Kuidas päästa maailm reostuse hukutavast hävingust? Kui kokku peavad omavahel leppima kuni 200 riiki,  siis pole see üldse lihtne. Kindel viis loomade arvukuse määramiseks on nad metsas üle lugeda. Me oleme praegu kütiliinil ja siinsamas,  kohe peaks olema üks põder. Vaatame, kas ta tuleb välja või mitte. Ühed säravamad talikülalised on meile tundraaladelt saabunud urvalinnud. Selline on igapäevane Nairobi Keenia pealinn inimesed,  autod, saastatud õhk ja prügi. Terviseraportid väidavad, et elukeskkonnareostus on  inimkonna suurim hävitaja. Kas seda saab muuta? Näitaks ühiselt kasvavate keskkonnaprobleemidega kogunevad  maailma riikide esindajad ÜRO Aafrika peakorteris Nairobis. Neljandast kuuenda detsembrini toimus siin ÜRO keskkonna  assamblee kolmas tippkohtumine. Keskkonna assambleel saavad kokku riigijuhid  ja keskkonnaministrid. See on justkui ülemaailmne keskkonna parlament. Minu selja taga on Tšiili ja Keenia kunstnike ühisteos Be  Bollution mis on kolmanda ÜRO keskkonnaassamblee põhisõnum. Peatage reostus. Kahe. 1000 seitsmeteistkümnenda aasta ülemaailmse keskkonna  assamblee läbirääkimistel oli Eestil 193 ÜRO riigi seas  täita väga vastutusrikas roll olla Euroopa Liidu eesistujana  koguni 28 riigi eestkõneleja. Mida annab keskkonna assamblee käigus üldse reaalselt ära teha? Reaalselt saab nii-öelda kõikidelt riikidelt välja pressida  või välja rääkida teatud lubadusi. Et see ei ole päris seaduse jõuga, aga see võõras sõna  resolutsioon kui kõik liikmesriigid on selle poolt  hääletanud kõik ligi 200 riiki üle maailma. Sa saad järgmine kord talle öelda, kui tema ei täida oma kohustusi,  öelda kuule, aga näed, te ju seal ütlesite,  me ju seal leppisime kokku. Et ta on ikkagi moraalne kohustus, kui, kui mitte rohkem. Sobib küll. Panin praegu jalgratta külge kaamera, et saaks jälgida,  kuidas toimub jalgrattasõit läbi Nairobi kesklinna. Miks on tulnud pühapäeva varahommikul inimesed linnatänavatele? Põhjus on lihtne. Puhtama õhu nimel. Jalgratturitele tutvustatakse teekonna marsruuti  ja ka tähtsaid fakte, näiteks seda, et igal aastal sureb  kuus ja pool miljonit inimest üle maailma saastatud õhu tõttu. Tundub, et oleme sõiduks valmis, kohe kõlab vile. Kõige tähtsamad mehed sõidavad siin päris ees. Ja mina ei ole neist väga kaugel. Siin läbirääkimiste saalis peavad ÜRO riigid omavahel kokku leppima,  kuidas päästa maailm hukutavast reostamisest. Nagu võite ise mõista, kui kokku peavad omavahel leppima  kuni 200 riiki, siis pole see üldse lihtne. Tõsiste keskkonnaprobleemide edukas lahendamine eeldab  nii arenenud riikide kui ka arengumaade koostööd  sest näiteks õhusaaste elurikkuse vähenemine  ja mereprügi on kõigi ühine mure. Kas teiste maailma liidritega kokku saades on tulnud jutuks ka,  et mõnel neist on juba see probleem näiteks prügi  või mõne muu reostusega ukse taga praktiliselt? Jah ja mitte oma prügi probleem. Meile tundub nii, et noh, et kui ma ise rämpsu üle ukse ei viska,  siis, siis ma ei tea, minu metsas või minu järves teda ei ole. Aga näiteks Norra keskkonnaminister on korduvalt rääkinud  meile Europe kohtumistel. Et täitsa jama, et lihtsalt ühel päeval inimesed lähevad  kohalikud elanikud nende ilusasse puhtasse randa  ja see on paksult paksult prügi täis. Kust see tulnud on siis ja nad ei teagi,  kust see tulnud on, kuidagi hoovusega on tulnud,  ta võib tulla ükskõik kust mingist teisest riigist mööda ookeani. Sama on rääkinud Briti minister, et neil on täpselt sama probleem. Näiteks Šotimaal lihtsalt avastavad tohutut koguse võõras prügi. Nii et see ei ole enam küsimus. Nii nagu mu elu on läinud palju globaalsemaks. Prügi