Tere hommikust ja rahulikku jõuluaega. Sellel jõuluajal on meil suurepärane võimalus  ja hea meel tervitada kõiki oma vaatajaid kohas  kus maahommik on aeg-ajalt ka varem käinud,  aga siis argipäeva jutte ajanud. Nüüd täna ja kogu sellel jõuluajal on siin kõik hoopis  teisiti ja eriline nagu igas maa või linnakodus ikka jõulude ajal. Karl Robert Jakobsoni talumuuseum asub Pärnumaal Vändra  vallas Kurgjal, kus teiegi olete head vaatajad ilmselt  kindlasti kõik juba käinud. Aga praegune jõuluaeg viib meid küll siinsamas muuseumis  lausa sajandi jagu aastaid tagasi. Kuid me jõuame siit Kurgjalt käia ka siinsamas Pärnumaal lõpekülas,  kus vaatame sea põrnade pealt seda täit talvetõde Lähme  ka pealinna suure jõulupuu alla, kus saame kokku meie  põlluministri ga, et üks aasta lõpujutt ära ajada. Ja lähme ka Harjumaal, et seal üks taluõu õhtu pimeduses  valgemaks ja rõõmsamaks muuta. Head vaatamist. Lapsi jätkus veel enne jõule Jakobsoni talu õuele,  aitadesse, taredesse ja igale poole mujalegi. Nii et Kurgjal käidi sajanditagust elu uudistamas üle Eesti. Eks siin saanud igaüks ise ka oma jõulupõrsast voolida  ja selle ahjus küpsemise ära oodata. No siin on see siis juuretise kaks, millest hakkab pihta järgi. Ja, ja see on nüüd siis tänase päeva teine töö homse päeva ette. Leivad on nagu ahjus leivad küpsevad ja samal ajal  siis mina soojendan. Küll see plekkpange, aga vanasti eks olnud mingi toober  või võite, võib-olla toober on valesõna mingi pada  ja need söed, kuna ma tõmbasin nad ahjus siit välja,  need sööd, kasutati sedasi ära, et, et pandi sisse padas  ja süte peale sooja. Tegelikult on siin selline avauset ka tehtud,  kus oleks saanud kasvõi sanga pidi rippuma panna,  kui päris süte peale tahetud. Ja siis siia panin juba jahu natukene nagu sisse,  siis see vesi nagu soojenes ja nüüd ma panen  selle juuretisi ka siia kõik sisse ära. Käib suur kloppimine, leib, saab palju õhku saada,  Öeldakse, et mida rohkem on, kui seda kobedat ta tuleb  ja seda rohkem ta siis käärima läheb ja ta tahab saada  temperatuuri kuskil ikka 25 27 ööpäeva jäätis. Ja kuna nüüd ma astjat ei saa siia süte peale panna,  siis mina nüüd kasutan sedasi vana aja moodi seda süte  soojust ja klopin ja klopin ja klopin teda  siis nüüd kõvasti ära. Seguneb ilusasti ära, siin on selline, öeldakse,  et leivale pannakse noh, kuskil kolmandik kuni pool jahu  kogusest võib ära apeldada. No minul on niimoodi, et kuskil kolm kolm pool tükki vett  ja siis paar kilo, panen jahu. Ja järgmine päev panen siis uuesti see teist paar kilo kuni  kolm kilo jahu juurde, areneb siis kui tahan just kõvemat tainast,  et võrseid teha, või natukene siis kui on hästi palju neid  sööjaid ja kellele saaks leiba pakkuda, siis on selline asi,  et et põrsad ei tee, siis teen vedelamad. Ai. Ja nüüd olen ma ta kõvasti ära kloppind,  siis ma lihtsalt alanda ööseks ja asjasse jahtuma. Või hapnema, õigemini nüüd ta soe. Ja siis ma vallandasin ööseks siia sisse  ja siis näete, missugune õre. Ja jah, une ja tainane, kõik see kuivab ju ahju juures ära  ja tema tahab saada nüüd terve öö. Siin hästi ahju ligidalt, kui vähegi võimalik,  on. Nüüd panen ühe teki peale talle, aga kui on veel külmem,  siis ma panen juba kaks tekki peale et, et ta saaks hästi sooja. Eks jõuluvigureid tehtud omal ajal igasuguseid,  iseasi, kas neid nimetati põrsaste orikateks  või veel kellekski kolmandaks. Muhus tehti ka üks leib sea moodi, mis pidi pühade ajal  ühtmoodi laua peal seisma ja mis pärast loomade kätte sõideti. Et siis pole loomade