Looduse lemmikud. Pere on aeg pühendada meie kodus Eesti looduse lemmikutele ja täna teeme seda Valgamaal. Rikkaimas maakonnas on põnevaid luhad ja niidud Otepää kõrgustik ja looduspark, Pühajärv koos pargi ja saartega ja palju muud, millest üks kirglik loodusesõber iial ei väsi. Uudo timm viibki meid nüüd mainitud paikadesse ja mina olen saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, ja, ja kui me nüüd vaatame Valgamaa maastikke, siis Valgamaa südamik on küllalt lauge, aga tema servaaladel on siis nii Sakala kõrgustik Otepää kõrgustik kui ka möödunud saates käsitletud Karula kõrgustik, nii et kõigi nende kõrgustik absoluutsed kõrgused ei küüni Haan ja tasemele siis ikkagi see maastiku on vahelduv ja üks maastikupiirkondi, mis siis kindlasti ka elustikule mõju annab, on siis Väike-Emajõe org ja sellesse siis suubub Valga ürgorg, nii et selline päris sile maa taga ei ole. No Valgat võib nimetada järvede kuningriigiks, seal on üle ühe hektari suurusi järvi ligi 180. Jah, kui me võtame Eesti järvede loetelu ette, siis tavaliselt öeldakse, et Soome on 1000 järve maa, aga Eesti lausa 1500 järve maa. Kuigi muidugi jah, me ei saa ikka võistelda Soome järvede rikkusega. Ja meie järved on reeglina pisikesed siis siis järvede tiheduse või, või selle arvu poolest on Valgamaa tõesti esirinnas ja kõige enam on seal järvi. Jällegi kui neid järvi On on palju siis nende tüübid, nende kujud on, igaüks on isemoodi ja see erin, vaatetüüpide rikkus on siin siin jällegi see, mis loodus, huvilisi ja looduse teadlasi paelub. Ja noh, mis on lihtsam teadlasel, kui ta ei pea väga pikki maid läbima, et väga erinevate objektide juurde jõuda. Aga nii palju võib-olla siis järvedest. Valgamaa looduses on olulised ka suuremad või väiksemad jõed ja nendega seonduv. No siin võib nimetada Koiva jõge mustjõge ja luhad ja niidud, mis seal ümber on ja see on kõik omaette tähelepanu, väärne kant. Oma. Huvitav piirkond tõesti on Valgamaal Koiva ja Mustjõgi ja siis temaga seotud lohad Nahkuaiva tegelikult siis läheb ju Lätimaal edasi sealse nimega Gaujaks ja on üks oluline veekogu kogu selles piirkonnas. Ja kuna Koiva jõgi on siis selle suure Gauja jõe ülemine osa, siis seal ei ole ta enam nii väga võimas. No ta on see samas ka piirijõgi ja mõlemal pool piiri Koiva jõe orus suured niidualad, mis on siis lamminiidud. Ehk siis jällegi meeldetuletuseks, et lamminiidud on siis sellised niidud, mis aeg-ajalt ka üle ujutatud saavad ja Koiva jõe lammi üheks omapäraks on veel see, et seal on niinimetatud Koiva puisniit, mis on tegelikult siis koiva lammipuisniit. Ja seda tüüpi puisniite on meil Eestis suhteliselt vähe. Mõned sellised niidud on veel Sooma. Jällegi toimub suurem üleujutus ja selle üleujutus ala peal on siiski suutnud ennast kasvama seada rida tammesid, nii et noh, tamme puisniit, aga üsna vesiselt. Ja rida vahvaid tegelasi, kikkapuud villane katkujuur, käokuld, emeriitpõrnikas, siniraag ja teised, on siis see seltskond, kes seal elutseb. Jah, selle Koiva puisniidul, Me võime leida siis kasvamas üsna hulgaliselt kikkapuud, mis on Eestimaa ulatuses paigutise levikuga, ehk siis tema looduslik levila piir ongi Lõuna-Eestis. Kui me siin põhja poolt piirkondades kikkapuud võime ka leida, aga need on reeglina või enamasti on inimese poolt kasvama pandud kui ilupõõsas ja, ja mis ta ilusaks teeb, on see, et kui lehed langevad, siis hakkavad