Kõige naljakamad loomad on loomaaias, minu meelest on need  no ahvid minu meelest on hülged hülge. Minu arust on hülge, mis mõttes üle, mis naljakad on see,  kuidas ta plaksutab ja kuidas ta liigub ja ta on väga  huvitav ja naljakas vaadata. Ah plaksutab samamoodi, on. On nagu inimene ahv nagu Uno tuuletaja. Täpselt sama täpselt sama. No tuletaja, ma teen ettepaneku, tere, lapsed,  ma teen ettepaneku vahepeal teha selline asi,  et panna Uno tuuletaja teinekord puuri kinni. Jah, sellepärast et minu arust on jah, siis tema võidaks,  ta on kõige naljakam loom loomaaias kohal  ja meil on täna külla kutsutud Uno Tuuletaja hooldaja Heidi loomaaiast,  tere. Ja loomaaias on kohal ka Karl Robert, kes viib meid ahvide juurde. Tere, Timmu, ma räägin sulle täna šimpansitest,  need on väga üks ohustavaid liike ka ja,  ja siin omas elavad Betid. Bino kingi need heresõbralikud loomad, aga,  aga nii, et need ei almasta vett ka väga üks rumal inimene  ükskord võttis ühe šimpansi koju ja siis toodigi see loomaaeda. Neid ei tohi koduloomadena pidada ja need oskavad,  kuni nii ma ei mäleta, mitu kilomeetrit. Panna silmad ette, käed ja nutta ja naerda  ja igasuguseid asju teha. Ja Kindsi on nende nimed, et nemad halvas nad joonistada,  aga see piino aitab parema meelega koristajat. Aga kui annab lapi kätte, teeb lapi liigutusi  ka oskab teha, kiiguvad ja mängivad ja hüppavad  ka väga tugevalt. Siis. Neil on väga tugevad lihased, näiteks sealt otsast võivad  hüpata alla. Ei muutu muutu ükski luuale. Nii et esi esimene asi on ikkagi see, et,  et kui loomaaias käiakse, siis ahvid on ju alati inimeste  suured lemmikud. Ja, ja just sellepärast, et tõepoolest nad on naljakad,  Nad teevad igasuguseid vägevaid asju, küll nad hüppavad  nöörilt nöörile, oksad oksa ale, siis nad loobivad asju  ja kui neil on mänguasjad, siis nad teinekord isegi püüavad  endale riideid selga siduda, mitte selga panna,  aga selga siduda just. Et kujutate te ette, et noh, Ta on loom,  eksole, aga tema sõrmed töötavad niimoodi,  et ta oskab reaalselt nagu sõlmi teha endale. Just nimelt seda. Aga nagu Robert rääkis, siis tegelikult nad väga sõbralikud  inimeste vastu ei pruugi olla ja neid ei tohi ammugi mitte  kodus pidada. No kodus kindlasti ei tohi neid pidada, just nimelt mõnel  maal on see siiski lubatud ja aga see tähendab seda,  et see inimene peab olema vastava koolituse vastava ettevalmistusega,  et sellist ohtlikku looma üldse võiks pidada. Et ta on, miks ta siis ohtlik on või millest tema oht seisneb? Tema oht seisneb tema tugevas temperamendis,  see tähendab seda, et kui ühel hetkel kõik,  mis sa talle õppinud õpetanud oled tal on see selge,  ta võib sinu käsklustele alluda. Aga kui tal see nii-öelda plõks ära käib,  et see iidne metsik instinkt tuleb silme eest,  läheb nagu mustaks just täpselt, aga see ei lähe niisama  mitte sellepärast, et ta oleks halb loom vaid sellepärast,  et kui tema oskab inimese käitumisest välja lugeda  mingisuguse vale žesti mis, mis ta arvab,  et temale on ohtlik vot siis temale sellest väiksest asjast piisab,  et rünnata. Aga Karl Robert rääkis seda, et, et siin panid isegi nutavad  ja naeravad nagu päriselt. Ja nad suhtlevad omavahel