Tere kõigile kommentellerituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates räägime meie vanarahvakommetest ja tavadest seoses alkoholi ja selle tekkimisega. Sest kangema kraami tekkimine esivanemate lauale on kahtlemata ikka täiesti omaette lugu. Ja tal on oma kindel seos sügisega. Stuudios on folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Marjunu, kas alustuseks võib nii öelda, et vanadel eestlastel näiteks oli kangema kraamiga seoses märksa rohkem mõõdutunnet kui tänastel? No nii ja naa, vanadel eestlastel ilmselt ei olnud nii palju vaba aega, nagu tänastel inimestel on, et seda alkohoolsete jookidega sisustada, aga samas sellised varasemad teated, kus ilmselt piirkonnast pärit inimesed on kangemat kraami pruukinud, pärinevad üpris varastest aegadest. Nimelt siis saksa grammatikuse kesta noorumiseks taanlaste vägitegudesse 12. sajandi alguses siis kirjutatakse, kuidas toimus lahing ilmselt siinsete hõimude ja taanlaste vahel, kes läksid taplema Ölandi alla ja esimeses lahingus said siis taanlased lüüa, teises nad küll olid tugevamad, aga ma mäletan omaendagi loengutest ja selleks saateks valmistudes vaatasin üle mõningaid väljaandeid, et kuidas sellega täpselt oli siis erinevatel ajaloo perioodidel on ka nii-öelda teaduskirjandusest välja jäänud see fakt, et kuidas seda siis kirjeldatakse, on see seotud siis siinsete hõimudega, et kuidas taanlased veetsid nukralt vaikselt kurva lahingu eel, söö aga need barbaritest hõimud, siis olid tarvitanud ilmselt mingeid vägijooke ja võtsid laulda ja tantsida ja seda siis ka peetud niisuguseks esimeseks kirjelduseks eestlaste laulu ja tantsuarmastuse kohta küll, aga siis nagu ma mainisin, et siin ja seal on jäetud sisse alkoholi sealt välja, et on jäänud ainult kaks olulist identiteedile olulist komponenti. Nii et kangem kraam on olnud olulisel olulisel kohal küll. Mida joodi siinmail siis n, kui õpiti üldse kartulist ja teraviljast vaat ajama, no õlu oli see jook ja arvatakse, et kuna siis eesti hõimud juba teise aastatuhande millalgi keskpaigast kasid ka suhtlema, siis germaani hõimudega Skandinaavias põhja Germaanlastega. Ja, ja need suhted olid siin orienteeruvalt vistike meie ajaarvamise alguseni päris niisugused kestvad, et siis nende rahvaste keeles on siis olnud selline tore sõna nagu Ell või õlut mitte ilma õ-häälikut, vaid just nimelt ööga, et noh, tänapäeval saarlased ütlevad ka õlle asemel kasutavad sõna õlut. Sama sõna näiteks on ka Wiedemanni sõnaraamat, ütles, et on õlu, aga samuti siis kasutatakse ka paralleelvormi, õlut või õlut. Et orienteeruvalt 13. sajandi ütleme sealt lõpust on siis ka kirjalikke andmeid selle kohta, et Eestis on õlut osatud pruulida, õlleuurijad on isegi kirja pannud selle aastanumbri 1284, arvatakse siis, et siis Saaremaaga ja siis ka õlleuurijad, kes on õlleuurimisega põhjalikku tööd teinud, siis väidavad, et ilmselt see kunst õllepruulimise oskus siis jõudis Eestisse just nimelt Põhja-germaanlaste kaudu Skandinaaviamaadest. Et nii need on ja talurahvas on 15. sajandi, ütleme siin 15. sajandi nii või 15. sajandi lõpp puni joonud mõdu aga vähemal määral õlu, aga samas see puudutab maarahvas, sellepärast et linnades jagalossides oli siis õlu suhteliselt igapäevane jook ja õlleuurijad on siis ka kinnitanud, et õlu oli selline valuuta, et sellega siis maksti palka ja oli võimalik näiteks tasuda trahve õlles. Ja seda, et noh, näiteks talupojad on osanud hästi õlut, et