Looduse lemmikud. Tere, loodusesõbrad, no Läänemaa suursoos veidi juba mõnda aega jälgida eTrede ennastunustavalt mängu lehvitada üle lendavatele kurgedele ja imetleda, kui roheliseks teevad muidu veel lumeseguse metsaaluse osjad. Loomulikult saab seda kõike näha mujalgi. Läänemaa suursoo on lihtsalt üks meie tänaseid matkasihte laiemalt võttes siis aga lähenema üldse. Kevad on käes ja hümn uuele elule täie hooga kõlamas ning kes tahab näiteks eelmainitud tedremängust või mõnest muust loodus etteastest vaikselt osa saada, peab end nelja-viie vahel hommikul üles ajama. Onni. Tere, jah, kui me tahame midagi tõeliselt põnevat nagu nats ise või või tedremäng, mis praegu veel käivad, hakkavad kohe lõppema, osa saada, siis me tõesti peame olema varakult üleval. Nii, Ta varjus sinna selle mänguplatsi lähedale jõuda. Nii ta on ja läheme siis nagu lubatud Läänemaale ja alustame oma matka sealse rannikuga. Kui me nüüd hakkame põhja poolt pihta, siis siis kõigepealt Läänemaa Harjumaapoolses servas Nõva ja Peraküla kandis on, on rannik meile päratult liivane. Tavaliselt on meil ikka ju nii, et rannikud on kivised või või siis roostikus või, või rannaniitudega siis siis nõva kandis on ilus liivarand ja liivarand muidugi oli nõukogude ajal jälle kindel range piiritsoon ja nüüd, kui see meri seal toda liiva esimest luidet liigutab edasi ja tagasi, siis ta kujundab siin päris huvitavalt, näiteks uue jõe juures ühe jõe suubumist merre. Nimelt iga suurema tormi järel kuhjatakse jälle uus rannavall ette ja jõe suue praktiliselt suletakse ja näh, siis läheb tükk aega aega kunni. Vahepeal võib seal selle rannavalli taga olla Suurjärv lausa. Ja siis, kui vesi jälle leiab endale tee läbi selle uuesti tekitatud rannavalli, siis suue võib liikuda lausa mitmesaja meetri ulatuses, korra läheb ühest kõvast merre, siis jälle teisest kohast. Nii et noh, see on üks selline huvitav nähtus, missis seal Peraküla rannas sünnib. Nii et kui kaardi järgi vaadata, siis jõe suue peaks olema nagu ühe koha peal, aga aga konkreetsel ajahetkel on hoopis kuskil mujal. Nii, aga no aga kui me neid sealt liivase ranna pealt edasi tuleme, siis luidete peal kasvab uhke männimets ja need männimetsaalused on väga rikkalikud marjakohad ka, nii et nõukogude ajal oli lausa Pets jagatud nagu ruutudeks ja ja sinna sõideti siis bussidega ja igalühel oli täpne koht, täpsemalt numbriga ruudu pealt ta tohtis korjata ja pärast siis uuringute otstarbel siis siis uurite, et oh, kui palju seal marja saagikus ka on, siis tuli ka lasta üle kaaluda, kui palju keegi kuskilt mingisuguseid marju korjatud, nii et selline väike ajalooline seik ja mõned mõned need Maria ruutude numbrid on praeguseni seal metsas isegi leitavad, nii et ei tasu ehmatada ära, et huvitav, mis numbrid seal on. Aga, ja neil on täitsa oma ajalugu seal. Aga see numbrite süsteem tänapäeval enam ei paku huvi kehti? Jah, kui nõukogude ajal oli Maria korjamise algustähtaja jõhvikatele kui pohladele ja, ja pähklite korjamise ajad siis tekkis nagu selline momente, et, et selle esimesel päeval rahvas kõik tormas metsa küll suurte bussidega hordidena niimoodi. No ma arvan, et sa tegi tegelikult