Et kalameeste võrkudes oleks ikka kala, tuleb teadlastel  teha seirepüüke. Kenad võiks öelda, et Pärnu lahe põhitegijad Miks tõmmatakse viiulile kott pähe, teadlased ise  ka täpselt ei tea, miks just siin on neid  nii palju, mis seal ei ole, aga ju neile meeldib siin. Vesineitsikute suhtluskeeleks on tiibade laksutamine. Igal kevadel ja sügisel tehakse Pärnu lahel seirepüüki,  et selgitada välja, millistel kalaliikidel läheb hästi  ja millistel halvemini, et anda õigeid püügisoovitusi. Kaluritele. Kui palju Pärnu lahe peale neid püsiseire punkte on  ja mille järgi nad valitud on? Meil on kaheksa püsiseire punkti või me kutsume neid  siis jaamadeks, need on siis Pärnus, meil on niisugused  fikseeritud jaamad, et, et koordinaatide alusel on nad paika  pandud ja nad siis enam-vähem niimoodi valitud,  et nad kataksid ära siis terve Pärnu lahe. Kui palju nüüd siin ühes jaamas võrke sees on? Üks olema 12 võrku 12 võrku, igal ühel neist on erinev silma  suurus ja alates kuueteistkümnesest kuueteistkümnese  läbimõõduga silma suurusest kuni 60 millimeetrise  läbimõõduga silma suuruseni. Mis tähendab seda, et, et eesmärk on see,  et kõikvõimalikud kalad, kes siin üldse ujuvad,  võiks sattuda võrku ja anda endast sellega märku? Täpselt nii. Võrgu silma suurus muutus ja kohe muutus  ka kalade liik ahvenad võiks öelda, et Pärnu lahe ühed põhitegijad,  see on siis täiesti loomulik, et nüüd siit tulevad need vist  mõõdus ka, et kalurid võiks sellised kaldale tuua  ja need on ilusti mõõdus. Pärnu lahes ja rannikumeres üldiselt on ahvena alamõõt 19  sentimeetrit täis pikkus. Ja need on siin täitsa ilusad, ilusad mõõdulised ahvenad  nüüd ahvenatel läheb hästi ja ahven läheb suhteliselt hästi,  aga aga piirkonniti, et on ka, on ka kohti,  kus ahven läheb kehvemini. Ümarmudil paljude kalurite jaoks täielik nuhtlus  ja ega Eesti inimesed teda väga süüa ka ei taha. Millal ümarmudilad Eesti vetesse jõudsid,  teadaolevalt olevat? Meest oli 2002. Aastal siitsamast Pärnu lahest. Peale, mida ta siis on vaikselt oma arvukust suurendanud  ja viimastel aastatel kohe plahvatuslikult,  et ümarmudil on praegusel hetkel Eesti rannikumeres väga  arvukas liik, Öeldakse, et ta on väga ablas  ja kas ta muudab kuidagi siinset keskkonda ka? Jah, et arvatakse ja on ka teada, et ta on eelkõige ruumi  ja toidu konkurent konkurendiks siis teistele kohalikele kalaliikidele. Ehk siis eelkõige sööb ta siis teiste kalade,  marja ja vastseid. Et see ei ole selles mõttes hea ja ka põhjaselgrootuid et  otsene konkurent Aga noh, samas jällegi on ta ka paljudele teistele  kohalikele röövkaladele toiduks juba teadaolevalt ka,  et meil ahvenad ja ja Saaremaal on teada,  et ka haugid väga meelsasti ümarmudilat söövad. Et, et selles mõttes on ta ilusti lülitunud toiduahelasse  mida siis meie inimestele soovitada, kas pigem karta seda  ümarmudilat ja mitte süüa või julgelt süüa? Pigem ka julgelt süüa, et on maitsev kala,  et selles mõttes, et. Karta ei tasu seda jah, et oma looduslikul levialal on ta  väga levinud töönduspüügiobjekt, et selles mõttes,  et ma arvan, et ka Eestis tasuks seda hakata propageerima  ja tarbima. Ja olemegi jõudnud viimase võrgu silma suuruseni  mis siin näitab see 16 millimeetrit. See on jah, eriti oluline, sest väike silmasuurus püüab  väikseid kalu. Ja väiksed kalad näitavad meile seda, milline võiks olla  tulevik konkreetse liigi jaoks. Et siit on siis võimalik välja lugeda reaalsed  püügisoovitused järgmisteks aastateks. Jah, et see soovitus kujuneb siis erinevate erinevate  jaamade põhjal, mis me siit Pärnu laest püüame. Kes need põhitegijad siis on, kui võrrelda kevadel  ja sügisel? Kevadel on üks põhitegijaid, on kiisk, aga samas on  ka ahvenat palju ja no ja ka sügisel on ahvenat palju,  nii et ma arvan, et et, et, Et üks põhi, põhitegijad aasta ringi on siin ikkagi,  et, et siit Pärnu Pärnu lahest ja siit võetakse Eesti kõige  kõige suuremad