valmistada, et on siis teada. Millalgi 1425 on siis Karksi lossihärra kinkinud ordumeistrile just talupoegade valmistatud või pruulitud õlut, aga mitte seda, mida siis lossis osati valmistada. Nii et need teated on napid, aga kõnekad õlut on hästi osatud valmistada ja võib-olla, et kui me tavaliselt teame, eks ole, et õllele annab kangust humal, siis Saaremaal on ülele kanguse andmiseks ja nii-öelda maitsenüansside saamiseks lisatud niisugust taime nagu harilik borš teda väga palju ei kasva teda tegelikult Eesti lääneosas, selliste suustunud pinnase peavad seda taime kasvavad ja võib-olla on huvitav teada, et selle taime lehti ja vilju on siis rahvameditsiinis kasutatud ka mitmesuguste nahahaiguste vastu ja sellel taime lehtedest on ka sellist spetsiaalset õli valmistada. Aga, aga kuna tal on sellised huvitavad või noh, põnevad vaigunäärmed, siis selle tõttu tonisse olnud ta sobiv ka näiteks õlle jaga likööri maitsestamiseks. Porscu teda õllele lisada, siis ta teeb õlle kangemaks ja tekitab sellist nuusutasid kahtlast joovet ja sellepärast on siis bossa õluga tervisele ohtlik ja ka juba estofiilid keelasid tegelikult Saaremaal siis talupoegadel Porsa õllevalmistamise. Aga võib-olla sellele esimese küsimuse vastuseks veel see, et missugune see eestlaste suhe kangema kraamiga on olnud, siis estofiil fon lutse on siis, kui ta uuris Läti Henriku kroonikat ja püüdis mõistatada või aru saada, et mida see salapärane väljend harapita, et Taara avita Ta nagu seda on tõlgendatud, tähendab ja tema jõudis hoopis pensikule järeldusele, et tema arvates siis muinas saarlased hüüdsid hoopiski, et toodangu juurde ta, et see Tarapita tähendab hoopiski staaripütti kangema või siis õllevaat, et veeretage aga neid juurde, et me saaksime vaenlase vastu siis õlut juues, vahvust ja kangust koguda. Aga see lutse seletus, nagu te võite arvata, ei olnud eriti populaarne ja on jäänud niisuguseks Literatuurseks Finessiks. Aga seda ei peljatud, et kui seda õlut nüüd liiga palju pruugitakse, et siis vaenlasel on päris lihtne jommis seltskonnaga hakkama saada. Vaat ma ei oska niimoodi öelda, et, et ma ei ole naisterahvana, ei ole mul mingist erilist militaarset väljaõpet, aga me teame tegelikult sõdade ajaloos sealhulgas ka viimase suure sõjaajaloost, et väga paljudel puhkudel sõduritele anti see naps viina ja on ka erinevaid seletusi, miks näiteks ka Nõukogude armee sõdurid sooritasid just nimelt niisuguseid kangelastegusid nagu nad sooritasid, et nad olid enne võtnud võib-olla ka viisakas ja julgust, kus juba see kontroll muutub teistsuguseks. Aga nüüd jälle päris vanadesse aegadesse tagasi, siis kuidas selle peale üldse tuldi, et kartul ja teravili on lisaks toidule ka heaks alusmaterjaliks hundijalaveele ja millal sa üldse juhtus? Teised kartulimugulaid ja viljaterasid saab siis nii-öelda kääritada, kui panna käärima, siis saab toota alkoholi ja Eesti aladel on teada, et tegelikult siis teraviljast osati ajada viina juba üsna ammu alkoholi ajaloost on teada selline daatum, ma loodan, et ma ei eksi, et viinaajamise alguseks loetakse siis aastal 1485, sellepärast et sellest pärineb esimene kirjalik dokument, et võib-olla osati ka seda varem valmistada, viine ajada ja noh, põhimõtet suhteliselt linnades oli siis ka reglementeeritud keskajal, et kes seda tohtisid teha, et noh, näiteks enne seitsmeteistkümnendat sajandit võisid seda teha suurgildi liikmed, aga seitsmeteistkümnendast sajandist alates on siis