Tere kõigile. Täna me pajatame teile loo Võrtsjärve tekkest. Võrtsjärv on Eesti kõige suurem järv, mis asub üleni  Eestimaa pinnal. Ja aga kõige suurem järv ei asu üleni Eestimaa pinnal,  see on Peipsi järv. Ta on koguni nii suur, et ta on jagunenud Eesti  ja Venemaa vahel. Ja kujutage nüüd ette, siinpool ujuvad, näete,  Eesti kalad ja siinpool piiri on kaladel vist Vene pass. Järv ja Peipsi järv on mõlemad nii suured järved,  et näevad välja peaaegu et nagu meri, noh,  kui ühe kalda peal seisab, siis teist kallast ei näe. Ei näe ja mina ise olen käinud Võrtsjärve rannas  ja seal on tõesti niisugune, kuidas öelda täiesti meretunne. Ja, ja isegi rand on justkui meremoodi ja kui sisse lähed järve,  siis on samuti liivane põhi ja läheb väga aeglaselt sügavaks. No aga tegelikult on ju Eesti järvedes nii,  astub sammu, astub kaks ja vajub vee alla,  plaks. Aga Võrtsjärves nii ei ole. Nii ei ole. Aga kui sa satud sellise suure järve randa,  kuidas sa siis üldse aru saad, et tegemist rannaga on? Mitte et sa ei ole nagu mere ääres. See on nii lihtne, ma ka tean. Räägin, kui ma tean, see on see ainukene asi,  mis seda selgitab, on ju tuul. Mere ääres tuleb soolane meretuul, selle järgi saab alati aru,  kas oled mere ääres või oled järves. Kas sa pead, siis mõtled seda, et pead tuult nagu maitsma  või mina arvan, et kõige targem on ikkagi panna natukene  keele peale vett saad kohe aru, kas, kui ta on natukene  soolane meri kui on mage järv. Kes haistavad ja on inimesi ja loomi, kes  kes maitsevad, no see on, see on maitse küsimus. Aga kui suur see Võrts arv siis tegelikult on,  ta on väga suur. Ja ta on üsna suur tõesti. Võrtsjärve laius on 15 kilomeetrit meetrit kilomeetrit  kilomeetrit ja pikk, kus on 35 kilomeetrit. Aga kui võtta niimoodi, et käia tervenisti ümber järve  siis see on lausa 109 kilomeetrit. Viljandis korraldatakse ümber järve jooksu. Huvitav, kas ümber Võrtsjärve ka tehakse? Siiski, mina tean, et ümber Võrtsjärve on tehtud teatejooksu  aga seda ma ei tea, kas inimesed on niimoodi üksikuna jooksnud,  seda ma ei oska öelda, teatejooksu. Mis see 109 kilomeetrit seal soises pinnases lipata on? Oleks ma natuke noorem, ma lippaks ma kaasa. Timmu sa küsisid, et kui juba Võrtsjärv on tegelikult üsna  madal järv, madal järv ja ma mäletan, et Võrtsjärve keskmine  selline sügavus on 2,5 meetrit. Ja kaks ja pool kaks ja pool, aga kui kõige sügavamat kohta mõõta,  ma ei tea täpselt, kus see asub, aga on öeldud,  et ta on kuus meetrit sügav, kõige sügavam koht. Selles järves aga Eesti kõige sügavam järv. Mina tean, see on Rõuge suur järv, see on 38 meetrit 38  meetrit sügav küll, Võrtsjärve on siis tõesti nagu üks nagu  madala veega lomp või suur lomp. Aga Võrtsjärv on jälle muude asjade poolest väga eriline. Näiteks seal on väga-väga palju erinevaid kalaliike. Ma tean, et Võrtsjärvest püütakse aasta jooksul peaaegu 250  tonni kala. Ossa jutt, seda on palju ju väga üks tonn on ju,  oota 1000 kilo, sa raksakas. Muideks üks elevant ju kaalub kuus tonni. Mõelge siis nüüd, niisiis arutu küsimus,  mitu elevant mahub Võrtsjärve Võrtsjärve kalade kujul? Võrtsjärves on, kas seal on saari ka ja seal on saari,  see see tondi saar, ma olen käinud seal oma oma omal ajal,  ma püüdsin väga uurida nagu neid kummitusi  ja tonte ja, ja siis see huvitas mind väga. Aga ma kaldun võib-olla arvama, et, Võib-olla üks liik, lohestajaid