hääle kaudu. Käežestide kaudu. Ja ka grimasside kaudu, et näoliigutused mingit grimsi teha,  mis teeb. Ma ei ole šimpansi moodi ja sellepärast ma ei  hakka seda praegu järgi ka proovima, et te peate kindlasti  loomaaeda minemas. Oskan. Mina ei, ma ei tea, nad naeravad ju nagu,  nagu inimesed. Näita. Peaaegu peaaegu on aga ne prille? Prille prille tavaliselt vist ei ole? Kunagi ei ole. Ei, neid prille ei ole, jah, nad tõenäoliselt teeksid need katki. Aga aga mulle meeldis see, et, et Robert rääkis,  et kui, kui seal käib koristaja, siis üks vist nendest läheb  appi ja kas see tähendab seda, et, et kui koristaja näiteks  ruumis käib, siis nad on sealsamas, nii et nad ei ole nagu  tiigrid või, või jääkarud, et sa peaksid neid kartma. Ei, tegelikult nii ei ole, et koristajad ikka  või tähendab need talitajad siis, kes igapäevaselt koos on. Ja nad suhtlevad nendega, aga ainult see barjääriks jääb  siiski see puur ja just inimese ohutuse pärast. Et kuigi Pino isane, siis meil šimpans. Ta on väga sõbralik, ta teda iseloomustatakse kui sellist  abivalmit ja, ja nagu poolinimlikku primaati tegelikult on  ka tema need instinktid olemas, et kui sa tema  territooriumile astud, siis on, võib olla  siis on võim tegelikult tema käes, siis pigem. Ja aga tõesti piinale meeldib aidata talitajat  ehk siis koristada need igasugused banaanikoored ja,  ja muud koored siis kokku ja mustus, et ta korjab need oma  käpakestega või kätega kokku ja siis tassib talitaja juurde,  annab siis läbi puuri talita ge, vot just topi  ja siis, kui ta Jah, ja kui talitaja teeb siis lapiga midagi seal noh,  läbi puuri ikkagi niimoodi siis ta annab piinole  ka lapi ja ja tema siis oma puuris nagu imiteerib neid lapiliigutusi,  mitte noh, ta ei oska väga nagu koristada. Aga, aga siiski ta tahab nagu näidata koostööd. Aga päriselus, kus need simpansid nagu päriselus,  elavad. Nemad elavad ka Aafrika vihmametsades sellises tihedates metsades. Mis asuvad jõgede kaldal just ja neid on praegu  ka ainult noh, ütleme piiratud alal Kongo jõe ääres  siis just ja kusjuures huvitav on see, et vette nad kunagi  ei lähe, et kardavad just et kuigi nad elavad veekallastel,  eks ole, seal on lihtsalt rikkalik taimestik,  selline mõnus. Nagu niiske taimestiku, kus nad saavad ka oma veevajaduse kätte. Et seal neid meeldib elada. Aga kas siis Eestis on neil nagu mõndadel teistelgi loomadel  siis natuke raske talvituda ka, kas neile  siis külm väga ei meeldi? Ja väga tuuliste ilmadega neid ei lasta,  sellepärast et siin on ikkagi meil lage. Meil siin sellist tugevat tehnikut ei ole,  mis võiks tuulehoogusid kinni hoida ja selle tõttu  ka isegi suvel, külmal suvel nad võivad enamus ajast sees olla. Šimpansid söövad kõiki asju nagu meiegi,  me sööme ka ju liha ja taimi igasuguseid puu  ja juurvilju neil on täpselt samamoodi. Just nimelt looduses, nad söövad. Võivad süüa apelsine ja kõike. Vilju, mis kasvavad just puu otsas, samas neile meeldib  ka väga närida lehti, luitsutada oksi ja vot liha vajaduse  nad saavad kätte siis kas endast väiksemaid ahve püüdes. Just nimelt, et püüavad ka neid, või siis üleüldiselt  väiksemaid närilisi või justkui kes parasjagu seal metsas liigub. Et