teada, et viina võisid ajada ka apteekrite gildid agaga vaesed lesed ja näiteks on teada siis Rootsi kuningas Karl 11. lubas hakata viin ajama ka Tallinna have majajatel, et noh, näite Rootsi ajast nagu see viinaajamine sai suurema hoo sisse ja sellesse aega võime siis tagasi viia ka salaviina siis niisuguse kodusel teel mitte väga kvaliteetse puskariajamise traditsiooni, et talupojad küll 1645 neil väidetavalt keelati siis oma teraviljast viin ajada, aga talupojad ei tahtnud väga sellest keelust kinni pidada, et kõik, mis on keelatud, leitakse alati mingisugused muud võimalused, kuidas seda teha ja noh, on teada, et 16 17 saanud, et üldiselt linnakodanikel oli ta päris kena tuluallikas, et üldiselt alamrahvas ei tohtinud sellega tegeleda ja oli siis ka sellised seadused, et oma tarbeks võisid toota, aga müügiks, et sa viina juba müüdi, siis pidid olema ka linnas kõrgema seltskonna hulka kuuluv ikkagi jätkuvalt suurgildi liikmed. Et siis kas olid sa kaupmees või olid sa kaupmehe lesk, noh, see on umbes sama, nagu meil on, eks ole, et me toetame tuur ja alkoholimüügiaktsiise tubakaaktsiis tänapäeval, et ka toona oli siis viinamüügiõigus nagu toetuses leskede ja sageli ka vaesematele linnaelanikele, aga samas oli ka see, et noh, et, et kuidas siis linnad ennast totaalset põhja joonud, et noh, nii-öelda tehniliselt keskaegses linnas oli suhteliselt ebamugav seda toota, et väga palju oli vaja kõigepealt, et sul oleks toorainet, eks ole, teravilja samuti, oli vaja puhast vett, aga ka küttepuid, et see kõik tuli noh, nii-öelda vedada kohale ja see on see viinapõletamine on ka üldiselt selline natuke tuleohtlik tegevus ja pärast seda tuli ära vedada kõik see, mis viinapõletamisest järele ise nõndanimetatud praak, et noh, põhimõtteliselt nagu seitsmeteistkümnenda sajandi paiku on siis teada, et linnadest see viina ütleme või viina valmistamine oli küll mõisnike privileege talupojad maa nagu ei tohtinud väga sellega tegeleda, et temast sai siis niisugune kohalik nii-öelda oma tarbeks tootmiskraamaga, aga siis ka kohalikud kõrtsid hakkasid seda pakkuma ja siis teda hakati välja vedama, nii et meie võib-olla selline kaasaegne kõrtsikultuur on alguse saanud enam-vähem sellel vanal heal Rootsi ajal, et kõrts kui, kui napsivõtmise koht, kõrts kui suhtlemise koht ja kõrts kui meelelahutuse koht ja noh, võib-olla veel, et kui nüüd neid ajaloos natuke ringi vaadata, et noh, viinapõletamine, iseäranis pärast Venemaaga liitumist hoogustus, et kuigi küll Katariina teine väidetavalt ei olnud lubanud viina põletada kellelgi teisel peale aadlike, aga kes viinaköökide arv kasvas, et noh, ligi, ütleme seal 18. sajandi lõpuks oli peaaegu üle 80 protsendi, teadaolevalt mõisatest olid oma viinaköögid olemas ja natukene vaatasin ka ringimis teatmeteoseid selle kõige kohta kirjutavad, et noh, esimene päris esimene trükis eestikeelne, et kuidas siis nagu viina valmistada, et see on siis 1772 muuseas Põhjasõja ajast, eks ole, samal ajal käis, käis Põhjasõda, et Põltsamaal on siis antud välja fon Siiversi poolt, et õpetus, kuda viisi põlle viinu tehakse, et, et see raamat on täitsa olemas, tähendab selles mõttes, et need on siis teada, siis sellest ajast sellekohane trükis on välja ja noh, kui me vaatame, võib-olla, kui veel raadiokuulajaid huvitab see teema, siis muidugi ma kindlasti soovitaks tal võtta välja selline raamatu ja otsida üles nagu Toomas Tiiveli koostatud viinad ja peenemad napsid, mis