ahvenasaagid ja näiteks üks selline kalaliik  on ju, kes meil tuleb kevadel siia meie rannikumerre kudema  ka siia. Pärnu laht on tuulehaug, et, et,  et, et tema peale kudemist läheb üldse Läänemerest välja,  nii et et teda teda siin sügisel ei, ei kunagi ei kohta. Aga ja, ja, ja noh, ja kui siin vesi veel külmemaks läheb,  et, et, et siis jahedamaks, et siis ilmuvad välja sellised  kalaliigid nagu, nagu merihärjad ja nolgused  ja kuigi nad nad ei ole siin piirkonnas väga arvukad,  aga, aga aga ütleme jah, sooja soojema veega perioodil neid  kindlasti ei kohta, aga niisuguse külma vee perioodil on,  võib neid siin leida ja aeg-ajalt Üks asi, mis kalastikku mõjutab, on kalapüük,  on ju, aga, aga see ei ole ainus inimtegevus,  mis kalastikku mõjutab, et, et selles, selles mõttes on ka. On ka. On ka see jaamade asukoht niimoodi valitud,  et, et me hoiaksime ka nagu sellel sellel aspektil silm peal,  et kuidas see näiteks see võimalik kaadamine siin seda  kalastiku mõjutab. Ka kui siin kuskilt seda kuskil midagi süvendatakse,  siis see, see, see süvendatud mass, see uputatakse kuskile  ära ja, ja, ja siis enamasti teda ei uputata väga rannalähedale,  sest noh, see seal sellist palju hõljumit ja,  ja, ja, ja selles selles mõttes, et ta ongi siin siin lahe  piiri peal, et, et. Et siia siia, siia on siis päris palju kaadatud siin  mis on siis sealt jõesuudmest ja sadamast välja võetud. Et siia tuuakse põhimõtteliselt see materjal,  mis ühest kohast on ära võetud just. Ja see võib kalastiku mõjutada? No kindlasti jah. Kindlasti ta mõjutab just eelkõige eelkõige  selle kaudu, et jah, et see vee läbipaistvus muutub ja,  ja siin kui, kui siin on ka mingid kala kalakoelmud,  siis need maetakse selle, selle sette alla. Et, et kindlasti tal oma mõju on. Nagu akrediteeritud proovi võtmise juures on oluline,  siis kirja saab ka see, mis oli veetemperatuur,  vee läbipaistvus, isegi tuule suund ja tuule kiirus on  hiljem järele kontrollitav. Ja loomulikult see, mis kalad siit proovi võtupunktist võrku sattusid. Kalad on võrgust välja võetud, algab kalaanalüüs,  siin laboris. Analüüsi käigus me mõõdame, need kalad, kaalume,  võtame siis vanus määramiseks eri liikide,  siis on erinevad metoodikad, eks ole, mida võetakse vanusemääramismaterjalina. Ja siis me lahkume, vaatame, mis on neil maos,  mida nad söönud on. Määrame nende soo ja suguproduktide või ühesõnaga  selle küpsusastet, et mis staadiumis see kala oma  arengutsüklis parasjagu on. Nende erinevate andmete põhjal pikkus, kaal,  suguküpsusaste ja see, mida nad söönud on. Miks seda kõike vaja teada on, mida selle põhjal saab järeldada? Me uurime nende kalade põhi, põhiliselt selle kala varu seisundit. Et jälgime teda tegelikult aastaringselt. Vaatame, missugused, missugune on see vanusjaotumus,  missugused on kasvud kaladele ühel või teisel aastal et,  et siis pisutki aimu saada sellest, et missugused saagid  ootavad siis? Kalureid siin aasta kahe pärast, et väga pikki prognoos Me teha ei saa. Kalaanalüüsi käigus kalad mõõdetakse, kaalutakse,  võetakse proov, et määrata nende vanus ja samuti vaadatakse,  kui hästi nad on söönud. Milleks see kõik vajalik on? Sellepärast, et välja selgitada, millised kalade põlvkonnad  on tugevamad ja millised nõrgemad ehk siis öelda,  et kas me peaksime püügiga tagasi hoidma  või võime julgelt kala püüda. Mida kalameestele öelda on siin nende põhilisi püügiobjekte piisavalt? Ahvena puhul ma arvan küll, et, et ahvenavaru veel praegu  senini on, on jätkusuutlik, aga siin mõned teised liigid,  näiteks lesta, on pisut rohkem meie seiretes,  kui oli, ütleme, viis aastat tagasi kusagil. Koha on endiselt nagu sügiseti sel ajaperioodil  ja nendes piirkondades, kus meie oma katsepüüke teeme,  on koha väga vähe. Enamasti siis noorjärkudena. Ja kohaga ongi kohavaruga olukord selline,  et, et, et see vajab ilmselt ikkagi. Kaitsemeetmete rakendamist ja nende jätkamist