kikkapuud nagu silma oma roosakaspunaste viljade tõttu mis siis üldise lehed ikka varjust välja tuleb. Ja kuna neid need viljad on meie jaoks mürgised, siis nad teinekord püsivad üsna pikalt ka peal põõsastel ja ka teinekord siis lumega annavad kontrasti. Aga kui me nüüd veel seal luhaniitudel ja päris jõe kallastel taimi vaatame, siis esineb seal küllalt palju. Künnap, puud, kõik Künnapu ja jalakas annak, kas sellist liiki, mida on üsna raske tegelikult üksteisest eristada ja sageli on juhtunud isegi nii, et metsamehed ja bioloogid ei suuda neid üheselt ära tunda? Noh, selleks on mõningad lehe erisused ja viljade erisused, nii et neid, neid tunnuseid peab lihtsalt teadma ja, ja hea on, kui korraga mõlema liigi lehed käes, siis tuleb see võrdluses hästi välja. Aga Künnapu, Künnapu on siis jah, meil Nendest kahest liigist haruldasem ja seetõttu ka kaitsealune liik ja ta kasvab siin piirkonnas, noh siis jõeäärsetes metsades teine liik, mis seal hästi laialt levinud on, on siis humalad mida Me teame siis õllelisandina või õlle valmistamise juures kasutatavana just humalakäbid, mis tegelikult ei ole üldsegi käbid jälle, vaid, vaid on humalavili meenutab küll sellist lehise käbi. Aga noh, rahvasuus juba on nii, et kui miski asi midagi meenutab, siis, siis ikka kasutatakse rohkem tuntud väljendit. Selliste lammide peal, eriti seal, kus väga palju rohtu ei kasva või õigemini ega villane katkujuur, kus ta kasvab, ta ei lasegi nagu rohul kasvama. Ta lämmatab oma lehtedega lihtsalt teised taimed ära, varjab ära ja siis võime seal leida selliseid suuri alasid, kus on hästi suured nagu kobrulehtedega taimed, mis siis õitsevad kevadel, enne kui lehed tulevad, on siis sellised omapärased. Teinekord arvatakse, et ei tea, kas on mini siin kasvama hakanud või et rohelisi lehti nagu ei ole, aga samas on nagu õied noh, selline omapärane taim. Ja kui ta siis oma suured lehed lõpuks välja kasvatad, siis tõesti seal vahel tihedamini kasvavad. Vaadates kohtades ja suurt teisi taimi näha ei ole. Vaat siis, kui isekas tegelane, see villane katkujuur on. Me kõik teame suurepäraselt väljendit, emeriitprofessor, aga mida kujutab endast emeriitpõrnikas? Jah, ma ei oska. Ütelda, kui palju kuulajatest on selle putukanimega kokku puutunud, kindlasti ma võin öelda, et selle putuka endaga kokku puutunud inimesi on suhteliselt vähe meil Eestimaad ja, ja selle põhjuseks on ka tema omapärane eluviis nimelt emeriitpõrnikad on sellised loomad, kes siis elavad vanades ja pehkinud tammetüvedes ja kusjuures nad ei liigu mitmete põlvkondade jooksul üldsegi sealt kaugemale. Kogu nende elutsükkel ongi keerlebki sellesama ühe ja sama tüve ümber. Nii et seal nad sünnivad, seal nad kasvavad, teevad läbi oma maanteed ja sealt leiavad nad kaaslase ja samas ka saavad siis järglased. Nii et selle liigi noh, kõigepealt on teda suhteliselt raske siis seetõttu avastada, et sa pead minema ja uurima seda, seda kõdu või, või pehkinud puuosa. Et sealt leida märke tema elutegevusest. Ja teiselt poolt on muidugi taga ohustatud seetõttu, et kui neid see tema elupaik Tamme näol siis vana tamme näol ära koristada sealt siis ta ei ole võimeline niimoodi lihtsalt ühe puu pealt teise peale hüppama või üle minema. Selleks peab teatud eluperioodil, on ainult see võimalik, nii et nii et see on jälle hästi põneva elutsükliga mardikas meil ja, ja teda ei ole sugugi mitte jälle