Tere õhtust, täna on meil teisipäev ja 28. november  ning Ringvaade alustab. Ja üks meie tänastest külalistest on juba rivistanud minu  kõrvale Katrin Siska koos terve hulga hea  ja paremaga väga uues rollis, mis sa meile täna siin korraldanud,  aga ka see on üks väga suur üllatus. Ma olen kindel, et sa ei ole kunagi varem seda söönud. Vot, see on küll huvitav, kui nüüd Markole sa sellist lauset väidaksid,  siis ta kindlasti ütles, et ta on seda söönud,  aga minuga võib nii minna, et ma ei ole söönud. Igal juhul tahame näha, näeme. Täna ringvaates elu pali saarel, söö, palveta. Ja lahvata heleda leegiga põlema elust vulkaani purski,  ootused palil räägib seal elav Jesper Parve. Eelmise aasta jõulutuuriga võrreldes on saarakodaks saanud  lapse ja Rolf Roosalu lõpetanud kooli. Täna esitavad nad meie otsestuudios jõululaulu  ja soovitavad häid jõulukinke. Loodan, et kõik kenasti sujub ja saame jälle oma oma rütmi  tasapisi tagasi. Mis saaks siis, kui teie peresse sünniks neli last? Ringvaade näitab eksklusiivselt, kuidas juulis sündinud  nelikud lastehaiglast ära saadetakse. Meil on väikesed kingitused ja kes neid kodus ees ootab? Ehkki palisaarel olev vulkaan on juba tükk aega tossu välja  ajanud ja saarel voolavad külma laava jõed,  siis suleti lennujaam, rahvusvaheline lennujaam,  siis alles vastu tänast, nii et tuhanded turistid on saarele  justkui lõksu jäänud. Aga Marko tegi päeval intervjuu just nimelt ühe Eesti mehega,  kelle nimeks on Jesper Parve. Tema on meil kirjanik ja tema on palisaarel. Ja meil on nüüd Skype'i ühendus Jesper Barvega,  kes on siis tuntud Bali fänn ja loomulikult,  kus mujal ta võiks olla kui Bali saarel,  missugune see olukord siis hetkel seal Balil valitseb? No panil on praegu õhtul kell seitse ja olukord on rahulik,  et nii nagu ta on olnud siin tegelikult viimased päevad,  et tänaval jalutades ja inimest inimesi vaadates  ja lihtsalt olles siin, et ei saagi nagu aru,  et, et midagi midagi on kuskil toimumas,  aga aga kui, nagu lähemalt süveneda kohvikus istuvate  inimeste vestlustesse ja, ja vaadata kõrvalt,  mida nad uurivad ja mis nad toimetavad, ikka. Uudis number üks on siis seesama hulkaan,  mis siin tegelikult 35 kilomeetrit eemal üles märganud  ja puskab. Aga kas päriselt on mingi hirm ka sellepärast et te ju ei tea,  kauaks ta purskama jääb, võibolla vastab tunni,  aga võibolla purskab neli kuud. Hirm võib olla ei ütleks, et see hirm on,  aga pigem on inimestel mure nagu see, et,  et kuidas nüüd koju pääseda ja, ja, ja mis edasi saab,  et kuna nüüd viimased kaks päeva on ka paali kohalik  lennujaam suletud, kuna tuul muutis suunda  ja kandis siis kogu vulkaani. Kulkaani auru või kulkaani tosu siis lennujaama peale ja,  ja ei teata, millal lennujaam avaneb, et uudised on iga  12 24 tunni tagant. Et pigem on jah mure see, et kuidas, kuidas õigel ajal tööle jõuda,  see on, ma arvan, kõige suurem mure praegu. Kuidas su endaga on, kui kaua sa seal plaanisid ise olla? Ma ise olen praegu kuu aega olnud, et ma peaks ise tulema  ka nüüd, kolme päeva pärast koju