lõppkokkuvõttes rohkem kahju kui või praegusel ajal. Noh, kes ikka toorest marja siis korjama läheb, ikka vaadatakse, millal mari küpseks saab ja siis korjab, et praegu meil jah, Eestis selliseid piiranguid kuskil ei ole, et et ühte või teist Maria või metsasaadust tähtajaliselt öeldakse, et vot sellest ajast sa võid alles hakata korjama. Aga noh, tol ajal oli üldse paljusid asju taheti reguleerida ja ja eks ta siis selline asi välja kukkus, nii kui me neid seal nõva kandis veel ringi liigume, siis eriti rannaküla piirkonnas noh siis seal jäävad silma sellised omapärased, suured rahnud mis on kuidagi hästi tumedat värvi ja kui meri on madal, siis seal rannakülas saab täiesti nendele rahnudelega ligi minna ja need on sellised noh, tegelikult võiks öelda, et see on maailma uhked, rahnud sest nende päritolu on Neugrundi kraatrist ehk siis meteoriidikraatris ta välja selle põrke tagajärjel lennanud. No vot ja rannakülas siis neid nimetatakse siis neuron Breczadeks sõda, kivi tüüpi ja neid on seal kohe terve plejaad, nii et väga omapäraste kujudega. Näiteks kui vaadata ühte rahnude gruppi, siis seal on üks nagu merele Lõvi loojuva päikse taustal ja ja no väga-väga uhked rahnud on. Nii et sellise mureneva printsiga noh, nii nagu ta kokku siis sulas osaliselt erinevatest kivimitest, nii et seda ei saagi olla kuskil mujal maailmas, kui ainult ainuld meil siin ja osa neist siis on siin nõva rannas ja osa on Osmussaarel veel neid Neugrundi rahne ja hoopis muu päritoluga, on siis Põhja-Eesti rannikul ja Lääne-Virumaal. Noh, kui me võrdleme nüüd Lääne-Virumaa ja Harjumaa, aga ka siinsamas olevaid teisi rändrahnu, siis nende päritolu on erinev, nad näevad teistmoodi välja ja nüüd alles hiljuti ju saime teada, see oli 90.-te aastate alguses, et tegemist on siinsamas Osmussaare lähedal oleva meteoriidikraatrid ja, ja sealt on just need neuronid päid sealt pärit. Nii et neuron täidžasid ei tule esile teistes Eesti osades, kui ainult siis siin loode eestis. Looduse lemmikud. Aga kui me liigume mööda rannikut neid neid lääne suunas, siis üks selline tähelepanu väärne koht on Põõsaspea neem. See on eelkõige siis linnuvaatlejate paradiis, sest suurem osa arktiliste lindude rändeteedest siis kulgeb Osmussaar tere ja Põõsaspea neeme vahelt läbi ja, ja seetõttu on seal hea vaadelda, kes siis Ta lendab praegusel ajal siis põhja poole ja sügisesel ajal jälle lõuna poole. Ja noh, selle Põõsaspea neeme, selle on avastanud ka Soomlased ja Soome linnuvaatlejad on lausa lausa pannud sinna peaaegu püsivaatluskoha üles. Nii et nad on registreerinud seal üsna mitmeid haruldasi liike, keda varem ei olnud isegi Eestis nähtud. Need on valdavalt keeld läbirändajad siis ja siis, kes siis pesitsevad põhja poolt, aga jah, rände ajal tasub Põõsaspea neeme peale minna ja sealt on siis ka kõige paremini näha Soome lahe kurgus olevat Osmussaart. Aga no ikkagi veel edasi, lähme. Liivarannad deka lappa jätkuvad veel, kuni siis Rootsi poolsaarel ja Noarootsi poolsaar. Tegelikult ei ole poolsaar olnud eriti kaua aega, sest alles 19. sajandi teisel poolel veel oli ilmeni väin, mis siis lahutas Noarootsi ja mandrit täiesti olemas. Ja