Meie värvuliste massränne üle Läänemere. Kuhu nad jõuavad? Nii laksutasime siis linnud nurka ja siin on täiesti selline  kitsas osa. Eesti liigirikkaim ja enim uuritud kaitseala haarab  loodusuurijaid kogu maailmas, äkki see tuleb mulle abiks. Räägime kohe ra mõõdulinti, mul ei ole. Tartu koolitüdruku Merlini algatatud rahvusvaheline projekt  otsib lahendusi, kuidas mõistlikult tarbida. Seal on jah, kajakad. Päris seal tipus ja seal on väike laiukene  ja seal nad puhkavad ja siis jälle lendavad. Aeg-ajalt lendavad üles õhku ja siis sukelduvad. Ilmselt saavad kala sealt kala, liigu. Salumets, kus puhtulaiul jalutame, on maagiline paik,  mis püüdis ajakirjanduse tähelepanu juba enam kui 100 aasta eest. 1897. aastal võib Sakala leheveergudelt lugeda koht,  mis hanila kihelkonnas nimetamise väärt. Virtsu mõisa ligi merelaiu peal olev puhtulaid. Üle ilusa paksu metsaga kaetud, kus mõni puu jämeduse  poolest kaunis mürakas on. Kas tõesti need 1897. aasta Sakala artiklis mainitud  pargipuud või võimsad puud on endiselt siin alles  ja kasvavad? No mitte just kõik, aga kindlasti on nendest väga palju  säilinud ja kindlasti on siia ka juurde tulnud,  aga kokkuvõttes on see kõik üks vana mets. Ja vana metsaga on selline asi, et kui mets on kaua aega kestnud,  siis tekivad sinna erilised liigid, mida mujal ei leia. Ja me võiksime näiteks vaadata Ta praegu siin ühe puu peal  Ühte põnevat, sambliku liiki, see on kopsusamblik samuti see  näitab seda, et see õhk on siin väga puhas  ja see näitab seda, et meil on siin väga hästi loodus kaitstud. Siin on siis puhtu tamm, millel on ka oma tähtsus siinse  piirkonna ajaloos. Ja see puhtu tamm on päris suur tamm ja võib arvata,  et see võis inspireerida tuure, on Helvigit,  kui ta hakkas siia oma parki rajama, sest et oma suvemõisa  ta just siia selle kingu peale ka rajas,  et ta seda tamme ikka näeks. Igatahes, see on nii väärikas puu, et mul on kange tahtmine  teada saada, kui suur on tema ümbermõõt. Äkki sa tuled mulle abiks, märgime selle koha ära,  mõõdulinti mul ei ole, aga et kui ma siin hakkan minema. Vaatame käte ulatusega. Ei ole. Kolm. Palju siis veel tuleb? Kolm kätelausa. Üks üks üks käelaba pikkus ka veel päris teaduslik mõõtmine,  see ei ole aga aga emotsionaalne. Ametlikud andmed ütlevad, et puhtu tamme ümbermõõt on 4,81  meetrit ja kõrgus 24 meetrit. Kui vana see puu üldse on? Täpselt me ei oska öelda, sest puu sees ei ole enam säilinud  need esimesed rõngad aga kusagil 500 ligi on ta küll. Mis on üldse siinse piirkonna loodus väärtused? Puhtulaelatu kaitseala on oluline seetõttu,  et see siin on väga oluline rändepeatuspaik lindudele  Ita-Atlandi rändeteel. Siis on väga olulised lindude pesitsuspaigad madalatel laiukestel. Ja muidugi kõige tähtsam on see meie ligirikas Salumets  ja Euroopa tähtsusega laelatu puisni. Puhtu laid on tuntud kui kunagine aadlike suvituspaik milles  seisneb Siinse puhtulaelatu piirkonna looduse ja kultuuri väärt. Maaomanik rajas siia kauni pargi. Tema mõte oli ka säilitada ja näidata inimestega kaunist loodust. Siin tekkis looduskaitse mõte, aga huvitav on see,  et see looduskaitse mõte ongi kuidagi siia puude vahele  jäänud ja kõik, kes siin käivad, innustavad sellest  ja siia on tulnud väga palju teadlasi, kes