tagasi,  aga, aga ei oska midagi praegu veel eeldada  või aimata, et, et isegi väga tugevad kulpaanitundjad ja,  ja ka välismaised inimesed, et keegi ei oska midagi ette  täpselt ennustada, mis hakkab juhtuma ja  mis võib juht, et et lennud on kõik seotud ainult puhtalt  tuule suunaga. Et et kui tuul muutub ja teisele poole läheb,  tehakse lennuvälja lahti, inimesed pääsevad jälle liikvele. Kõik on sellist pisiasjadest kinni. Kui palju on räägitud sellest, et kui kaua see vulgaar  aktiivne võib seal olla ja mis ta seal üldse lähiajal teha võib? Noh, et ega jälle on see hetk, et keegi ei oska nagu hästi ennustada,  et kuidas ja mismoodi ta võib käituda, et,  et. Näiteks lihtsalt kui toon, näiteks eelmine kord,  kui oli suur vulgaania paadi kuuekümnendatel,  et siis see vulgaan oli aktiivne aasta aega. Et, et aga noh, ajad on muutunud ja selles mõttes,  et kui inimestel on ikkagi väga-väga soojalt vaja ära  pääseda ja ära minna, siis on tegelikult organiseeritud juba bussid,  mis viivad siis inimesed sadamatesse, kus praamidega saab  suurematele saartele ja teiste lennujaamadele  ja pääseb minema, et ma isegi täna ise vaatasin,  et on lennupiletid täitsa olemas ülealuseks  ja et kui väga kiire ja on vaja minna, siis pääseb ära küll,  et need, kes ära ei ole läinud, ju siis ikka  nii väga ei ole veel vaja minna. Samas on see vulkaani ümbruses, inimesed elavad seal ju väga lähedal,  need külad on siiski evakueeritud ja seal elada on tõesti,  ma ei tea, eluohtlik vist. Ja et seda küll, et seda on nagu täna mitmeid kordi  ka välismaa meedias ja igal pool ka kohalikes nii-öelda  Facebooki gruppides, mida ma iga tund jälgin,  et öeldud, et kindlasti, et see raadiusen nüüd 10  kilomeetrit et sinna kindlasti mitte minna,  sealt on ka kohalikud ära evakueeritud, aga kuna kohalikud  peavad jätma oma kodud, oma põllumaad, oma karja,  oma loomad sinna, et siis on neid nagu väga raske sealt ära saada,  kui politsei teeb selle nimel kõvasti tööd ja,  ja, ja vaikselt vaikselt nagu inimesed on ikkagi lahkunud. Üks tuttav käis ka täna seal külade juures vaatamas,  et kuidas seal asjad lähevad, et külad on tühjad. Inimesed on õnneks nagu lahkunud, et, et eks nad ikka  mõistavad ja mäletavad, mis ajaloo üle juhtus. Vali on ju väga tuntud turismipiirkond, kuidas see  igapäevaelu mõjutab, kas see suits kuidagi varjutab seal päikese,  kas on raske hingata, kas kuidagi on midagi teistmoodi? Teate, kui neid uudiseid kuskilt ei loeks meediast,  et ütles küll, et midagi teistmoodi on, et. Siin ei ole kuulda mingit mürinat, ei ole maavärinaid,  ei ole midagi. Et. Jah, et kuna see tuule suund on ka teisele poole,  siis ei ole ka need pilved varjutanud päikest  ega midagi. Täiesti tavaline elu on, siit ei ole, kuigi me oleme ainult  30 40 kilomeetri kaugusel, et et praegu küll,  jah, ei, ei ole midagi aru saada. Mida sa ise kavatsed ette võtta, ma ei tea,  kui kiire sul koju jõudmisega on, millal sa kindlasti pead  Eestis olema? Tead, mina olen harjunud selle palisaare eluga,  et siin ei saa väga palju kunagi midagi ette