veelgi varem kui Põhjasõja ajal näiteks Rootsi laevastik sõitis sealt veel läbi uhkelt, nii et kuna, kuna see Loode-Eesti nurk meil tõuseb kõige kiiremini maapind Osmussaarel kuni kolm millimeetrit aastas veel siis maastikumuutus on peaaegu et jälgitav juba ühe inim elu jooksul. Nii et praegu silma looduskaitseala, mis siis hõlmab just selle endise silmini väinast, jäänukjärvede ja madalate sisse sopistanud, olete te ala, see on linnuparadiis noh, praktiliselt kogu aasta välja arvatud siis, kui jää katab veekogusid ja nüüd, kui me liigume lõuna poole veel, noh, siis juba sealtpoolt tuleb valdavalt rannaniitude ja roostikega rannad. Noh, nagu Matsalu või kuni siis õhtu Laelatoni välja, siis kogu aeg madala merelahed, kõik meelitavad nii pesitsema kui rände ajal peatuma, hulgaliselt linde. Kui Matsalust rääkida või Lääne-Eesti lahtedes rääkida, siis just just praegu on õige aeg minna sinna vaatama tuhandeid laglesid, kes siis umbes 10. 15. mai paiku, kui põhja pool kõik normaalselt kujuneb ilmastik, siis siis nad enamasti kõik korraga või üsna üsna lühikese ajaga edasi lendavad ja ikka varahommikul ei, seal ei peagi olema väga vara hommik, sellepärast et ka päeva ajal kõige siis nad käivad põldudel või, või niitudel söömas. Aga, aga jah, see liikumine käib seal kogu aeg, nii et noh, kuidas kunagi nad paiga muidugi valivad, millises kohas on nad hommikupoole ja millises kohas päeva ajal? No nädala eest, kui me olime Pärnumaa põhjaosas, siis oli juttu sealsetest uhketest puisniitude, sest et kuidas nad siis Läänemaal välja näevad ja puiskarjamaad ka. Läänemaa puisniidud ja puiskarjamaad on, on põhimõtteliselt jah tekkinud analoogselt nii nagu kogu Lääne-Eestis ja muidugi meie kõige kuulsam puisniit mida on siis uurinud nii meie rannikut kui ka hulgaliselt välismaa teadlasi, on siis Laelata puisniit ja mis siis jääb puudu Laelatu looduskaitseala piiresse ja siinseid botaanilisi uurimisi on tegelikult alustatud juba õige vara. Esimesed märkmed, tõsiste paanik liste väärtuste kohta pärinevad juba 1803.-st aastast, nii et mitu sajandit on tegelikult juba seal seda, seda liigirikkust tähele pandud. Ja liigirikas Laelatu puisniit tõesti on, siin on siis fikseeritud meie liigirikkuse tipp, see on siis 76 liiki ruutmeetri kohta soontaimi, palju seal Pärnumaa põhjaosas oli, Pärnumaa põhjaosas oli siis vahenurme puisniit null, 74 liiki ruutmeetri kohta, nii et ainult seal kaks liiki ja nende nende vahel siis nii-öelda võistlus käib, et et võib-olla võib-olla tänavu aasta keegi läheb ja leiab jälle uue ruudu, kus on äkki veel rohkem liike. Ega see ei ole võimatu, see muutub, see muutub, kõik muutub, sellepärast juba muutub ka sellest, et et mis ajal, kas mõni liik on juba enda nina mulla seest välja pistnud või ei ole ja kas mõni juba on äkki ära kadunud muidugi botaanikat, kes selliseid liike fikseerivad seal siis. Nendel on muidugi vilumus nii suur, et nad suudavad jäänuste järgi määrata, millisele liigile just see või teine juba kolletunud leht kuulub. Aga nende puisniitudega, eriti sellel Laelatu puisniidud on nii kui ürikutest vaadata, siis see puisniit on kujunenud tegelikult endise tammiku