on uurinud küll  lindude rännet botaanikat, samblikke samblaid ja,  ja siin on olnud ka veel ökofüsioloogia laboratoorium. Nii et väga palju erinevaid asju on siin tehtud  ja siinne teadus on olnud maailmatasemeteadus. Puhtulaelatu keskkond on suurepärane Eesti looduse uurimise tanner. Seetõttu on siin välibaasid Eesti maaülikooli  ja Tartu Ülikooli. Talvel on siin vaikus, see eest käib töö. Tegelikult see suvine töö ongi selleks, et me saaksime  talvel siin tööd teha, neid taimi taimi määrata  ja need leiukohad näiteks kanda kautidele,  teha taimede atast ja kõike muud. Mis siin nende valgete ümbrikute sees on? Siin on laelatu väetuskatsealal kogutud biomassid  ja Siin me neid kaalume. Ja kaalutised. Sisestame andmebaasi. Ja siis on meil võimalik läbi aja jälgida. Kuidas on biomass erinevate liikide biomass muutunud  väetamise ajal ja väetamise järgselt? Sarnased kaalumise andmed on pärit juba sellest ajast,  kui katsega alustati nimelt siis, 1962.-st aastast,  kui kaalumised olid tehtud, siis liigikaupa olid  ka tulemused paberile kantud. Sellel ortofotol on näha laelatu puisniidu lagedamale osale  rajatud katselapid kus on jälgitud erinevate väetiste mõju  niidutaimede kasvule. Kui 1962. aastal katsega alustati, oli eesmärk uurida,  kuidas saada võimalikult palju rohumassi erinevatelt niidualadelt. 1982. aastal lõpetati väetamine ja mõni aasta hiljem hakati  uurima hoopis seda, kas ja kui ruttu kooslus väetamise  mõjust taastub. Siin graafiku peal on siis tegelikult näha aastast aastasse  see muutus, mis pärast väetamise lõppu on toimunud. Jah, et kui me vaatame seda kontrollala siin musta ga tähistatud,  siis biomass on siin suhteliselt tagasihoidlik. Aga kui me väetame seda ala, siis biomass hakkab suurenema,  aga kui väetamine lõppes, siis põhimõtteliselt  ka biomass hakkab taanduma. Tavalise harilikul puisniidul on liigiarv suhteliselt kõrge  ja nagu siin näha see musta ga tähistatud ala. Aga kui me väetame, siis liigi arv langeb  ja kui väetamine lõpeb, siis liigiarv hakkab taastuma. Puhtu laenatud peetakse Eestis kõige liigi rikkamaks taimede osas. Miks see nii on? No kõigepealt on, on seal väga palju, teab erinevaid taimekooslusi,  seal on nii metsa kui puisniitu ja niitu  ja ta on, paikneb suhteliselt pehme talvega piirkonnas,  selline pehme ilmastik sobib päris paljudele taimedele  ja noh muidugi see, et pinnas on kalbonaatne,  et sellist pinnast tahavad kindlasti rohkem taimi kui  sellist haput nagu siin Kagu-Eestis me võime näha. Teatavasti puhtlaelatu looduskaitseala loodi juba 1957. aastal. Kas kaitse-eesmärgid toona ja täna on kuidagi muutunud ka? Tol ajal, 57. aastal pandi sellele alale väga huvitav nimi. See oli pikk nimi, ma võtan kohe hingan õhku sisse,  oli Virtsu puhtulaelatu. Taani lissoloogiline kaitseala. Nii et selle nime järgi püüti siis ära öelda,  mis need eesmärgid on, ehk siis see taime mitmekesisus,  haruldased taimed ja ka linnustik ehk sooloogia. Ja ka tänapäeval on meil enam-vähem samad eesmärgid,  aga aeg on selle võrra muutunud, et praegu me räägime rohkem  poollooduslikes kooslustest ehk siis puisniitudest  ja rannaniitudest, mis tol ajal oli looduse  ja inimese loomulik osa, et käidi heina tegemas. Aga nüüd me peame maksma raha selle eest,  et keegi niidaks meie puisniidud ja maksma raha nendele,  kes viiksid oma loomad rannakarjamaale. Nii et selles mõttes on küll praegu maailm muutunud  ja eesmärgid veidi teisenenud. Osoon on täna Ölandi saare lõunatipus, kus asub Rootsi kõige  kuulsam linnuala Otembi ja siin asub ka linnujaam,  mis on tegutsenud juba 1946.