Eestis palju, ainult mõningad üksikud kohad on meil teada kus see põrnikas elab ja, ja ega teiselt poolt on sõmer internikes ka üle Euroopa selline ohustatud liik. Noh, kui me ühinesime Euroopa Liiduga, siis me võtsime ka kohustuse selle mardika elupaiku kaitsta. Nii et loodetavasti ta tunneb ennast ka nüüd siis kaitstuna, aga siniraag. Siniraag on jälle üks selline ilus lind, kes kes ei kuuluks nagu üldse meie faunasse. Vaid Nathan, kirev. Või natukene isegi suurem kui kuldnokk. Ja kes oli tegelikult meil Eestis suhteliselt laialt levinud varem. Aga praeguseks hetkeks on siis siniraag, käekäik või tiivakäik või kuidas seda ütelda, käinud suhteliselt halvasti ja hetkel on nii, et ainult mõningad üksikuid linde veel nähakse meil Eestimaa peal ja üheks selliseks kohaks on siis siis just koiva piirkond samamoodi mööda seda Koiva jõe orgu, siis Läti poole on ka veel mõningad pesitsuspiirkonnad ja rohkem teda kahjuks ei olegi. Mis nüüd on temale saatuslikuks saanud, on jällegi alati täpseid põhjusi on raske öelda, nagu ikka looduses, aga üheks oluliseks põhjuseks on see, et nad on just sellise mahepõllumajandusega kultuurmaastikuliik ja aga tema põhitoiduks on siis mitmesugused mardikad. Ja kuna neid suurpõllumajanduse oludes enam sellist liigirikkust mardikate osas ei olnud, vaat siis hakkaski siniraag levik meil järjest kahanema. Ja muidu ta oli varem täiesti nii mõningatelgi inimestele täitsa nuhtlus, loomaks või linnuks, sest ta kasutab pesitsemiseks ka pesakaste nii nagu kulda. Aga tema häälitsus kuidagi häiriv ja kraakso, nii et kui nad hommikuti hakkasid häälitsema ja siis lihtsalt ajasid, et kohalikud inimesed üles ja noh, siis teinekord neid isegi peletati, et nad ei tule, eks meie meie õue peale kaklema nii-öelda, aga praeguseks siis on nii, et mõnigi looduseinimene oleks üliõnnelik, kui tema õue peal pesitseb eksiks sinirand. Looduse lemmikud? No kuidas see ütlemine oli? Et enne kui lähed Pariisi, käi ära nuustakul ehk siis tänapäeva mõistes Otepääl. Jah, nad on, meil ei olnud nii väga tutud neid kui suusakeskus ja seetõttu suuskade läbi suusatamise läbi on ta saanud siis kuulsamaks ka laiemalt kui ainult Eestimaal. Aga, aga jah, seal nuustakul tegelikult kõige algsem nimi Otepääle oli ikkagi Otepää ja tuleb see nimi lihtsalt sellest. Otepää Linnamägi, kui teda eemalt vaadata, siis siis meenutab karu pead ja oti pea sealt sealt see nimi tulnud on, aga see nuustaku nimi on siis vahepealne nimi mis siis tuleneb saksa keelest, nostaak ehk siis pähklipäev ja kuna seal Otepää ümbruse kuplite peal kasvab hästi palju sarapuid, siis käidi ka pähkleid korjamas ja sealt see mugandusega siis eesti keelde ja lausa ametlikuks vahepeal ametlikuks nimeks kuulutati. See oli 19. aastal 1919 siis ametlikult kinnitati mustaku alevi nimi. Aga samas ei olnud väga pikalt ikkagi vastu ei pidanud, sest sest 22. aastal juba juba võeti nagu otsus ikkagi vastu. Et nuustakul alev tuleb nimetada ikkagi Otepää eks, ja, ja sellest ajast on siis jälle otepää, nii et päris oti peast ott, et noh, natukene muutustika. Igal juhul oma ja ehtne. Aga Otepää asub mõistagi Otepää kõrgustikul ja looduspark on seal tähelepanu väärne ja kõik, mis sinna juurde. Ta kuulub nii nagu siin varasemast saateski on juttu olnud, et et ikka see, mis on silm ja südant liigutanud, seda tahetakse hoida ka pikemalt alles ja siis ka Otepää kõrgustik, kust osa on võetud siis kaitse alla ja selles piirkonnas tegelikult, kui liikuda ja vaadata, noh, tulevad kohe esimesena võib-olla meelde pühajärv, mis asub siis ka Otepää looduspargi territooriumil, siis see võeti oma lähema kalda ümbrusega kaitse alla juba ammu enne Eestis looduskaitseseaduse vastuvõtmist, ehk siis juba 20.