hõrendamise käigus ja siis järjest hõredamaks. Ja osas kohtades siis päris sealt suuremad niidulapid on aga muidugi nende puisniitude kujunemine ja ja puisniidud on selles mõttes, eks, üks põnev elupaik. Et noh, praegu veel mõned Pärnumaa või Kihnu puisniitudel võime sõdaga, aga kuidas kevadeti riisutakse ja korjatakse maha talvel murdunud oksad, neid kasutatakse kütteks ja loomulikult siis on palju lihtsam ja kergem niit suvel heina seal, kui ei ole seal segavaid oksi ja noh, kui me vaatame seda puisniitu ja puiskarjamaid mõlemaid, siis siis tegelikult saadi majapidamise jaoks sellelt samalt alalt nii talvekütet kui samal ajal ka heina kariloomadele ja peale niitmist jälle, kui juba hädal kasvas, siis sai veel karjatada. On nii multifunktsionaalne kooslus, et kompleksemat ei saagi nagu olla ja eks kõik see tegevus muudab loodusetingimusi, nii et väga erinevad taimeliigid suudavad seal endale elukeskkonna leida, aga no mitte ainult Laelatu puisniit loomulikult ei ole üks ja ainus Venemaal vaid, vaid neid puisniit on suuremal või väiksemal vaadates pindalades teisigi ja ja noh, üks üks uhke taastatud ja hooldatud puisniit, näiteks Matsalus, viita puisniit Lai hiilgesellise liigirikkusega, aga aga maastikupildilt annab väga huvitavad seal jalutada ja kuna seal hästi palju erinevaid liike kasvab, siis, siis kus on veel mõnusam taimi tundma õppida, kui mitte põis. Nii. Nüüd siis Läänemaa sood juba saate alguses mainitud Läänemaa suursoo ja teised nagu. Ja varasemast saatest sai öeldud, on siinsed alad alles hiljuti mere alt välja tulnud ja madalates kohtades ikka toimub soostumine. Nii, ja siin Läänemaa on kujunenud terve rida suuri soid ja Läänemaa suursoo on neist vast üks üks suuremaid. Ja osaliselt ulatub ta lausa Harju maalegi välja. Läänemaa suursoo ise. Algsel pindalal on siis umbes 18000 hektarit laiu, vala sellest paremini säilinud looduslikum Nad osad, umbes 10 1000 hektari ulatuses on siis praegusel hetkel Läänemaa suursoo maastikukaitseala koosseisus ja huvitav on see Läänemaa suursoo selle poolest, et tahta, jaguneb mitmeks osaks vahepeale on Soosaar ja lausa pikemaid metsaribasid erinevate sooosade vahel. Aga päris huvitav maastik ja ainulaadne on Läänemaa suursoo loodeosa kussis on umbes 15 meetri kõrgused seljakud üsna tihedalt üksteise järel kümneid ja kümneid valle. Ja, ja nende vallide vahel siis muidugi jälle sood. Nüüd tekib kohe küsimus, et huvitav, mis asjad need vallid siis on. Siis tuleb hakata jälle ajas tagasi kerima ja umbes nii seitse kuni 4000 aastat, kui oli veel Läänemerre staadiomics litarina meri. Ja selle rand oli tol ajal selle koha peal ja rannaluitevööd on niimoodi tekkinud üksteise järele, aga see on küllalt laial alal, nii et see on selline põnev kant, ta on küll raskesti läbitav, eriti siis, kui tahaks pinnal risti läbi, siis siis me peame kogu aeg harjuma sellega, et korra oleme kuiva nõmmemetsa all ja siis järgmised viis, kuus sammud ja oleme juba poolest säärest vees ja siis jälle edasi jälle kuiva peale ja jälle nii edasi ja edasi. Aga üks põnev maastik seal on ja kes nii raskusi ei karda, siis kindlasti leiab sealt huvitavaid maastikupilte