetrisele rinde tagalasse ja nagu jällegi hiljem selgus, me olime seal ka sisse piiratud juba, aga siis see Soome jäägripataljon siis ta oli, need olid meid välja löönud sealt uuesti, et me olime vahepeal juba kotis tegelikult, mida me ise ei teadnudki. Peseme tagalasse oma telkide juurde, kus meil varustus oli maha jäänud. Ja siis paar päeva hiljem tuli juba taganemine sviidi meilt veel ette teeristile. Ja siis sealt alguses tohutut foorid tulid sa givenevast läbi, hakkasid taganema sealt läbi ja me olime siis kõige viimased, kui base soome kahurväe ja miinipildujate tuli väga vaikseks jäi, siis juba hakkasid, nägime juba venestaks, jooksis tulema juba, kas teid jäeti kati üksuseks? Me olime Kovacati üksused, et kogu aeg katsid soomlase taandumist ja siis seal oligi niimoodi, et venest jooksid üle põllu ja me siis me hakkasime ka taganema, jookseb maanteerull, aga aga venestunud ähmi täis need all, need ei julgenud eriti lastega midagi. Nii et siis mööda teed saime pidama, siis natukene taga pooled juba jälle üksused, kes meid kaitseb, nii kui me sealt läbi saime, siis me hakkasime siis astuma, siis järgmiseks siis oli mitu päeva marssida, kuni siis meid lõpuks viidi veoautodega Viiburi vastu, sinna. See oli Viiburi oli just minemas juba ja siis viidi meid sinna lepasaarele ja sinna Viiburi lahe läänekaldale. No me olime tegelikult selle me olime ühes vanas mingisuguse tegelikult seda kutsuti meeli Sairolase oli nähtavasti siis vaimuhaigla aga seda oli ka pommitatud ja me olime seal keldris siis betoonlaed, seal oli suhteliselt turvaline olla. Ja siis sealt me käisime siis postidel kõige viimasel saares Lepasari, millest oli Viiburi, oli näha kohe ja sinna tuldi ka ründama, päris mitmed korrad. Kas venelased ründasid paatidel? Jah, tulid paatidel ja need paadid lasti muidugi puruks ja sealt, ega nad kuhugi ei pääsenud, nii et sellel lihtsalt laibad ujusid seal ringi ja tohutu hais. Aga nad olid väga julged, näiteks Me vaatasime sealt palja silmaga, nägid kviiburis, sõitsid jalgratastega ringi, naised käisid seal ringi seal rannal. Ega nad ei kartnud ja meil oli tegelikult Soomes oli nii tohutu laskemoona puudus, et me pidime iga iga padruni ja iga paugu eest pidime aru andma ja pidime tühjad padrunid tagasi tooma. Kestad kestad jah, sõja ajal. Jah, just see, kui me olime näiteks rajarindel ja ja siis me käisime varastamas selle raskekuulipilduja poiste käest, käisime tühje padruni tuumas sest neid ei saanud nii kontrollida. Siis pidid tagasvat, oled viis pauku välja lasta, taha kused tühjad, tagasi mõte oli see, et peab sääst, panete, kas siis läksid uuesti täitmisele või mis see mõte oli, aga ka nii, et Gordon korraldus on korraldus. Nii et peate tühjad kestad tagasi viima ja et laskemoona puudus oli tohutu, igal juhul siis sealt viidi meid voogse äärde, sinna, kus see lõpuks rinne pidama jäi. Ja siis seal me olime juba midagi viiendal kaitseliinil seal otsest tegevustele, vahest ainult mõned mürsud jõudsid sinna v meie kanti, aga nii otsest rünnakut seda enam seal ei olnud. Ja siis seal selle voogse rindel, siis tuligi see küsimus Eestisse minekuks. Ja soomlased olid muidugi selle täiesti vastu ja siis oligi niimoodi, et meil tehti küsitlus, et kes soovib Eestisse minna ja kui soovi testisime, siis miks soovid minna. Aga siis hiljem tehti veel teine meil õieti siis saadeti selle päämaja juurde Helsingi saadeti delegatsioon, kes pidid uurima, et kas see on ikka meie