Täna sünnib Eesti Raadios tere, toimetuses jälle laps. Lapse nimeks saab linnuaabits linnusellepärast, et saates häälitsevad helilindistatud linnud. Ja aabits, sellepärast et vähemalt praegu lubab uus raadiosaade hakata elama väga lihtsat elu. Mida muidugi ei maksa ära segada kerge eluga. Viimaste aastate kogemused näitavad, et eestlase looduse häälte praktilise tundmise keskmine tase on väga madal. Aga huvi asja vastu sugugi mitte väike. Ei ole teist teed selle huvi rahuldamiseks kui raadiosaadete koostamine. Sest tarvilikke heliplaate liigub vähe. Ja looduse häältega helilinte meil kuskilt laenutada ei saa. Linnuaabits on esialgsel kujul kavandatud kümneminutilise stereosaatena ja hakkab kava kohaselt eetris kõlama üks kord nädalas neljapäeviti samal ajal. See on kell seitse õhtul. Ei ole teada, mis nägu linnuaabits tegijate käes läheb. Aga ons enne keegi kuulnud, et üks laps valmis näoga ilma sünnib? Selleks neid lapsi kasvatataksegi, et teada saada, mis neist lõpuks tuleb? Ja ikka usus, et hakkavad kenasti kaela kandma ja kasvavad tugevateks terveteks ning mõistlikeks. Kohtu et asi materjali puuduse tõttu poolele teele pidama võib jääda ei ole. Sest lisaks viimastel aastatel salvestatud originaal lindistustele oleme hankinud hulgaliselt salvestisi ka teistelt autoritelt. Nii et lõpptulemusena saaksime kuulata, pakkuda kõikide Eestimaal ettetulevate lindude häälitsusi, kui see peaks vajalikuks osutuma. Me sea oma tegevusele raame, need seab elu varem või hiljem niikuinii. Püüame teha nii, et linnuaabitsa oleks kena kuulata et kuulajad ost enda tarvis õpetlikku iva leiaks ja selle iva varal võiks sisukamaks muuta oma tunderaamatute raamatuga see tähendab elusa loodusega. Veel midagi mõlgub meil meeles, aga kas see ka kuulajani jõuab, saab kunagi hiljem selgeks. Ning on meile väga huvitav teada. Sellepärast jäägu see praegu meie saladuseks. Õigele aabitsale on kaane peal kukk. Tahame, et ka meie aabits oleks üks õige aabits. Linnuaabitsa kaanepildil on rabakanakukk. Helipilt aprillikuisest metsast üsna tagasihoidlik lindude koor piisavalt selleks, et harjumatu kõrv võiks eristada üksikuid soliste. Me lahutame ta algosadeks. Selles pildis kuulduvad järgmised lindude häälitsused. Suur-kirjurähni trummeldamine. Metsvindi laul. Ja väike-lehelinnulaul. Me tuleme edaspidi kõikide nende lindude juurde tagasi. Igaühel neist on oma laul või häälitsus. Paljud loodusehuvilised, kes püüdnud omal käel linnulaulude maailma saladustesse tungida on kurtnud et see olevat raske ülesanne, sest linnud laulvat kõik ühtemoodi. Kuulake kaht linnulaulu, mida väga sageli eristada ei suudeta sest linnud ei laula ja metsasalati kõrvuti. Helilindi abil saame aga nende laule võrrelda ja selgub, et need polegi nii väga sarnased. Metsvindi laul. Ja salu-lehelinnulaul. On linnuliike, keda teinekord kogenud kuulajalgi laulu järgi raske ära tunda sest nad laulavad mitmeid murrakuid. Üks väga kuulus lind oma eri maanurkade, erinevate murrakute ehk geograafiliste dialektide poolest on vainurästas. Täna ta juba laulis. Järgnev helilint näiteks võimaldab jälgida vainurästa laulu kolme eri dialekti. See oli laul aga kui vainu rastast ähvardab hädaoht, näiteks kui inimene satub pesa ligidusse siis häälitseta hoopis teisiti. Need olid mõned näited võimalustest, mida pakuvad helisalvestised. Ja niisugusel kujul ainult helisalvestised lindude häälte kuulamiseks tundmaõppimiseks. Neid ja ka teisi võimalusi tahavadki linnuaabitsategijad tulevaste saadete koostamisel mõistust mööda kasutada. Kui olete huviline, siis kuulake meid nädala pärast jälle.