olemasolevate jätkamist. Me oleme endiselt Ölandi saarel, saatjaks uudishimulikud tunnistajad. Täna läheme uurima, orhideesid tänaseks eesmärgiks on  kahelehine käokeel, rahvakeeli ööviiul. Ölandi paepealsed alvarid on ideaalne elupaik käpalistele  ehk orhideedele, mida siin väikesel saarel leidub koguni 32 liiki. Varasuvine õitemeri on küll lummav, kuid välitöid tegevad  teadlased vaatavad neid taimi hoopis teise pilguga. So ouart Stalin, Upsala Univerity. What is your maure? Ludik kardab, lehmasid nii et ta loodab,  et sellel väljal nüüd kedagi ei ole ja saame turvaliselt minna. Siin on juba esimene katseväljak valmis seatud  ja siin siis käibki selline igapäevane. Välitöö. Ousens. Va sellel kasvualal siin tuhandeid kaheleiseid käokeeli. Äge. Kõik õitsvad. Käpaliste tolmeldajaputukatel on väga oluline roll taimede  levikul ja evolutsioonis. Kuna kahelehise käokeele ehk ööviiuli tolmeldajateks on ööliblikad,  siis tuleb uurimistööd ka öösel teha. Kui te näete neid punaseid lipukesi, siis iga  selle lipukese juures on üks kahelehine käokeel,  et koht on siin tõepoolest paksult täis,  nendest teadlased ise ka täpselt ei tea,  miks just siin on neid nii palju, miks seal ei ole,  aga ju neile meeldib siin pinnas on kõik hea  ja kõik on kaitse all, nii et ma pean väga ettevaatlikud astuma,  et katki neid teha ei tohi. Osoon alki. Kahelehele. Käokeel osooni kaitstud. Linee teadusjaamas ei käi teadustöö orhideede kallal ainult põllul,  vaid ka laboris. Lähme vaatame, mida seal tehakse. Ma olen tulnud nüüd õhtuks siia aasale, kus minu ümber laiub  sadu lausa tuhandeid kahelehiseid, käokeeli  ja uditi. Eksperiment on siin kõrval. Ja nüüd just nüüd, kui õhtu on käes, peaks need taimed  eritama hakkama sellist magusat lõhna, millest on räägitud,  lausa legende, kuidas need meeltele mõjuvad. Aga õhtul peaks tulema siia putukad siis seda nektarit võtma  ja mina jään ka siia õhtut veetma. Nuusutan, kuidas see mulle mõjuma hakkab? Varasuvel ilmuvad välja erinevad kiilid oma sinakas,  rohelise värviga hakkavad silma vesi, neitsikud. Kuna nad elavad gruppidena koos, siis tavaliselt on näha  korraga mitmeid isendeid. Vesineitsikuid on Eestis kahte liiki. Need, siin on isased vööt vesineitsikud,  nemad on sinakas rohelist värvi ja tiibade keskosal on  sinine pigment. Nad valivad omale elukohaks voolavate veekogude läheduse  ja seetõttu kohtab neid just jõgede ääres. Isased vesineitsikud valvavad oma kindlat territooriumi,  milleks on mõnekümne meetrine lõik jõest. Valmikute eluiga on kõigest poolteist kuud. Samas enne valmikuks saamist elavad vastased kaks aastat  jõepõhjas vee all. Nii et sellisel kujul, nagu meie neid näeme,  elavad nad vaid väga väikse osa oma elust. See on emane vöötvesineitsik. Tema on äratuntava läbipaistvate tiibade  ja pronks ja roheka värvuse järgi. Siin seisab ta silmitsi tõega, et vaja on leida kindel jalge alune. See siin on aga isane, harilik vesi, neitsik. Esmapilgul on ta vöötvesi neitsikuga sarnane,  erinevuseks on täielikult sinised ja läbipaistmatud tiivad. Kiilide põhitegevuseks on saagi varitsemine. Toiduks püüavad nad lennu pealt väiksemaid putukaid. Selleks passivad nad mõne kõrgema taime peal  ja saaki nähes sööstavad sealt. Selline rütmiline tiibade laksutamine on üks nende  kommunikeerumise viisidest. Kuna mõlema vesi neitsiku liigi elupaiga valikud on sarnased,  siis on tihti näha samas paigas korraga mõlema liigi isendeid. Paaritumine algab meile iseloomuliku pulmatantsuga. Kiilide paaritumine on keerukas tegevus. Isane vesi, neitsik haarab oma sabaga emase kaelast kinni. Seejärel emane painutab oma tagakeha ette  ja suunab selle tipu isase lisakopulatsiooni elundi juurde. Peale seda laseb isane vesi neitsik emase lahti  ja emane läheb unema. Emane vesi neitsik muneb taimede veealustesse osadesse umbes  300 muna. Selleks sukeldub ta mõnikord üleni vette. Paari nädala pärast kooruvad sealt vastsed.