pagulasvalitsuse soov, et me tagasi lähme ja mis soome päämaja ja sestap selle kohta arvab. Aga need ei jõudnud tegelikult tagasi sinna rindele, vaid nemad alles jõudsid sinna, kui juba oli otsustatud, et ikka tuleb minekus, siis pandigi kokku. Nii et kui tuli see teine küsitlus, siis teise küsitluse puhul oli juba vastupidine, siis küsiti, et kas soovite eestist tagasi minna. Ja kui ei soovi, siis miks ei soovi? No minul oli see, et mul olid abikaasa ja poeg olid juba Soomes ja nii et mina siis otsustasin, et mina muidugi läheb. No ja siis nad läksidki ja siis muidugi Soomest ei saanud relvastust kaasa, seljakotid võeti ära. Miks paberist kotiga panid oma oma isiklikud asjad said kaasa võtta. Nii et ega see eriti nii ülendav pilt ei olnud? Kus teie oma relvavendi viimast korda nägite, kust te lahku läksite? Tegelikult oli nii, et need, kes soome alles jäid või kes, kes ei läinud Eestisse, need võeti eraldi eraldi üksusse ja need olid tegelikult suhteliselt vähe, meid oli võib-olla paarisaja ütleme, 2000. läks Eestisse siis paarsada oli, kes Soome maha jäid, nii et nendest moodustati mingisugune Jäägeri rühm jalgratastega. Ja siis me tegime natuke aega, õppus seal voogse kandis seal rinded tagalas ja siis, kui juba hakkas paistma, et Soome ikkagi peab loovutama selle Karjala kannase uuesti siis hakati evakueerima soometalusid. Ja siis me üksus lihtsalt rakendati selleks, et evakueerimistöid teha seal Karjala kannasele ja siis me viisime veoautodega ja hobustega, tõime talunikke vilja ja loomi ja, ja mööblit ja kõike võimalikku, mida sai kaasa võtta, see pidi siis raudteejaamadesse viimane koht, millele hiidula jaama juures. Me olime kägi Salme kandis ja siis iidule juures seal siis kui me pandi rongide peale ja siis läksid tagalasse. Ja kui me olime hiidola jaama juures, siis tuligi see vaherahu ja siis oli teade, et on vaherahu sõlmitud ja siis soomlastel läks muidugi kiireks, sest vaherahu tingimuste alusel nad meid välja andma. Kuna me olime veel Soomes, siis nad pandi meid kiiresti, hiilos pandi rongi peale, sealt pandi sele Elisa vaara jaamas oli see sõlmpunkt, seal pandi mentii rongile sappa ja viidi siis Helsingisse. Eks soome talumeeste kodust lahkumine võis olla küllalt nukker pilt. Ja absoluutselt ja oli muidugi, aga soomlast ei tahtnud mitte kedagi sinna maha jätta, Nietzsche tehti täiesti puhtaks seal. Ja sellepärast praegu paneb mind imestama see, et Soome siiamaani veel Karjala kanastel tagasi nõutud. Aga siis, kui me Helsingisse saabusime, siis Soome sõjaväe juhtkonna poolt kirjutati meile välja sõjaväest vabastamise paberid, mis oli kirjutatud, nagu oleks päev enne vaherahu sõlmimist, oleks meid Soome sõjas tuvastatud ja siis ei olnudki pikka juttu, seal oli nii etet. Ma sain oma abikaasa pojaga kokku ja siis tuli otsustada kohe, et oli, et nii ruttu kui võimalik läänerannikule Raumale veraumasse nagu Eesti näiteks. Ja sealt oli siis juba organiseeritud sõite Rootsi. Ja nii me siis tegimegi kohe kiiremas korras asjad kokku ja rongi peale ja rongi sõitnudki enam Raumale välja, vaid jäi pidama sinna, kus see oli vist euro Joeyle jäi pidama paarkümmend kilomeetrit, enne saatis organiseeritud veoautot, öeldi, et juba venelaste kontrollkomisjon varaumas sees. Ja siis meid pandi ühte koolimajja ja siis saime ühepäevasel olla järgmisel ööl. Siis kogunesime randa juba linnas tükk maad välja sinna saarestikus. Ja siis seal jäime siis ootama, seal moodustati grupid