-te aastatel. Aga teatavasti siis esimene looduskaitseseadus võeti meil vastu 35. aastal. Nii et 29 tuli siis tervishoiukaitse nimel. Ja laudali noh, tervishoiu seaduse alusel võetud nagu noh, see oli üks võimalus, kuidas siis hoida pühajärve ja Pühajärve ümbrust vaid õigesti mäletan, siis selles otsuses oli kirjas, et et kaitse alla võetakse selleks, et hoida ära üldsusele ebasoovitavaid muutusi antud järvega. Nii et juba siis sajand tagasi tunti muret, et inimese nii-öelda praegusel ajalgi arendustegevused võivad kahjustada üldsusele olulisi looduse objekte. Ja kui me neid praegu vaatame seda pühajärve ükskõik sisse ümbruses olevate kõrgemate tippude pealt ma, ega siis vastu panna selliseid ilusaid maastikke, pilte on ikka ikka üsna vähe. Nagu teada, siis need saared, metsased saared on omaette vaatamisväärsus ja seal on ka üks kuulus vana sõjatamm. Jah, sõsarsaared on ju niivõrd kuulsad ja nad on, nad on lausa laulu sisse pandud mis laulu sisse on pandud, ega see sealt kuskile välja enam ei saa. Ja püha järves on, on rohkem, kui nad sõsarsaared, kloostrisaar ja suur ja Väike-Lepasaar ja, ja seal, kuna ta on nii pikalt kaitse all olnud, siis, siis jällegi loomulik on see, et kui on kõrgem küngas, siis seal hakkab ka mets kasvama ja nende saarte peal on terve rida sinna, sinna hästi saab ligi, just talve ajal üle jää võiks uudistama ju minna, seal kasvavad vanad tammed, tammik lausa. Ta on tõesti jälle selline väheseid kohti, kus loodus on oma pead saanud areneda ja seda, seda tasub vaadata. Suveajal on natuke keerulisem sinna pääseda, sest noh, siis peab ujuvvahendi võtma, millega minna. Ma ei soovita otseselt ujuma kellelegi lakata sinna peale äkki väsita ära ja ja siis on pahandust. Ja kui neid sõjatammest rääkida, siis sõjatamm on üks vanemaid tammesid selles piirkonnas ja ta asub kohe seal pühajärve lähedal mõisapargi juures, nii et tema vanuseks hinnatakse kuskil 350 400 aastat. Aga Ma temaga nüüd juhtus mõned aastad tagasi õnnetus, sest noh, iga vana asi ikkagi ta, ta väsib seest mädanes. Ja tormide tõttu murdusid tal mitu haru. Praegu, kuna see Tamm on eraldi ka üksikobjektina looduskaitse all ja need riismedki ja tüvi ise oma suure ümbermõõduga, noh see on selline, mida ei tasuks nii-öelda maatasa teha, las ta siis olla nii, nagu ta on. Ja eks siis kui tema elupäevad lõppenud peavad olema, no eks ta siis lõpetab. Aga jah, see nimi on tulnud, et ka tegelikult ei olnud sealt suurt sõda midagi, vaid oli, oli siis vastava ja selle vastuhaku mälestuseks või meenutuseks on siis ta sõjatamme nime saanud. Aga näitleja me sealt pühajärve juures natukene hakkame liikuma, ükskõik kuhu suunas siis jällegi kuna tegemist on sellise kupelli tega maastikuga, kus on suuremaid ja väiksemaid künkaid mägesid kõige suurem kõige kõrgem tipp, siis Otepää kõrgustikul on kuutsemägis on siis 217 meetrit aga üle 200 meetrise kõrgusega mägesid on seal teisigi. Ja üsna mitmete mägede kas siis jalamitel tippudelt, kui nad on natuke laugemas, siis nad on avatud maastikud ehk siis kas olnud haritud maad või, või praegugi