õndumist mette. Aga tee ja karask olid vahepeal head võtta küll. Kui põrsad veel ahju pistmist, ootasid. Teate, minu meelest ja kõik olete targad,  hästi. Hästi õpite laulda oskate. See on tore, sest täna on nii ilus ilm, lumi tuli jälle maha,  mina tahaks ka koos teiega laulda ja arvake ära,  mis laul see on, mida kangesti telerit. Vaat ane poegade laul on ka ilus, aga mina tahaks ikkagi  seda soku laulu. Leivaahi on vahepeal parajaks saanud. Nüüd pole muud, kui pätsid ja kapsalehel ootavad põrsad ahju pista. Ei, see on mul välja tõmmatud, nüüd ma vaatan ahju  ja et seda teada saada, siis ma viskan ahju põranda peale jahu. Nad jahu enam ei särise, järelikult on juba niisugune aeg,  et ma võin hakata panema, muidu ta nagu ajab sädemeid. Momendiks hoian ma ukse kinni, et lasen selle tossu välja  ja siis lükkab siiri kinni ja võtan oma väikse labidakese  ja hakkan katsuma neid ahju panna. Võib-olla vist ei tea, kas võib veel natukene ootan veel,  muidu tuleb see tossu tossuaistingu. Nii, ja ütleme, et nüüd lendas välja. Nii, nüüd ma võtan siis juukse lahti ja kõige tahapoole. Nüüd on tegelikult kõik selle astja. Ma panen need need vormid sinna tahapoole,  siis tõmbame. Ja natuke kaugema, siis on meil rohkem kui. Aga ma ei näe ise ka. See ikka üks minuti värk, et see võib. Ja vaat see ongi selline asi, et kui on natukene vara  siis läheb liiga suur puul koorik peale. Ja kui on nii hea, siis ta tahab erand tundi saada kuskil  250 kraadise temperatuuri aga peale selle pealt langema  veerand tunni pärast kuskil 200 peale. Aga see tähendab seda, et et kui ta seda koorikut ei võta,  siis praegu näeb nagu lõhki. Aga kui ta võtab ilusa kooriku peale, siis jäävad nagu terveks. Ja põhiline on mul see põsaste värk nagu see,  et nad ilusad ilusad jääksid. No ega need jõulupõrsad pole ju pätsidega ühesuurused  ega sama kaua küpseda ka. Ei, nemad saavad, ütleme tunni aega varu. Ja siis hakka neid tasapisi välja võtma ja  siis panen nagu siia aluse peale või laua peale  ja samal ajal on veel ahjuuks kinni ja siis see leid saab  olla veel veerand tundi ja nagu kauem, ütleme tund tund,  veerand. On põrsad, aga siis noh, kuni pool teise tunne  umbes või noh. Need leivapatsid ahjus. Mati valgu, olge hea, tulge kuulake tasakesi nüüd krõbisenud,  järelikult juba hakkab. Säriseb säriseb järelikult ahju. Põrand on päris hea, kinnine, paneme ukse kinni. Kas musi, asjad on kõik kinni ja nüüd vaatame kella. Veerand tunni pärast, vaatame, mis nägu nad läinud on. Kas on nii tubli, et oskab ise ka seda looka üleval hoida  ja meeldis läbi minna? Aga rehetoas tehti juba teomehe eksamit,  nii et selge tagumik ei tohtinud loogad läbipugemisel  prügiseks saada. Laseme lahti. Laseme lahti ka korra, teeme nii, nagu päris vanal ajal tehti. Enne see sopp pidi siis Maija toom. No sokk pidi tooma ikka ikka minu meelest põllule seda,  seda viljaõõne õnne ja, ja lauta loomaõnne,  aga mina olen nüüd niisugune sokk, et käivad ju hästi  mitmetest kohtadest Eestimaa paikades lapsed  ja ei ole neil kõigil seda põldu ega lauta. Mina siis soovin neile ikkagi seda, seda kooliõnne  ja viimasel ajal ka noh, lund, hästi palju valget lund,  et saaks satada vaheajal. Aga omal ajal, ütleme siis sajandi jagu aastaid tagasi,  sopp ikkagi pidi peres ära. Muiduno ikka pidi muidugi, kus ta siis pääses,  aga mina ühest targast raamatust olen nõnda lugenud,  et et sokk käis lapsi hirmutamas ja tema käis ise kin. Nende käest tahtis, aga mina arvan nii, et minu eesmärk on see,  et ükski laps kardaks, et kõik mina