anti välja aastal 2009, et sealt leiab väga huvitavaid ja põnevaid fakte viinatootmise kohta, aga võib-olla ka saaks siinkohal niimoodi hea sõnaga mainida omaaegset Tartu ülikooli rektorit, parratit, kes siis väidetavalt 1008 esimesel aastal olla teatanud, et ta leiutas piirituse täieliku destilleerimise. Nii et ka Tartu ülikoolil on oma panus ja nagu ma ütlesin, et kui kedagi nüüd huvitavate poolest sellised faktid ja põnev viinaajamise lugu, et siis soovitan Toomas Tiiveli raamatut lugeda, et ma tegelikult ise piilusin ka sinna sisse, kui ma selleks saateks valmistusin. Ja ta on jaanipäev ja Olla. Maetud maaliga. Täna räägime alkoholiga seotud kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Stuudios. Norrist Marju Kõivupuu siin sai nimetatud lausekatke viinad ja peenemad napsid, et kui me nüüd meie vanarahva juurde tuleme, siis mõistagi nii on, oli see kõige esimene naps, mida siis rahvas õppis tegema, aga milline on siis teistsuguse kangema kraami ajalugu Viinale lisaks hakati ju ilmselt mingil hetkel tegema koduveini ja, ja mida veel, et see on siis märksa hilisem lugu ja no kõigepealt viin on muidugi võimalik maitsestada, et väga erinevad likööri nas toikad ja noh, Eesti traditsioonis, kui me vaatame kitsamad, siis on olemas selline nimetus nagu maarjapunaet, mis see maarjapuna siis õieti on? See on siis erinevad taimedega või millegagi maitsestatud iin, mis on siis ka olnud väga tähtis naiste rituaalide juures erinevate maarjapäevade puhul on tuldud, naised on tulnud kokku, on joonud, maarjapunanaised, on kaubelnud teenijaid, on pakutud maarjapuna ja samuti perekondlike sündmuste puhul, kus on siin pulmad ja matused, aga ka kosjad, kui on kosja viidud seal ikka viidud naistele nii-öelda punast viina, on seda pakutud. Et, et see on niisugune kodune pool. Ja samas kui me vaatame maailmas ringi, siis ka näiteks meie koduõlu, mis on väga populaarne, mida praegu tehakse ja kui mõned aastad tagasi avati pärandkultuuri nimistu, siis näiteks ma vaatasin, et hiidlased on oma õlle valmistamise traditsioonid pärandkultuuri nimistu koduleheküljele üles pannud hetki, et on väga detailidesse, väga põnevalt on see lahti kirjutatud, nii et kui keegi tahab huviline internetis ringi vaadata, siis leidke üles pärandkultuuri nimistu kodulehekülg ja sealt saaks nagu juurde lugeda. Aga samas erinevates piirkondades valmistatakse õlut väga erinevatest taimedest, noh näiteks Aafrika rahvad valmistavad hirsi-ist õlut, Kirssi me tunneme valdavat pudrumaterjalina väga paljudele meist hirsipuder ei maitse kini. No Saksamaa nisuõlut, ma usun, et teavad väga paljud seda, et Aasias, Ida-Aasias viisist valmistatakse õlut, ei tule ilmselt ka kuulajatele üllatusena, et maisist näiteks Mehhikos ja Ameerikas Lõuna-Ameerikas valmistatakse õlut, aga ka meie poodidesse on jõudnud näiteks Saksamaal valmistatud kanepi õlu ja koos puuvilja kasvatada tusegamis mõisatest levis taluaedades mõisakultuuri vahendusel, siis õpiti ka õuntest ja kõigest muust juba koduveini valmistama. Aga arvestades meie sarja omapära, milliseid uskumusi rituaale oli kangema kraamiga seoses meie vanarahval? No me ilmselt kõik teame seda lauset Une pealtki, eks ole, et kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Nii et kindlasti on kangem alkohol olnud ravimina, teda on siis noh, meil on ka kasutame, eks ole, paralleelnimetusena külmarohi, et pisike pits külmetamise puhul või külmetushaiguste ravis on ta olnud väga oluline ja võib-olla ka üks selline huvitav viis, kuidas viina on kasutatud tervendamiseks või ravimine, on see legendaarne ussiviin? Mõni aeg tagasi oli, isegi kui ma ei eksi, siis ka pealtnägijas üks saatelõik, kus hakati uurima, et kas ja kuidas sellega ikkagi on, et kas tohib mürgimadu pudelisse ajada ja teda viina sees hoida, millal see on saanud alguse teadmine, et ussiviina on ravimiks kasutatud, siis noh, niisugused esimesed viited on hurda kogudest suurte folkloorikogudest kuskil seal 19.