on täpselt samamoodi, et me võime leida hoopis mingi  teise riigi prügi enda õuelt piltlikult öeldes  või enda kodurannast. Samas sajandist said, et inear to thousend,  fifty ther mit be mor Little in otions. Igal aastal satub puuduliku jäätmekäitluse tõttu ookeani  ligi 13 miljonit tonni plastikjäätmeid. Positiivsete muutuste elluviimiseks on vaja probleemi,  mõistmist, riikidevahelist koostööd ning üksikisiku tasandil  kaasarääkimise ja tegutsemist. Keskkonnaassamblee kolmas kogunemine läks ajalukku kui  ülemaailmne reostusalane tippkohtumine, millel lepiti kokku  konkreetsed tegevused. Õhureostuse piiramiseks hakatakse vähendama metaani  heitekoguseid ja kasutama puhtamaid kütuseid. Suuremat tähelepanu saavad taimekaitsevahendite  ja väetiste kasutamine ning mereprügi vähendamine. Eestlaste jaoks on lõppenud tippkohtumine samuti märgilise tähendusega. ÜRO keskkonna assamblee uueks presidendiks kinnitati  keskkonnaminister Siim Kiisler. On juba teil mingit aimu ka, mida teil tegema tuleb hakata? No tuleb näiteks paika panna, mis teemal toimub järgmine  selline ülemaailmne keskkonna assamblee,  et mis selle pea teemaks on, selle me peame nüüd paika saama  ja ma arvan, selleks on tähtis, et see tugev tiim  eestlastest tab ja kaks seda ühtset tegevust,  et me saame siit päris kõvasti Eestile Eestile tuntust  ja aupaista. Kuidas loendada kokku kõik metsloomad, kes siin metsas elavad? Üks võimalus on kutsuda kokku palju inimesi,  panna selga värvilised riided ja korraldada ajuloendus. Nii meid on siis pandud nüüd liini peale,  mina olen koos Ingaga, tegelikult on niimoodi,  et iga inimene on vist mingi 20 meetri. Jah, silmside on mõlema naabriga. Miks see nii on, siis? See on sellepärast, et esiteks sa hoiab paremini oma liini  ja sa näed loomi nagu paremini. Oluline ongi see, et sa näed neid loomi,  kes üle sinu vasaku õla läheb, et loenda ära jätad meelde. Ja kui sa näed, et naaber pole tähele pannud,  sa saad juba ka naabri elu ootused läks sealt loomile,  et noh, et just see tihe vaatlejate tihedus on oluline,  et ükski loom ei pääseks. Me kutsume seda ajuruutu mastiks. Meie oleme nagu ajajad, külgede peal on vaatlejad. Ja, ja me läheme niimoodi, et me siis püüame,  paneme tähele, mis meist siis siit nagu metsast välja tuleb  ja läheme edasi. Ükskõik mis meile ka vastu tuleb. Ja, ja siis kes sealt, no meil on metskitse,  oleks hea, kui näeks ka põtra karusid on välja tulnud. No nüüd meil on siis käes hetke, me peame ootama,  kuni antakse siis käsk, et saame minema hakata ja,  ja siis Läheme ajame. 44. Kui numbrit? No nii Mis see ajaja nüüd tegema peab, siis aja  ja peab kõndima ja vaatama, et ta ei kuku. See metsaprofiil võib olla siin igasugune  ja igasugune kraavi ka vahel ja mis iganes,  see tuulemurdu tuulemurdu praegu on viisakas tegelikult miks  seda sügisel tehakse, seda ajuloendust? Sügisel praegu on november, et siis on loomad oma  talvistesse elupaikadesse läinud. Ja me ei häiri neid niimoodi, kui me näiteks teeksime  kevadel ajuloendust, kui näiteks karud magavad,  siis see häirib väga palju. Praegu on õige aeg. Puud puudelt on lehed langenud, näeb nähtavus,  on hea. Ja võibki karjuda ae-ae ja või laulda või oma numbrit hõigata. Keda sa ise oled näinud loendusel? Kõige huvitavamaid loomi? Metskits. Karu. Hunte hundiga vaatasin, et hunti oled näinud ja. Kui lähedal see hunt oli, siis? Kaugemal mingi 100 või aga kuidas see karuga kohtumine oli? See oli see, kui ma siin sama ruudu peal olin nagu vaatleja. Tuli ema karu kahe pojaga välja. Ja siis on teiste ajudes on ka niimoodi kas  siis eest läbi jooksnud või külje pealt? Et