planeerida,  et, et me peaksime küll kolme päeva pärast tagasi lendama,  aga kui see lend venib nädal aega pikemaks,  et ei ole hullu ka sellest midagi. Et, et võtame täitsa päev-päevalt ja jooksvalt,  et, et, et ei saa palju midagi praegu pikalt ette planeerida. Näitaja Esper, mis se ümber seal seal sul toimub,  näita, mis inimesed teevad siis igapäevaselt vulkaanipurske tingimustes,  ma kuulen sellist kohvikuklõbinat ja söömise helisid,  et ma saan aru, et inimesed rahulikult söövad õhtus seal. Ja siin on täitsa inimesed, naudivad oma õhtust kohvi. Siinsamas jalutatakse tänavatel istutakse söögikohtades,  et mitte midagi pole muutnud, sõidetakse rolleritega,  et ma ise olen praegu sellisel vaiksel kõrvaltänaval,  aga aga jah, mitte midagi kuskil nagu aru saada,  ei ole, et, et, et oleks, oleks mure. Kena suur aitäh sulle, Jesper ja loodame,  et siis ilma ja tuuleolud ja vulkaani olud paranevad  ja kui eestiseks me katsume seda siis mõne päeva pärast taas  ühendust võtta. Ja et ma olen niisugune situatsioonis, et kui kauemaks jääma  on okei ja kui saab koju, on ka okei, nii et kõik on hästi. Endise Vanilja Imsaja munitsipaalametniku Katrin Siska elus  on hoopis uued väljakutsed. Millised täpselt, avaldab ta juba meie otsestuudios. Kas teie teate kedagi, kes oleks käinud Fitzil vanuatul  või UusKaledoonias? Saatejuht Siim Kera käis jalgpallikoondisega kõik need kohad  läbi ja räägib, mida kummalist ta seal nägi? Aga enne veel, kui me nendest kaugetest eksootilistest  paikadest rääkima hakkame. Meil on välisuudised ja välisuudistes näeme muuhulgas seda,  kuidas tõrvaaugust pääsesid. Kutsikad. Vapper koera ema haukus, ulgus ja niutsus  ning kutsus nii inimesi appi oma kolmele kutsikale,  kes koledal kombel tšiilis ühte kõrbetõrvauku olid visatud. Kolmest kutsikast suudeti päästa kaks, kes heategijate abil  puhtaks nühiti ja kellele nüüd uut kodu otsitakse. Kohalike sõnul pole koerte julm kohtlemine tšiilis haruldane. Sellele juhtumile püütakse anda ametlik käik,  et see oleks ka teiste õpetuseks. Jõulukingid ostmata, kuidas oleks ühe mammutiskeletiga just  sellise 15000 aasta vanuseluustiku paned Prantsusmaal Lionis  asuv oksjonikoda enampakkumisel 16. detsembril. Iids-Siberist leitud mammuti luustiku suurus  ja seisukord on erakordselt head mistõttu loodetakse,  et selle hind kerkib poole miljoni euroni. Oksjonikojal on kondi müügiga kogemusi, sest aasta tagasi  kauplesid nad enam kui miljon eurot välja ühe dinosauruse  skeleti eest. Kootud nägu kattev suusamüts, prillid, käpikud,  pikk aluspesu ja mitu kihti riideid seljas otsustas hulk  jooksjaid maratoni läbida. Pole ka ime, sest kaks 21 kilomeetrit ringi silgati läinud  reedel Antarktika 25 kraadises külmas. Jooksjad kurtsid, et neil oli külm, kui tuul oli vastu,  aga taganttuulega hakkasid suisa higistama. Veidi enam kui kolme ja poole tunniga raja läbinud võitja  taanlane Frank Johansen avaldas pärast igatahes soovi üks  ring veel teha. Oleme varemgi näidanud rändlinnuparvi söötvaid Iisraeli ametnikke,  kes püsti hädas sellega, et