-st sajandi lõpust, kus on siis teada, et siinsed talupojad on jah, võtnud enne jüripäeva püütud rästiku noh, on usutud, et kui rästik talveunest ärkab, et siis tema sees on talve jooksul on kogunud seda rästikumürki ja kui see rästik siis kätte saada, niimodi näpits käte vahele pista ja pudelisse viinapudelisse ajada, kuidas seal mõnda aega seisab tingimusel et sa ei too teda sellisesse hoonesse, kus on tulekolle siis on teda võimalik kasutada seespidiselt välispidiselt inimeste kui, siis ka loomahädade puhul ja lõunaeestlasena ma tean, et tegelikult ühes või teises kodus on ka tänapäeval ussiviina leida ja milleks seda kasutatakse, on just selline desinfitseerimine, ise oled proovinud, olen, päris kõledalt kõlab, aga see on ilmselt võhikule ütleme niimoodi, et folklorist on selline, et ta teeb pidevalt iseenda peal loomkatseid ja mis tal on niisugune natukene mulla maitse on juures noh, muud midagi. No ühesõnaga, sa kallad selle pudelist välja pisikese pitsipudelile otsa ei vaata. Kusagil tähendab, kas artikli juurde või ma sain teha paar fotot ussiviinast. Ta oli siis aetud sellisesse pudelisse, millel oli vist peatse silt tunnustatud Eesti maitse, et see iseenesest kokku moodustas sellise päris hõrgutava komplekti, et noh, tegelikult me teame ju nendes maades, kus ka mürgimadusid on, et seda tegelikult vot on praktiseeritud ja kui ma siis ka loengus rääkisin, siis mõned tudengid ütlesid, et nad arvasid, et see komme on rohkem levinud nagu lõunapoolsetes regioonides, et meil siin põhjamaal seda ei tunta, aga ussi mürgib tervendavat väge on inimesed tundnud ja kuidas ta niisugusel kujul nagu, nagu teda teatakse, on siia jõudnud seda nagu võib-olla detailides, keeruline teda, aga, aga ta on jätkuvalt tähendab populaarne. Põhilised uskumused ja rituaalid seoses kangema kraamiga puudutavad ikkagi tervist ja on pärit nii-öelda rahvameditsiinist, aga milliseid rituaale ja uskumusi viinaga seoses või üldse kangema kraamiga seoses veel on nii-öelda muid valdkondi puudutavaid noh, kõik need, mille kohta me siis nimetame etnoloogias või folkloristikas või antropoloogia žgutt soovite üleminekuriitused, noh, kõigepealt me tunneme väljendit, eks ole, titevarbaid kastmas katsikul käimine, kus siis mehed ja vasse isa tegelikult ja tema mees sõbrad siis tõstsid pitsikese vastsündinu ema ja loomulikult ka isa terviseks. Õnneks alkohol on olnud osa kosjakommetes, kindlasti on toodud siis, nagu ma ka enne mainisin, et nii-öelda naistele magusat viina maitsestada, tehtud viina, aga meesperele siis kangemat kraami, tal on tähtis roll olnud pulmades. Mõnedest kirjalikest allikatest on teada, et kuna viin oli väga kallis kraam, et siis Ta ala Nõukogude peod, kui me vaatame siin 60.-te 70.