olen teistsugune sokk  kui vanasti. Mina olen sõber, kui. Et siit läheb ilusti kõik ära ja lähete keri välja,  keegi on vastupidi, eriti sedapidi on õige,  nii on õige. Kui praegusel ajal on jahu jahvatamise riistad väga võimsad  ja peened, siis ometi juletakse tänapäevalgi väita,  et käsikivijahu pidavad ikka see ülekõige jahu olema. Ei ole hea sellega rusest teadmised, pead jõuluat meie. Poole ta. Täpselt ju teab, kes olnud on hea kõik nimel peas soovid  paberil jõuluaat meie poole. Tahmatont või rehepapp pidi ikka rehetoa seina küljes olema  või uksepiida juures. Et kui jõulude ajal käis hästi palju külalisi,  et siis pahad vaimud tuppa ei pääseks. Aga Rõuge kandis arvati, et kui jõulude ajal jõulude  esimesel pühal liiab keegi tare põranda alt vilja tera,  et siis pidi tulema hea viljaaasta. Aga viljaaasta sõltub ju teadagi ka ilmast. Tõstamaal pandi näiteks jõululaupäeva õhtul pätsi leiva alla  pihutäis soola ja kui see sool oli jõulupüha hommikuks ära sulanud,  siis pidi tulema vihmane suvi. Aga meil on läinud suvel ja sügisel ja nüüd talve  ja jõulukuulgi aina sadanud ja sadanud ja seda vihma poleks  enam kuskile pannagi olnud, kui vahepeal poleks natuke lund  maha tulnud. Aga see ilm on ikka päris sassis, nii et sassis on  sellepärast ka ilmatargad. Meie aga lähemegi nüüd korraks siiasamasse Pärnumaale lõppekülla,  kus meie hea ja tuttav ilmatark on seapõrnad juba  vaatamiseks valmis pannud. Tõtt-öelda on küll nii, et meil on siin täna vaadata ainult  kodus ja põrnad ja ühtki mets ja põrna pole. Paraku jah, jahimehed on natukene laisad olnud,  aga metsa ja põrnad siin poolteist kuud tagasi olid mul  ka analüüsimisel ja ja siis need analüüsi tulemused. On 15. novembri seisuga, nii et noh, praegust on juba üle kuu,  pikad tuleb siis talv või ei tule. Vot selle talvega on tõesti sellel aastal niisugune nagu  naisterahva tujuga. Ja käesoleva aasta talve esialgne ellustuse variant näitas. Ja ka need eile tapetud sigadepõrnad näitasid seda,  et tõesti november on keskmisest külmem ja siin täpselt nüüd  näitasid ka need seapõrnad, et keskmisest külmem  ja soe on detsember. Need põrnad on üldiselt õhemad. Aga need, mis mul siin varemalt olid, need olid veidikene  tüsedamad ja eriti tüsedad olid koongast saadud põrnad,  kus näitas jaanuarikuu päris krõbedat külma. Aga ülejäänud põrnad ja ka need põrnad näitavad siiski,  et et suhteliselt ei tule väga karmi talve,  vaid tuleb selline paras normaalne talv. Ja mitte eriti küll näete enne jõulu umbes võib siit aimata niimoodi. Kuu lõpus me olemegi vist selles staadiumis,  praegu on külmenemine ja see külmenemine kestab noh,  siin on, ta näitab, et jaa. Tähendab, ma olen mõõtnud need paksused ära,  aga siit on ka visuaalselt silmaga ju näha,  et ta on paksem ja näete siit eriti see kühm näitab,  et siit läheb paksemaks. Nüüd kuhu maale see küll võib kesta? No? Siin on nüüd niimoodi, et, et mina loeks siit välja paksuse järgi,  et ta võib kuskil veebruari keskpaigani kesta  ja siin isegi natukene rohkem. Ja need põrnad, mis ma eelnevalt uurisin,  näitasid täpselt sama tendentsi, nii et selles osas on  põrnad peaaegu identsed. Sarnased, ainult paksused on varieeruvad millegipärast. Jõuluks tapetud sigade põrnad on õhemad ja näitavad nagu  pehmemat talve varem ma arvasin, et tuleb päris  nii normaalne talv. Aga kuidas siis võib põrna laiust ja seda paksust  siis omavahel võrrelda? Mis tähendab, mida? Laius ei tähenda mitte midagi. Seda ma olen juba aastatega vaadanud ja,  ja siin küla vahel ükskord sai jutt