ja huvitav, et üks nendest organiseerijatest oli Erik Suurväli kes pärast osutus spiooniks ja läks Eestisse tagasi. Sellest mehest meie Eestis ei ole kuigivõrd kuulnud. Mina huvitaval kombel nägin tema hauakivi. Kui ma käisin Rahumäe monumentide tööstuses mõni aasta tagasi siis seal oli selline raamat, kus oli näiteid, näidiseid igasugustest hauakividest. Ühel nendest näidis, sest oli Erik Suurväli nimi ja ja sünni ja surma. Kas sa olid kõik üleval, aga igatahes tema oli see, kes korjas rahva käest raha. Muidugi, jälle minule isiklikult kui Soome sõjaväe sõjaväeveteranid. Meie käest ei võetud midagi, need, kes otse Eestist tulite saabusitsena Jollase laagris Helsingi lähedale ja kes kohe pandi rongi peale, et sõita Raumale nende käest võti, tasu selle üleviimise eest Soomest Rootsi ja tema oli üks rahakogujaid Emaaliks raha kogujatest. Jah, just. Kamandas seal. Kus tema spioonikarjäär selgus? Rootsis Taali Rootsis teatud aja ja siis hakati selguma ja kui tal jalgealune tuliseks läks, siis ta põgenes Eestisse tagasi. Ma ei tea, kas Soome kaudu või kuidas see asi, need, kes seda asja on uurinud, täpsemalt seda asja teadma küll sellest teadlikud ollakse. Aga nii, et tagantjärele selgus, et Erik Suurväli oli, oli, töötas jah, tegelikult punaste kasuks. Nii ja siis teie ootasite laeva seal. Nojah, me pandi koolimas, viidi sinna randa, seal grupid olid juba olemas ja siis see laev saabus kohale, aga muidu seisanud randa tulla, kuna see oli selline mootorpurjekas, selle nimi oli veenus. Ja sinna mahtus peale 860 inimest. Nüüd sek väikeste mootorpaatidega laevale viimine võttis väga kaua aega ja me vaatasime, et kui me sinna jõuame, kas sinna kõik üldse peale mahuvadki ja meie grupis oli eesti ajale kuningas Aleksander Weilar, kes oli siis vaba maarahvale ja, ja perekonnalehe ja ajude gümnastika huvidus. Omanik. Ja siis, kuna minu vend oli ka selles grupis vend oli spordiajakirjanik rahvalehe juures siis ja veileriga ja tuttav siis veiler muidugi ei osanud soome keelt ja nagu soome keele poisid seal siis andsime, organiseeriti, otsime kuskilt mõne kohaliku inimese, kellel paaton, aerupaate mootorpaati, läheme oma käega sinna laeva peale ja siis veenerile rahasid ja Soome markasid ja siis me leidsime paadi, seal see tuli, panime gruppi sinna oma paadi peale ja me läksime siis väljaspool järjekorda sinna sinna laeva peale ja selle Veenusega kurikuulus lugu, et öeldi, et see on kõige viimane laev ja siis kõik kohvrid läksid selle laevaninasse. Ja siis alguses oli, kes sai, siis sai sinna laeva põhja sinna Paidva tekid sinna maha ja, ja naised ja lapsed ja mehi ka. Hiljem siis selgus, juba öeldi nii, et nii palju rahvast veel rannas, et kõik peab peale saama, et kõik mehed laeva põhjast välja üles tekile. Ja siis ikka veel öeldi, et ikka veel ei aita, et ikka veel on, nii palju rahvast on rannas, et kui kõiki peale ei saa, lähevad kõik ohvrid üle parda. No siis tõmbad ja seda nii kokku saadi. Ja lõpuks oli siiski need osa rahvast jäi siiski maha. Naised-lapsed olid seal laevaruumis, mehed olid kõik nagu silgud seal üksteise kõrval, kõik seal laeva pardal liikumise võimalus peaaegu üldse ei olnud. Siis pärast keskööd hakkasime sõitma siis Jevne poole, see oli natukene lõuna poole nagu edela poole. Aga tuul oli kõva, torm oli lõuna poolt ja nii et laev lihtsalt ei saanud seda kurssi edela poole hoida. Isegi lääne pool ei saanud korralikult hoida, sest vesi peksis kogu aeg vasakult