ja eks ka selle peal olevat elustikku, kes natukene inimestest eemal tahab hoida. Lisaks kõigile teistele. Telearmastavad seal ka koprad, elutsed, et seal on tore käia ja vaadata kraavipervel, kuidas koprad on puid hoogsalt langetanud ja paari nädala taguse seisuga oli pilt nii värske kui värske. Koprad on tegelikult päris head abilised looduskaitsjatele, eriti soode servaaladel, sest noh, nagu ikka meie peaaegu et kõik sood suuremad, kui väiksemad on ümbritsetud kraavidega mille abil siis tahetud soost vett välja juhtida, aga, aga see ei ole üldse hea tervisele. Aga nüüd siis selleks, et veerežiimi taastada, peaksime panustama nii tammide ehitamise kui muu kraavide kinniajamisega küllalt palju, aga kui kobrast, mida teeb selle töö ära meile täiesti tasuta. Ja tulemus võib teinekord olla palju parem kui inimese enda käega, sest tema tehtud tammid arvestavad väga hästi looduses looduslikke olusid. Loomulikult, kui seal kraavi ääres, kuda selle tammi teeb, siis ta saab endale väikse sellise tiigikese, mida mööda ta saab ujuda maitsvat toiduobjektide juurde. Milleks praegusel hetkel veel on kahjuks puud ja põõsad. Aga varsti, kui angervaks kasvama näiteks hakkab, siis ta jätab puud rahule ja hakkab rohkem hoopiski värskemat rohtu sööma. Ühesõnaga tuleb kuidagi plaanipärasemaks muuta see kobraste kaasamine tammide ehitusse. Ja no ega siin midagi muud ei ole teha, me peame leidma tõlgid ja veenvad vahendajad, kes iskoprale selgeks teeks, et oi kuulge tulge natukene teise koha peale, seal on meil hädasti abi vaja. Tuleb leida mehed, kes tunnevad koprasõnu. Looduse lemmikud, need siis madal, suur Nehatu ja tuhu. Jah, jällegi Lääne-Eesti üks tunnusjoon on ikkagi ka madalsood ja siinsetes madalsoodes. Mida rohkem lääne poole, seda, seda rohkem hakkab kasvama sellest Eestis vaid piirkonniti kasvavat taime. Nimelt lääne-mõõkrohtu ja Nehatu soo on üks sellistest madalsoodest, kus just valdavalt ongi lääne-mõõkrohi see põhiline, mis silma jääb. Aga, aga loomulikult selle mõõkrohu vahel kasvavad ka teisi madalsootaimi ja, ja noh, nii käpalisi kui siis kuusk, jalgu või mida iganes veel. Ja ei puudu loomulikult eelmises saates mainitud Porss põõsas, mille lehti mudides siis ja selline poolokkalõhn ninna tungib. Aga teine, sest uhu soo on selles mõttes võib-olla üks hea soov, et tema külastamine, Ta on hästi lihtne. Sest soo on selline ida-lääne suunas välja venitatud soo ja teda risti läbib üks kruusatee, nii et täiesti autoga on võimalik sõita keset sood ja Nahkudena selle tohutu soost natuke lõunasse jääb siis endine nõukogude sõjaväetagavaralennuväljaks olev maanteelõik, mis tuleb virtsust ja Pärnu poole. Noh siis see soo oli ta hädamaandumise koht. Et juhul, kui päris lennurajale pihta ei saadud, siis sõideti sinna sohu ja sinna paar lennukit ka niimoodi läks ja seal tohu soos Väike-matka rajakene, mis siis läbib ühelt poolt nii rabamänniku osa, kui tuleb, siis teiselt poolt välja madalsoo peale, kus siis jällegi on Porsad ja kevade aeg mitte küll ei õitsemaid, juba on viljades naftalehised villpead, nii et kõik on valge nagu lumi oleks maas, aga tegelikult on siis Vilbja väli seal ja seal matkaraja