aetud,  niimoodi ikka küsivad, et mis, mis see põrna laius näitab  ja see näitab lund, mõned kindlasti lund näitab,  see ei näita mitte kunagi mitte midagi. Lund ei näita, aga vot see paksus. See on nüüd vanarahva. Vot see on see, mis siin tähendab, ei, ei,  ei, ei. Jah, see on see, mis. Läbi kusetud läbilõikes ja see läbilõige see nüüd näitab,  mis on paksem ja siis vastavalt sentimeetrite järgi,  kuni pooleteist sentimeetri on tegelikult. Vanarahva ennustuse järgi on siis niisugune soojem talv  ja kui ta läheb juba 1,5 kuni kaks ja pool sentimeetrit,  siis on juba parajalt külm, üle kahe ja poole sentimeetri  kuni neli teinekord välja, siis on väga külm talv. Need põrnad küll väga külma talve ei näita  ja ka eelmised põrnad ei näidanud ja näitavad siiski  suhteliselt niisugust normaalset keskmist talve,  nii et loodame, et ta tuleb, võib-olla isegi soojapoolne  võib pakkuda nende põrnad järgi küll. Nõnda peaks siis normaalne ja pehme talv tulema ilma ülepea  suure lumeta. Aga millised kuulsad Jakobsoni põllutöökäsud võiksid  talveajale sobida ja mida nendest võiks talvel ikka  ja jälle üle lugeda? Need 10 käsku on tema raamatust teadus ja seadus põllul. Seitsmes käsk ütleb, et sa pead oma haritud maid kõigest  jõust parandama ja oma harimata maalapid haritavaks tegema. Jah, kui Jakobson oleks siis teadnud, et Euroopa liidus on  seda parem, mida vähem põllumehi oma tootmisega  selle ühenduse kaelas ripub ja pigem ollakse nõus maksma  selle eest, et sa üldse ei toodaks. Kas teeme ahju ukse lahti või? Tugi moodi rohkem või? No paneme siia poole Veel mõned, oi oi, aga see oli teie õpetaja tehtud,  tema tegi siis tipilise. Nüüd on veel paras aeg jälle siit kurjalt korraks ära käia  ja minna pealinna jõulupuu alla. Ja ajada meie põlluministriga üks aastalõpu jutt seal  käisime tõtt-öelda juba enne jõule ühel hommikul  ja ikka selleks, et sajanditaguste teemade kõrval  ka lõppema hakkava aasta mõnedki tähtsamad märgusõnad  mainimata ei jääks. Mis konksud siis põllumajanduspoliitika poolelt,  nagu üles jäävad? Eks jäävad loomulikult sellel aastal alanud teemad  ja elu läheb jätkuvalt ja stabiilselt edasi,  sest peale esimest maid on ka põllumajandussektor. Stabiliseerunud ja on teatud siht silme ees. Ja kindlasti põllumees rõõmustab selle üle,  et detsembris on võimalik kätte saada kauaoodatud toetused,  mis ilmselt on osadel käes ja osadel kohe saamisel. Kindlasti tuleb teha väga palju tööd Euroopa komisjoniga  ja seda tehakse põllumajandusministeeriumi poolt. Ja. Võib-olla üks olulisemaid teemasid on meie jaoks. Piimandussektor, et me oleme nüüd harjutanud üks aasta voodi kasutamist. Nüüd sellel aastal, me käitume sellega juba nii-öelda töiselt,  väga väga praktiliselt kvooti oleme tootjale juurde andnud. Ja selles valguses tahaks öelda, et meie piimatööstused on  ka valmis tootma väga kvaliteetseid tooteid. Me peame mõtlema rohkem ekspordile ja tahaksin veel rõhutada,  et kindlasti me peame muutuma odavalt ekspordimaast ikkagi  kvaliteettoote eksportijaks ja, ja andma sellise sõnumi  ka Euroopa Liidu tarbijale, et Eestist tulevad kvaliteetsed piimatootjad,  tooted ja loomulikult ka oma riigi tarbijale. See 22000 lisatonni, mis on võimalik senisele kvoodile  juurde saada aastast 2006, kuidas sellega on,  kas me ikka saame selle juurde, kui me selle praeguse kvoodi  ikka täis saama? Tahaksin väga südamele panna meie tootjatele,  et et me toodame selle praegu üle 600000 tonni kvootideis,  siis on meil võimalik ka 2006. aastal saada see 22000 tonni  kvooti