poolt üle ääre. Ja siis nähtavasti võeti kurssi rohkem põhja poole. Siis läksid juba kuulujutud lahti, et et meid on reedetud, et meid viiakse Vaasasse ja Vasasse venelaste komisjoni poolt ja siis ühel mehel viskas närv üles ja laskis ennast maalsel tekil ja kaks last lämbusid mootori gaasiliste ära. Meil oli öeldud, et see reis kestab 17 tundi. No me hakkasime sõitma kesköö paiku, nii et 12 tundi oli siis juba seal keskpäeva, et olime, noh, kas Rootsi juba paistab, et kaugemalt kui aga vot ei ole veel mingit randa, kuskil paistab terve päev möödus õhtu tuli kätte, öö tuli kätte ja siis lõpuks hakkas paistma mingi kuma maa poolt juba ja me ei teadnud, kus me üldse olime, lõpuks siis selgus, et tellime Sunsvalist juba mööda sõitnud randa, kas paistma juba järgmisel hommikul sisse piirivalve mootorpaat tuli meile vastu ja siis proovis meid tõmmata, milleks, mootor läks rikki ka vahepeal ja siis tõmmati purjed üles, seitse kaugesõidukaptenite oli selle selle laeva peal, need siis võtsid selle juhtimise enda kätte soomlaste käest ja tõmbasid purjed üles. Mootor on rikkis, no täitsa võid kaljud otsa minna. Ja lõpuks, siis kui me olime juba see fjordi sisse saanud, siis me olime võib-olla üks, 50 meetrit, olime sellest kaldast, kui jälle mootor läks rikki, aga siis siis saad ikka fjordi keskele tõmmata, siis tuli puksiir, vaat tuli meile vastu, mis viis meid sinna üritades riiki, mis on sellest järvest umbes 450 kilomeetrit põhja poole pöörises viik oli huvitav, seal üldse põgenike polnud, aga see oli ette valmistatud selleks, et kui nüüd Peaks tulema, et soome verega rahu ja tuleb mingisugune okupatsioon, et siis võib tulla massiliselt suvepõgenikke, nemad olid siis ette valmis nendele ballaagrida kogus organisatsioonil on olemas ja kui me sinna randa jõudsime, siis me nägime, et seal tohutu rahvamass seal rannas mõtteliselt reisilaev on tulemas sinna ja me läksime vastaskaldalt sealt pirnidel kaubakuuride juures kaob aitade juurest läksime läbi. Aga kui me sinna lõppu jõudsin, siis vaatasin, meie, see lae pööras, puksiir vedas meid siis see pööras just sinna rahvamassi keskele, rahvas oligi meid ootamas seal ja ta oli nähtavasti raadios juba teada, põgenikelaev tuleb siia ja siis oli sõjavägi ja Lotad. Naiskodukaitse, ja need olid kõik seal rannas ja siis oli seal juba söögid-joogid vastas ja siis viidi meid seitse laagrites asjadest ja kuna see oli ainsad põgenikud, kes sinna linna tulid, siis meid koheldi seal väga-väga hästi. Moodustati igasugu kirikutesse ja seltsimaadesse kinodesse ja siis pandi laagritesse, seal juba hakkas korralikult süüa saama. Muidugi sõdurpoisid olid kondi vahedalit isad, nii et need sõitsid mitu portsu ära. Ja seal oli siis võimalus küsida, kas kõik on kaks korda saanud või kolmandat korda sööma minna. Ja siis seal laagris SAISis olla. Me olime tegelikult midagi jaanuarikuuni, aga üldise meeleolu kohta nii palju, et meil oli kogu aeg lootused, et me, et kas me saame jõuluks koju. Sebast, keegi ei mõtelnud, et me nüüd kauaks välismaale jäme, ega siis kogu aeg kuulati raadiot ja loeti lehti ja uuriti uudiseid, kõik ja kogu aeg käsitöölised koosolekut jälle siis arutati, mis nüüd juhtus, mis sealt kuuldi, mis sealt öeldi, mis seal kirjutatud oli. Öelge, palun, millele olid lootused rajatud, arvestades tookordset jõudude vahekorda? Ikka valge laeva peale ja ikka ikka oli mingisugune lootus, et ega ikka lääneliitlased ei lase seda niimoodi minna.