-st aastast ja nemad saavad  uhkeldada maailma vanima järjestikuse püügiseeriaga. Kell on neli hommikul, vaatame, millised linnud täna rõngastatakse. Kuigi parim aeg lindude vaatlemiseks ja rõngastamiseks on  rändeperioodil kevadel ja sügisel meelitab  ka sombune suvehommik tuulisele neemele mitmeid linnuvaatlejaid,  kes jahedust trotsides väsimatult oma binoklitest. Tiivulisi jälgivad rõngastusjaama soojast toast tulevad iga  poole tunni tagant kaks meest ja käivad läbi tavapärase ring. Käigu võrkude ja lõksude vahel. Invisible. Võrkude kõrval kasutatakse lindude püüdmiseks  ka lehtrikujulisi suuri tunnellõkse, kuhu linnud ise sisse  lendavad ning tunneli lõpus kasti kinni jäävad. Lõksu kitseneva kuju mõte on selles, et vigastuste  vältimiseks vähendada lennukiirust. Ole. Nii plaksutasime siis linnud nurka. Ja siin on täiesti selline kitsas osa. Vot siinsed no body hear this time. Seekord tulemust polnud ja poole tunni pärast kordub kõik uuesti. Täpselt sama kava järgi tehakse järjekordne ringkäik,  et vaadata, kas keegi on võrgus või kastis. Tavaliselt kasutavad väiksemad linnud rändeks rannikualasid  ja väldivad avamere ületamist kuid soodsate ilmaolude korral  võib näha värvuliste massilise Esi rändeid otse üle Läänemere. Esimene peatuspunkt puhkamiseks võib olla näiteks merel  seilav laev. Aga kindlasti on vaja ka süüa ja nii. Tutakse siia Ottember neemele. Lisaks liigile ja soole proovitakse määrata  ka linnuvanus. Üks variant on teha seda sulestiku järgi. Sulgemisel jääb eelmisest sulestikust mingi arv sulgi alles,  mis on siis teist värvi või erineva kujuga. Selline vanuse määramine pole alati kerge  ja sõltub ka ornitoloogi kogemusest. Praegu jääb vanus otsustamata. Rõngastamine ja andmete kogumine võtab tavaliselt aega 30  sekundit kuni minut. Seejärel lastakse lind taas loodusesse. Rändeperioodil on püügimaksimumi lausa 1000 lindu päevas. Siinsed rõngastajad räägivad ja mõtlevad ainult lindudest  ja mõnikord näevad neid isegi unes. Tartu loodusmaja on praktiliselt kesklinnas lillemäe otsas. See on väga tore koht, et minu arvates on siin väga ilusti  suudetud leida selline lahendus nagu linnakeskkonna  vahelduse tekitamiseks. Mina olen Merlin, ma olen seitsmeteistkümne aastane  ja mulle meeldib loodus ning ma väga hoolin keskkonnast. Siin puuris on meil siis kaelus turteltuvid. Kes on selle aasta linnud? Nendel olid ka hiljuti munad ja pojad ja meil loodus majas. On ongi niimoodi, et me tahame, et kõik ikka teaksid,  kes on aasta linnud ja loomad. Teema hakkas mind huvitama koolist ikka,  sest koolis ma hakkasin käima olümpiaadidel  ja mul hakkas hästi minema ja õpetaja oli  ka väga toetav ja nüüd ma käin looduse ja keskkonnauuringute  ringis ja sealt on mu huvi veelgi süvenenud. See on Tartu loodusmaja talveaed. Siin on selline hea rahulik keskkond, kus ringi lapsed  saavad siis natuke taimi tundma õppida. Ja kilpkonni uudistamas käia siis. Eelkõige