Kui sel aastal on ujumisõpetuse uuendamine vabatahtlik, siis järgmine aasta kõikidele koolidele juba kohustuslik õpe kestab kolmanda klassini ning selle eesmärk on tagada õpilastele piisavad oskused veel õnnetustes ellujäämiseks, räägib haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Kui me täna vaatame, et iga neljas õpilane tegelikult vaatama Ta ujumisõpe kohustuslikkusele ei oska ujuda ja lapsevanemate hinnangul kuskil kolmandaks klassiks ütlevad ka 60 ja enam protsenti lapsevanemaid, et lapse ei oska ujuda ja kahjuks ka need ujumisõnnetused ja uppumised näitavad, et tegelikult selliseid ettearvamatus olukorras vette sattumine näitavad, et tegelikult sellises jahedas või tega olekus nende oskused jäävad puudulikuks ja sellest tulenevalt lisaks siis sellisele toredale asjale, et kohalikule omavalitsusele antakse kohustusi ja ka vahendid 200000 asemel on siis 1,2 miljonit, oleme siis ka täpsustanud, et mida me siis tegelikult ootame. Kolmanda klassi lõpuks tuleks lastel osata Repsi sõnul järgmist. Rinnuli ja selili ujumine 200 meetreid hõljumine, sukeldumine, et laps tunneks ennast turvaliselt vees piisavalt, et juhul, kui ta ettenägematult näiteks kukub vette, et oleks siis tõepoolest võimeline seal vees ka välja tulema. Jahedasse vette kukkumist ujumisõpetuses reaalsel tasandil veel ei õpetata. Küll käis teema valitsuse pressikonverentsilt läbi. Täna on võib-olla natuke vara öelda, et kas me oleme selleks valmis, aga me oleme seda kaalunud, et võib-olla arutada koos lapsevanematega rahulikult läbi selgitada, mis selle taust on. Bassein viiakse siis nõnda nimede eksamiperioodi veidi lähedamaks lapsed, et viiakse siis basseini mitte äärepealt, vaid basseini keskelt riietega vette ja siis peavad sealt välja ujuma. Koolid võivad juba sel aastal võtta kasutusele uuendatud ujumisõpetuse põhikoolis, ujumisõpetuse jätkamine on aga iga kohaliku omavalitsuse eraldi otsus. Need omavalitsused, kus on kaugemale sõitmine tihti, piirdub üsna sellise miinimumiga ja see on ka põhjus, miks me seda miinimumi laiendada.