karu on mul rohkem õnnestunud näha On näinud karu ja hunti. Mingi võimalus on meilgi. Ilvest oli ilvest on väga raske niimoodi looduses. Kelle sitse seal oli siga ikka või? Ei olnud? Imelik oli ja nagu sea moodi, aga ta oli liiga  liiga ja olid ka sees ja ta oli jäme, et oleks nagu mingi  või aru jaoks natuke seal rohtu uli täiesti sees oli täiesti  puhtalt läbi käinud ilma närimata. Karu nägid? Kedagi ei näinud. Läks sinu eest külje pealt vaikselt välja läks  või põriseb? Tahtis siia tulla, aga arvatavasti tundis lõhna  ja pööras külje peale ära vaata, mida tähendab käristi. Et see kohe tead, ehmatas ta välja. Minu alasti on vantar. Igal juhul isegi mitte mingit raginat, ei,  ta läks ülivaikselt liikumist, oli näha ja mitte ühte heli  ei olnud. Sest. Üks-kaks, kellel veel oli? Kolm. Neli, viis, kuus-seitse, seitse kitse. Palun uuesti, seitse kitse oli kokku. Neist viis läksid tagasi läbi aju tagasi  ja kaks tükki tulid üle tee. Läksid välja pluss karu ja pluss valge jänes. Kukes ka. Ja meid sised ka. Ja laanepüüta. Kanaline jah. Miks te just selle ala siin olete valinud? Ühelt poolt sellepärast, et me alustasime siin 2008,  aga näiteks Ilvese uuringutega ehk siis me panime siin  esimesed need Seps kaelused ilvestele kaela ja,  ja, ja selleks, et, et noh, nagu saaks ka  selle nende tulemuste põhjal hinnata Ilvese mõju  saakloomadele metskitsele just metskits on põhiline Ilvese saakloom. Et siis me alustasime ka kohe nii-öelda metskitse arvukuse  hindamist siin siin piirkonnas ja, ja noh,  see on üks meetod, ainult, mida me oleme teinud  ja tegelikult me loendame siin ka intensiivselt pabulaid,  kevad, kevadel pabulahunnikute arvu ja, ja talvel jälgi  transektide peal, nii et need, meil on niisugune kompleks kompleksseire. Ja uurimisala. 820-l ruutkilomeetril laiuv tipu uurimisala jääb  nii Soomaa rahvusparki kui intensiivselt kasutatavasse  metsaalasse jälje pabula ja ajuloenduseks välja valitud  metsaruudud käiakse igal aastal uuesti läbi,  et muutusi jälgida. Ja kui nüüd vaadata seda loendust, mis täna toimub,  siis see on kindlasti üks, ta ei ole kõige olulisem sektor,  aga üks sektor ehk üks, siis mosai tükk sellest sulukiseirest,  mis tegelikult koosneb hästi paljudest osadest  ja mis siis nendest osadest kokku pannakse  ja mille põhjal siis igal aastal väljastatakse  ka selline ulukisile aruanne mis on kogu nagu sellise  kütimise regulatsiooni aluseks üldse, et meil tegelikult  peab olema selge tõendusmaterjaliju. Selle järgi. Me muudame oma regulatsiooni üsna operatiivselt,  kusjuures. Ajuloenduse tulemuste järgi oli metskitsede asustustiheduse  kõrghetk tipu uurimisalal 2009. aastal järgnevatel raskete  lumeoludega külmadel talvedel. Kui metsas oli ka palju suurkiskjaid, langes metskitsede  arvukus uurimisalal drastiliselt. Veel neli aastat tagasi oli niimoodi, et me nende  ajuloenduste käigus, kus me tegime inimestega 1000 hektarit läbi,  me saime ühe kitse ainult. Praegu oleme tänase seisuga juba üle 30 saanud neid. Juurde see on nagu hästi kiiresti, uskumatult kiiresti,  isegi nagu taastunud metskitse asurkond. Me oleme praegu kütiliinil ja siinsamas,  kohe peaks olema üks põder. Siit vahelt oli näha seda. Vaatame, kas ta tuleb välja või mitte. Näha on, et see ruut on nüüd läbitud, ajajad on jõudnud siia  teise otsa kütiliinile. Ma ei tea, palju nemad nüüd nägid, meie selle põdra ära nägime. Ja üks on igatahes. Keda neid võta palju päriselt ja üks vasikas  ja kaks kaks vasikat, üks. Ots hüppas mul siit niimoodi meetri kauguselt täiesti,  mõtlesin, et ta jookseb otsa mulle. Ma ei ole kunagi nii lähedalt ühegi loomaga kontaktis