ma teen niisuguseid väiksemaid asju,  mis on nagu väga väikesemahulised ja noh,  niisugused üldlevinud probleemid nagu naftareostus  ja mikroplast, aga praegu üks suurem uurimine  või selline projekt Mis mul on pooleli, on? Rahvusvaheline projekt, mida ma kavatsen korraldada Eesti  ja Itaalia vahel Selle jaoks on mu rahastus olemas ja see peab toimuma suvel. Järgmine aasta. Ja see oleks siis toidu ja keskkonnateemaline,  et sealt tahaks nagu, et inimene, kes on nagu projektis osalenud,  võtaks kaasa nagu selle, et ta loob paremini seoseid. Toidu tema oma nagu tarbimisharjumuste ja keskkonna vahel,  ehk siis väga palju sõltub sellest, mis toitu tema ostab  ja mida tema tarbib. Ja kuidas ta suhtub ka jäätmetesse, kas ta taaskasutab,  kas ta sorteerib prügi ja kus ta ostab ja kas ta ostab  välismaist toorainet või Eesti toodet? Siin on meil sellised eksootilisemad puud  ja põõsad ja puhmad ka, näiteks meil on siin banaanipuu. Seal allpool. Banaan on tegelikult rohttaim mis on huvitav. Siis on kohvipuu. Siin on siis kohvipuu, marjad. Ja need on tegelikult rohelised, aga siis neid röstitakse  ja alles siis need saavad pruuniks. Siin on paar kuivanud marja ka, nii et on näha,  et nad lähevad pruuniks, kui nad ära kuivavad. Näiteks kui mul on valik, kas ma ostan Eesti õuna  või poola õuna, siis esiteks ma võiksin osta Eesti õuna  sellepärast et see on mulle tervislikum,  seal ei ole nii palju neid kemikaale ja pestitsiide  ja teiseks ma võiksin seda teha ka sellepärast,  et see ei ole nii kaugelt tulnud ja kui see ei ole  nii kaugelt tulnud, siis järelikult ei ole sellel olnud  ka vahepeal nii palju võimalusi, et CO kahte õhku paisata  transpordi tõttu siis. Meil on siin punakõrv, kilpkonnad. Kilpkonnad on laste seas väga populaarsed. Isegi natuke suuremate laste seas Tegelikult need on punakõrv ilukilpkonnad,  kui veel täpsemaks minna. Ja neid võetakse hästi tihti endale koju ka. Ja alati võiks muidugi läbi mõelda, kui kilp on koju võtta,  et kui ära tüdineda, et siis ei laseks niimoodi loodusesse lahti,  sest mitte need ei ole looduslikud liigid. Mida ma tahaksin muuta, võib-olla on just see,  et inimesed oleksid teadlikumad keskkonnaprobleemidest  ja et see info jõuakski neile päriselt kohale aga see võiks  olla alati praktiline, sellepärast et näiteks kui ma ükskord  viisin läbi töötuba, see oli nafta kohta  ja minu juurde tulid väiksed lapsed ja siis neil oli see  nagu pilt silme ees, et meil olid reaalselt nagu see see  nii-öelda see tehisnafta ja meil olid suled  ja me saime neile näidata, mis nagu reaalsuses juhtub  lindude sulgedega. Ja siis, kui need lapsed seda nägid, siis nad tõesti  hakkasid hoolima ja nad tõesti läksid oma emade juurde  ja ütlesid, teeme, palun ostame vähem kilekotte,  ärme kasuta kilekotte. Mulle meeldib asju mikroskoopilisel tasandil uurida,  aga samas ma tunnen, et see on liiga selline väheliikuv  ja liiga nagu reaalsusest kaugendatud töö. Ehk siis see võiks olla midagi vahepealset,  midagi, mis on seotud mingisuguste praktiliste välis  välitöödega ja uurimisega ja ka võib-olla niisuguste labori  laboritöödega ja mingisuguse analüüsimisega. Et just see, nagu see reaalsus tuua kuidagi sinna laborisse  ja siis luua väikeste ja suurte asjade vahel seoseid.