kliima soojenemise tõttu ei taha  linnud enam põudadest räsitud Aafrikasse minna vaid jäävad  pidama põhja poole Iisraeli. Ent nüüd teatatakse, et linnu mure on kardetud suurem. Veel viiekümnendatel talvitus Iisraelis alla 1000 linnu,  nüüd aga juba 45000. Ornitoloogi ele on see huvitav vaatepilt,  aga kohalikele põllumeeste le teevad parvet tõsist muret. Kui soovite eeloleval nädalavahetusel jõuludeks kodu kaunistada,  aga ei tea, mis parasjagu moes, siis palun võtke eeskuju  Melania Trumpist, kes on juba ära kaunistanud valge maja. Nagu näha, tasub valida kuldtähtede ja patriootiliste  lintidega ehitud jõulupuu, mille Ühendriikide esiledi  pühendas militaarteenistujatele. Muidugi ei puudu ehete seast ka jõululaps piparkookidest  valge maja ja traditsiooniline puuvõõrik  mille all teadupoolest kombeks musi teha. Hea meel tervitada stuudios Siim Kära õhtulehe  sporditoimetuse juhataja, head kolleegid  ka siin Eesti ERR-i raames. Aga põhjus, miks sa siin täna istud, on see,  et sa käisid kohtades, kus ma arvan, väga paljud eestlased  ei ole käinud väga paljud teised pole isegi kuulnud,  et need olemas. Kui on fidži saared, siis me veel nagu enam-vähem teame,  aga need kõik need järgmised kohad, mis,  kus sa veel käisid koos Eesti jalgpallikoondisega,  see on ikka puhas eksootika. No kuidas moodi sinna jalgpallureid saatma otsustasid kaasa minna? Noh, ega mina otseselt ei otsustanud Sind saadeti tööle jah? Ma mõtlesin, et tahaks minna ja siis üritasime kuidagi välja mõelda,  et kuidas see võimalik oleks teisele poole maakera minna  siis Fidzi, Vanuatu, Uus-Kaledonia, no sellised kohad,  et kui sa seal oled, siis sa mõtled, et pagan,  kuhu ma küll sattunud olen ja kuidas ma siia sain,  sest noh, sinna reisimine on ikkagi väga selline igat moodi  ressurssi nõudev tegevus. See on umbes 15000 kilomeetrit siit Eestist hakata minema jah. Ja see on hoomamatu suurus ikkagi põhimõtteliselt kaugemale  enam-vähem ei olegi võimalik minna. Nii et sa oled ära käinud kõige kaugemal,  kui Eestist on võimalik minna, no enam-vähem. Sa saatsid Eesti jalgpallikoondist, nad läksid sinna  sõprusmänge pidema okeaaniasse. Noh, kui palju nad seal jalgpallist nagu teavad  või palju nad Eestist teavad, mis sõpruskonnai,  mis mäng. Eestist ei tea nii nad suurt midagi ja mulle see väga meeldis,  et me arvame, et need on väga eksootilised paigad  ja nad ongi, aga nemad samamoodi arvavad,  et ma sõitsin seal ühe meie saatjaga, siis,  kes küsis erinevaid küsimusi, et kas teil mangosi on Eestis,  kui palju maksavad iPhone id Eestis, kas teil on põletus  või siis matmismatused, eks ju, et nemad ei tea  ka mitte midagi. Ja see oligi nagu kõige põnevam minu meelest. Suur kultuuride vahetus jooksvalt. No kuidas teid vastu võeti, te saabusite kõigepealt Fidžile? Suure jalgpallikoondisega, olite te oodatud,  tundsite? Jah, me oleme siin oodatud külalised. No kõige põnevam oligi see, kui me jõudsime reede hommikul,  siis laupäeva õhtul mängu eelsel õhtul, mil on tavaliselt  selline põhiline puhke ja jõude aeg siis jalgpalluritel oli  