juurde, nii et Eestil, Eesti peaks suurendama,  et tõepoolest oma piimatootmist ja ja, ja. Olema nii-öelda tugev piimatootmismaa. Eks Brüsselis ole põlluministeeriumist käidud aastaid enne  esimest maid ja käiakse nüüdki mitmetel tasanditel,  seda enam, et praegu saab ka ise nuppu keerata  või jätta vähemalt oma arvamuse, mis võib suure tõenäosusega  ka mõnesse euromäärusesse sattuda. Tavaliselt tuleb käia küll kord kuus, aga sellel  detsembrikuul on tulnud käia Brüsselis juba kolm korda. Üks on siis korralike põllumajanduse, kalandusnõukogu  ja ka kaks korda, siis olen käinud kohtumas uute Euroopa  komisjoni volinikega. Ja on käsitletud selliseid teemasid, mis Eestile on olulised  kalandusteema siis kindlasti fütosanitaaria teema  ja novembrikuises, põllumajandus ja kalandusnõukogus. Tõstatasin ka küsimuse sellest, et alates augustist on  blokeeritud meil. Fütosanitaarsete kaupade eksport Venemaale,  et teha ettepanek Euroopa komisjonile seda küsimust  Venemaaga käsita ja saada siis mandaat ka teistelt Euroopa  Liidu liikmesriikidelt. Ja tänaseks võib öelda, et see mandaat on  ka olemas. See tähendab ikkagi ju väga paljude kaupade siin Eestis  kinni jäämist. Ja on ju räägitud ka sellest, et ettevõtjad saavad kuus kuni  kuus miljonit eurot kahjumit ja et tulevikus isegi  lähitulevikus võib 1000 inimest tööta jääda. Küsimus on tegelikult tõsisemas tõsisem. Jah, Eesti jaoks on see küsimus väga oluline  ja Eesti transpordi assotsiatsiooni poolt on need numbrid  tõesti meile välja käidud, need numbrid andsin ma  ka edasi kohtudes Euroopa volinikuga ja kindlasti  ka põllumajandusministeerium on teadlik asja tõsidusest. Kahjuks on nüüd olukord selline, et Eesti pole  ka ainus maa Euroopa liidus, kus need probleemid on,  on veel Holland, on Belgia, tänaseks ka,  on Saksamaal? Kahjuks on siin jah, kahjuks väga raske asju lahendada. Aga mis sellest suhkrust siis ikkagi saab,  sest meie kohal ripub ju ka sellega seoses üks suur võimalik  trahvi summa. Tõepoolest suhkru küsimuses tuleb Eesti jaoks lahendus  tõenäoliselt jaanuarikuus ja ootame selle ära suhkru teemal  oleme ka väga palju Euroopa komisjoni inimestega rääkinud,  nii et et me loodame siiski positiivset lahendust. Jakobsoni 10-st käsust võiks olla tänapäevasem  ehk neljaski ja väga tähtis käsk et sul peavad kõige  tarvilikumad ja mõnusamad põllutööriistad omapäralt olema. Aga miks mitte ka kaheksas ja üheksas käsk,  et sa pead üht õiget seemne järge pidama  ning et sul peavad päeva ja rehnungi raamatud olema noh,  vähemalt selle tarbeks, et maksuametiga hätta ei peaks jääma. Et. Iga võtke kindad käest ära, teete lambale,  vali, siis saate teada, kui hea kasutas neid ses. Nii et see hirm on igatahes olemas, et need lambad  hellitatakse laudas ära selle leiva andmisega  ja see on iga aasta, nii et me oleme ju aastaid  ja aastaid juba teinud jõuluprogrammi ja kõik grupid,  mis siin kohale tulevad, annavad siis ära minnes loomadele  traditsiooniliselt kas karaskitüki või siis küpsetatud leivatüki. Ja need lambad juba kuulevad selle ära, kui grupp tuleb  ja kui ukselinki puudutatakse, siis lambad on püsti aia  najal ja on valmis juba seda leiba haarama. Ja see on ju vana traditsioon, et see leiva andmine  jõuluõhtul käis just, et peremees siis lõikas leiva lahti  ja kui oma pere oli söönud, siis viidi ka laut  ja talli leivatükk, et oleks ikka. See karjaõnn. Laudas olemas ja et ei tuleks ka pahad vaimud suvel  siis Karjale Karjale ligi, aga kallale heal juhul  või ju selle leivatüki auto viia ka esimese püha