võis ka sealt pärit olla,  siis ma lihtsalt ei tea. Lohestaja ma oleks neid täpsemalt uurinud,  selle paneme kirja, äkki siis lastetoa lohestajad tulid sealt,  tundis. Saarelt, kes teab, võib-olla just need, kes  ega paha. Aga Võrtsjärve on tegelikult lausa 12 saart  ja nende saarte oma omapära on see, et nad on väga  huvitavate nimedega. Näiteks ma võin tondisaar, ma võin loetleda veel mõned  huvitavad saare nimed, minu lemmik on muuseas kanasaar  ja aga siis on veel heinasaar, petasaar. Tere, lapsed, tere, olen valmis mängima vanaisa  ja legendi Võrtsjärve tekkimisest. Hiljaaegu pärast seda, kui vanaisa heldus inimeste sugu meie  maale elama asutanud neile maapinna vilja Kantaks õnnistanud metsad lindude ja neljajalgsetega katnud  oli ta ka emu järve loonud. Järv olnud selge külma ja karastava veega,  kust rahvas igal ajal keelekastet võinud leida. Kõrgel järve kaldal kasvanud haljendavad tamme  ja pärnapuu metsad. Metsade varju lõitsenud ilusamad lilled ja puid ladvus  vilistanud koidikul ja videvikul laululinnud et üsna lust  ja ilu igalt poolt inimeste südant pidanud täitma. Seesugust õnnepõlve olevat vanaisa. Olnud pikka viibimist, sest inimesed muutunud ülemeelikuks Inimesed teinud, mis kuri süda neile käskinud  ja läinud aegamööda hoopis hukka ja nõnda,  et vanaisa neist enam midagi meele head ei saanud,  vaid tema kõrvad alati nende kurjust kuuldes ubisesid. Ma tahan üle käte läinud lapsi nende kurjuse pärast karistada. Võtan Emu järve ühes järve veega nende käest ära. Võib-olla paneb janu piinamine neid mõtlema  ja paremale teele juhatama. Tõusnudki must ähvarda äikese pilv üles ning jäänud emu  järve kohale seisma. Seda maid hakanud järve vesi keereldes ja kihisedes  kõrgemale kerkima, kuni kõik vesi. Järvest kadunud oli. Must äikesepilv sõudnud oma koormaga minema  ja kadunud vaatajate silmis. Aga meie järv. Nüüd on meie. Ma tahan juua, kust me juua saame, nüüd,  kus sa panid meie järve, mina ei ole kuhugi pannud,  sina hakkasid, kus on järv? Kui siin pole muud kui muda ja sellest on ainult konnadele rõõmu,  janu on. Nüüd peame vihma vee lompidest juua otsima. Seda. Aegamööda täitnud vihmasagarad ja kevadised lumesulad  ka endise emu järve koha kaldani täis. See oli pehme virtsavesi mis täielist janu ei kustutanud  ja kehale karastust ta muidugi ka ei jõudnud anda. Järve endised kaunid kõrged kaldad olid kadunud  ja sood nende asemele tulnud, kus palju muud ei kasva,  kui mõned kidurad männid. Inimestel oli raske järveni jõuda. Tasapisi parandasid inimesed meelt ning nende hädakaebused  kostsid aina kibedamini vanaisa kõrva. Uda. Irtsavesi virtsa järg. Silmis võtab vee välja. Aga hea, et seegi on jah. Vanasti võisime juua selget külma vett, nüüd on ainult  virtsavesi virtsa vesi. Vanaisa ei torm, me olime nii mõtlematut,  Juhan, me tahaks värsket vett. Olgu peale ma tahan oma südant pehmitada  ja teie peale armu heita. Aga karistuseks ei anna ma teile emu järve  ja me tagasi vaid peidan selle maapõue kus see siin seal  allikatena võib pinnale tõusta e teie sealt karastavat vett  saaks võtta. Tuba tuba. Aga aga, kui, kui, kui vesi talvel maapõues jääks külm? Selle tarvis lasen ma allikasse talvel sooja kivi heita. Et vesi ära ei külmuks ja kevadel, kui soojemaks läheb  külmakiviallikasse panna, et vesi alati värske  ja karastav püsiks ja teie sealt kenasti head joogipoolist saaks.