selline fitzi nii-öelda kultuuriõhtu, kus  siis mis nende jalgpalliliit organiseeris? Ja kus oli siis ka? Näiteks prantsuse suursaadik kohal, et väga kummaline  seltskond ja seal siis jah, enne sööki, siis tantsiti  kõvasti tantse. Üks tants väidetavalt olevat olnud ka ikkagi inimsööjate teemaline. Rääkis meile saatja pärast, et see, see oli kõik hästi kummaline,  pakuti juua ka siis. Nende sellist traditsioonilist kava jooki,  mis on siis kava sellisest juurest tehtud piprajook sellise  lõõgastava toimega vahepeal oli siin vist siiani on Poolas  näiteks täitsa keelatud see kava taime omamine  ja kõik, et võib isegi vangis l. Kuidas meie see jalgpallikoondis kogu sellesse rõõmu  siis suhtus, et kõigepealt tehti seda uhket tantsu nendes  rõivastes ja siis sellist noh, kahtlase päritoluga jooki,  et olge aga väga lõõgastunud homme meiega kohtumisel. No õnneks nemad seda jooma ei pidanud, aga sina pidid,  mina ka mitte. Aga seal mõned treenerid pidid maitsma. Aga eks nad olid jah, natuke, võib-olla sellised. Alguses tundus tore, aga võib-olla pika peale läksid mõtted  juba selle järgmise päeva mängu peale, eks ju,  et oleks tahtnud ära süüa ja minna mänguks valmistuma,  aga kõrval oli ka muidugi Fidži koondis,  kes ka siis elas sama asja üle, nemad olid väga rõõmsad. Nemad maitsesid kõik ja tantsisid kaasa,  jah. Ja kui tuli toidupakkumine, siis. Nemad kui Eesti koondislased ikkagi sõid mõõdukalt  mängueelne päev, eks ju, siis Fitsikoondislased panid endale  suure suure hunniku toitu peale ja siis sõid kõik ära  ja järgmine päev siis kaotasid null, kaks. No see oli see ficimäng siis edasi Fitchist rändasid Vanuatule. No see on nüüd koht, mida isegi noh, peab mitu korda ütlema,  enne kui suudad välja öelda. Jah, ja kui siin tundub, et nad kõik on väga lähedal,  siis tegelikult lennusõit oli kaks pool tundi 1100  kilomeetrit on nende vahel ja vanuaat oli kah,  seal oli ka, et siin on siis näha seda mängueelset treeningut,  kus koondis läks, see väljak oli tõesti nagu Eestis,  ma ei tea, kolmas liiga või midagi sellist üsna halva,  halva sellise muru ja üldse kummalises kohas,  aga võib-olla seepärast oligi mängijatel natuke  ka põnevam, et rutiinist välja, et sellist asja iga päev ei näe,  lihtsalt et endal oli ka nagu nägu ikkagi laialt naeru täis,  et kuhu sattunud oleme siin mängueelne selline staadioni kõrval. Kena toitlustus nälga ta küll ei jäänud,  saia ja limpsi, nii et tapab. Muna muna, saia ostsin ma alla euro, maksis. No sellest saab kõhu täis küll ja ja pileteid müüdi  siis ukse tagant ja järjekord oli pikk või. Noh, väga pikk ei olnud, nagu siin näha Neli meest ikka tuli. Piletihinnad olid siis üks oli alla nelja euro,  see oli siis ilma katuseta, selline tribüün  ja siis seitse eurot oli katuse all. Ja see on puit ka, kus seda siis sai, oli  siis huvilisi ka, inimesed tahtsid tulla vaatama,  mingisugune punt sealt Eestist tuli, ei tea,  kus see asub ja mismoodi, aga need nad tulid ja. No vanu atus on jah, jalgpall on number üks spordiala  ja väga põnev publik oli, et kui Fitsis