hommikul peas,  et ta ära ei unune. Jah, see oligi nii, et kui ta tõesti ja see öö venis pikemaks,  võib-olla kui, kui nüüd see laupäeva õhtu jäi esimese püha hommikuks,  aga meeldetuletuseks oli ju jõulupõrsas küpsetatud  ja see tuletas alati laua otsa peal või oli ta  siis ahjulõuka ääres. See tuletas meelde, et ikka loomadele tuleb see leivatükk viia. Kui palju Jakobsoni siin omal ajal laudas loomi oli  ja mis loom laudas lauta on küllalt suur,  sest Jakobson ehitas ta oma projekti järgi  ja ja juba näidislaudana, sest teatavasti pidi ju koolimaja  siia tulema ja praktikakoht ja temal oli siin 12 kuni 14. No ma pean ütlema sarvlooma, sest tol ajal olid tõesti  loomad veel tema loomad veel sarvedega, alles hiljem kujunes  sellest abarogeensest karjast välja siis Eesti maakari,  mis on siis nuti va ilma sarvedeta, palju seda teil praegu  siin on? No praegu on meil kuus, kuus looma siin sees,  aga oli 14 lehma ja loomad niiöelda ja üldse maakarja silmas pidades. Jah, nii ta on, sest maakarja on ju ohustatud,  tõuks tunnistatud ja ja teda on järgi jäänud siin alla 600  looma ja siis ikka lambad ja jah, lambad on meil siin  hobused ja kanad, kuked ja, ja nüüd ka siis kalkunid on olemas,  nii et Jakobsonil oli 10 12 siga. Aga sigu meil ei ole, sest näete, me asume ju täitsa metsa  sees ja kui on siin 30 kraadi suvel sooja  ja kui see siga meil selle lõhnaga siin õue peal nagu on,  siis võib-olla heidutab seda rahvast ja sellepärast me sigu  ei pea, et meil ei ole seda virtsa lõhna kaotada kuskile,  mida see Jakobson siis arvas, et mis temal aitab seda suurt  talu maapidamist nii-öelda ära majandada,  et ots-otsaga kokku tulla, kas ikkagi loomad  või miski muu? Ei, siin oli kokku ikka maaharimine ja, ja loomakasvatus,  see oli ju tolleaegne tulu. Ma ei räägi siit, et linakasvatus oli, oli tulus,  tulus ala, et sellega osteti ju päris talusid endas  või omale. Ja aga põhimine oli ikkagi põllu harimine,  loomakasvatus ja lõppsaadus, see, mis siis oma talu laua  peale läks. Aga muidu räägitakse, et siin aitas ikka veski sellel  majapidamisel üleval olla ja, ja ennast püsti hoida,  et see oli nagu kõige tähtsam. Jah, jah, Veski oli peale Jakobsoni surma lesel,  sest lesk elas ju siin 70 aastat ilma. Abikaasata kolme tütrega ja veski oli see,  mis aitas talle talupidamise ülal hoid. Kuidas siin siis seda teenust pakuti ja veski anti rendile  ja veski, siis oli mölder, kes siis jahvatas  ja võeti tavaliselt siis mati vilja ja mati vili oli see,  mis siis läks loomadele söödaks ja samuti talu laua peale leivana. Aga mis nendest jõuluporsastest siis ikkagi saama peab? Need põrsad tehti siis mitte ainult laua iluks,  vaid sellega ennustati, ennustas talu rahvas  siis oma selle loomade talve, õnne tehti talle peale  sellised arjas ed ja seda arjaste vahele pandi suured soolaterad,  ütleme, et mul on kolm looma laudas, ma panin kolm soolatera. No ütleme, et üks oli hobune, üks oli vasikas,  üks oli lüpsile. Ja kui ma võtsin ta nüüd ahjust välja, ahi teeb oma tööd vigureid,  eks ole, näed, ta keritab siit lõhki, keritab sealt lõhki,  kunagi ei tea, kust ta nüüd lõhki võib minna,  see oleneb kõik sellest tuulest ja õhust  ja siis ei tohtinud ju keegi liigutada ahju ust  ega õieti, ega, ja ka tuuletõmmet ega midagi  siis hakkas nagu erinevalt kerkima. Ja kui näiteks see soolatera läks nüüd paigast ära,  läks selle hobuse koha pealt kadus ära, noh,  kas sulas ja siis kukkus lihtsalt veeres maha  või noh, kadus siia proo vahele. Aga siis ma teadsin kohe, et issand, selle