-te mustvalgeid fotoalbumeid, kus lauad olid nagu äkked, nii ohtralt teda tarvitatud ei olnud. Et mulle teadaolevalt on siis olnud näiteks pulmapillimees, kes on siis võinud vabalt oma voli järele käepitsi järele, küünib teada, aga kangemat kraami on pakutud rituaalselt, et kui sa võtad pitsi näiteks kas nooriku terviseks või või mingi muu toosti öeldakse pulmades, siis selle eest tuleb nii-öelda midagi vastu anda, et see on olnud nagu ka noorpaarile rituaalse rahakorjamise niisuguseks noh, kas atribuudi iks või vahendiks ja ka tänapäeval näiteks kultuuriruumis, matustel ja pulmades ja üldse üritustel on keegi, kes on nagu selles ametis, kes siis kallab kangemat alkoholi ja ta jälgib ka seda, et Ta mõni tegelane väga vasakule ei jää, et sellele nagu öeldakse, et sina oled juba küllalt saanud, et sina jätad nagu selle nii-öelda pitsi korra vahele. Aga õllel on olnud väga oluline osa rahvakommetes maalides jaanipäevaks ja jõuludeks on seda pruulitud, aga samuti tähtsateks pidulikeks sündmusteks, üks on siis õlut valmistatud, noh piirkonniti erinevalt näiteks Lõuna-Eestis võivad naised õlut valmistada, aga üldiselt saartel ja Põhja-Eestis naisi õlled ja juurde ei lasta. Sellepärast arvatakse, et naised rikuvad selle õlleväe ja kanguse ära, et see ei ole ikka üldsegi mitte naiste töö ja kindlasti on muidugi peiedel lahkunu ärasaatmisel on kangem alkoholil oma oma roll, kus siis väga erinevate rituaalide juurde pakutakse pitsike kangemat, on see siis kodus nii-öelda lahkunu Assis, vanasti pandi hobusele kirst, nüüd pannakse autodele, otsustan ärasaatmine siis näiteks kalmistul pakkuda taks alkoholi vähemalt Lõuna-Eestis kalmistu väravas, pitsikene ja suupistet, kui matusetalitus on läbi, aga noh, see ristilõikamise traditsioon, mis Lõuna-Eestis on kombeks, millest ma olen ka palju rääkinud, et kui matuserong läheb kalmistule, kui peatatakse puu juures ja lõigatakse see mälestusristi, et kui see toiming on tehtud, et võetakse pitsikene aga samuti mitmel pool kalmistuga päevadel näiteks just iseäranis avalikus õigeusus, ütleme siis setu traditsioonis on see väga oluline. Ja kui ma nüüd mõned nädalad tagasi käisin Bulgaarias, siis me käisime ka kohalikul kalmistul ja minu hea kolleeg Irina käis oma ema, tuntud etnoloogia professori haual ja siis ta korrastas seda haude, näitas siis ka kohalikke kombeid ja ütles, et nendel on kombeks, kui kalmule tullakse, et siis kas veega, kui sul ei ole noh, raha või võimalusi, aga soovitavad siis viinaga, et valatakse niimoodi rist, ühesõnaga sa valad selle viinahauale nii-öelda ristikujuliselt, et kõigepealt siis risti pikem haru ja siis lühema turisti peale, et noh, meil ma ei ole niisugust kommet täheldanud küll aga olen näinud iseäranis õigeusu kalmistutel ka näiteks lahkunu mälestuspäevadel või kalendripühadel, kus on karisti, harulasetatud viinaga täidetud pitsikene, et ühesõnaga, et alkohol, kange alkohol kui ohvrijook ja seda mitte ainult inimeste, vaid minu huvisfääris on ka Tallinna külje all olev Jõelähtme loomakalmistu, siis ma olen kalendri tähtpäevade järgselt käinud loomakalmistutele siinsamas Jõelähtmel olen ka märganud, kuidas siis lemmik koerale või kiisule on jäetud pitsikele viina. Nii et kangel alkoholil rituaalse ohvrijoogina ja mingi nii-öelda rituaalides on jätkuvalt arvestatav osa, kuigi tõepoolest tänapäeval me liigume rohkem ehk selles suunas tarbida kanget alkoholi võimalikult vähe. Ja selles suhtes mulle need traditsioonid, kus seltskonnas on keegi, kes mõõdukalt pakub ja ühesõnaga kontrollib, et inimesed ei teeks endale liiga pidust pead, et see on tegelikult väga sümpaatne ja, ja see annab ka edasi seda niisugust teatavat