enam-vähem vaikne,  siis seal oli selline kuidagi kummaline kisati  ja karjuti ka Eesti meeste selliste õnnestunud soorituse  peale plaksutati ja kiljuti kiljuti ikkagi,  et selline väga kummaline kogemus oli kogu see vanuatu,  et läksid sinna, see rege mängis, kõik oli hästi mõnus,  siis olid need väga võimsad tervitustantsijad. No sellest me oleme näinud eksootilisi pilte juba ja,  ja kuidas meie mehed ise tundsid ennast sealt niimoodi läbi marssides,  sa ei küsinud? Ei küsinud, ma ei teagi, mis nad siin teha üritavad,  aga see on. See oli üks ägedamaid asju, mis ma nagu üldse näinud olen  oma elu jooksul, et väga või võimsa sellise emotsiooni sai,  et. Jah, kui sa ütled sõna eksootilisiis täpselt,  midagi sellist, sa võiksid ki mõelda. Aga muidugi, ega see ei ole, ega nad nüüd tänavapildis,  eks ju, nii ei käi, et see oli, ma ei tea,  jah, ma kujutan ette, et kui meil tuleks,  eks ju vanu tu külla siis saadaks setu tantsijad neid vastu võtma,  aga me ei tee seda, eks ju sest see ei tundu nagu kuidagi loogiline,  aga nende jaoks nagu oli okei, et mehed tantsisid seal ümberringi. Mis keeles seal räägitakse, mis, mis inglis see on,  mida nad räägivad? Vanuaatus on, see on see, kuna seal on hästi palju erinevaid keeli,  kokku vist 138, terve riigi peale palju erinevaid saari,  seal on see Bislama, siin on siis ka kirjas kuulus vesi vanu aatult,  name an aa ehk number üks vesi ja sloganiga  siis Go vota Good laev, ehk hea vesi, hea elu,  et selline. See on tatud inglise keel. Ja see on nagu inglise ja natuke ka prantsusekeelseid sõnu,  aga 95 protsenti nagu inglise keelest ja et see on,  see oli väga lõbus, igatahes kui me seda nägime  ja see nagu see, ütleme nii, see tuli meiega kaasa Eestisse. Kuidas seal elu-olu oli, kas? Sarnane nii nagu meie siin tänapäevane linnaühiskond  või kuidas seal oli? Mina olin ja ka koondis olime ikkagi põhiliselt linnades,  et tegelikult me ei näinud seda muud elu,  et linnades oli okei, üks fänn Eestis koondisega oli kaasas  ka kolm fänni, siis, kes käisid kõik mängud läbi,  ütles tema, käis seal Fitcl kuskil küladesi. See on siis uus Kaledoonia üks poolehoidja,  kes kogemata oli sellise särgi selga pandud,  et ta ise ei teadnud. Sihilikult ei tulnud, et mõtlesin, et pani Eesti lipu värvid. See oli kummaline ja aga üks fänn, siis käis seal Fitsil  külades ja rääkis, et ega neil polegi seal midagi,  et üks neljakandiline ruum, kus on siis põrand,  kus nad söövad, magavad nurgas on üks riiul,  kus on peal nõud ja siis on väike köögiboks,  kus on pliitjahi, et ma ei tea, kas see on tõsi,  tema ütles, et nii oli, linnas oli ikkagi natuke rohkem linnaelu,  eks ju, et paarid ja baarid ja ööelu ja selline asi. Igal juhul eksootikat ja muljeid eluks ajaks,  aitäh Siim tulemast, aitäh kutsumast. Eelmise aasta jõulutuuriga võrreldes on saarakodaks saanud  lapse ja Rolf Roosalu lõpetanud kooli. Täna esitavad nad meie otsestuudios jõululaulu  ja soovitavad häid jõulukinke. Kuidas juulis sündinud nelikut täna lastehaiglast välja  saadeti ja kuidas nad lõpuks koju jõudsid?