nad on põhimõtteliselt nagu inimesed,  söövad natukene liha ja kõike muud ka ja just täpselt,  aga kas nad on siis ka kohandunud siin Eesti kliimas näiteks  söövad nad meie, ma ei tea, kõrvitsaid või hapukurki või. Hapukurk just nimelt Mihkel hapukurki hapukapsast  ja hapukurki ja saad hapukapsast hapukurki  ja seda verivorsti näiteks talvel sööma. Ma arvan, et verivorsti nad sööksid küll. No miks mitte, aga teate, neile kõige rohkem maitseb ikkagi  vot sibul. Side sibul ja sibul, sibul, ma šimpan sitele päriselt. Ja nad söövad seda, nagu me võtame siit laua pealt õuna. Tohoh, see tähendab, et silm ei pilgu ei  ja nutma ei aja. Nutma ei, ei aja ja tõesti söövad nagu sellist mahlast  mõnusat õuna. Vot see neile maitseb. Ja noh, võib öelda, et nad on vist pool eestlasteks  ka hakanud, seepärast et kartuleid meeldib neile  ka väga nosina. Heidi, kas. On täid. Ja šimpansid tal võivad olla täis igasugused putukad just  nimelt parasiidid siis nende karvade vahel ronimas. Et täpselt samamoodi nagu igasuguste loomadel imetajatel  võivad olla karva vahel täid. Meil võivad ka olla parasiitidena täid. Šimpansitel just just nimelt. Aga nad siis noh, nagu kõikidel on tuttav  siis loomaaias eriti mäletan, kui ma olin väike,  siis meedias jälgida, kuidas nad teineteiselt  siis puhastavad seda keha, kas nad siis otsivadki täisid? Vot üks asi on see, et ja, ja kindlasti olete te  ka näinud, et kui nad leiavadki midagi, siis nad topivad  selle ju suhu. Aga tegelikult on see, et see näitab ka veidike nikest karjahierarhiat. Aga kuidas on hierarhiaga lood näiteks piinol Petil  ja Kinsil? Nemad saavad kõik omavahel väga hästi läbi,  kas nad on siis üks perekond, nemad on täiesti võib nimetada,  et nemad on üks perekond hierarhiliselt ühel pulgal võib  küll nii öelda, aga seal on ka üks lugu,  et võib-olla sellepärast, et piinol ei ole sellist isase instinkti,  et kui tal oleks, siis võiksid asjad olla teistmoodi,  et tal see instinkt lihtsalt puudub. Ja, ja just selle tõttu, et ta on terve elu oma nooruses  kasvanud inimestega koos õppinud neilt, et ta ei ole oma perekonnaliikmetelt,  siis oma liigilt ei ole. Tema on üks nendest, kes on toodud loomaaeda inimeste juurest. Tema toodi teisest loomaaiast aga ta lihtsalt kasvas koos  inimestega seal ka. Kuidas teha vahet šimpansi ja kolillal? Šimpansid ja gorillal Neil on väga suur kehaehituse vahe,  jah, kuigi nad on ühte ja samat värvi, mõlemad on mustad,  aga gorillal on ka selline nii-öelda kõrgem peanupp,  siis just et ta on ka selle järgi väga palju eristatav  ja korillal on ka see kehakallak on veidi teine  ehk siis tema esiasemed on tegelikult tugevalt pikemad kui tagumised. Kuule, aga, kas võiks öelda, et osad inimestest tulid  simpansitest ja osad inimestest tulid gorilladest? Tead seda päris nii öelda ei saa küll, aga me saame seda öelda,  et evolutsiooniliselt oleme me kujunenud ühest esivanemate. Täitsa täitsa ahvi moodi. Ei, me oleme täitsa ahvi. Aitäh Robert selle näitamise eest. Aitäh sulle, lapsed, minge loomaaeda, tehke pilti oma  lemmikloomast ja pange see pilt lastejaama lehele üles  ja suurimate pildisaatjate vahel loosime välja perepääsme,  loomaaeda ja tahe ka. Head aega.