ääres suve poole näiteks vaadata putuktoiduliste taime nagu vesihernes, kes siis seal kasvab ja oma kollaste õitega veepinda kaunistab. Et pilt on suhteliselt kirev? Jah, seal maastik vaheldub kiiresti, seal on uba, lehed, seal on Porssa, seal on käpalisi noh, käpalise on ka seal hästi palju erinevaid liike, sealhulgas ka sellised liigid siis kes tahavad nagu kuiva kohta saada, need siis on leidnud endale kasvukohaks just sellesama kruusateetammi enda sääre, nii et kes taimi tunneb, siis seal iga sammu peal on avastamisrõõmu hästi palju. Loodusena. Alati salapärane ja salajõgi on ka ilmselt midagi sellist, mis nende salapärasuste hulka kuulub. Jah, kui muidu vaadata, et Läänemaapinnas on suhteline savine ja baas ei paljando eri paljudes kohtades, siis siis salajõe, nii see kohanimi ongi, on täiesti olemas selline salajane jõgi meesis Dirhami poole mineva maantee pealt. Täiesti nähtav on ja seal umbes 600 meetrisel lõigul, noh, see on nüüd kõige kuulsam karstipiirkond Läänemaal ja umbes 600 meetrisel lõigul siis on üle 30 neeluaugu ja sealt siis vesi läheb maa sisse. Praegu, kui on suurvee aeg, siis jõesäng võib-olla isegi kuni maanteeni vett täis, aga maantee alt otseselt ühtki truupi läbi ei lähe. Nii et noh, on kohati nii, et et maantee kõrval on nagu väike järv, aga siis Veetase langeb, siis enam ei ole seda vett kuskilt võtta ja mööda seda kuiva sängi minnes tuleb tõesti pea pool kilomeetrit astuda. Kui me leiame alles, et ahhaa sealt läheb see esimene maa-alune käik, siis kuidas vesi ära neeldub ja, ja teisel pool teed jälle umbes pool kilomeetrit siis lääne poole seal Tiberna augu kaudu, siis, siis tuleb see vesi jälle uuesti välja. Nii et põllu all on, on umbes poole kilomeetrine lõik siis salajast jõge elab oma maa-alust elu seal. Jah. Aga ega see salajõe piirkond üksi ei ole tegelikult Venemaal karstinähtustega seotud, vaid ka Taebla ümbruses on, on täiesti karstinähtusi üsna mitmeid. Noh, seal on näiteks jälle suurvee ajal sellised ajutised karstijärved ja kolm suuremat neeldumis kohta on seal ning siis umbes kilomeetri pikkuselt on siis salajõge maa-alust jõge ja allikatena tulevad nad siis enamasti välja Taebla jõe ääres. Nii et kui enamasti teatakse salajõe piirkonda, on selline läänemaa unikaalne nähtus, siis tegelikult natukene laiemalt vaadata siiski ühes teises kohas veel karstinähtusi-Läänemaal täiesti olemas. Selline oli siis tänane saade Lääne maas. Ja nüüd on siis aeg heita pilk, mida kuulajad saatnud meile eelmise saate kohta. Just nii võib öelda, et ilusaid pilte ja lugusid on nad saatnud nii eelmise aitäh Põhja-Pärnumaa teemal kui ka muudest kantidest. Kõigepealt on hea meel tervitada uustulnukat Kerli Marleid, kes saatis meile toreda fotomaa mesilasest võilillel ja väikese jutu sinna juurde. See looduselamus on aga pärit hoopistükkis Tallinnast. Oli möödunud aasta maikuu üks täiesti tavaline kolmapäev, aeg oli pealelõunane, ilm jahe, aga päikseline. Tüdinud linnamelust ja töökohustustest, otsustasin vahelduseks võtta ette väikese rattasõidu Paljassaare randa. Jõudnud randa, nägin, et inimesi oli üksikuid ja need vähesed jalutasid Katariina kail. Ise võtsin