rahva pärast filosoofiat, et täna on küll tore olla, aga homme on ka päev. Andke mõni kuu vaid hoo, talgejad veel taas aega muude all käekella. Ja venna, vaid kaasa. Koht väega voore, poole. Me saime palju jahimehe räime, palju jäime. Raiskame. Loogiate joogat oi. Pange tähele Oktoobrit on vanarahvas nimetanud viinakuuks, küsime siis novembri kuused. Miks jah, tähendab, et teada siis on nagu siin rääkisime ka, et, et see 18. sajand on selles süüdi, et, et kuna mõisates oli siis viinapõletamine väga tulus ja ka paljudes mõisates oli see ka üks tähtsamaid tootmisharusid, siis tuli seda viina toota, aga kuidas seda tehti, taaskord läks tarvis talupoegi ja siis toonased pärisorjadest talupojad käisid mõisas seda nii-öelda abipeo käigus tegemas talupoegadele lihtsalt teadaolevalt anti sisse vilja kogus või kartulivagusid, et et kui palju viina peab sellest välja tulema ja siis talupojad vastavalt oma oskustele ja teadmistele püüdsid siis selle alkoholi sealt kätte Te saada ja siin alkoholiuurijad on siis väitnud, et ühes viinaköögis jaksati siis toota orienteeruvalt üks selline tublivaat viina päevas ja noh, see oli just nimelt oktoober, kui mõisatesse viinapõletamine alguse sai. Et muuta tööd, olid tehtud, saak oli, salves sai, eks ole ära jagada, et kui palju läheb nii-öelda toiduks ja kui palju saab siis sellest hundijala vett pruulida. Ja talud hakkasid siis üksteise järel mõisasse saatma oma inimesi, kes siis aitasid mõisasaksal viina teha ja see käis siis orienteeruvalt viina valmistamine kuni kevadeni välja ka mingi mihklipäevast jüripäevani on siis orienteeruvalt seda niimoodi määrata veetud ja kreed ajaloolased on siis pakkunud välja ühe seletuse, miks siis Mahtra sõda lahti läks, et talupojad ei tahtnud ka oma aega kulutada väga Niina põletamisele, sellepärast et viinapõletamine võttis sellest abiteost väga suure osa ja talupojad tahtsid nagu rohkem tegeleda ka mitmesuguste muude tegevustega, aga et lisaks sellele tuli talupoegadel väidetavalt käia ka viinavooris, aga see võttis samuti toonaseid liiklusolusid arvestades noh, tubli kaks nädalat, kui sai Peterburis ära käidud ja, ja seda talvel külmal ajal, kui kodused tööd tahtsid tegemist. See on üks seletus, et vähemalt väidetavalt siis jah üks aja selline olnud ja noh, kes me kõik oleme etnograafiaga tuttavat teame, eks ole, et millised need viinavaadid seestpoolt välja nägid, et väidetavalt nagu meremiinid, et talupojad siis, kes läksid viina vaatidega, kas Peterburi või Riiga veel külm ei hakkaks, eks ole, külmarohi dispisikeste oheditega puuriti sinna pisikesed augud ja siis vastavalt kõrre abil imeti sealt viina pärast niimoodi kenasti krundite ära ja sillutise vaat pealt ära ja müüdi viin maha, et niisugused lood on ja noh, talupojad sellel ajal oskasid väidetavalt siis teha ka väga erinevaid lapsed olid siis sellised peenemad saksa viinad, mis siis näiteks lasti tõepoolest kassis köömete peal seista või mingite muude maitseainete peal, aga samuti viinale lisatud või suhkrut näiteks ja noh, niisugused napsid olid siis talupoegade laual tegelikult talupojalaual ei ole õige, et talupoeg ei jaksanud neid osta, et peenemaid, napsi siis valmistati sakste jaoks noh, talupoegade rõõmuks ikkagi sellist viin. Selline oli saade kommetest, rituaalidest ja uskumustest seoses alkoholiga. Stuudios olid Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna, helirežissöör oli Maristomba nädala pärast uus saade kuulmiseni.