haritavat maad ja sealt avanevad head vaated mõningatele mägedele on siis ehitatud nii vaatetorne kui platvorme, et siis tõesti seda ümbruse ilu nautida. Ja noh, kui me nüüd vaatame sealt pilvepiirilt mitte küll nii kõrgelt nagu Haanjas suure muna mäe pealt, vaid natuke madalamalt siis mosaiikmaastik metsade, järvede ja lagedamad aladega, noh see on lihtsalt võrratu ja seda väga erinevatel aastaaegadel, kui me talvel lähme sinna, noh, talvel tavaliselt need praegused inimesed satuvad siis sinna suusatama või aga suusatamistega on viimasel ajal kahjuks selline asi, et et noh, kuna suusad anud kitsad ja, ja siis ainult sõidetakse mööda sisse aetud radu. Ega siis seal ääres jälle midagi väga vapustavat võib-olla ei näegi, mõnedes kohtades, kus parem vaade avaneb, palju huvitavam oleks muidugi liikuda laiade metsasuuskadega ja siis pääseks ehedamal loodusepaikade juurde. No ja kelle kodu võiks olla seal selles mosaiigilaadses maastikus? Otepää maastikukaitsealale, aga aga see tähendab ka, et kogu Otepää kõrgustik õle iseloomulik või, või tunnusliigiks saanud väike-konnakotkas väike-konnakotkas on siis üks meie kotkaliikidest kasvult väiksemad, väiksem kui merikotkad ja kaljukatked kellaga ja tema on üks väheseid kotkaliike, kes siis väga ei pelga inimtegevust ja, ja kultuurmaastikku. Kui meie enamus kotkaliike ikka tahavad rohkem loodusmaastikus olla, siis tema tunneb ennast väga hästi seal ja Otepää piirkonnas samas on kümneid väike-konnakotkapesi. Nii et teda võib otepää taevas liuglev mas näha või siis ka niitude peal, kui noh, vahest juhtub selliseid asju, et kui heina niidetakse siis kanna katkevad, tulevad ja hakkavad vaatama, et äkki äkki saab midagi noka vahele. Sest sest niitmise hetkel siis osa skonni või hiire saab viga niidukist või siis, kui on jäänud viimased siilud, tahan niitmata heina, siis sinna koguneb hästi palju erinevat elustikku alkonnadses putukad või hiired või kvannad või, või kes iganes, noh, teinekord kitsetalled siis on muidugi aeg sealt matti võtta tal, nii et kui enamus klotkastega kohtumine harv, siis väike-konnakotkaga võib suhteliselt hästi minna. Looduse lemmikud. Helme ja koorküla liivakivikoopad, mida need endast kujutavad? Me peame jälle minema natukene geoloogiasse tagasi ja aluspõhja juurde. Need künkad, köik olid moreen ehk siis setted, mida siis jää lükkas edasi-tagasi siis siis liivakivi on aluspõhi ja, ja siin mõned saated tagasi me rääkisime ka, et Lõuna-Eestis on aluspõhjaks devoniaegsed liivakivid ja kui need Piusa pool ja, ja Võhandu kandis seal olid need liivakivid sellised punakad, siis siis Valga maakonna piires on need sellised hallima tooniga ja neid erinevaid lademeid või erinevaid tüüpe, siis nimetatakse reeglina nende kirjeldamise kohtade järgi siinsed hallikad taevani liivad siis On Burtnieki lademes kuuluvad jällegi natukene meenutustes sellest, et liivakivi on pudedam kui näiteks paekivi ja kui neid seal liivakivi seest jookseb allikas, siis allikavool pidevalt uuristab käike oma tees. Ja niimoodi tekivad meile liivakivisse looduslikud koopad. Nüüd Me räägime Helme koorküla koobastest, siis seal seal on olukord natukene keeruline, isegi et kindlasti helmes on osa koopaid, selliseid, mis on algselt looduslikud olnud ja siis inimene on kaasa aidanud kas siis sõdade ajal varjumiseks kaevanud või uuristanud seda koobast suuremaks ja olnud siis pelgupaigaks