suuna liiva luidetele. Keset liiva õitsesid võililled. Viimasel liivaluidete vahel, siis imetlesin õitsvaid võililli ja kuulasin meremüha. Kuna tuul oli tugev, sättisin end pealegi tuulevarju päikese kätte, aitäh ikka keset õitsvaid võililli. Ja siis järsku ootamatult üsna minu lähedale maandus ühele õiele suur ja tore emamesilane. Ise ta oli üleni kollast õietolmu täis. Haarasin oma fotoaparaadi ning püüdsin teda töötuhinas jäädvustada. Korjanud õietolmu Kuu, peatus Mesimumm veel hetkeks ja vaatas mulle otse silma. Seejärel läinud ta oligi ootamatu kontakt selle suure toreda mesilinnuga oli nii armas, et meenutan hingevärinaga seda ikka ja jälle ning olgu ilm akna taga milline tahes, hakkab minul alati soe. Niipea kui võililled taas õide puhkevad, võtan ühel päikselisel pärastlõunal oma ratta Ta ning sõidan jälle Paljassaare randa. Ehk kohtun oma mesilastega taas. Paljassaare rand ise on üks väga armas koht ja seda Tallinna linnas. Sinna jõudes avaneb sulle justkui peopesal Tallinna siluett. Olgu hommiku õhtu või suisa öö, olgu vihmane või päikseline, igas valguses on ta omamoodi ja väga kaunis. Veel kaunim on aga sealne puutumatu loodus ja sellega kaasnev rahu. Seal olles oleksid justkui kusagil maal või mõnel armsal saarel väikesel linn selja taga. Sügaval südames loodan, et see kaunis poolsaareke jääbki nõnda puutumatuks ja rahulikuks paigaks. Suviti on seal küll palju inimesi rannamõnusid nautimas, aga seda kõike merelindude kisa ja laine mühine. Tanel ja Gerli Ilus foto sellest sündmusest on siis meie kodulehel sellest vahvast mesilasest, kes talle otse silma sisse vaatas. Veel kiidame Toomas Jüriaado, Põhja-Pärnumaa ja ka Läänemaa ilusaid vaateid, aga samuti Koidula soe vahvaid kevadpilt ja nagu ikka, on Koidula suve meile saatnud oma loodusluuletuse, mille siinkohal ette loen. Ma tahan olla meremuusika, mis vete vulinal jõed vastu võtab ja sõber Tuulsa dirigendina las lainet tega võidu tõttab. Ma tahan olla õhusõõm, kes hiirekõrvus rohelistes lükkab ja paisunud seemne idanemisrõõm. Mis mustas mulla sellest tärkab. Ma tahan olla leebe tuul, kes kuldset õietolmu kannab ja mesilane õiesuul, kes selle suudlusega üle annab. Ning koos teistega saab. Kodulehel ütled aga kaljulainel lummavat fotot, luike, kede järv, mille kohta pildi autor ise ütles, et luiged esitasid tõelise Luikede järve etenduse ja poseerisid meeleldi kaamera ees. Suur tänu kõigile, kes meile oma looduselamusi saada. Ja järgmiseks ülesandeks oleks siis saata pilte ja lugusid. Läänemaa looduse kohta tuleb kindlasti palju huvitavaid linnuelamusi ja sooelamusi ja võib-olla mõni on ka kohanud mõnd vahvat neljajalgset kuskil, mine sa tea. Kuulajad on saatnud meile küll oma kohtumistest neljajalgsete metsaelanikega pilte. Nii või teisiti, Teie saadetised on oodatud nagu ikka aadressil lemmiku tät ERE või Kreutzwaldi 14 10 124 Tallinn vikerraadio looduse lemmikud. Ja kuhu läheme järgmises saates? No meil on valida, kas Saaremaa või Hiiumaa, tänast lähtume vanast administratiivjaotusest, et võtame Läänemaa koosseisu kuulunud hiiu. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Järgmisel pühapäeval. Looduse lemmikud.