olnud. Šokis või mina, ma arvan, et mõlemad mul oli tõesti selline tunne,  et ta hüppab mulle peale. Aga õnneks ma karjatasin ja tema karjatas natuke siitpoolt,  nii et sai tema ja talle õnneks ta hüppas üle vasakule,  sest muidu oleks olnud paremalt poolt see loendaja Kit. Nii ja nüüd inspekteeri räägime. Parteid, kes see on? Hundi hundi välja ei tee. See on naha tipp. No võib-olla kobras või ei ole, ei ole mingi kobras,  see see kindlasti ei ole, jah, kodulooma moodi karvad. No vaata, nüüd lähed. Ei kas vasika või vasikanahast, vaata. No aga niimoodi nad paiguta võtavad oma need ekseremendid  hästi hästi nähtavasse kohta. See on nii-öelda territooriumi märgisesamamoodi Et siis teised isendid samast liigist, kes siia satuvad,  teavad, kes siin oli ja kuhu ta läks ka võibolla. Aga kriitikud ikkagi juba väidavad ka, et miks üldse peab  inimene nende reguleerimisega tegelema, et et loodus ju saab  ju ise omadega aa. Jah, no tegelikult hakkab kõik peale ikka minu arvates  sellest kiskja arvukuse reguleerimisest,  et me tegelikult hoiame ju kiskjate arvukust madalal  ja kõik teame, miks me hoiame madalal, et meil tekivad väga  suured probleemid kiskjatega. Ja niipea, kui ma olen võtnud selle kiske ära,  nii see kõik see ülejäänud seltskond hakkab ju vohama. Ja selge on see, et nüüd me peame lihtsalt reguleerima seda arvukust,  et me ei saa siin vaadata, et noh, et kellelgi on ilusamad  silmad või keegi on nagu keegi kuskil kütib vasikat,  et kui me hakkame nüüd reguleerima kõiki,  siis me reguleerimisõik, nii nagu looduses on kõiki võrdselt. Minu suhe urvalindudega hakkas peale ühest kohtumisest  üksiku linnuga kes oli vigastatud ja parvest maha jäänud  ning abitult maas. Kuna urvalinnud liiguvad ringi kambakesi on üksiku linnu  nägemine ilmselgeks signaaliks, et midagi on valesti. Viisin linnu koju ja ravisin terveks. Sellest ajast saati hakkan hallide ilmade saabudes otsima urvalinde,  kelle tegevust jälgida, et neid jäädvustada. Sellised väikeste vilgaste lindude seltsingud on toredad  kaaslased pikkadel välitöödel. Kui taevas on lõpmata hall ja pilved rasked. Urvalinnud lendavad ringi parvedena ning söövad leppade  ja kaskede ning umbrohtude seemneid. Linnud saabuvad meile põhjapoolsetelt aladelt talvituma. Kui halli taeva taustal vaadelda väikeste linnukeste parve,  tunduvad nemadki hallid. Kuid lähemal vaatlusel näeme ilusa punase pealaega  triibulisi linnukesi, kes pole teps mitte hallid  ja teps mitte värvita. Isaslindudel on veel lisaks ka purpurjes rinnaesine,  mis teeb nad eriti ilusaks. See on kummaline, et minu esimene kohtumine nende lindudega  toimub enamasti samas ajavahemikus. Samas. Kui parve lähemalt jälgida, siis on näha vilgas tegevus  ehk lepakäbides, kaseurbadest või hoopis pujult seemnete söömine. Linnu arv on pidevas liikumises, olles niiviisi kaitstud  vaenlase eest sest mitu silma on ikka mitu silma. Mitte kaugel linnuparves toitub kitsekorjusel kanakull  ehk siis hetkekski ei tohi valvsust kaotada. Mõnikord satub mõni lind ka naabrite põldvarblaste parve,  et siseinfot hankida ja saada teada, kus on paremad  toitumispaigad ja millised ohud ümberringi valitsevad. Põldvarblased vastavad loomulikult samaga  ja sokutavad enda pioneerve. Järgmisena kohtan ma urvalinde jaanuaris veebruaris,  kui on niinimetatud päris talv. Väljas on väga külm ja päike sätendab ning nüüd näeb  urvalinde nendest tegelikus ilus. Näha on lindude ilusad värvid ja kirkad,  punased pead ning isaste rinnaesised. Jällegi on nad mõnel puul või umbrahul toitumas  ja vilkalt oma urvali. Nähes ära Urva-linnu parve, võin öelda, et minu jaoks on  talv alanud.