hobusega võib mul  nüüd õnnetus juhtuda. Järelikult mõnes mõttes see ebausk oli isegi kasulik,  sest inimene hakkas seda hobust rohkem jälgima. Ta kartis selle hobuse pärast rohkem ja kui talle nägigi,  et midagi natuke naljakamat on või imelikumat on,  ta võib-olla sai tõesti talle abi anda või,  või teda hooldada ka paremini. Et tänu sellele võib-olla selle loomaga ei juhtunudki midagi,  et inimene teda rohkem jälgis ja terve selle jõuluaja  siis see jõulupõrsas seisis laua peal, et oli selline asi ka,  et, et kui peremees tuli õlut jooma ja vägikäigast vedama,  kaarte mängima ja ja võib-olla lapsed mürasid seal  ka ja hullasid ja ükskord tuli järsku meelde,  et oi-oi, ma pole täna veel laudas käibki,  näed, põrsas laua peal, et mu loomad oleks talitamata,  et ta andis jälle teist korda ka veel sellele perele nagu  seda tunnet, et, et ta peab looma eest hoolitsema,  sest sellest sellest sõltus väga selle pererahva elu. Ja nüüd, kui need jõulud läbi said, siis seda põrsast mitte  ei söödud ära anti kas jõuluaja lõpul siis loomade kätte  või karjalaskepäeval ja see on esimene aprill  siis loomad lasti laudast välja ja see tähendas  siis seda, et see põrsas oli selles ajas  nii ära kuivanud ja kobe, et kas ta siis pudises lihtsalt  või kui ta oli natukene suurem ja veel mitte  nii kuivanud, siis talle eotati ja see loomake,  kes nüüd laudast välja tuldi, tuli siis temale katsuti  siis selle rokase käega selle põrsa tainast  või jahutükist käega veel siis nagu et ta saaks keelega  limpsida või mööda mokki anda natuke näpuga,  et siis õnnistati seda looma veel teist korda sellesama põrsaga,  et see põrsas siis tooks veel suveõnne nüüd  ka loomale nüüd, et ta elaks jälle selle jõuluni,  mis varsti tulemas on, siis hakati jälle uuesti ennustama  ja niimoodi käis siis läbi läbi selle aasta ringi. Võib-olla oleks kogu jõuluaeg jõuluootus palju rõõmsam olnud  kui maas olnuks kasvõi natukenegi ja palju varem seda valget lund. Mis parata, eks seda koduilu annab ka pimedal talveajal  palju ilusamaks, rõõmsamaks ja valgemaks teha kui vähegi  tahta ja kui inimestel vähegi fantaasiat leidub. Meie proovisime seda teha Harjumaal liivakalda talus. Läbi pilkas pimeda detsembri õhtu ruttame koju. Jalg tunneb igat kühmu ja lohku käänulisel metsateel. Puude vaikne kohin julgustab kõrgel kummuv taevavõlv  vilgutab tähesilmi. Tolle käänaku tagant hakkab juba paistma köögiakna valguseriba. Jõuludeks läheme koju. Jõuludeks tulevad lapsed kindlasti koju. Ka Liivandi pere lapsed tulevad jõuludeks kindlasti koju. Ema, isa, iie ja Robert on koduõue nende ootel lausa valgeks teinud. Kui me oleme harjunud Tavaliselt lõkkeid tegema jaanipäeval. Siis miks mitte tulla jõuluajal õue just nimelt maal ja,  ja süüdata õues need küünlad ja, ja panna põlema  ka lõkked. Et, et see on niisugune, see on mõnus. Et see annab sooja. See, see, see on midagi hingele, see on midagi rohkemat,  kui me istume toas kuuse ümber ja, ja vaatame neid elektriküünlaid,  mis tegelikult on külm valgus. Aga, aga see küünalde valgus, see on. See on soe valgus, mida me nii väga tahame,  et, et seda pikka stressiaega nagu tänapäeval,  nii paljud inimesed on stressis. Et, et seda leevendada ja, ja, ja ma arvan,  et, et sellest on kasu. Praegu meil on siin teie ees laual ja siin pimedas õues  hästi palju küünlaid süüdatud. Aga samas meil on siin süüdatud ka üks eriline küünal,  mille süütamiseks on vaja igal juhul meesterahva abi,  Robert, et see küünal, mis on eriline ja  kus on elav tuli, see on nüüd sinu