või siis ongi osa sellistes ürgorgudes, kus paljanduvad siis liivakivid, et sinna sisse ongi inimene hakanud kohe oma koobast ehitama. Nii et need mõlemad koopad on sellised, kuhu tegelikult saab ka sisse minna. Noh, loomulikult on hea võtta siis kaasa taskulamp. Seal on ikkagi pime silm ei ole harjunud väga pimedas liikuda, aga need on nii suured koopad, et inimene mahub sinna sisse minema. No ja ikkagi ka teadjas teejuht ei teeks paha. No seda ohtu neid ei ole, et need koopad nii pikad ja sügavad, Aleksei, et enam tagasiteed ei leiaks nad teistes kohtades võib see juhtuda niimoodi näiteks Piusa, liivakivi kaevanduskäikudes või labürint, siis küll sinna sissepääs on nüüdseks suletud, et sinna lihtsalt ei pääse. Aga need koopad on nii väiksed, et seal eksimise ohtu ei ole, saab ka ise hakkama, saab ise ka hakkama ja, aga, aga muidugi eks teadja inimene oskab rääkida näiteks seal ajalugu, seda, milleks neid kasutati, neid koopaid varemalt ja nii edasi, on meie enda eluga varasemate põlvkondade eluga tihedalt seotud. Et koos teadjaga on lihtsalt huvitav, on see külaskäik selline, oli tänane looduse lemmikute saade Valgamaalt. Nüüd räägime jälle, mida siis on kuulajatelt laekunud? Jah, eelmise saate lõpus palusime teil kirjeldada mõnd looduselamust ja saata fotosid Karulast või mujalt Lõuna-Eestist. Ja me oleme saanud täiesti vaimustava vastukaja nii kirjelduste kui fotode näol. Kindlasti soovitan külastada looduse lemmikut kodulehte aadressil vikerraadiopunkt ee kaldkriips. Lemmikud kus näete mitmeid uusi suurepäraseid pilte, mille autoriteks on Koidula soe Estra Kink, Ehatammleht, Jüri Varik, Olev Teder, Martin Kask ja Koidula soe jah, on hakkama saanud millegi sellisega, mida siin saates enne pole ette tulnud. Ta on saatnud Meile nimelt oma luuletusi loodusest. Värvikalt on oma elamusi kirjeldanud ka õie lumi ja tammleht ja Tiiubeliimova. Mis muud, kui loeme siinkohal need saadetised ette. Õie lumi on saatnud meile siis väikese meenutuse Karula matkarajal, sealt ja kõlapseni. Olen käinud Karula matkaradadel nii suvel, sügisel kui ka talvel. Eriliselt on meeles üks talvine matka aastaid tagasi oli külm talvepäev, lumi sillerdas ja krudises. Puud olid kaetud lumise kasukaga. Hingeõhk auras külmast, sammusime kaaslastega mööda Perajärve matkarada. Äkitselt toimus midagi, mis pani meid kõiki ahhetama. Lumi langes puudelt ühtse valge vaiba, noh see oli nii lummav vaatepilt. Vaikselt langev valge valge vaip. Ja siis jälle vaikus, ainult matkajate aurav hingeõhk õhus hõljumas. Me kõik olime rabatud sellest looduse etendusest taipamata, mis või kes selle põhjustas. Loodus on imeline ja pakub meile jätkuvalt võrratuid hetki. Aitäh Õie. Edasi loen ette ühe Koidula soe loodusluuletustest, mille pealkiri on maailmarändur. Ma ei saa sulle tuppa tuua tundrute tuuldunud tanumaid. Tugitoolis ei saa tühjaks juua aegade allikanumaid. Jäta jäljed järve kaldale maha, kuula kaugete koskede müha. Mine muistsete mägede taha, peatu, puudesalus, mis püha? Võta vaevatult südamevalu, siirdu sinise altari alla, päikeselt patud, kõik andeks, palu, lase laenatud hetked valla. Rabaradadel relvitult pilla mured möödunud mõtetest maha. Saa lasteaia vaaride sillaks sugupõlvede seosena aegade taha. Aitäh, Koidula soe, kõik teie kolm luuletust on meil kenasti tallel ja nagu me sarja alguses ütlesime, kevadel tuleb saade, mis ongi vaid kuulajatele pühendatud, siis loeme ka teised salmid ette. Ja nüti juubelimaa lugu. Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevad Hellenurmes kattusid külastusmänguga unustatud mõisad. Nädala pärast on aga Eesti loodusuurijate seltsi suvepäevad Setumaal. Kas on mõtet sõita kaks korda Tartu vahet? Uurisin regi juhatlast, Palupera mõisakool on kolme-nelja kilomeetri kaugusel. Helistasin ja küsisin, kas on Tallinnast ratast võimalik bussi kaasa võtta. Rattale sain koha ja läks hästi, et enne söögi tellimist teisel pool toru ära pandi oma moonakotiga ennegi kokkutulekutel käinud ja nii oli mul lõuna ajal tund vaba aega. Sööklas järjekord, vahetustega söömine, mina võtsin leivatüki näpu vahele. Istusin rattale ja ega seal kardetud suuri mägesid olnud. Kust üles ei suuda sõita ja alla ei julge sõita, ei pidanudki, ratast käekõrval, kama oli üsna tasane. Põldude vaheline tee mõisakooli poole olid ilusad põllud ja kenad vaated taludele aedadele, metsa tukkadele. Soe, kerge suvetuul tuhises juustes ega süveneda olnud aega, aga hubane, madal puumõis. Lahke pererahvas võttis kauge külastaja meeldivalt vastu. Külastusraamatust seekord loobusin, sest polnud kindel, et veel mõni avatud mõisa külastuspäev plaani õnnestub võtta. Hilisematel aastatel olen raamatu võtnud, kuigi 10 mõisa külastuseni pole ühelgi suvel jõudnud jalgrattaretke hiljemgi teinud unustatud mõisatesse diiselrongiga lähemale ja siis edasi otsustad, kuhu poole jätkata. Kas jõuda tagasitulekuks, start, too või hoopis Narva rongile. Aitäh Tiiuga Liimova. Teie matkakirg on tõeliselt vahva. Ja ehatammlehe väike kirjeldus on meil veel jäänud. Siit ta tuleb. Mulle meenub imeilus mälestus kahe aasta tagusest suvest kauni kavadi järve ääres. Kavadi järv on üks maalilisemaid järvi Eestis ja asub USA alusel Võrumaal. Oma kaunilt liigestatud kuju omandas kavadi järv umbes 100 aastat tagasi mil siin eraldi asunud kolm järvekest ühinesid. Niisiis elasin kavadi järvel väikesel saarel ning hommikul ujuma minnes selle imekauni looduse keskel märkas mind kaugel teises järve otsas olev luigepaar ja hakkas koos poegadega minu poole liuglema. Isa luigel oli tiibade vahel istumas kaks poega ja samuti ka ema luigel. Ja nii igal hommikul, kui majast väljusin, et ujuma minna, hakkasid nad minu poole liuglema. Pilt oli nii kaunis, et igal päeval tundsin end paradiisis olevat. Aitäh Eha selle südamliku kirjelduse eest. Suur tänu veel kord kõigile, kes tänases saates kaasa lõite. Ja siinkohal poja liigne jälle meenutada, et sarja lõpus kevadel ootab säravamate kaastööde autoreid väike preemiaekskursioon. Ja nagu ikka Ütleme siis järgmiseks saateks uusi looduselamusi, need siis Valgamaapiirkonnast. Maksimaalselt poole lehekülje pikkusi kirjeldusi mõnest teie elamusest. Kas täna räägitud paikadest või mõnest muust kohast Valgamaal ja fotod on loomulikult ka alati oodatud. Ja kirjeldusi ning fotosid palume saata hiljemalt järgmiseks kolmapäevaks ehk 13. veebruari õhtuks meie aadresse lemmikuid TRUE või Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn vikerraadio, looduse lemmikud. Ümbrikud saabunud fotodega sisendanud arvutisse ja saadame teile kenasti tagasi. Sellega on tänane saade lõppenud, kuhu matkame järgmisel pühapäeval? Järgmisel korral me võiksime minna näiteks Jõgevamaale. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Järgmisel pühapäeval. Looduse lemmikud.