tehtud. No seda küll, see ei ole midagi kunsti, seda kutsutakse lapi  küünlaks ja noh, meil ta on suht-koht arv kasutusel,  aga samas ta on väga kiire, efektiivne vahe elava tule tegemiseks. Ja tema nii-öelda valmistamiseks rohkem vaja,  kui on olemas mootorsaag üks metsa, kuiv tõrviku  või üldse kuiv puu, lihtsalt saagi ta sinna viis sealt sisse  kuskile parajasti kkuses ta kõrgus võibolla kuskil pool  meetrit või 60 sentimeetrit ja lihtsalt siis üks tõrvikukild  sinna keskele panna ja näete, tulemus on seal,  ta sütib küllaltki hästi, põleb kaua ja,  ja annab hästi valgust. Kui see on ära põlenud, siis tal jääb kaunis. Jah, ta jääb nagu kroon nii ära ja pärast lõkkena  ka need, nagu need seivid või siilud põlevad ära  ja lähevad teravaks ja niisugune väga huvitav,  omapärane. Teie õuel praegu ei ole välja pandud ühtegi elektriküünalt ega,  ega ei ole visatud puude peale neid elektri. Kõikvõimalikke väikeseid pirne ja nii edasi,  et teil on see loomulik valgus, et kas see nüüd on iie poolt  peale surutud või kuidas? Ei, asi on lihtsalt selles, et üldse siin  selle talu kontseptsiooni valgustus kui nagu teha,  siis me lähtusime sellest, et asi oleks nagu püsiv,  mitte et ta ei oleks hetkeväärtusega. Näiteks ütleme kui nii võib öelda, iga töö jaoks on oma valgus. Kui sa tahad tööd teha, siis on vaja sul heledamat valgust,  siis on vastavad lambid. Kui sa tahad jälle natuke vaiksemalt istuda  või mingisugust niisugust miljöövalgust,  siis palun väga hea valgust ja nalogeenvalgust. Ta annab väga toreda niisuguse intiimse sõnu  ja ühesõnaga valgus on küllaltki intensiivne. Mõnes mõttes on ta ohutu aasta 12 volti on pinge ainult  nii et ja väga kena tulemus, eriti vanad palkmajad  ja paekivi seinad ja täitsa niisuguse rahuldava tulemuse  saab päris kerge vaevaga. Aga teie ikkagi siia oma tallu ei pane neid üles. Ei tea jah, katsume nendega läbi, võib-olla vähesel määral. Tegelikult see aeg hakkab hingedepäevast peale et,  et kui me hingedepäeval süütame need küünlad et  siis siis tekib selline harjumus, et, et nagu tahaks juba  iga päev neid põletada neid küünlaid, sest  sest päev on nii lühikeseks jäänud. Ja, ja kui on võimalik, siis miks mitte. Võib-olla tulevad ka selle talu hinged siia  ja võib-olla on nad meie ümber praegu. Ja kui on väga kitsas käes, võib lauale panna põlema mõne  üksiku küünla. Kui on rohkem võimalusi ja fantaasiat siis võiks neid  jõulude ajal põleda õues ümber oma kodu. Hästi palju. Aga siin ei olegi vaja nii palju seda rikkust  ega raha. Ma arvan, et, Püsiväärtusi tuleb hinnata ja ja siin on küll näiteks,  see on nüüd täis küünal, eks ole. Aga, aga siin on juba. Ma lihtsalt kasutan ära ära põlenud küünalt. Olen pannud väga odava teeküünla siia sisse ja,  ja seda võib panna lumehange, võib aknale panna  ja ma arvan, et ta sobib väga hästi. Ta on nagu jäätükk. Et et selles suhtes mulle sellised küünlad meeldivad,  et, et nad sobivad maale. Et ta on nagu üks, üks väike jäätükikene tulega. Ja väga head on veel õliküünlad. Nende nad ei, ühesõnaga jookse ja, ja neil on  põhimõtteliselt väga pikk põlemisaeg. Nii et need on ka väga ja hinnati, ole nad  ka kallid. Minu jaoks ja ma arvan, et ka teiste eestlaste jaoks kaks  kõige tähtsamat päeva on just nimelt jõulud  ja jaanituli. Aga ma arvan, et jõulud on vast veel tähtsamad. Sest sest jõulud on see aeg, kui me läheme pimedusest üle valgusesse,  aga inimesed vajavad valgust. Ja, ja need küünlad ongi selle hämaruse üleminek. Et, et pea pea on saabumas, valgus on tulemas,  parem ja ilusam aeg.
